Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Mina keskaegses linnas linnakodanikuna (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Lõik failist

Mina keskaegses linnas
linnakodanikuna
Linnakodanikuna
puuduvad mul kõiksugu mugavused, millega tänapäeva inimkond harjunud on. Mul pole ei kraanivett, keskkütet ega ka elektrit,
rääkimata külmkappidest ja mikrolaineahjudest. Tehnikast oluliselt minu eluolude juures rääkida ei saagi, küll aga saan
rääkida tohutust mürast, mis mind paratamatult majas saadab.
Nimelt
on siin- keskaegses linnas kombeks, et linnaelaniku, antud juhul siis
minu kodu on ühtlasi käsitöölisele töökojaks, kaupmehe
laoruumiks ning kontoriks. Kujutage siis ette – sellid ja õpipoisid
taovad siin üksteisega võidu, laudsepad saevad tünnilaudu ja mida
kõike siin veel ei toimu. Elu nagu segasummasuvilas.
Rääkides
minu elutempost siis sõltub see oluliselt päeva pikkusest. Kui koit eha üle katet hakkab virvendama tõmbun koju ära. Kodu on minu kindlus , või siis ka teiste kindlus.
Aknaavad
sulen alati luukidega, see on keskaegne ohutussüsteem. Jama on
selles, et kuna mul elektrit ei ole siis vahaküünlad on kallid,

Mina keskaegses linnas linnakodanikuna #1 Mina keskaegses linnas linnakodanikuna #2 Mina keskaegses linnas linnakodanikuna #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-12-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 26 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor stellur Õppematerjali autor
tekst keskaegse linna oludest ja eluoludest linnakodanikuna.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
6
doc

Eesti keskaegsed linnad

kes on endale nagu rotid magusatesse kohtadesse urud uuristanud. Mind peetakse jõukaks, võib-olla sellepärast, et mul nii paljudes kohtades käsi sees on ­ vean sisse soola, veine, vürtse ja mitmeid metallist tööriistu ja nipsasjakesi, osa müün maha kohalikul turul, osa läheb Venemaale, kuhu müümisest saab suurt kasu, eriti soolaga kauplemisest. Kuulun ka Suurgildi, mis ühendab selliseid toredaid kaupmehi nagu mina, näljarottidele sinna asja ei ole. Millega neil olekski kaubelda? Kapitali, mille eest näiteks Venemaalt karus- ja muid nahku, vaha, lina ning kanepit osta ja kasuga edasi müüa, neil ei ole. Ega ikka ainult teraviljaga kauplemisega ennast üleval pidada ei saa. Tänu Hansa Liidule on mul Lübeckis üks tuttav kaupmees. Eelmiseks sünnipäevaks saatis ta mulle ilusa Veneetsia klaaspeekri, vaat selline ongi õige sõber. Mida ma talle küll vastu kingin

Ajalugu
thumbnail
8
docx

Referaat ''Linnad keskajal''

oruajal peamiselt sakslased, kes moodustasid käsitööliste ja kaupmeestena elanikkonna kõrgema kihi. Raske omavoli all püüdsid talupojad linnadesse põgeneda. Eestlased, kes pääsesid mõsinike surve alt linnadesse elama, töötasid halvematel ja vähem tasuvamatel tööaladel. Mõisnikel oli õigus põgenenud talupoegi taga ajada, kinni võtta ja karistada ning oma ma peale tagasi tuua. Kui oma isanda juurest põgenenud talupojal õnnestus linnas end varjata üks aasta, siis sai ta vabaks inimeseks ja mõisnikul ei olnud enam õigust teda tagasi nõuda. Sellest kujunes keskajal välja vanasõna: ,,Linna õhk teeb vabaks". Linnad ei tahtnudki alati talupoegi välja anda, sest linnas oli lihtsamate tööde jaoks inimesi vaja. Maalt linna tulevad inimesed suurendasid linnarahvastikku. Linnakodanikus saamisel pidi andma kodanikuvande ja tasuma kodanikumaksu. Pärast seda kanti kodanikuks vastuvõetu nimi linna kodanikuraamatusse

Ajalugu
thumbnail
11
doc

Elu keskaegses linnas

Elu keskaegses linnas polnud sugugi nii lihtne nagu me arvame. See erines paljuski tänapäeva elust. Kui võrrelda keskaegset linna külaga, siis on vahe tohutu suur. Kõrged kirikud ja tornidega linnamüür paistsid rändajale juba kaugelt silma. Linna pääses hästi valvatud väravate kaudu. Linna südameks oli turuplats, kuhu viisid kõik tähtsamad tänavad. Veel oli linnas raekoda, mis oli linnanõukogu hoone ja ka hospitalid ehk hoolitsusasutused, kus põetati haigeid. Levinumad haigused keskajal olid leepra ehk pidalitõbi ja tuberkoloos. Linna elu juhtis linna nõukogu ehk raad ja selle liikmeks said ainul jõukad linnaelanikud, tavaliselt kaupmehed. Linna südameks oli turuplats, kuhu viisid kõik suuremad linna tänavad. Enamasti elas keskaegne linn üle mitut kasvujärku. Kui võeti nõuks linna laiendada ja uusi müüre ehitada, jäeti linna

Ajalugu
thumbnail
12
doc

Keskaja olustik

Sisukord 1. Sisukord 2. Sissejuhatus 3. Eesti keskaeg / Söök ja jook 4. Söök ja jook 5. Elu keskaegses linnas 6. Elu keskaegses linnas / Keskaegne riietus 7. Keskaegne riietus / Hügieen, haigused ja arstiabi 8. Hügieen, haigused ja arstiabi / Teater ja müsteeriumid 9. Teater ja müsteeriumid 10. Teater ja müsteeriumid 11. Kokkuvõte 12. Materjal 1 Sissejuhatus Keskajaks nimetatakse ajalooperioodi, mis jäi vanaaja ja uusaja vahele. Keskaja alguseks peetakse üldiselt aastat 476, mil kukutati viimane Lääne-Rooma keiser

Ajalugu



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun