Miks jätavad noored gümnaasiumi pooleli? (0)

Miks jätavad noored gümnaasiumi pooleli ?
Ideaalses maailmas oleks nii , et kõik kes gümnaasiumi lähevad, lõpetavad ka selle, aga paraku nii ei ole. Tänapäeval jätavad paljud noored gümnaasiumi pooleli, aga miks nad jätavad? Kas nad on laisad ja ei viitsi õppida. Või on hoopis kooli keskkonnas probleem. Äkki hoopis tahetakse minna juba raha teenima.
Üks peamisi põhjuseid on noorte laiskus. Kui õpilane on harjunud näiteks põhikoolis koduseid ülesandeid mitte tegema, siis suure tõenäosusega see jätkub ka gümnaasiumis. Aga gümnaasiumis enam nii lihtne ei ole ja sellepärast hakkavadki siis ka hinged langema. Ja kui hinded on kehvad, ega siis kaua vastu ei pea. Teine põhjus ongi ka see, et gümnaasiumis ongi osade jaoks liiga raske, ega siis kõik inimesed pole nii targad. Gümnaasiumis nõutakse palju ja sellega kaasnevad pinge ja stress, mis vaevavad tihti õpilasi ja osad lihtsalt ei pea sellele vastu. Nagu Albert Einstein kunagi ütles: „See on ime, kui pärast kooliharidust on inimesel uudishimu.“
Mõndasid õpilasi paneb koolist lahkuma kehv keskkond. Küll on halvad suhted kas kaasõpilastega või/ja õpetajatega. Kui kellegiga koolis läbi ei saa, ega siis ei kippu sinna minema ka. Aga mis põhjustab halbu suhteid, võib ka lihtsalt nii olla, et teised suhtuvad eelarvamustega uutesse klassikaaslastesse ja see mõjubki halvasti. Õpetajatele ei pruugi lihtsalt mõni õpilane meeldida ja sellepärast käitutaksegi ebaõiglaselt. Viimasel ajal on noored jätnud gümnaasiumi pooleli raha pärast. Tahetakse minna hoopis tööle ja raha teenida, mitte koolis istuda. Kuna Eestis on palju vaeseid peresid siis osad ei saagi lubada gümnaasiumis käimist sellepärast, kuna nüüd on ju kõik maksab: õpikud, toit, ekskursioonid . Osa noori käib sellepärast ka kooli kõrvalt tööl, aga see on väga raske, sest nagu eelpool on mainitud on gümnaasiumis raske ja on palju õppida. Mul endalgi on vaba aega vähe, kuna on nii palju õppida.
Tihtipeale kaasnevad ka gümnaasiumist lahkumisega ka tagajärjed. Kõige levinum on töötus, kuni 30% noortest kes jätavad keskkooli pooleli või kukuvad koolist välja, jäävad töötuks. Võrdluseks, 17-24aastaste põhihariduseta isikute seas on töötuid lausa 52 %. Kui saadakse tööd, siis on see kõvasti väiksema palgaga kui kõrgharidusega inimesel. Uuringud näitavad, et madala haridustasemega inimestel on poole suurem tõenäosus sattuda kriminaalsele teele. Ka riik kannatab, kui paljud noored jäävad ilma keskhariduseta. Riik peab siis rohkem väljaminekuid tegema, küll vanglatesse ja ka veel tööturahasid maksma.
Seda olukorda ei saa niisama lihtsalt selliseks jätta ilma midagi tegemata. Lahendusi on mitmeid. Nende jaoks kellel on koolis raske ja hakkama ei saa, tuleks õpikoormust vähendada. Sest osad inimesed ei suuda nii palju õppida kui teised. Üks parimaid lahendusi on ka üks võimatumaid. Koolis käimise eest võiks saada raha. See motiveeriks ühtesid, teised jällegi ei pea rahalistel põhjustel kooli pooleli jätma. Aga sellist lahendust ei näe ma veel nii pea, võib-olla tulevikus kui Eesti riik on rikkam. Ka gümnaasiumis võiks olla koolitoit tasuta ja rohkem toestusi vaesematele peredele . Koolid võiksid üleüldse olla rohkem motiveerivamad.
Noorte kooli pooleli jätmine on olnud probleem juba pikemat aega ja on ka tulevikus edasi, aga mitte väga kaua. Praegu juba vähendatakse õppekava mahtu ja osades koolides on ka väikesed tasud heade õppetulemuste eest, mis on minu arvates vägagi motiveerivad. Ka vaesemate peredega peaks olema rohkem toetusi kui praegu on. Kooli pooleli jätmist saaks kõvasti vähendada kui riik tegeleks selle probleemiga aktiivsemalt.
Andre Laurimaa 10.a (ML)