lähtudes "ühiselt pinnalt". Seda suunda nimetatakse kultuurirelativismiks. Relativism sallib teisi kultuure. Sõltuvuse tees: moraal on kultuuri produkt. Inimeste moraaliseisukohad kujunevad välja sõltuvalt sellest, millisesse kultuuri nad sünnivad. Väärtused kujunevad sõltuvalt ajaloost ja ümbrusest, individuaalsest ja sotsiaalsest kogemusest. Teise kultuuri sündinuna peaks inimene õigeks hoopis teistsuguseid seisukohti. Järelikult ei saa olla kultuuriülest moraali. Iga otsustus ühiskonna kui terviku poolt on kehtetu: indiviidide üle mõistetakse kohut nende enda ühiskonna standardite alusel; ühiskondadel endil ei ole laiemat konteksti.. See on moraalirelativistide ja moraaliabsolutistide vahelise konflikti üks allikas, sest absolutist väidaks, et saab kohut mõista terve ühiskonna üle selle eest, et ta aktsepteerib mõnd "ebammoraalset" praktikat, näiteks orjapidamist. Sellised otsustused ei ole relativismiga
TARTU ÜLIKOOL KEHAKULTUURITEADUSKOND Tanel Ojaste MORAALI JA EETIKA KASVATUS SPORDIS JA KEHALISES KASVATUSES Referaat Tartu 2009 SISUKORD Sissejuhatus . . . . . . . . . 3 1. Aususe ja võrdsuse põhimõte. . . . . . . 4 1.1. Aus mäng (Fair play) . . . . . . . 4 2. Moraali kasvatus . . . . . . . . 5 2.1. Laste ja noortega töötamine . . . . . . 5 2.2. Isiklik käitumine . . . . . . . . 6 2.3. Moral development (Risto Telama) . . . . . 7 2.3.1. Moraalsuse kolm komponenti . . . . . 8 3. Moraali hindamine . . . . . . . . 8 3.1
10 käsku kas ainult usklikele Kolm maailma suurt religiooni kristlus, judaism ja islam peavad kümmet käsku ehk dekaloogi oma moraali alustaladeks. Vastavalt Piiblile kirjutas Jumal ise need käsud kivilaudadele ning need eristuvad selgelt paljudest teistest Iisraelile antud käskudest ja seadmistest. Piibel räägib, et kunagi juhatas mees nimega Mooses oma rahva Egiptusest välja Siiani mäe jalamile, sest just sealt kostis sarvehäält. Mägi suitses ja selle kohal oli ränk pilv. Siis ilmutaski Jumal ennast inimestele ja luges ette 10 käsku. Need on käsud, mida inimesed järgima peavad
LEGEND Orgude teke Meetetu Mõttetus mõminal meenutas Kuidas kord Kurega kaevitas kulda. Linnuke laulvalt läks labidat leidma, Mil Mõttetus mõttetult mõlgutas mõtteid. Seitsme maa ja mere taga elas kord Mõttetus. Tegevust leidus tal alati oli maailm ju alles ehitamisel ja tööst kõrvalekalduvaid mõttetuid loomi-linde leidus alati. Nendega ta päevad läbi mängiski. Küll püüdsid vaesed hinged laineid merel, küll proovisid Talvevana habamest patsi punuda ühesõnaga tehti kõike, mida iga endast lugupidav laiskvorst tegema peab, kõike, mis kohe kuidagi ei puudutanud tööd. Kord märkas Mõttetus Kurge, kes uuris parajasti koopaid, mida koprad ehitanud olid. Ahne pilk silmis, tatsas lind siia-sinna. Mõttetus naeris ja uuris, mis juhtunud on. Kurg ei tahtnud ...
Boccacio novellide maailm Dekameron on kogumik sajast lühijutustusest, mida esitavad seitse neidu ja kolm noormeest kümnel järjestikusel päeval. Novellid on Boccacio kirjutanud alates 1350. aastast. Lood räägivad erinevatesse seisustesse kuuluvatest inimestest. Esinevad nii kaupmehed, käsitöölised, kerjused, kelmid, kui ka valitsejad, kõrgaristokraat ja vaimulikud. Vaatamata klassikuuluvusele ja seisustele paljastab autor inimeste pahelise olemuse ning näitab, et iseloom ja käitumine ei ole alati kooskõlas inimese staatuse või esmamuljega. Boccacio käsitleb abielukommetesse suhtumist ja selle seotust armastusega. Tuleb päevavalgele, et üldiselt on levinud salatsemine ja abikaasa petmine, armukestega aega veetmine. Abielu traditsioon selle pühamas tähenduses on kadunud või ei ole seda kunagi olnudki. Naudingu nimel ohverdatakse truudus. Samas jutustatakse armastusest kui kõige õilsamast kogemusest ja suhtest. Selle eelduseks on lihtne...
Praktiline filosoofia http://www.eetika.ee Moraal - ühiskonnas kehtivate normide järgmine. Eetika - uurib ühiskonnas moraalisuhteid. Moraaliprintsiip - Tegutsemisjuhis, kuidas ühiskonnas käituda. Moraali põhimõte peab olema autoriteetne. Peab olema teostatav ja avalik. Erinevad väärtused: iseväärtused, segaväärtused, instrumentaalväärtused. Sanktsioon - karistus ebamoraalse teo eest : süümepiinad, teiste laitumus, reputatsiooni langus. Altruism - erapooletu tegu, neutraalne. Egoism: psühholoogiline egoism - altruism on võimatu; eetiline egoism - mõnikord inimene arvestab ka teistega. Inimuuringud Informeeritud nõusolek ?Organidoonorlus Eesmärgiks on parandada saaja tervist, ei tohi olla seotud doonori suure riskiga. Transplatatsioon - toimub ühe organi eemaldamine ja siirdamine teisele inimesele. Ainelise kasu keeld - organitega ainelise kasu teenimine on Eestis keelatud. 1) kas keelatud on üksnes ainelise kasu saamine? ...
Ärieetika eksamiks kordamine Mida mõistad moraali ja eetika all? Eetika – kõlblusõpetus, õpetab tegema valikuid õige-vale, hea-halva vahel. On olemas ka praktiline eetika. Moraal - ühiskondliku teadvuse osa, printsiipide ja normide kogum mis reguleerib inimese käitumist mingi sotsiaalse grupi koosseisus ja määrab tema suhtumise teistesse inimestesse ja gruppidesse. Moraal - Moraal on ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnormide, tavade ja seaduste kogum, väliselt nõutavad reeglid ja tavad.
vastuvõtmise protsessis. Osalusdemokraatia on demokraatia vorm, mida iseloomustab rahva huvi poliitika vastu ning aktiivne osalus selles. Esindusdemokraatia on nüüdisaegne demokraatia vorm, mille puhul rahva aktiivne osalus poliitikas on tagasihoidlik. Põhitegijateks on siinkohal ajsatundlikud poliitikud, kes on rahva poolt valitud. Filosoofia Teema: Thomas Hobbes'i moraalikäsitlus Näidisküsimus: Kas nõustud Thomas Hobbes'i põhjendustega moraali kasuks? Materjal: http://filosoofialeht.weebly.com/12-klass.html Nõistun, sest Hobbes kirjeldas moraalitut elu kui elu, kus valitseb vaid loodusseisund tugevam jääb ellu. Nii on ka loomariigis, kus organismi eesmärk on lihtsustatuna öelduna vaid kasvada, paljuneda ning surra ja inimelu oleks siis üksildane, vilets, loomalik ja ka lühike. Puuduks kirjandus, kunst, ühiskond ja ka ajaarvamine ühesõnaga puuduks pea kõik, mis on inimestega seotud
. kuldne reegel- käitu teistega nii nagu tahaksid, et nad käituks sinuga Õigus on eetiline miinimum. Absoluutsed õigused: elule, vabadusele, privaatsusele, turvalisusele, omandile, õigus teada. Kohustused:-vägivaldusetus, usaldusväärus, ausus, õiglus, enesekriitilisus, täiustumispüüd Kanti kategooriline imperatiiv Kui hüpoteetilised imperatiivid on olemas, et inimesel on soovid, siis kategoorilised imperatiivid on olemas, et inimesel on mõistus Moraali metafüüsilised alused väljendab kat.imp. nii: - Toimi ainult vastaval selle maksiimile, mille kohta sa saad tahta, et see oleks universaalne seadus Kat.imp II vorm: Inimene olgu eesmärk iseeneses. - Toimi nii, et sa kohtleksid inimsust, ükskõik kas sinu enese/kellegi teise isiksus, alati kui eesmärki ja mitte kunagi pelgalt kui vahendit. - Teist inimest ära kasutada tähendab kohelda teda kui abinõu. 4
docstxt/1313525493129285.txt
Eetika on teadus moraalist. Eetika on filosoofia haru, mis tegeleb küsimusega, kuidas me peaksime elama. Eetika tuleneb kreeka keelsest sõnast ethos, mis tähendas asupaika, inimeste elamut. Sõna moraal tuleneb ladina keelest morales, mis tähendab kõlbeline. Vanade kreeklaste moraali iseärasused tulenesid nende ajalookogemusest. Maine elu oli tõeline elu ja vääris elamist. Kreeklased ei muretsenud eriti hauataguse elu pärast. Teine iseärasus väljendus püüdes olla riigile kasulik. Kolmas iseärasus: Mõistus täpsustab käitumise motiivid ja mõjutades tahet kujundab kasulikud harjumused. Sokrates (469-399 eKr) hindas kõige enam inimeses mõistust, mehisust ja tasakaalukust. Sokratese eetika oli elurõõmus. Elu eesmärgiks on õnn
ROSSEAU 1712-1778 16. aastaselt põgenes laia maailma Madame de Warnes- ülalpidaja, armuke, õpetaja, ärakuulaja 1749 Dijoni Akadeemias tõestas, kuidas teaduste ja kunstide progress on viinud moraali igakülgse riknemiseni. II Dijoni essees väidab, et mõtteseisund on loomuvastane. Mõtisklev inimene on rikutud loom Tagasi loodusesse! ''Emilé'' Kaitseb lapse loomupärast õigust olla laps, mitte üksnes täiskasvanu algjärk. Revolutsiooni alusraamat ''Ühiskondlik leping'', 1762 Kodanikud moodustavad kõrgema riigivõimu Vastutustundetu-ta hülgas kõik oma lapsed. HOBBES peateos ''Leviathan''
inimese sisemine jõud, avalik arvamus, tavad, harjumused ja kasvatamine.Nad omavad ,,vaikiva" ja ,,kirjutamata" staatuse ja määravad inimese suhtumist ühiskonda , teiste maade rahvastesse, peresse jne.Moraali nõuetele vastamist võivad kontrollida kõik inimesed ilma ühegi erandita ja igaüks eraldi.Moraalis, ükskõikse isiku autoriteet ei ole seotud tegelikkuse võimuga, vaid vaimse autoriteediga , mis põhineb oma enda moraali kvaliteedis. Moraal on omamoodi universaalne.See heakskiit ei ole absoluutne seadus , pigem regulaarsus , sest on olemas inimesi kes ei nõustu inimmoraali ettekirjutistega.Pealegi nad eitavad ja tegutsevad vastupidiliselt neile.Kuid absoluutne maailma rahvastiku enamus (arenenud rahvastiku enamus , v.ä. Papua rahvastiku jt.) jagab üldiseid moraalinorme.Üldise moraali normi kuuluvad näiteks, paljud tuntud religiooni käsud või ettekirjutised.Sellised eeskirjad on n
Härra Poliitiliselt Korrektne Härra Pollitiliselt Korrektne on mees kes töötab õigusbüroos. Ta käib ringi pika musta värvi mantliga ja eriliselt suure torukübaraga, mis aitab tal kõik seadused ja õigused meeles pidada. Tal on alati kaasas suur paks lillade kaanega raamat milles on kõik seadused, ühiskonnanormid, eetilised ja moraalsed koodeksid. Tal on seda vaja, et inimestele moraali lugema hakata kui nad midagi valesti teevad. Näiteks kui inimene kõnnib punase tulega üle tee siis härra Poliitiliselt Korrektne loeb talle ette, et see on vale, nii ei tohi teha, sest see on vastuolus eetilise käitumisega, see ajendab ka teisi seda tegema ja selle eest võib 5 trahviühikut trahvi saada(!). Too imeline mees on ka väga keskkonnasõbralik, see väljendub selles, et ta sõidab
1. Mis on moraal? Mis on eetika? Eetika objekt? MORAAL Moraal on normide süsteem, mis osutab inimeste ja kultuuride teatud tavadele, reeglitele ja praktikale. Moraalifilosoofia on filosoofiline ja teoreetiline mõtisklus moraali üle. Sõna moraal tuleb ladina keelest: mores tähistab kombeid. Moraalinormid: 1) mitteformaalsed, nende täitmist ei tagata riiklike institutsioonidega. 2) Tagatakse nii väliste (teiste inimeste reaktsioonid, suhtumine) kui sisemiste sanktsioonidega (häbi) 3) Universaalsed ( ei ole piiratud riigipiiridega, grupi, religiooniga) 4) Moraalinormide kohustuslikkust ei põhjendata viitega autoriteedile
Oli N'i usutegelane. Z jääb iseendaks, ei murdu kaastundmise ees. Kaastundlik moraal on iseloomulik kristlusele. N on kristluse vastu. ,,Kristlus on vaenulik füüsilisele elule, sest kristlus alavääristab ilu ja ütleb ei instinktidele." N suhtus kristlusesse austusega, sest Kristus oli talle piisav vastane. N ei sallinud ideed ,,Kristuse järel käimisest/jälgedes käimisest", siis ei taha inimene olla originaal, vaid imiteerija. N vihkas neid inimesi, kes toetasid kristlikku moraali, aga ei uskunud Jumalasse. N kasutab Kristuse väljendeid. N ütleb, et universaalset moraali pole olemas. ,,Tugev leiab ise enda moraali." N ütleb, et tõeline moraal hakkab enesejaotusest. Moraal ei saa olla universaalne, sest inimesed on erinevad. N ühes teoses ,,Tragöödia sünd" toob ta välja, et on olemas kaks ellusuhtumist: dionüüsiline ja apolloline ellusuhtumine. DIONÜÜSILINE APOLLOLINE
Mis on moraal? Moraaliks ehk kõlbluseks loetakse ühiskondliku teadvuse vorme, põhimõtteid, tavasid ja norme, mis reguleerivad inimeste käitumist mingi sotsiaalse koosluse piires.Inimühiskonna normaalse eksisteerimise jaoks on tähtis, et selles ühiskonnas arvestatakse ja austatakse kehtivaid sotsiaalseid norme. Kes eksib moraali või tava vastu, peab paratamatult arvestama ühiskonna negatiivse reaktsiooniga, mis eksija suhtes võib olla vähem või rohkem kahjulik. Moraali ja tavakordade kindlus on otseselt sõltuv sisemisest valmisolekust teatud viisil käituda. Õigus ja ühiskondlik tegelikkus on väga mitmekesistes suhetes ja sõltuvuses. Kindlasti peitub õiguses sunnielement, nii nagu on sunnielement olemas ka tava ja moraalikordades. Moraal on
Naiste kujutamine Ibseni teostes Kuna tolleaegne moraal pidas mehi naistest paremateks, siis ka Ibseni teostes on see probleem üheks peamiseks teemaks. Teostes kirjeldatakse naise võitlust terve ülejäänud maailma ja tolleaegse moraali vastu. Naistel olid Ibseni teostes alguses alati allutatud kellegile ning puudus iseseisvus. Tööl käisid ainult mehed, sissetulek tuli ainult nende kaudu ning seetõttu olid ka nemad tähtsamad. Naiste ülesanneteks oli kodu korrashoid ja mehele lihtsalt meelepärane olemine. Hoolimata näilisest õnnelikkusest ja heaolust oli teoses ,,Kummitused" abielu võlts. Pr Alving pidi varjama kõiki oma mehe saladusi, millega omakorda rikkus nii oma, kui ka teiste elu
Kanti eetika · 1. Kanti eetika · Moraali metafüüsika alused, · Praktilise mõistuse kriitika, · Moraali metafüüsika. · 2. "Kanti eetika" - see on teatud tõlgendus Kanti eetikast · 3. Kantiaanlik eetika- · hõlmab nii Kanti eetika kui "Kanti eetika" kui hulga nüüdisaegseid eetikavaateid · Kanti filosoofia on olulisel määral kriitiline, eitav filosoofia: · Mõtlemine peab lähtuma inimlikust, mitte üliinimlikust vaatevinklist. · Inimese teadmispretensioonid on piiratud loomuliku/loodusliku maailmaga (natural world).
FLFI.02.003 Eetika alused Kordamisküsimused 2011 1. Mis on moraal? Mis on eetika? Eetika objekt. Moraal on ühiskonnas kehtivate normide, tavade ja praktikate kogum. Seda nim. mõnikord ka positiivseks e kirjeldavaks moraaliks, kuna see kirjeldab inimeste ja kultuuride tegelikke uskumusi ja tavasid. Eetika on teadus või õpetus moraalist, ka moraalifilosoofia. Eetika objekt on süstemaatiline püüe mõista moraali mõisteid ja põhjendada/õigustada moraaliprintsiipe ja -teooriaid (väärtusi, voorusi, praktikaid). 2. Mis iseloomustab moraalset toimimist? Moraalset toimimist iseloomustatakse tavaliselt kui toimimist teiste huvides. Moraalne toimimine nõuab meilt mõnikord oma mugavuse, kasuahnuse või lihtsalt ükskõiksuse ületamist. Ent kaugemale mõeldes on moraalne toimimine ka meie endi huvides, võimaldades meil
FLFI.02.003 Eetika alused Kordamisküsimused 2011 1. Mis on moraal? Mis on eetika? Eetika objekt. Moraal on ühiskonnas kehtivate normide, tavade ja praktikate kogum. Seda nim. mõnikord ka positiivseks e kirjeldavaks moraaliks, kuna see kirjeldab inimeste ja kultuuride tegelikke uskumusi ja tavasid. Eetika on teadus või õpetus moraalist, ka moraalifilosoofia. Eetika objekt on süstemaatiline püüe mõista moraali mõisteid ja põhjendada/õigustada moraaliprintsiipe ja -teooriaid (väärtusi, voorusi, praktikaid). 2. Mis iseloomustab moraalset toimimist? Moraalset toimimist iseloomustatakse tavaliselt kui toimimist teiste huvides. Moraalne toimimine nõuab meilt mõnikord oma mugavuse, kasuahnuse või lihtsalt ükskõiksuse ületamist. Ent kaugemale mõeldes on moraalne toimimine ka meie endi huvides, võimaldades meil
eutanaasiat moraalselt erinevad õigeks, sakslased moraalinormid. valeks. Seepärast ei ole Moraalne skeptitsism on Seepärast pole moraali puhul olemas vaatekoht, mille järgi pole eutanaasia õige ega objektiivset tõde. vale. See on lihtsalt Tõde ja vale on vaid üldse olemas kehtivaid arvamus, mis erineb arvamus, mis erineb moraaliprintsiipe. kultuuriti
Moraalifilosoofia suurkujud on Aristoteles (384 322 eKr) ja I. Kant (1724 1804) Vanakreeka filosoofid seostasid küsimuse miks olla eetiline inimese (isiksuse) vaimse tervise ja harmooniaga. Alates 18. 19. sajandist moraalifilosoofia tegeleb eelkõige tegude eetilise iseloomu üle otsustamisega. 20. sajandi 70-ndail 80-ndail aastal tähtsustub rakenduseetika. 20. sajandi lõpp 21. sajandi algus: rõhk asetub eetika tihedale seosele sotsiaalsete probleemidega. Moraali subjekt Subjekt on tunnetuse või praktilise tegevuse kandja, teostaja. Inimene moraali subjektina tegutseb teadlikult ja vastutab oma tegevuse tagajärgede eest. Vastutus eeldab, et inimene teadvustab oma tegevuse tagajärgi ja tal on valida vähemalt kahe tegevusviisi vahel. Moraali subjektile on omane: · arenenud mina-teadvus, · käitumise ja väärtuste suhteline püsivus, · oma tegevuse tagajärgede teadvustamine,
väärtuse/uskumuste seisukohalt. (negat) Eetiline relativism- teooria, mille järgi pole olemas üldkehtivaid moraaliprintsiipe. Relativismi teesid: Erinevuse tees, erineb ühiskonnati Sõltuvuse tees Eetiline relativism hoiatab arrogantsuse eest ja kutsub üles sallivust. Tolerantsus on absoluutne väärtus. Eetilise relativismi vormid: 1 Subjektiivne- kõik sõltuvad indiviidi valikust. Ehk pmts individualistlik moraal , teha seda mis on mulle hea. Sellel puudub moraali olemus üldse. See paistab väär. 2 Konventsionaalne- kõik põhimõtted sõltuvad ühiskonnas kokkuleppe alusel subjekitivism- moraali puudumine relativism ei lase erinevaid printsiipe paremaks ega halvemateks pidada. See oleks võimalik, kui kultuurid oleks isoleeritud. Põhiväärtused Me vajame toimivat moraali, mis toimiks universaalselt Moraaliobjektivism Moraaliobjektivismi järgi on olemas muutumatud universaalsed moraaliprintsiibid, mis on siduvad
16) Mis on eetika ja millised on eetika olulisemad küsimused? Üks vanimaidteoreetilisi distsipliine, ehk uurimis objektiks on moraal. Eetika käitumises peegelduv väärtuste süsteem (ld moralis, = kõlblus). Olulisemad kõsimused: hea või halb? EETIKA (komme, harjumus) filosoofia haru, mis õpetab tegema valikuid õige-vale, hea- halva vahel; nimetus pärineb Aristoteleselt. Eetika mõiste võttis teoreetilises arutluses kasutusele Aristoteles moraali aga Cicero (ld. mos, mores- komme). Tavaliselt kasutataksegi neid mõisteid läbisegi. Siiski eristatakse filosoofias nende mõistete tähendust: MORAAL -- kombelisus EETIKA -- teoreetiline arutlus moraali üle. Eetikateooria puhul on eraldi ka kaks aspekti: 1) iseenda olemuse teostamine ja 2) voorusliku inimese jäljendamine. 17) Mis on solipsism? On teooria, mille järgi reaalselt eksisteerib ainult inimene oma teadvusega, objektiivne
Moraal ja eetika Referaat õppeaines insenerieetika Üliõpilane: Juhendaja: Autorideklaratsioon Käesolevaga tõendan, et olen antud referaadi koostanud iseseisvalt ning selle alusel ei ole varem arvestust taotletud. Kõik allikmaterjalid on vormikohaselt viidatud. Nimi: Allkiri: Eetika on filosoofia harudest, kus arutatakse moraali üle. Tahes tahtmata puutume sellega igapäevaselt kokku. Moraal tähendab aga käitumisnormide kogumit ehk arusaamad, milline käitumine on õige, milline vale. Üldjoontes on mõisted „eetika“ ja „moraal“ enamasti tähenduselt samad, kuid vahel tahetakse neid teineteisest eristada. [1] Moraalifilosoofia uurib seda, kuidas oleks õige oma elu elama. Otseloomulikult igapäevaelus ei pea me langetama tõsiseid moraaliotsuseid ning eetiliste valikute tegemiseks
Eetika KT1! 1)Eetika arutlus moraali üle 2)Moraal tavad ja kombed Eetika sisu: moraalid ja moraalifilosoofia (vahendiks on argumendid, mis koosnevad andmetest ja arutlusest). TEOREETILINE EETIKA: KIRJELDAV (koodeksid), NORMATIIVNE EETIKA (Tagajärje eetika (õpetus maailma liikumisest eesmärgi suunas, hindame tulemusi (hea, neutraalne, halb), elumõtteks naudingud, moraali lepime ise kokku); Kohustuste eetika (hindame tegu (õige, väär, valikuline, kohustuslik), moraal kaasasündinud); Vooruste eetika (hindame iseloomu (missugune inimene sa oled), eristame inimesi tema tegudega, moraal eksisteerida rahus)), METAEETIKA (jutt väärtustest. Relativism (väärtusi pole olemas, mina otsustan mis on), Absolutism (kindlad väärtused ja normid kõigile, inimene peab kuuletuma neile), Objektivism (väärtused olemas, aga peame taipama need ise, päriseks saavad
najale, kes teda kunagi kiusasid. Viimane inimene on Nietzsche jaoks kõige põlastusväärsem. Ta on nende kohta öelnud, et neid on liiga palju ja liiga kaua ripuvad nad oma oksade küljes, tuleks torm ja raputaks nad kõik maha, need mädanenud ja ussitanud. Nende all pidas ta tõenäoliselt silmas aristokraate, kes ehivad ennast oma esiisade kuulsuse ja auga, olgugi, et nad ise ei vääri seda. Need kaks inimtüüpi on kahe erineva moraali isandate ja orjade moraali kandjad. Mõlemat moraalitüüpi iseloomustades saame olla konkreetsemad ka inimtüüpide kirjeldamisel. Isandate ja orjade moraal Nagu ennist mainitud on Nietzsche meelest moraali kahte tüüpi, üks on isandate ja teine orjade moraal. Erinevates kultuurides püütakse neid ühitada, aeg-ajalt nad põimuvad, teinekord eksisteerivad kõrvuti isegi ühes ja samas inimeses. Isandate moraali järgi on kehtestatud valitsev seisus hea. Kõnekujundis vastandatakse head ja
mehe maha ning tõenäoliselt jäävad lapsed isata. Sina oled käitunud hästi ja ausa inimese kombel, kuid sellest hoolimata on olukord toonud palju kahju kõigile osalistele. On väga raske tagajärgi ette ennustada, kuid elukogemuse kasvades peaks inimesel seda lihtsam teha olema. Minu jaoks peitub hea ja halva vahekord kirjaniku Jaan Krossi mõtteteras: ,,Me peame järjest pidama silmas õige ja väära proportsiooni küsimust. Selles on moraali tuum. Selles on eetika ja ebaeetika kaalukeel. Me peame alati küsima: kas Hea, mida me taotleme, on küllalt suur, ja Halb, mille abil me seda taotleme, küllalt väike, et Hea, mida me taotleme, suudaks lahustada Halva, mida me kasutame, olematuks?" Aja jooksul on maailmapilt muutunud jumalakesksest inimesekeskseks. Näiteks keskajal oli inimesel palju lihtsam käituda moraalselt hästi, sest kõigile olid usuga ette antud kindlad reeglid. Ära tapa, ära
Aita hädasolijat!) Moraal aitab korras hoida ühiskondlikku masinavärki, sest inimene elab oma elu teiste inimeste seas ja moraal juhib vastastikuseid suhteid. "Mitte mingisugused rikkused, tervis, kuulsus ega võim ei suuda kompenseerida meile seda kaotust, kui need suhted lähevad viltu" kirjutab Schumacher. Moraal osutab inimeste tajutud normidele ja printsiipidele. Moraal puudutab sügavamalt meie ühiskondliku eksistentsi olemust. Eetika tähistab moraali ja moraalifilosoofia valdkonda tervikuna. Nii moraal kui eetika tegelevad väärtuste, vooruste, printsiipide ja praktikatega. Eetika on teadus moraalist. Eetika aga teoreetilisele reflekteerimisele moraali üle. Eetika on filosoofia haru, mis tegeleb küsimusega, kuidas me peaksime elama. Antiikfilosoofias oli see küsimus esitatud üksikindiividi seisukohalt. Uusaegses filosoofias on küsimuseks Mida ma tohin teha? Küsimus inimeste kooselust, vastastikused õigused ja kohustused
empaatia ja aktsepteerimine. On olemas ka osaline kuulamine ehk pseudokuulamine, kus inimene püüab jätta muljet kuulamisest. Suhtlemine ei ole lihtne. Igapäeva elus tekib suhtlemisel tõrkeid. Inimeste arvamused on erinevad, inimeste käitumisviisid on erinevad. Kõik see võib põhjustada konflikte. Suhtlemistõrgeteks on kritiseerimine, sildistamine, ähvardamine, kamandamine, diagnoosimine, moraali lugemine, ülekuulamine, nõuandmine ning isegi kiitmine, teatud olukordades. Kritiseerimise käigus inimese tegevusi hinnatakse negatiivselt. Sildistamise puhul saab tuua hea näite: naine roolis, auto kraavis. Kuid kas see on tõsi? Ei ole, see kui osad naised rooli taga on ja autoga kraavi sõidavad, ei tähenda seda, et kõik naised seda teeks. Sama võib öelda, kui sildistatakse blonde kui lolle. See ei ole samuti tõsi
Slide 4 Slide 5 Soovituslik kirjandus: Mida tähendab olla kõlbeline inimene? Eetikaveeb www.eetika.ee TÜ eetikakeskus Milles seisneb moraali olemus? Eetika ja moraal. Maie Tuulik 2002 Miks on moraali tarvis? Õpetaja eetika. Maie Tuulik 2008 Mis on moraali funktsioon? Ärieetikat kui niisugust pole olemas. Mis on hüve?
Mis on eetika? Argo Buinevits Soovituslik kirjandus: · Eetikaveeb www.eetika.ee TÜ eetikakeskus · Eetika ja moraal. Maie Tuulik 2002 · Õpetaja eetika. Maie Tuulik 2008 · Ärieetikat kui niisugust pole olemas. John C. Maxwell 2003 · Evangeelne eetika. Robert Võsu 1996 · Eetikakoodeksite käsiraamat. Tartu Ülikooli eetikakeskus 2007 · Mõtestatud Eesti ühiseid väärtusi hoides. TÜ eetikakeskus 2008 Mida tähendab olla kõlbeline inimene? Milles seisneb moraali olemus? Miks on moraali tarvis? Mis on moraali funktsioon? Mis on hüve? Kas moraaliprintsiibid on absoluutsed või olenevad...? Kas moraal on nagu ilugi vaataja silmades? Kas moraalne olla on kasulik? Mis on moraali aluseks? Kuidas on moraal seotud religiooni, seaduste ja etiketiga? Millega eetika tegeleb? Sõna "eetika" ja "eetiline" viitavad sellele, et kõne all on küsimused heast ja halvast, õigest ja väärast
· psühholoogiline barjäär, eelarvamused teate edastaja, teema suhtes · keevaline reaktsioon mingile võtmeärritajale · omaenda esinemise ettevalmistamine Kommunikatsiooni liigid: · vahetu/vahendatud suhtlus · monoloogiline/dialoogiline · diaadiline/mitmeastmeline · interpersonaalne/intrakommunikatsioon Suhtlemistõkked on jaotatud kaheteistkümneks- kritiseerimine, sildistamine, diagnoosi panek, kiitmine, kamandamine, ähvardamine, moraali lugemine, ülekuulamine, nõu andmine, kõrvalepõikamine, loogiline argumenteerimine, rahustamine. Hinnangute alusel kasutatakse neid barjääre rohkem kui 90% kogu sellest ajast, mil üks või mõlemad vestluspartnerid tegelevad mingi probleemiga. I kategooria on kohtumõistmine, mille alla kuuluvad kritiseerimine, sildistamine, diagnoosi panek ja kiitmine- kõik nad annavad võimaluse teise inimese üle kohut mõista.
See õpetab inimesi reeglitest ja seadustest läbi harjumuse kinni pidama. Lisaks õpetatakse koolis ka ühiskonnas kehtivaid seadusi ja norme, nii, et õpilased teavad, kuidas peab käituma olles väljaspool kooli. Reeglitest ei õpita aga kinni pidama ainult karistuse kartuses. Õpilastele tehakse selgeks, miks need reeglid vajalikud on. Nii õpivad õpilased reeglit järgima reegli enese, mitte karistuse pärast. Väga tähtis on ka see, et koolis õpitakse selgeks moraali ja eetika normid. Ilma neist normidest kinni pidamata ei oleks inimene teiste poolt ühiskonda vastu võetav. Koolis õpetatakse vanemaid inimesi austama. Inimene õpib seal selgeks hea ja halva mõisted. Omandatakse oskus käituda õiglaselt ja ausalt. Kindlasti karistatakse lapsi, kes teisi kiusavad, nii et seda enam ei juhtuks ja kõik saaksid koos ühiselt hästi läbi. Ühiskonnal on vaja, et selle liikmete vahel oleks võimalikult vähe vastuolusid. See on võimalik ainult siis
3. Peatükis "Minu kangelased" ülistab Cioran enesetappu. Millega ta seda õigustab? Väljaspool enesetappu pole lunastust. 4. Miks Cioran võitleb elu vastu? Kõigevägevama külvatud hinge hirm homse ees, religioon selle üks avaldumisvorme. Cioran lähtub vastandustest - illusioone sandistades kruvib ta neid veel rohkem üles. Elu pole justkui muud kui lõpplahenduse ootamine. 1. Mida tähendab "kõigi väärtuste ümbervääristamine"? Väärtuste ümberhindamist tõest lähtuvalt, senise moraali paljastamist kõik senised väärtused on vääritud. 2. Millisena kirjeldab Nietzsche enda rolli "kõigi väärtuste ümbervääristamises" ja "katte eemaldamises" kristlikult moraalilt? Paljastades moraali, paljastab ühtlasi kõigi seniste väärtuste väärituse. 3. Kes on Nietzsche järgi "immoralist"? Immoralist on tagurliku kristliku moraali ja seni kõrgeimaks peetud inimtüübi eitaja. 4. Mida halba näeb Nietzsche kristlikus moraalis?
Kordamiseks JÄRELDUS Eetilise relativismi järgi on Me vajame toimivat moraali, moraalipõhimõtted suhtelised, mis lahendaks elu küsimusi olenedes kultuurist või isiku valikust. universaalselt. Eetilise relativismi järgi pole olemas
Raimond Kaugver Meie pole süüdi Autor käsitleb romaanis mõningaid noorte seadusrikkumistega seotud probleeme. Peategelane, ühe 18-aastase kurjategija isa, püüab selgitada põhjusi, mis viivad seadustest ja moraalinormidest üleastumisele nn. Heast perekonnast pärit noori. Raamatu jutustaja on isa, kelle poeg on ootamatult koos oma kolme sõbraga andnud peksa kahele vanainimesele, mille järel üks neist sai surma. Raamatu jooksul meenutab isa lugusid varasemast elust, et leida väike põhjenduski oma poja teole. Kuigi ta leiab minevikust palju tegusid, mis viitavad poja agressiivsusele, kuid samas õigustab igat tegu ja aina korrutab, et meie pole süüdi, meie pole kasvatamises midagi valesti teinud jne... Samuti teevad seda kõik teised, ka koolis öeldakse, et nemad pole süüdi, pole midagi valesti teinud... Teiste poiste vanemad, kes samuti osalesid jõhkras töös, ütlevad samuti, et nemad pole midagi valesti teinud, nemad pole süüdi ... Kõik ...
Surma peetakse hirmutavaks, koledaks ja mõtlemist temast peetakse tarbetuks või ka kahjulikuks. Seletus sellele oleks 1. ja 2. mailmasõja mõju- miljonite inimeste õigustamatu, anonüümne surm võõrutas inimesed mõtlemast surmale. Selline ühekülgne kohtumine surma hävitajaloomusega on põhjustanud kultuurilise soki (lk 130) 1 1. Eetika ja moraali mõistete eristus, Eetika tasandid. Moraal- ühiskonnas käibel olevad normid, mille kaudu, inimene ennast määrab. Eetika- moraalifilosoofia, arutlemine moraali üle. Tasandid: 1. Kirjeldav. Ajalooline või teaduslik vaatlus, mis seletab moraalist ühes või teises kultuuris, ajastus. 2.Normatiivne. arutletakse kuidas tuleb käituda, mis on õige või hea, jõutakse moraaliprintsiipide ja reeglite sõnastamiseni. 3.Metaeetiline e. analüütiline. Tegeleb keeleliste ja tunnetuslike küsimustega
tajus, kes on rõõmusõnumi tooja. Ta arvab, et kristlus on kuritegu elu kallal. Ta ka ei kõnele ega hakka kunagi õpetama massidele, ta ei soovi mitte nn. USKLIKKE, Nietzsche ei soovi, et teda pühaks kuulutatakse. 3. Kes on Nietzsche järgi "immoralist"? Nimelt hõlmab Nietzsche sõna immoralist enesesse kahte eitust. Õigepealt eitab ta seda inimtüüpi keda on teistest kõrgemaks peetud häid, heasoovlike, heatahtlikke inimesi. Teisalt eitab ta moraali mis kehtib ja võimutseb moraali iseeneses. 4. Mida halba näeb Nietzsche kristlikus moraalis? Nietzsche usub, et Kristlus on inimkonna laostanud, et kristlus on muutunud inimesed nõrgaks ja loomuvaeseks. Usk olevat valetanud ja valesid väärtusi austama pannud. 5. Kuidas iseloomustab Nietzsche "dekadentlikku inimest"? Dekadentlik inimene valib alati ennast kahjustavad vahendid, dekadendile on kaastune kui voorus. Dekadentlik inimene on Nietzsche vastand. 6
