Kuidas
ühitada rohelist eluviisi praeguste tarbimismallidega?
Rohelisest
eluviisist kõnelejaid leiame tänapäeval aina rohkem. Seda
soovitatakse järgida, et hoida loodust. Mõned firmad kasutavad seda
väga paljudes reklaamikampaaniates kui head põhjust, miks osta
antud toodet. Eluviisist mitte kinni pidades ähvardatakse planeedi
reostuse ja peagi ligineva maailmalõpuga. Samas jääb
paljudele arusaamatuks mis on roheline eluviis ja milleks me seda
vajame?
Lihtsate sõnadega öeldes on see elustiil, kus hoolitakse
meid ümbritsevast. Inimkonna tarbimine ei tohiks kujutada ohtu
keskkonnale. Ideaaliks oleks saavutada igikestev olustik.
See on
tasakaalustatud elukorraldus, mis võtab aluseks ökosüsteemi
protsesside mõõdukuse ja elurikkuse hoidmise.
Selle üle kuidas
ja
mismoodi seda teha, võib lõputult vaielda. Ei
tasuks minna
äärmusteni, ning iga üksikisiku
tasandilt Maa kahjustamise pärast
vastutust tundma hakata. Lõppude lõpuks kahjustame me kõik
ümbruskonda väga palju.Olgu selleks autod, mis
saastavad õhku,
veised , kes toodavad liiga palju metaani, majad, mis on ehitatud
tehismaterjalidest,
nafta , mis võetakse ära taastamatust allikast.
Loetelu saaks väga pikk.
Roheline mõtteviis on vaid siis toimiv
kui suur osa inimesi hakkab vähendama oma ökoloogilist
jalajälge.Ainult üksikisiku tasandil suuri muutusi nii pea ei
märka.
Paraku peame tõdema, et palju on ühiskonnas ükskõikset
ja enesekeskset
suhtumist . Arvatakse, et miks peab pingutama, las
teised näevad vaeva selle nimel. Sellise suhtumisega lmuutub meie
planeet peagi elamiskõlbmatuks. See pole inimkonnale mingi üllatus.
Aga kuna see ei juhtu ei täna ega ka
homme , vaid kauges tulevikus,
siis jätkub ühepäevaperemehelik suhtumisviis. Pärast meid tulgu
või veeuputus.
Ent üksi on võimalik päris palju korda saata:
duši all olles vett kokku hoida, vahetada
majas kõik
pirnid säästupirnide vastu, piirata elektritarbimist, eelistada
taaskasutatavaid tooteid ühekordsetele.
Rõhku peaks pöörama
taaskäitlemisele. Prügi sorteerimine on vajalik, et
plast - ja
klaaspakendeid oleks võimalik uuele ringile saata. Samuti on läinud
moodi riiete taaskasutus. ,,Kaltsukatest’’ võib leida esemeid,
mida saab oma mõttemaailma järgi omanäoliseks disainida. Mõne
inimese vana ese on teise uus.
Oleks palju kasu, kui vanemad
näitaksid lastele eeskuju, õpetaksid lastele, kuidas hoida
loodusressursse. Noorena õpitud kombed jäävad eluks ajaks külge.
Tekiks põlvkondlik mõtteviisi järjepidevus.
Tore, et meil on
palju poode ja poekesi, kus müüakse ökotooteid. Hinnaklassilt on
need palju kallimad tavatoodetest. Need ei kutsu
tarbijaid ostma.
Seetõttu oleks minu ettepanek vähendada roheliste toodete hinda.
Samas saan ma ka aru, et ökotootmine on kallim kui tavatarbeks
mõeldud esemete produktsioon. Seetõttu peaks ka riik oma osa
sellesse panustama. Ökotooted ei ole mitte ainult
loodusele kasulikud vaid ka inimese tervisele. Kui süüakse puhtamat ja
tehisainetest vaba toitu, ollakse tervemad ja kindlasti ka elatakse
kauem. Meie väike riik vajab elujõulisi ja töövõimelisi inimesi
rohkem kui varem. Seetõttu tuleks panustada rahva tervisesse rohkem
kui kaitsekulutustesse.
Peale investeerimisse ökotoodetesse saab
riik kaasa aidata ka
taastuvenergia tootmisele. Päikeseenergiasse
investeerimine oleks kasulik tehing. Päikesepaneelid suudavad toota
ligi 90% energiavajadusest perioodil märtsist oktoobrini. Hetkel on
need Eestis kasutusel vaid eramajadel või entusiastlikel
korteriühistutel, mille eesotsas on rohelise mõtteviisiga tegurad
inimesed. Mõtlema tuleks hakata ka suurtele päikeseparkidele, kus
laial alal on sadu päikesepaneele paigaldatud. Samuti oleks palju
kasu ka tuulegeneraatorite arvu suurendamisest tuulistes
piirkondades, nagu selleks on mereäärsed alad. Päikese- ja
tuulegeneraatorid on üksteisega sümbioosis. Talvel on Eestis
tuuleenergiat enam kui suvel, päikeseenergiaga jälle vastupidi.
Üldjuhul on ka
pilves ja sajune ilm
tuuline ; päikesepaisteline päev
seevastu jälle tuulevaikne. Meie geograafiline asend ja looduslikud
tingimused tleks rakendada ökovankri ette.
Paigast on ära
tootmise ja tarbimise tasakaal. Toodetakse rohkem kui tarvis
läheb.
Letid on täis mõttetuid asju, mis jäävadki sinna
omanikku ootama. Tootjate ülessanne peaks olema mitte ainult toota, vaid ka
jälgida tarbijate vajadusi. Tihti on poes rohkem toitu kui tarvis
oleks. Tühja kõhtu kannatavad veel paljud inimesed. Ja seda mitte
kauges Aafrikas, vaid ka tublis ja teistele eeskujuks toodud e-riigis
– Eesti.
Ei ole mõtet ressursse asjata raisata. Ka pakendamine
peaks olema loodussõbralikum. Kile ja muud mitte looduslikud
materjalide kasutamist peaks piirama ning asendama need paber- ja
papppakenditega. Tehismaterjalidele peaks
rakendama suuremat
taaskasutust. Ka leiva- ja saiapakendid võiksid saada peale märgid,
mida saaks taaskäidelda nagu taarat. Taaskäitluse eest võiks saada
rohkem raha, see motiveeriks inimesi tagastama pakendeid.
Roheline
eluviis on kõigi heaolu säilimise nimel väga oluline.
Inimkond peaks sellele rohkem rõhku
panema .Üksikisiku tasandilt vaadatuna on
see nagu võitlus
tuuleveskitega . Koostöös peitub tohutu jõud.
Ökoloogiline jalajälg peab vähenema ning selle nimel on tarvis
kõigil inimestel vaeva näha. Ei saa olla niivõrd egotsentrilised
ja mõelda vaid
iseendale .
Kõik kommentaarid