10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2012-05-03
Kuupäev, millal dokument üles laeti
72 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Karin Kiilaspä
Õppematerjali autor
hooletusse jäetud. Laste ja noorukite vastu kasutatud vägivallaga seostuvad sageli nii vanemate psüühilised häired kui ka sotsiaalsete ja keskkonnategurite mõju. Kõik tundub olevat ka Sheila loo puhul tõenäoline. Vanemate käitumine vanematena peegeldab tema oma kogemust ja teadmisi vanemas olemisest ja lapse vajadustest, mis ilmselgelt võis olla omane ka Sheila ema ja isa lapsepõlvele. Küllap seostub sinulgi mitme meie endise õpilasega antud pere tragöödia. Oleme läbi aastate kokku puutunud õpilastega, kes on lapseeas, imikueas pidanud taluma hooletusse jätmist ja eiramist. Perekonna ülesanne on luua lapsele kõige olulisem suhtekeskkond, mis on inimese biopsühhosotsiaalse arengu põhiline üksus. Niisiis sellest lähemalt kuidas algas Sheila koolitee Torey klassis. Esialgu oli ta koolis sõjakas, lõhkus kõike, mis kätte sattus ning oli kõige ja kõigi suhtes ründaval positsioonil
lumivalge habemega vanamees. 1840. aastate keskpaiku värsistas Faehlmann saksa keeles paar episoodi muistendist ,,Vanemuise lahkumine" ja pöördumise laulujumal Vanemuise poole (,,Laena mulle kannelt, Vainemoinen!"). Võimalik, et tal mõlkus meeles saksakeelse eesti värsseepose loomine. Kreutzwald kasutas Faehlmanni visandeid hiljem eepose ,,Kalevipoeg" koostamisel. RAIMOND KAUGVER (25. II 1926 24. I 1992) Raimond Kaugver on sündinud Rakveres raamatupidaja pojana. Lõpetas 1942 Rakvere gümnaasiumi ja põgenes 1943 Saksa mobilisatsiooni eest Soome. Võitles Soome armees, pöördus 1944 Eestisse tagasi, kus võitles Saksa armee koosseisus. Oli seejärel Rakvere lähedal õpetaja. Arreteeriti 1945 süüdistatuna kodumaa reetmises ja oli 1949. aastani Vorkuta vangilaagris söekaevur, sanitar ja velsker.
"Ükski siinsetest narkomaanidest ei taha mind uskuda, aga ma tõepoolest jätsin sellest päevast igasuguse süstimise." Lihtsalt kannatas "lomkad" välja ja oligi kõik. Hoopis tobe on see, et siis, kui kõik hakkas korda saama, kui tüdruk oli sünnitanud terve lapse ja ämm isegi korteri ostnud, et nad oma elu normaalselt elada saaksid, et just siis hakkasid laekuma arved nende tegude eest, mida oli teinud, et narkootikumide jaoks raha saada. "Siin ma nüüd olen, ja kui ma peaksin süüdi jääma kõiges selles, milles mind kaasosaliste armust süüdistatakse, siis võin siia kauaks jääda." "Tõeline karistus on nagunii käes - viirus. Hea, et laps tervena sündis." Lapse ema teab, kuidas temaga lood on. Ämm ei tea. Oma isale ei hakka ta sellest üldse rääkima. Pealegi on isa haiglas. Kardab, et tema vangi sattumise pärast. Esimest korda olnud isal infarkt ülejärgmisel päeval pärast seda, kui ta arestimajja pandi. Nüüd oli jälle midagi südamega olnud.
hiljem surnud. Joonas oleks hea meelega koha Gunnarile andnud, kui oleks teadnud, et ta põeb leukeemiat. Rootsis pidid nad kaua sõitma, kuni lõpuks kohale jõudsid. Joonas pandi mingi Niklase nimelise poisi juurde elama. Joonase arust oli see pere täiesti ebanormaalne. Niklas mängis päevad otsa ainult malet, Niklase isa kasvatas kurke ja Niklase ema oli lihtsalt imelik. Näiteks esimesel õhtul hakkas Niklase ema Joonase peas tuhnima, et ega tal kirpe peas pole. Muidugi sai Joonas selle peale ülivihaseks. Ühel päeval mindi kunagisse hõbedakaevandusse. Evelin vaatas kogu aeg, et Liana ja Joonas kusagile ei kaoks. Kui Evelin ühel hetkel mitte kuskil neid enam ei näinud, põgenes ta metsa. Evelini kadumist märgati alles tükk aega hiljem ja siis oli ka märkajaks Liana. Kuigi Evelini otsiti kõikjalt, ka otsimisgrupiga, ei leitud teda. Öösel tundus nii Lianale kui ka Evelinile, et nad nagu räägiksid teineteisega
Ta ütles, et tema naine Erna lamab kõrval 3 toas ning on raskesti haige, mingi põrna häda. Poisid soovisid koheselt lahkuda, kuid Plebsi naine tahtis poisse näha. Erna ütles, et ta tahtvat vaadata ja kindlusele jõuda, et ta on eksinud. Nüüd ta saavat rahus surra, sest ta teab, et Mihklile jääb keegi, kes teda armastaks. Poisid ei öelnud midagi, kuigi nad teadsid, et see pole tõsi- nad ei olnud Plebsi just eriti kiindunud. Erna ütles oma mehe kohta, et too ei oska naistele meeldida. Sest ta ei näita neile oma sisemust. Ja ka õpilastega sõbraks saada ei oskavat ta. Plebs elas sajandivahetuse-aegses, s.o. vanas puumajas ja alumisel korral. Hr. Kõiv Wikmani gümnaasiumi kõige noorem õpetaja, peaaegu 30 täis. Tuli Wikmani poistele viiendas klassis õpetajaks. Ta oli rohkem keele- kui kirjanduse mees. Aga midagi imponeerivat temas oli
ukraina, gruusia, usbeki, turkmeeni jt keeltesse). 1956 sai esimese aseri kirjanikuna rahvapoeediks. Sõja ajal käis kultuuribrigaadi koosseisus tihti rindel. Pärast sõda külastas välisriike (Saksamaa, Poola, Bulgaaria, Hiina, Prantsusmaa, Inglismaa), propageerides rahu, rõhutud rahvaste vabastamist. Aserbaidzaani Teaduste Akadeemia esimehe asetäitja. NSVL Ülemnõukogu ja Aserbaizaani Ülemnõukogu saadik. 3 Samed Vurgun: ,,Majakovski luuletused olid meie jaoks sotsiaalse esteetika praktiliseks kursuseks". 4 Seda teema käsitlesid ka tuntud Vene luuletajad Majakovski, Jessenin. 5 Ühtlasi oli teos Aserbaidzaani kirjanduse esimene mitmeköiteline ajalooline romaan. 6 Romaanis on juttu revolutsioonieelsest ajast. Aga khaan ja Soltan bek vihkavad teineteist, ekspluateerivad talupoegi. Talupojad eesotsas Samoga asuvad nendega võitlusse. Talupoegi õpetavad Bakuu tööline, Siberist Aserbaidzaani põgenenud revolutsionäär,, rahvavalgustaja.
tüdrukust, kes kandis ilusat särki, teatas, et see on kootud, poisid ei mõistnud seda sõna ja tüdruk kutsus neid tuppa vokki ja päris riiet vaatama - nad läksidki, olid imestunud sealsete asjade üle, tüdruk tutvustas neile vokki ja ketramist, leivalabidat, Leemet päris pildi kohta seinal, vastuse sai ta tüdruku isalt, et see olevat nende Jumal Jeesus Kristus, poisid ehmusid ja tahtsid ära joosta, kuid mees peatas nad, uuris, miks nende vanemad ikka külla elama pole tulnud, rääkis, et kui poisid siia koliks, saaksid nad uued nimed Piiblist, nagu temagi – Vambolast Johanneseks, tütar Magdaleenaks, neil õnnestus ka reha näha, seejärel lahkusid tagasi metsa - „Tark teeb nii nagu teised targad ees, mitte ei jookse omapäi justkui sulust lahti pääsenud põrsas.“ Lk 24 - koju tormates tahtis Leemet emale külast rääkida, aga kedagi peale onu polnud kodus,
Mees,kes teadis ussisõnu Tegevus toimub muistes Eestis. Enamik inimesi on tulnud metsast välja ja läinud küladesse elama.Laande on elama jäänud vaid mõningad üksikud ja raugad.Metsast välja tulemist soodustab raudmeeste tulek(saksalased).Raudmehed toovad endaga kaasa ristiusu,leiva ja kördi,mis tarbeks hakatakse rajama põllumaid,sirp võetakse kasutusele(moodne tööriist). Igapäevane on ka saksa keel ja kirik. Need,kes on metsa elama jäänud vaatavad toimuvat põlastavalt.Samamoodi vaatab külarahas metsainimesi. Ajast maha jäänud ning ei tea mis on hea,milleks nii
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid