Raimond Kaugver Meie pole süüdi Autor käsitleb romaanis mõningaid noorte seadusrikkumistega seotud probleeme. Peategelane, ühe 18-aastase kurjategija isa, püüab selgitada põhjusi, mis viivad seadustest ja moraalinormidest üleastumisele nn. Heast perekonnast pärit noori. Raamatu jutustaja on isa, kelle poeg on ootamatult koos oma kolme sõbraga andnud peksa kahele vanainimesele, mille järel üks neist sai surma. Raamatu jooksul meenutab isa lugusid varasemast elust, et leida väike põhjenduski oma poja teole. Kuigi ta leiab minevikust palju tegusid, mis viitavad poja agressiivsusele, kuid samas õigustab igat tegu ja aina korrutab, et meie pole süüdi, meie pole kasvatamises midagi valesti teinud jne...
võim nõrgenes Iseloomulikud jooned: tähtsustati maist elu, inimene kui isiksus, hinnati isikupära, loomingulisust, elu muutub ilmalikumaks, ideaalinimene (haritud, mitmekülgne Leonardo da Vinci) Itaalia kirjandus: (Dante Alighieri ,,Jumalik komöödia") Petrarca, Boccaccio ,,Dekameron" Niccolo Machiavelli (1469-1527)- itaallane, politoloogia algus. Teos ,,Valitseja" valitseja ei kasutanud ainult ausaid ja õiglasi meetodeid, ideaaliks ühtne Itaalia riik. Makjavellism- moraalinormidest mittehooliv poliitika, ta ei idealiseerinud seda, vaid pidas paratamatuks. Vahendeid valimata saavutada eesmärk. 1440- Johann Gutenberg leiutas üksikutest kirjamärkidest lehekülje ladumise viisi. Trükikunst hakkas kiiresti levima Euroopas. Erasmus Rotterdamist (1466- 1536) doktor, oskas paljusi keeli. Kõige mõjukam töö ,,Narruse kiitus" naeruvääristas elukutseid ja ühiskonnas levinud pahesid. Kriitiline vaimulike ja kiriku osas, aga tunnistas nende vajalikust
tohi, pigem vähem, kui rohkem. Iga suu jaoks tuleb lauale asetada peeker ja nuga. Toidu ettetõstmiseks kasutatakse alati lusikat ja kahvlit. Viimane on tavaliselt siis kas kahe- või kolmeharuline. Taldrikuid, kui nõusid kasutusel ei ole, nende kohta täidavad suured leivaviilud. Mõnikord tuleb ka ette lauanaabriga ühest vaagnast toidu jagamist. Kõike jaotatakse vennalikult. Kommetest rääkides, mainin ära, et süüakse paljaste kätega, kuid tuleb kinni pidada moraalinormidest, nagu täis suuga rääkimine, laudlinasse nuuskamine ja noa puhastamine sinna, küll võib aga laualinikuga rasvast suud ning sõrmi puhastada. Noaga hammaste torkimine on keelatud, nii nagu luristamine ning matsutaminegi. Külaliste laua äärde paigutamisel jälgitakse rangelt, et igaühel oleks talle vääriline koht. Keskaegse linna elu ja melu on igati kaasaegsest erinev.
Toetas vastureformatsiooni. Mõisted: Renessanss Antiikkultuuri taasväärtustamine Humanism ausse tõsteti kõik inimlik Skolastika keskaegne filosoofia, mis ühendas hellenistlikud seisukohad kirikudogmadega (asjad mis toimuvad jumalaarmeest) Utoopia kr.k maa eikuskil, Thomas More tuntuim teos, asukad on rajanud ideaalse ühiskonna. Puudub eraomanus ja kehtib üld töökohustus, mis pole kurnvav ega tekita vastuseisu. Raha pole tarvis. Makjavellism moraalinormidest mittehooliv poliitika. Machiavelli. Geotsentrism Heliotsentrism päikesekeskne Loode ja kirdeväil võimalus Indiasse jõuda ümber Põhja-Aasia või Põhja-Ameerika Reformatsioon usupuhastus Indulgents usupuhastuskiri Simoonia Predestinatsioon jumalik ettemääratus Supremaatiaakt Protestant reformatsiooniga kaasaläinud isik Augsburgi usurahu 1555 a. millega luteri usk tunnistati katoliku usu kõrval teiseks riigireligiooniks. "Kelle valitsus, selle usk"
3. Demokraatlikku valitsemiskorda iseloomustavad võimuorganite moodustamine vabade valimiste teel, seaduste ülimlikkus, kodanikkonna huvide arvestamine poliitikas, põhiliste inimõiguste järgimine, poliitika avalikkus ja selgus ning selle allutatus seadusega sätestatud järelevalvele. 4. Peale demokraatia eksisteerivad mittedemokraatlikud valitsemisreziimid autokraatia ja totalitaarne reziim. 5. Erinevalt moraalinormidest on õigusnormid kehtestanud riigivõim, nad on esitatud kirjalike seaduste või määruste vormis, nende täitmine on kohustuslik ning eiramine kohtulikult karistatav. 6. Riigi põhiseaduses sisalduvad tavaliselt peatükid kodanike õiguste , vabaduste ja kohustuste kohta, riigivõimu ülesehituse ja võimuinstitutsioonide pädevuse kohta. 7. Korrakohase õigusemõistmise põhimõte tähendab, et kohus on sõltumatu, võtab
õigused. Minu suhe kristliku kultuuriruumiga Raske on täpselt välja tuua, kuidas mind kristlik kultuur mõjutanud on, sest kirikus ma ei käi(väljaarvatud jõulukontserdid). Ma ei ole ateist, kuid Jumalasse ma ei usu. Elu on mulle näidanud, et uskuda saab iseendasse ning vahel ka sõpradesse. Seega olen väga skeptiline üleloomulikkude asjade/nähtuste suhtes ning leian, et otseselt mind kristlik kultuurimruum iga päev ei mõjuta. Muidugi mõista peetakse kinni moraalinormidest, et ei tohi tappa ega varastada jne. Need on väljakujunenud juba ammustest aegadest. Eelnevad näited ongi osadest teguritest, mida inimesed järgivad, teadmata, et tegemist on kristlusega. See on lahutamatu osa meie kõigi elust. Me ei saa lihtsalt minna ja tappa kedagi, kui ta on ebameeldiv, kahjuks tuleb selliseid juhtumeid ette, kuid õnneks on sellised teod rangelt karistatavad. Arvan, et üheks suurimaks mõjutajaks minu elus on pühad. Alles paar aastat tagasi sain teada
Põhimõtteliselt võib rääkida 3-mõõtmelisest eetikast: 1. kuidas peaksid olema inimestevahelised suhted 2. kuidas peaksid inimesed suhtuma iseendasse 3. mis on inimkonna eesmärk, kuhu ta suundub Eetika, filosoofia ja religioon on omavahel tihedalt seotud. Kõige rohkem käib eetikas vaidlus selle üle, mis on see ,,mõõdupuu", mille abil saab mõõta kas mingi asi on hea või halb. Eetikakriis olemasolevatest moraalinormidest ei peeta kinni ja samas uusi norme ka veel pole. Eetikat võib jagada: 1. teoreetiline eetika tegeleb küsimustega, mis on hea ja mis on halb; kas hea on inimesele kaasa antud 2. praktiline eetika tegeleb otseselt moraaliküsimustega; kuidas ühte või teist asja elus lahendada. sageli tekivad uued eetikateooriad ja mõttekäigud. UTILITARISM eetikateooria; arvamus, et inimene elab pideva naudingu nimel ja kui
Henrique Meresõitja – portugali prints Bartolomeu Diaz – esimene eurooplane, kes purjetas ümber Aafrika lõunatipu Christoph Kolumbus – Ameerika avastaja, Itaaliast Vasco da Gama – India meretee avastaja Amerigo Vespucci – Sai esimesena aru, et nad pole Indias vaid uuel manneril Fernao de Magalhaes – esimene ümbermaailma reis James Cook – Austraalia asustaja MÕISTED: Antiikkultuur- Vana-Rooma ja Vana-Kreeka kultuur Makjavellism – moraalinormidest mittehooliv poliitika Geotsentriline maailmapilt – Maailm on keskel Astrolaab – ehk tähesihik on vahend taevakehade kõrguse mõõtmiseks ja kalendriarvutuste tegemiseks Terra australis = lõunamanner Kaubandusmonopol - ainuõigus kaubelda mingi piirkonnaga Hindade revolutsioon – kulla ja hõbeda väärtuse langemine
Petrarca ja Boccaccio uurisid antiikkultuuri, nende teosed olid Toskaana murdes. *W.Shakespeare ammutas oma näidendite ainest antiikajaloost ja mütoloogiast, renessansiaegsest Itaaliast ning Inglismaa ja naabermaade ajaloost. ,,Hamlet", ,,Romeo ja Julia". * Niccolo Machiavelli ,,Valitseja". Ta ei uskunud, et valitseja saab kasutada ainult ausaid ja õiglaseid meetodeid. Ta ei idealiseerinud kõlvatut poliitikat, vaid pidas seda paratamatuseks. Makjavellism moraalinormidest mittehooliv poliitika. * Inglise humanist Thomas More ,,Utoopia". Terav ühiskonnakriitika koos julge nägemusega ideaalsest ühiskonnast. Kurjategijate julma karistamise asemel pidas õigeks mõelda ühiskonna parandamisele. II osas on Utoopia saar, mille asukad on rajanud ideaalse ühiskonna. Demokraatlik valitsemisviis, raha pole tarvis jms. * Erasmus Rotterdamist ,,Narruse kiitus", naeruvääristas mitmeid ameteid ja inimtüüpe. Campanella ,,Päikeselinn" 3
tagajärjel teatas isa, et Enrik peab lahkuma kodus, isa suhtumine oma poega kui nuhtlusesse ja pärast Kristjuhani surma tema karja ühissöömine ning surnute sohu tassimine, mida kirjeldab lõik: "Mehed tapsid vanamehe viimse lamba, keetsid, küpsetasid ja sõid, laulsid ja tülitsesid, ega keegi mõtelnud rääkida surma põhjustest. Ning kui olid söönud ja joonud, viisid Kristjuhani sohu." Pärast ühiskonna poolt põlatud olekut astus Enrik ise üle oma moraalinormidest ning soovis saada libahundiks. 6. Gailiti novell kirjeldab nõrga iseloomuga tegelasi ning lootusetut ühiskonda. Inimesed on kirjeldatud hulkuvate hingedena. Kõik tegelased on väetid, näiteks kirjeldab peategelane Enrik oma isa ülimalt tumedates varjundites: ,,Mu isa on vaene ja luine, ta pikk kogu on loogas kui kidur soomänd. Ta on üsna tuhm, kitsad huuled sinised, valkjad juuksed hõredad kui koidest söödud. Käib ta vaarudes, ikka endamisi itsitades, iialgi vaatamata silmi. Ta
(nt rahvakalendris tähistab põllutööde lõppu mardipäev.) Moraalinorm eriliselt stabiilne kõlbluspõhimõte, millest inimene oma käitumises juhindub. Kui tava järgitakse reeglina ühistegevuses, kollektiivselt, siis moraalinormist juhindumine puudutab inimese isiklikku hingelist tõekspidamist. Nende kujunemist on tugevalt mõjutanud maailmausundid. (nt kümme käsku, õpik lk 27) Igapäevaelus tuleb juhinduda nii tavadest, moraalinormidest kui ka õigusnormidest. Sotsiaalsed normid jagunevad tavadeks (e. Tavanormideks), moraalinormideks ja õigusnormideks. Õigusriik õigusteaduslik termin demokraatliku riigi tähistamiseks; riik, kus valitsetakse õigusnormide alusel, mida järgivad nii valitsetavad kui valitsejad. Toimib vaid siis, kui seadused on avalikud (st, igaühele kättesaadavad. nt riigiteatajas. www.riigiteataja.ee ) 1.6 RIIK MIS SEE ON JA KELLE HEAKS TÖÖTAB LK 29 - 34
Arhitektuuris võeti eeskujuks Kreeka sambad ja Rooma kuppelehitised. Leonardo da Vinci ,,Mona Lisa" ja ,,Püha õhtusöömaaeg". Michelangelo, Rafael. Mida uut võrreldes keskajaga? Renessansis kujutati inimesi palju tõesemalt, neid idealiseeriti. Ühiskonnakäsitlused: Niccolo Machiavelli ,,Valitseja". Ta ei uskunud, et valitseja saab kasutada ainult ausaid ja õiglaseid meetodeid. Ta ei idealiseerinud kõlvatut poliitikat, vaid pidas seda paratamatuseks. Makjavellism moraalinormidest mittehooliv poliitika. Inglise humanist Thomas More ,,Utoopia". Terav ühiskonnakriitika koos julge nägemusega ideaalsest ühiskonnast. Kurjategijate julma karistamise asemel pidas õigeks mõelda ühiskonna parandamisele. II osas on Utoopia saar, mille asukad on rajanud ideaalse ühiskonna. Demokraatlik valitsemisviis, raha pole tarvis jms. Erasmus Rotterdamist ,,Narruse kiitus", naeruvääristas mitmeid ameteid ja inimtüüpe. Campanella ,,Päikeselinn" Mida uut võrreldes keskajaga
· ,,Preili Julie" (1975) naturalistlik kurbmäng ,,PREILI JULIE" 1888. aastal kirjutatud ,,Preili Julie" on tänapäeval üks tuntuim August Strindbergi näidenditest, mis räägib klassidevahelisusest, armastusest, ihast, soodevahelisest võitlusest ja suhetest ning on kirjutatud naturalistlikus stiilis. Tegevus toimub 1894. aasta kesksuvel ühes väikeses Rootsi linnas. Mõisaomaniku tütat noor naine preili Julie üritab pääseda piiravatest moraalinormidest ja soovib lõbutseda. Tantsib alamatega pidudel ning ühel hetkel märkab ta teenrit Jean'i, kes on palju reisinud ja lugenud ning heade kommetega noormees. Teenijanna Kristin on Jean'i kihlatu. Süzee põhiidee käib võimu omamise ümber selle erinevates vormides. Julie'l on võim Jean'i üle, sest ta on kõrgemast klassist ning naissoost. Samas on Jean preilist üle teadmistes, kuidas elu maailmas ning meeste peades käib. Krahv võim mõlema üle seisneb nii aadlikuks, isaks
Koostas: A. Juurikas 2010-2011 1 Koostas: A. Juurikas 2010-2011 2 MÕISTLIKKUSE PÕHIMÕTE Tegutsetakse seaduslikult, st seaduses sätestatu või lepingus kokkulepitu järgi. VÕS §7 võlasuhtes loetakse Hea usu põhimõte on üldistest mõistlikuks seda, mida samas moraalinormidest ja väärtushinnangutest olukorras heas usus tegutsevad isikud tulenev käitumisreegel. loeksid tavaliselt mõistlikuks. Heas usus käitub inimene, kes käitub ausalt, õiglaselt, arvestab teise poole huvidega, teeb koostööd, on lojaalne. Mõistlikkuse hindamisel arvestatakse
kaasaja inimese prototüübiks. Hitler ja Mussolini armastasid Machiavellile viidata kui poliitika tõelist olemust mõistnud meistrile, pole aga teada, et fašistlikud diktaatorid oleksid olnud tegelikult tema loominguga tuttavad. Machiavelli andis oma panuse keele- ja teadmistekunsti läbi "makjavellismi" , mis on tänaseks omandanud tähenduse, mille kohaselt poliitikas on tähtis ainult tulemus ning indiviid ei pea oma poliitilises tegevuses tundma end moraalinormidest ahistatuna. Psühholoogid tähistavad terminiga "amoraalset, salakavalat suhtumist kaasinimestesse, millega kaasneb küüniline arvamus nende tegusid juhtivatest motiividest", või "usku, et inimesi saab juhtida meelituste, ähvarduste ja tüssamiste abil; püüdu sellist juhtimist ellu rakendada". Tuleb siiski tõdeda, et makjavellism kui nähtus eksisteeris ammu enne Machiavellit ja seda võib pidada niisama vanaks kui poliitikat
· Pärast Medicite türannia taastamist 1512. aastal pandi ta vangi. · 1513. aastal pääses ta vanglast, kuna uus paavst Giovanni Medici kuulutas välja üldise amnestia. · Traktaadiga ,,Valitseja" ütles ta sõna sekka riigivalitsemise probleemistikus. · Teoses jagab ta valitsejatele õpetusi, kuidas luua tugevat Itaalia riiki. · Selleks oli vaja tarka ja osavat diktaatorit, kes ei tunneks ennast ahistatuna moraalinormidest. · Ta pidas riigi huvides valitsejale lubatuks kõiki vahendeid. · Niisuguse valitsejamudeli loomisel oli talle eeskujuks salamõrvade ja äraostmise poolest tuntud hertsog Cesare Borgia. · Kujunes makjavellismi mõiste, mis tähistabki sõnamurdlikku ja põhimõttelagedat poliitikat. · Suri 1527. aastal. Tommaso Campanella · Sündinud 1568. aastal. · Esindas teisi ideaale.
Õigus on loomu poolest sotsiaalne kord, kuna ta reguleerib inimeste omavahelisi suhteid. Samas ei ole õigus aga esimene sotsiaalne kord. Nimelt on seda olnud ka moraal kui ka tavad. Need on õiguse eelastmed objektiivses tähenduses. Enne õigust oli moraal see, mis valitsesid inimeste kooselus. Moraal ja tava olid sotsiaalseteks harjumusteks, mis korrastasid inimkäitumist, samas ka kergendasid ja vääristasid ühiskondlikku elu. Nende struktuur koosneb käitumiseeskirjadest ehk moraalinormidest, mis on tüüpilised sotsiaalsed normid ja on üldise iseloomuga ning üld kohustuslikud. Kõik need normid kujunesid välja pikaajalise inimkäitumise tulemusena. See inimkäitumine, mida meie kutsume „tavakäitumiseks“, peab olema kujunenud harjumuspäraseks igale inimesele. Aga harjumuste kujunemine on aeganõudev töö. Aeg oli tava ja moraali väljakujunemise aluseks. Näiteks ammusel ajal ei olnud linnad suured, pigem olid väiksed alad, kus oli mitu hõimu ja erinevad perekonnad
käekella, siis tekibki nende kahe vahel koheselt õigussuhe, kohalduvad õigused ja kohustused, mis neid seovad. Kella vargus on sel juhul juriidiline fakt ja selle alusel kohaldatakse õigusnorme. 13.Mis vahe on taval, moraalinormil ja õigusnormil? Moraalinormi täitmist ei kontrolli riik, selle kohaldab ühiskond laiemalt. Teiste inimeste suhtumine, grupis kehtivad reeglid, häbitunne ja südametunnistus on siin kehtestajaks. Moraalinormide alla käivad ka religiooninormid, kus erinevalt moraalinormidest, põhjendatakse kehtivust jumaliku autoriteedi olemasoluga. Õigusnormid kehtivad kindlal territooriumil, need kehtestab ja nende täitmist kontrollib riik. Õigusnormid ei pruugi kattuda moraalinormidega, nende kohta saab esitada küsimuse – kas need on moraalselt õigustatud? Tava on mingisugune väljakujunenud kombestik. Kas tuppa minnes peab jalanõud ära võtma (nagu Euroopas) või mitte (nagu Ameerikas). Tavad ja moraalinormid on tugevalt seotud, nendest on välja arenenud õigusnormid
õigustasid oma ilmalikku võimu Itaalias. e. Nicolo Machiavelli alusepanija uusaja poliitfilosoofiale. · Ei uskunud, et valitseja saaks kasutada ainult ausaid meetodeid. · Edukad on vaid järjekindlalt võidu nimel tegutsevad valitsejad. · Ideaaliks ühtne Itaalia riik, mille saavutamiseks on kõik vahendid head (ka pettused, mõrvad, reetmised). · Makjavellism moraalinormidest mittehooliv poliitika. 3. Trükikunsti algus (1440. aastatel) a. Saksa trükimeister Johann Gutenberg: · Leiutas üksikutest kirjamärkidest lehekülje ladumise viisi. b. Tagajärjed: · Raamatud muutusid odavamaks ja kättesaadavamaks. · Levisid kiiremini uued ideed ja teadmised. 4. Renessansi ja humanismi levik Euroopas a. Erinevused Itaaliaga võrreldes: · Itaalias oli humanism võidukas juba hilis-keskajal, mujal uusaja algul.
kirikupeaks. Niccolo Machiacvelli (1469- 1527) on uusaegse poliitfilosoofia alusepanija. Kirjutas Firenze ajaloo ja esitas teoses "Valitseja" oma vaated riigivalitsemise kohta. Ei uskunud, et valitseja saaks kasutada ainult ausaid ja õiglaseid meetodeid. Ideaal oli ühtne Itaalia riik, uskus, et selle võib teoks teha pooramatu võimuga tark ja kindlameelne valitseja, kes valib vahendeid mitte moraalist, vaid praktilisest tarvidusest lähtuvalt, välistamata pettust, mõrvu ja reetmist. Moraalinormidest mittehooliv poliitika on tntud makjavellismi nime all. 1440 a Johann Gutenberg leiutas üksikutest kirjamärkidest lehekülje ladumise viisi, millega sai kiiremini ja rohkem korraga trükkida. Nüüd olid trükiraamatud odavamad, neid võis toota palju ja kiiresti. Itaalias humanistlik mõtteviis hiliskeskajal, Euroopas uusaja algul. Erasmus Rotterdamist (1466-1536) silmapaistvaim mõtleja. Avaldas kommentaaridega Uue Testamendi
3) kriis peab olema ajutise iseloomuga; 4) erakorraline olukord peab olema välja kuulutatud ametlikult ning ajaliselt piiratud. Iga inimene vastutab oma õiguste kasutamise eest, st õiguste kasutamine ei tohi riivata teiste inimeste õigusi. Igal inimesel lasub isiklik vastutus oma tegude eest. Kõik inimesed peavad olema eelkõige seadusekuulekad. Igapäevaelus tuleb aga juhinduda kõigist normidest peale seaduste ka tavadest ja moraalinormidest. Kuigi seadusi ja määrusi on palju ning kõiki neid tunnevad üksnes juristid, ei vabasta seaduse mittetundmine siiski kedagi karistusest. Eestis avaldatakse kõik seadused, valitsuse määrused ja otsused ,,Riigi Teatajas", mis on kättesaadav igas raamatukogus ning ka Internetis aadressil www.riigiteataja.ee. Tähtsamad seadused antakse välja eraldi brosüüridena ning neid saab osta raamatupoest või laenutada raamatukogust.
Selles esitatakse hüpoteetilisi situatsioone, milles esineb moraalne dilemma. (I eelkonventsionaalne tasand - orienteeritus iseendale: 1.Sõnakuulelikkus ja karistus; 2.Individualism, instrumentalism ja vahetuskaup; II konventsionaalne tasand - orienteeritus teistele ja ühiskonnale: 3.”Hea poiss/ tüdruk”; 4.Seadus ja käsud; III postkonventsionaalne - orienteeritus põhimõtetele: 5.Sotsiaalne leping; 6.Põhimõttekindel südametunnistus). Eetikakriis - olemasolevatest moraalinormidest ei peeta kinni, kuid samas uusi ka veel pole kehtestatud!? Eetikakriisi määratlused!?!? JOKK – juriidiliselt on kõik korrektne. JOKK tähistab olukorda, kus juriidiliselt on kõik korras, ent samas on tegu või toimimine ebaeetiline. 2.Regulatsioonimehhanismid. Õigus, moraal, intuitiivne teadmine: Briti-ungari mõtleja Michael Polanyi (1891-1976) on defineeritud vaikiva teadmise: See on keele abil väljendamatu teadmine, teadvustamata teadmine, mis antakse vahetult edasi
Üks kuulsamaid töid on "Valitseja". Ta ei uskunud, et valitseja saab kasutada ainult ausaid ja õiglaseid meetodeid. Edu saavutab ainult tugev ja järjekindel valitseja. Machiavelli ideaal oli ühtne Itaalia, mida suudab saavutada ainult piiramatu võimuga tark ja kindlameelne valitseja, kes valib vahendid mitte moraalist vaid praktilisest tarvidusest lähtuvalt, välistamata pettust, mõrvu ja reetmist. Ta ei idealiseerinud kõlvatut poliitikat, vaid pidas seda kurvaks paratamatuseks. Moraalinormidest mittehooliv poliitika ongi makjavellism. Renessansi ja humanismi levik. Levisid aeglaselt, aga kindlalt põhja poole. Eurooplased vaatasid humanismi poole teise pilguga nad kritiseerisid inimlikke pahesid. nad olid sügavalt, uurisid Piiblit, selle kõrval ka antiikautoreid. Erasmus Rotterdamist "Narruse kiituseks". Narruse kiituse läbi said naeruvääristatud paljud ühiskonnas lugupeetud, kõrge positsiooniga inimesed. Trükikunsti algus
Õigust ei tule otsida raamatutest, vaid meie ümber toimuvast reaalsest elust: sots.suhetest,sots.korrast. 19. Õigus ja õiglus.- Ideaalis on õigus õiglane. Seadusandja on loonud aga õigust, mis rahuldab tema vajadusi, väljendanud tema tahet, milles rahva arusaam õiglusest võis kajastuda, aga võis seda ka mitte teha. Õiglus toetub moraalile. Õigust realiseerivatki inimesed, kes nad on valinud ja lähtutakse seega enamuse moraalinormidest 20. Sotsiaalsete suhete normatiivne ja kasuaalne reguleerimine. Individuaalne ehk kasuaalne reguleerimine- inimeste käitumine määratakse kindlaks ühekordsete personaalsete aktide abil. Iga konkreetse isiku küsimus lahendatakse just selle juhu kohta antud ettekirjutuste järgi. Sellise reguleerimise eeliseks on, et ta võimaldab lahendada probleemi, arvestades situatsiooni ja isiku eripära, suhete ja subjektide spetsiifikat. Individuaalse
Õigust ei tule otsida raamatutest, vaid meie ümber toimuvast reaalsest elust: sots.suhetest,sots.korrast. 19. Õigus ja õiglus.- Ideaalis on õigus õiglane. Seadusandja on loonud aga õigust, mis rahuldab tema vajadusi, väljendanud tema tahet, milles rahva arusaam õiglusest võis kajastuda, aga võis seda ka mitte teha. Õiglus toetub moraalile. Õigust realiseerivatki inimesed, kes nad on valinud ja lähtutakse seega enamuse moraalinormidest 20. Sotsiaalsete suhete normatiivne ja kasuaalne reguleerimine.- Kasuaalne- in.käitumine määratakse kindlaks ühekordsete personaalsete aktide abil.Iga konkreetne küsimus lahend.antud ettekirjutuse järgi. Normatiivne- in. käitumist korrald.üldise reegli abil, millega määratakse kindlaks käitumismudel, mida kasutat.käitumisaktide või subjektide suhtes(nt. töötaja peab kinni töölepingust) 21. Õigusnormi mõiste ja koht sotsiaalsete normide süsteemis
Õigust ei tule otsida raamatutest, vaid meie ümber toimuvast reaalsest elust: sots.suhetest,sots.korrast. 19. Õigus ja õiglus.- Ideaalis on õigus õiglane. Seadusandja on loonud aga õigust, mis rahuldab tema vajadusi, väljendanud tema tahet, milles rahva arusaam õiglusest võis kajastuda, aga võis seda ka mitte teha. Õiglus toetub moraalile. Õigust realiseerivatki inimesed, kes nad on valinud ja lähtutakse seega enamuse moraalinormidest 20. Sotsiaalsete suhete normatiivne ja kasuaalne reguleerimine.- Kasuaalne- in.käitumine määratakse kindlaks ühekordsete personaalsete aktide abil.Iga konkreetne küsimus lahend.antud ettekirjutuse järgi. Normatiivne- in. käitumist korrald.üldise reegli abil, millega määratakse kindlaks käitumismudel, mida kasutat.käitumisaktide või subjektide suhtes(nt. töötaja peab kinni töölepingust) 21. Õigusnormi mõiste ja koht sotsiaalsete normide süsteemis
Sündmustest on esile tõstetud Konstantinoopoli langemine türklaste kätte, maadeavastamise algus ning reformatsioon. Laguneb keskaja universaalsus (vaimne vabanemine). Piibli tõlkimine rahvakeelde. Eliidi maailmavaadet mõjut renessanss. Viimane saab alguse 14. saj keskpaiga Itaaliast. Uusaja maailmavaateks kujuneb humanism (inimlik ja haritud). Tähelepanu nihkub inimesele. Samas jääb oluliseks religioon. Dünaamiline eksperimentalism, empriiline teadus. Valitsejad vabanevad moraalinormidest (makjavelism). Autoriteetide vaidlustamine. Ideede levikule aitab kaasa trükikunst (Gutenberg 1455). Reformatsioon pakub lihtinimestele piibli tõlgendamist. Reformatsioon on põhil Kesk- ja Põhja-Euroopa fenomen. Reformatsioon aitab levitada kriitilist mõtlemist. Uute protestantlike kirikute teke. Piiblid kohalikes keeltes (1520ndad). Mitmed usupuhastajad tekitavad erinevaid protestantismi voole. Uued kirikud alluvad kuningale.
suuruse valikul, hea seostus müügi ja inimeste liikumise kohtadega, hea nähtavus ning mõjusad värvilahendused. Plakat võib mõju avaldada ööpäevaringselt, Inimestele saadetud kirjas edastatava reklaam selle reklaamiliigi puhul on soodsad järgmised asjaolud: võimalus kasutada nii teksti kui ka pildielemente vabalt, isikupäraselt, otstarbekalt; teate loomisel on piiranguteks üksnes postisaadetiste saatmistega kaasnevad, moraalinormidest tulenevad ja õiguslikud piirangud; suurus, värvid jms on vabalt valitavad; kirjareklaam jõuab kindlamini sihtauditooriumini; luuakse intiimne, isiklik suhe reklaamija ja vastuvõtja vahel; hea tagasiside; konfidentsiaalses. Saab tagada väga hea kvaliteedi. Puuduvad võistlejad(hetkel). Transiitreklaam busside, trammide, autode, furgoonide, lennukite jms külgedel, ees või taga on leidnud koha paljude firmade reklaamid.
sündmustik, iseloomu ja käitumist, Lõikude kesksete mõtete teema, analüüsib nende omavahelisi otsimine ja peamõtte tegelane, suhteid, hindab nende sõnastamine. Teksti teema ja tegevusaeg, käitumist, lähtudes peamõtte sõnastamine. tegevuskoht, üldtunnustaud Arutlemine mõne teoses tekstilõik, moraalinormidest, võrdleb käsitletud teema üle. Oma tsitaat, iseennast mõne tegelasega; arvamuse sõnastamine ja tüüptegelane arutleb kirjandusliku põhjendamine. Illustratiivsete tervikteksti või katkendi põhjal näidete (nt tsitaatide, teksti teema, põhisündmuste, iseloomulike detailide) tegelaste, nende probleemide ja otsimine tekstist
1 ÕIGUS PRIVAATSUSELE JA ANDMEKAITSE 1 ÕIGUS PRIVAATSUSELE Ühiskonna ja isiku individualismi arenedes jäi tavaõigusest ja käibivatest moraalinormidest inimese privaatsuse kaitsmisel väheks. Lisaks moraalsele hukkamõistule privaatsusõiguse rikkumisel tekkis vajadus ka efektiivsete õiguskaitsevahendite järele. Üldiselt on levinud arusaam, et privaatsus on hüve, mille kaitset õigussüsteemist otsivad peamiselt nn kuulsad inimesed. Õiguslikult ei ole õigus eraelule sugugi väljavalitute hüve, vaid tegemist on nn igaühe õigusega, mis tähendab seda, et
· Ideaaliks oli ühtne Itaalia riik ta uskus, et selle võib teoks teha ainult piiramatu võimuga tark ja kindlameelne valitseja, kes valib vahendeid mitte moraalist, vaid praktilisest tarvidusest lähtuvalt, välistamata ka pettust, mõrvu ja reetmist. · Kuigi ta ei idealiseerinud kõlvatut poliitikat, vaid pidas seda ainult kurvaks paratamatuseks, on just see külg tema õpetusest kõlama jäänud. Maciavelli õpetuse tõttu on moraalinormidest mittehooliv poliitika saanud nimetuse makjavellism. Erasmus Roterdamist oma ajastu silmapaistvaim mõtleja, kõige mõjukam humanist. · 1516. aastal avaldas ta koos kommentaaridega Uue Testamendi kreekakeelse teksti ja tõlkis selle ka ladina keelde ning vaidlustas sellega kogu keskaja käibinud Vulgata (ladinakeelne Piibli tõlge V sajandi algusest). · Kõige mõjukam Erasmuse töödest oli ,,Narruse kiitus", kus ta pilas filolooge samuti kui teolooge.
hindamine/MHM_03-12-12.pdf lk 14 p 3.2 VII teema. Kontinentaal-Euroopa õigussüsteemi põhimõisted Teema nõuab õiguse entsüklopeedia keskset põhimõistete sisulist tundmist. Definitsioonid Ius non scriptum — õiguse eelajalugu (periood, mil õiguse kohta ei olnud veel tekkinud kirjalikud allikad, millele vaatamata õigus siiski eksisteeris). Õigus kui sotsiaalne kord polnud õiguse eelajaloo vältel piisavalt tava- ja moraalinormidest eraldunud. Ius scriptum — õiguse ajalugu (ius non scriptumis domineeriva tähtsuse omandanud elemendid, mis pandi kirja). Õigus kui sotsiaalne kord eraldus tava- ja moraalinormidest. Tabu — tava, mis on kujunenud üldkohustuslikuks keeluks. Näiteks teatud toidu söömise keeld, jumalate või kuningate nimepidi nimetamise keeld. Õiguse eesmärk — teatud inimkäitumises korra ja julgeoleku loomine. Õiguse eesmärk leiab väljenduse õigusnormides
iseloomuga; erakorraline olukord peab olema välja kuulutatud ametlikult ning ajaliselt piiritletud). Iga inimene vastutab oma õiguste kasutamise eest, s.t õiguste kasutamine ei tohi riivata teiste inimeste õigusi. Igal inimesel lasub isiklik vastutus oma tegude eest. Kõik inimesed peavad olema eelkõige seaduskuulekad. Igapäeva elus tuleb aga juhinduda kõikidest normidest peale seaduste ka tavadest ja moraalinormidest. Kuigi seadusi ja määrusi on palju ning neid kõiki tunnevad vaid juristid, ei vabasta seaduse mittetundmine siiski kedagi karistusest. Eestis avaldatakse kõik seadused, valitsuse määrused ja otsused Riigi Teatajas. Riigi Teataja leidub igas raamatukogus ning ta on kättesaadav interneti teel aadressil: www.riigiteataja.ee. Olulisemad seadused antakse välja eraldi brosüüridena ning neid on võimalik osta raamatupoest või laenutada raamatukogust.
iseloomuga; erakorraline olukord peab olema välja kuulutatud ametlikult ning ajaliselt piiritletud). Iga inimene vastutab oma õiguste kasutamise eest, s.t õiguste kasutamine ei tohi riivata teiste inimeste õigusi. Igal inimesel lasub isiklik vastutus oma tegude eest. Kõik inimesed peavad olema eelkõige seaduskuulekad. Igapäeva elus tuleb aga juhinduda kõikidest normidest peale seaduste ka tavadest ja moraalinormidest. Kuigi seadusi ja määrusi on palju ning neid kõiki tunnevad vaid juristid, ei vabasta seaduse mittetundmine siiski kedagi karistusest. Eestis avaldatakse kõik seadused, valitsuse määrused ja otsused Riigi Teatajas. Riigi Teataja leidub igas raamatukogus ning ta on kättesaadav interneti teel aadressil: www.riigiteataja.ee. Olulisemad seadused antakse välja eraldi brosüüridena ning neid on võimalik osta raamatupoest või laenutada raamatukogust.
et seda ei saa kõrvaldada tavapäraste vahenditega; kriis peab olema ajutise iseloomuga; erakorraline olukord peab olema välja kuulutatud ametlikult ning ajaliselt piiritletud). Iga inimene vastutab oma õiguste kasutamise eest, s.t õiguste kasutamine ei tohi riivata teiste inimeste õigusi. Igal inimesel lasub isiklik vastutus oma tegude eest. Kõik inimesed peavad olema eelkõige seaduskuulekad. Igapäeva elus tuleb aga juhinduda kõikidest normidest peale seaduste ka tavadest ja moraalinormidest. Kuigi seadusi ja määrusi on palju ning neid kõiki tunnevad vaid juristid, ei vabasta seaduse mittetundmine siiski kedagi karistusest. Eestis avaldatakse kõik seadused, valitsuse määrused ja otsused Riigi Teatajas. Riigi Teataja leidub igas raamatukogus ning ta on kättesaadav interneti teel aadressil: www.riigiteataja.ee. Olulisemad seadused antakse välja eraldi brosüüridena ning neid on võimalik osta raamatupoest või laenutada raamatukogust.
Mõlemad tunnustavad ühtesid ja samu ühiskonna norme. Oma seisukohta põhjendasid nad sellega, et kurjategijad näitavad kättesaamisel üles kahetsust st. kurjategijad ei ole rahul sellega, mida nad on teinud. Kriitika selle põhjenduse vastu tõstatab küsimuse kahetsuse siiruse pinnalt. Teine asjaolu, millega põhjendatakse seda seisukohta on see, et kurjategijad kipuvad ohvrite valikul lähtuma üldkehtivatest moraalinormidest. Ohvrid ja kurjategijad on tihti pärit ühest sotsiaalsest kihist. See teooria selgitab, miks alaealised panevad toime õigusrikkumisi sõltumata sellest, et nad ise peavad end suuremal või vähemal määral seotuks seaduse nõudmistega. Probleemi lahendus peitub faktis, et teatavat käitumist nõudvad sotsiaalsed normid on harva impertiivsel kujul väljendatud (süsteem on elastne). Elastsus on omane ka kriminaalseadusele (hädakaitse, süüdimatus, hädaseisund)
scriptum). Nagu eespool osundasin, eelnesid õigusele, kui inimeste omavahelisi suhteid reguleerivale sotsiaalsele korrale, moraal ja tava, mis olid valitsevaks inimeste kooselus juba enne õigust. Moraali ja tava kui allikate kõrval ei tohi unustada õiguse eelajaloo perioodi kohtupidamist, milleks reeglipäraselt kokku tuldi ja kus otsuseid langetati. Kuigi moraal ja tava on õiguse eelastmed, ootab teatud tava- ja moraalinormidest kinnipidamist meilt ka tänapäeva ühiskond, kes nii ei tee, seda ähvardab isoleerituks jäämine. Tavaõigus tekkis sugukonna, hõimkonna või kogukonna sees ja arenes seni, kuni seda hakati kirja panema. Kirjalike allikate iseloomustamiseks tuleb sissejuhatuseks osundada, et õigusnormid lähtuvad peamiselt riigist, aga ka kohaliku omavalitsuse üksustest. Muud kirjalikud allikad lähtuvad nt riikidevahelistest lepingutest.
Humanistlik õpetlane, kes oli kriitiline antiikautorite suhtes. Paljastas võltsdokumendina nn Constantinuse kinkeüriku, millega paavstid õigustasid oma ilmalikku võimu Itaalias. Nicolo Machiavelli alusepanija uusaja poliitfilosoofiale. Ei uskunud, et valitseja saaks kasutada ainult ausaid meetodeid. Edukad on vaid järjekindlalt võidu nimel tegutsevad valitsejad. Ideaaliks ühtne Itaalia riik, mille saavutamiseks on kõik vahendid head (ka pettused, mõrvad, reetmised). Makjavellism moraalinormidest mittehooliv poliitika. Trükikunsti algus (1440. aastatel) Saksa trükimeister Johann Gutenberg: Leiutas üksikutest kirjamärkidest lehekülje ladumise viisi. Tagajärjed: Raamatud muutusid odavamaks ja kättesaadavamaks. Levisid kiiremini uued ideed ja teadmised. Renessansi ja humanismi levik Euroopas Erinevused Itaaliaga võrreldes: Itaalias oli humanism võidukas juba hilis-keskajal, mujal uusaja algul.
Humanistlik õpetlane, kes oli kriitiline antiikautorite suhtes. Paljastas võltsdokumendina nn Constantinuse kinkeüriku, millega paavstid õigustasid oma ilmalikku võimu Itaalias. Nicolo Machiavelli alusepanija uusaja poliitfilosoofiale. Ei uskunud, et valitseja saaks kasutada ainult ausaid meetodeid. Edukad on vaid järjekindlalt võidu nimel tegutsevad valitsejad. Ideaaliks ühtne Itaalia riik, mille saavutamiseks on kõik vahendid head (ka pettused, mõrvad, reetmised). Makjavellism moraalinormidest mittehooliv poliitika. Trükikunsti algus (1440. aastatel) Saksa trükimeister Johann Gutenberg: Leiutas üksikutest kirjamärkidest lehekülje ladumise viisi. Tagajärjed: Raamatud muutusid odavamaks ja kättesaadavamaks. Levisid kiiremini uued ideed ja teadmised. Renessansi ja humanismi levik Euroopas Erinevused Itaaliaga võrreldes: Itaalias oli humanism võidukas juba hilis-keskajal, mujal uusaja algul.
Paljastas võltsdokumendina nn Constantinuse kinkeüriku, millega paavstid õigustasid oma ilmalikku võimu Itaalias. Nicolo Machiavelli – alusepanija uusaja poliitfilosoofiale. Ei uskunud, et valitseja saaks kasutada ainult ausaid meetodeid. Edukad on vaid järjekindlalt võidu nimel tegutsevad valitsejad. Ideaaliks ühtne Itaalia riik, mille saavutamiseks on kõik vahendid head (ka pettused, mõrvad, reetmised). Makjavellism – moraalinormidest mittehooliv poliitika. Trükikunsti algus (1440. aastatel) Saksa trükimeister Johann Gutenberg: Leiutas üksikutest kirjamärkidest lehekülje ladumise viisi. Tagajärjed: Raamatud muutusid odavamaks ja kättesaadavamaks. Levisid kiiremini uued ideed ja teadmised. Renessansi ja humanismi levik Euroopas Erinevused Itaaliaga võrreldes: Itaalias oli humanism võidukas juba hilis-keskajal, mujal uusaja algul.
muud kui nende individuaalsete huvide järgimist. William Graham Sumnern(1840-1910) o Kõik sotsiaalsed normid kasvavad välja kogemustest. Inimesed otsivad teid, kuidas elu vajadustega toime tulla, ning õpivad otsimise ja eksimise kaudu. o Kõik normid ajapikku muutuvad: 1)kaotavad jõu, 2)kaovad seoses sotsiaalsete olude muutumisega, 3)formuleeritakse ümber. o Seadused tulenevad moraalinormidest, algupäraselt on kogu õigus tavaõigus. Seadus eeldab kõikide sotsiaalsete normide ratsionaalset ja instrumentaalset mõistmist. o Ei tee vahet õigus- ja õigusvälistel normidel. Roscoe Pound (1870-1964) o Õiguses esinevad individuaalsed ja ühiskondlikud huvid. Oluline on nende kaalukus otsuste langetamisel. o Õige otsus tuletatakse ,,sotsiaalselt efektiivsetest" õiguslikest ettekujutustest.
Sellist motivatsiooni ühelt poolt indiviidile õpetatakse, teiselt poolt õpib ta ise. Selline motivatsioon arvatakse olevat olulise mõjuga faktor persooni õiguskuulekuse, samuti personaalse kui ka üldise õigusteadvuse ning juriidilise kultuuri kujundajana. Õiguskuulekuse õpetamine võib konkreetse isiku puhul aga kutsuda esile kas kinnistavaid või vastupidi -destruktiivseid emotsioone (tekib psüühiline tõrge). Nüüd sõltub palju indiviidi poolt omaks võetud moraalinormidest: kas ülekaalus on üldhumanistlikud või partikulaarsed. Välise seose all tuleb mõista formaalset aspekti: kehtivad õigusnormid on vormistatud spetsiifilisel viisil ja vormis, avalikustatud, üldkättesaadavad ning seeläbi ka üldtuntud. Kui nad on aga üldiselt kättesaadavad ning üldtuntud, siis on kõik ning igaüks hõlmatud nende toimega. Kui õigusnormid on tehtud igaühele kättesaadavaks, siis eeldatakse
" (BULTMANN 1993:148) Samas näivad ümbritsevas mõtteparadigmas väga levinud olevat gnostitsistlike vaadete algmed, mille kohaselt maailm on läbinisti kuri ja pime paik ning Kurja ingelliku väe täieliku meelevalla all. Sarnast suhtumist tõrjutakse nii Kl kirjas (seoses teatud hereetikute poolt praktiseeritud rituaalidega ingellike jõudude nõuete rahuldamiseks) kui ka Jd kirjas, kus sõideldakse neid, kes arvavad end gnostilise ,,valgustatuse" kandjaina võivat mitte hoolida moraalinormidest. Nii on teisest küljest ka algkoguduse käsitlusele omane teatud dualistlik maailmanägemine, mis puudutab olukorda immanentses, empiiriliselt tajutavas maailmas. Siin nimetab johanneslik traditsioon saatanat ,,selle maailma vürstiks" (Jh 12:31). Ka Pauluse teoloogia ning deuteropauluslik traditsioon on selles osas sama meelt. Pauluse kirjad nimetavad korduvalt saatanat Jumala vastaseks (1Kr 5:5 7:5 2Kr 11:14 2Ts 2:9). Pauluski peab saatanat selle
sündima. Muidu on need loodud kummituslikel motiividel. Seadusandlikud aktid peavad olema loodud ühiskonna huvides, mitte väljaandja isiklikes huvides. Õiguskord baseerub loomulikul. Üleüldises korras on üks eraldi sektor, mis on õiguskord. Kord peab olema riigis ja peab olema progress. Need on omavahel tihedas seoses. Kord on progressi eeltingimus ja progress on korra eesmärk. Seadused on vajalikud, kuna inimene on liiga nõrk, et lasta ennast juhtida ainult moraalinormidest. Comte'i positiivne ühiskonna käsitlus igas ühiskonnas on olemas sotsiaalsed vastuolud. Ei ole olemas võrdsete sotsiaalsete gruppide harmoonilist kooselu, alati on olemas valitsevad ja alluvad klassid. Comte leiab, et vastuolu ja ebavõrdsus on igas ühiskonnas paratamatu, aga NB! rõhutud klassid ei peaks oma positsiooni vastu võitlema, las olla nii, kuidas on. Maailmas on olemas kaks võimu ajutine ja igavene võim
annaabi.ee 
