Kuidas ühitada rohelist eluviisi praeguste tarbimismallidega? (0)

Kuidas ühitada rohelist eluviisi praeguste tarbimismallidega?
Rohelisest eluviisist kõnelejaid leiame tänapäeval aina rohkem. Seda soovitatakse järgida, et hoida loodust. Mõned firmad kasutavad seda väga paljudes reklaamikampaaniates kui head põhjust, miks osta antud toodet. Eluviisist mitte kinni pidades ähvardatakse planeedi reostuse ja peagi ligineva maailmalõpuga. Samas jääb paljudele arusaamatuks mis on roheline eluviis ja milleks me seda vajame?
Lihtsate sõnadega öeldes on see elustiil, kus hoolitakse meid ümbritsevast. Inimkonna tarbimine ei tohiks kujutada ohtu keskkonnale. Ideaaliks oleks saavutada igikestev olustik.
See on tasakaalustatud elukorraldus, mis võtab aluseks ökosüsteemi protsesside mõõdukuse ja elurikkuse hoidmise.
Selle üle kuidas ja mismoodi seda teha, võib lõputult vaielda. Ei tasuks minna äärmusteni, ning iga üksikisiku tasandilt Maa kahjustamise pärast vastutust tundma hakata. Lõppude lõpuks kahjustame me kõik ümbruskonda väga palju.Olgu selleks autod, mis saastavad õhku, veised , kes toodavad liiga palju metaani, majad, mis on ehitatud tehismaterjalidest, nafta , mis võetakse ära taastamatust allikast. Loetelu saaks väga pikk.
Roheline mõtteviis on vaid siis toimiv kui suur osa inimesi hakkab vähendama oma ökoloogilist jalajälge.Ainult üksikisiku tasandil suuri muutusi nii pea ei märka.
Paraku peame tõdema, et palju on ühiskonnas ükskõikset ja enesekeskset suhtumist . Arvatakse, et miks peab pingutama, las teised näevad vaeva selle nimel. Sellise suhtumisega lmuutub meie planeet peagi elamiskõlbmatuks. See pole inimkonnale mingi üllatus. Aga kuna see ei juhtu ei täna ega ka homme , vaid kauges tulevikus, siis jätkub ühepäevaperemehelik suhtumisviis. Pärast meid tulgu või veeuputus.
Ent üksi on võimalik päris palju korda saata: duši all olles vett kokku hoida, vahetada majas kõik pirnid säästupirnide vastu, piirata elektritarbimist, eelistada taaskasutatavaid tooteid ühekordsetele.
Rõhku peaks pöörama taaskäitlemisele. Prügi sorteerimine on vajalik, et plast - ja klaaspakendeid oleks võimalik uuele ringile saata. Samuti on läinud moodi riiete taaskasutus. ,,Kaltsukatest’’ võib leida esemeid, mida saab oma mõttemaailma järgi omanäoliseks disainida. Mõne inimese vana ese on teise uus.
Oleks palju kasu, kui vanemad näitaksid lastele eeskuju, õpetaksid lastele, kuidas hoida loodusressursse. Noorena õpitud kombed jäävad eluks ajaks külge. Tekiks põlvkondlik mõtteviisi järjepidevus.
Tore, et meil on palju poode ja poekesi, kus müüakse ökotooteid. Hinnaklassilt on need palju kallimad tavatoodetest. Need ei kutsu tarbijaid ostma. Seetõttu oleks minu ettepanek vähendada roheliste toodete hinda. Samas saan ma ka aru, et ökotootmine on kallim kui tavatarbeks mõeldud esemete produktsioon. Seetõttu peaks ka riik oma osa sellesse panustama. Ökotooted ei ole mitte ainult loodusele kasulikud vaid ka inimese tervisele. Kui süüakse puhtamat ja tehisainetest vaba toitu, ollakse tervemad ja kindlasti ka elatakse kauem. Meie väike riik vajab elujõulisi ja töövõimelisi inimesi rohkem kui varem. Seetõttu tuleks panustada rahva tervisesse rohkem kui kaitsekulutustesse.
Peale investeerimisse ökotoodetesse saab riik kaasa aidata ka taastuvenergia tootmisele. Päikeseenergiasse investeerimine oleks kasulik tehing. Päikesepaneelid suudavad toota ligi 90% energiavajadusest perioodil märtsist oktoobrini. Hetkel on need Eestis kasutusel vaid eramajadel või entusiastlikel korteriühistutel, mille eesotsas on rohelise mõtteviisiga tegurad inimesed. Mõtlema tuleks hakata ka suurtele päikeseparkidele, kus laial alal on sadu päikesepaneele paigaldatud. Samuti oleks palju kasu ka tuulegeneraatorite arvu suurendamisest tuulistes piirkondades, nagu selleks on mereäärsed alad. Päikese- ja tuulegeneraatorid on üksteisega sümbioosis. Talvel on Eestis tuuleenergiat enam kui suvel, päikeseenergiaga jälle vastupidi. Üldjuhul on ka pilves ja sajune ilm tuuline ; päikesepaisteline päev seevastu jälle tuulevaikne. Meie geograafiline asend ja looduslikud tingimused tleks rakendada ökovankri ette.
Paigast on ära tootmise ja tarbimise tasakaal. Toodetakse rohkem kui tarvis läheb. Letid on täis mõttetuid asju, mis jäävadki sinna omanikku ootama. Tootjate ülessanne peaks olema mitte ainult toota, vaid ka jälgida tarbijate vajadusi. Tihti on poes rohkem toitu kui tarvis oleks. Tühja kõhtu kannatavad veel paljud inimesed. Ja seda mitte kauges Aafrikas, vaid ka tublis ja teistele eeskujuks toodud e-riigis – Eesti.
Ei ole mõtet ressursse asjata raisata. Ka pakendamine peaks olema loodussõbralikum. Kile ja muud mitte looduslikud materjalide kasutamist peaks piirama ning asendama need paber- ja papppakenditega. Tehismaterjalidele peaks rakendama suuremat taaskasutust. Ka leiva- ja saiapakendid võiksid saada peale märgid, mida saaks taaskäidelda nagu taarat. Taaskäitluse eest võiks saada rohkem raha, see motiveeriks inimesi tagastama pakendeid.
Roheline eluviis on kõigi heaolu säilimise nimel väga oluline. Inimkond peaks sellele rohkem rõhku panema .Üksikisiku tasandilt vaadatuna on see nagu võitlus tuuleveskitega . Koostöös peitub tohutu jõud. Ökoloogiline jalajälg peab vähenema ning selle nimel on tarvis kõigil inimestel vaeva näha. Ei saa olla niivõrd egotsentrilised ja mõelda vaid iseendale .