EETIKA Eetika pärineb Vana-Kreekast, selle teaduse rajajaks peetakse Aristotelest (4. saj. eKr). Eetika on oma olemuselt normatiivne teadus ta ainult ei vaatle inimestevahelisi suhteid ja käitumisi, vaid ütleb ka, kuidas peaks käituma ja olema. Kõik eetika küsimused on nn. ,,on- peaks" pinges. Eetika uurib inimese käitumist, mis on hea ja õige ning mis halb. Käitumisjuhiseid ja reegleid vaadeldakse läbi moraali (ld k vastand sõnale 'ethos'), kasutatakse ja mõistet eetos mingi inimgrupi moraalikogum. Põhimõtteliselt võib rääkida 3-mõõtmelisest eetikast: 1. kuidas peaksid olema inimestevahelised suhted 2. kuidas peaksid inimesed suhtuma iseendasse 3. mis on inimkonna eesmärk, kuhu ta suundub Eetika, filosoofia ja religioon on omavahel tihedalt seotud. Kõige rohkem käib eetikas vaidlus selle üle, mis on see ,,mõõdupuu", mille abil saab mõõta kas mingi asi on hea või halb
ette. 1875. aasta paiku kutsuti Nietzschet ka Tartu Ülikooli õppejõuks. Nietzsche järgi on inimese eesmärk tekitada tüüp, kes on temast endast kõrgemalt arenenud. Seda inimesest üle olevat inimest nimetabki Nietzsche üliinimeseks. Nietzsche üliinimesemõiste väljendab radikaalset elujaatust, mis vastandub nihilismile. Üliinimene on seega nihilismi ületaja. Ta nihilismi poolt hävitatud või eitatud väärtuste (Jumal, religioon, igavesed ja kaheldamatud moraali ja tunnetusteooria dogmad) asemele uusi, elukõlbulikke väärtusi, mida ta võtab iseendast. Nietzsche ütleb, et inimene peab seda üliinimese arengut teadlikult jaatama ja tahtma. Seega ei ole tegemist uue rassiga, mis inimese välja vahetab nagu inimene on looma välja vahetanud, vaid üksikisikuga, kes ennast ületades teostab end üliinimesena. Reaalsuse loome meie ise! Kõige aluseks on loomine ja tahe. Teadvus ise määrab reaalsuse omadused. Tsitaadid:
vägistamise, milles Euroopa viimased aastatuhanded on oma meisterlikkust tõestanud." Neitzsche kultuurikriitika teravik on suunatud ristiusu väärtuste vastu. Nietzschele esindavad need nihilismi. Ristiusk on enesehävitamise õpetus . Seda on patu mõiste, seda on süü mõiste, seda on jutud halastusest. Ristiusk rõhutab alandlikkust, kuulekust, enese eitamist. "Mina olen saatus" kuulutab Nietzsche "Ecce Homos"; ta on esimesena paljastanud kristliku moraali tõelise iseloomu, näidanud, et see on "kuritegu (par excellence)". Sellepärast on ta anti- kristus. Nietzsche usub maailmaajaloolisse tähtsusesse: alles siis, kui ristiusk on purustatud saab inimene võimalikuks. Ristiusu viga: ta kuulutab valmisolevaid, jumalikuks tõetetud väärtusi. Kui mingeid absoluutseid väärtusi, mingeid juba ette kindlaid tähendusi ei ole. Otsustav küsimus on alati see, mida mingi asi või väärtus endaga kaasa toob. "Nende
filosoofiale vastanduvaks. "Eetika" võib tähendada lisaks filosoofia valdkonnale ka mõnda konkreetset eetilist süsteemi või olemasolevat eetiliste hoiakute kompleksi, nt meditsiinitöötaja ametieetika (arstieetika), spordieetika, ajakirjanduseetika, internetieetika, ärieetika, röövlieetika, külaeetika. Louis P. Pojmani raamatus ,,Eetika. Õiget ja väära avastamas" on eetikale oma seletus. Pojman ütleb, et tema peab eetikana silmas moraali ja moraalifilosoofia valda tervikuna, kuna kahel viimasel on palju ühisjooni. Näiteks tegelevad mõlemad väärtuste, vooruste, prinitsiibide ja praktikatega, ehkki igaüks omal moel. Kahjuks aga ei saa olla ei sotsiaaltöötaja ega ka tavainimene olla ilma moraali ja eetikata. Nagu on teada siis Aristoteles on eetika ristiisa. Maie Tuuliku teoses ,,Eetika ja moraal" on Aristotelesest oma peatükk Aristoteles Moraalne karakter. Me võime õppida eetika
Nii sünnivad siin sellised teosed nagu "Menschliches-Allzumenschliches" (I.ja II.). "Morgenröte" ja "Die fröhliche Wissenschaft". Stilistiliselt leiab Nietzsche oma teostele aforismides optimaalse vormi. Sisuliselt seob selle perioodi teoseid võitlus "decadence", selle "moraali" ja selle "religiooni" s.o. kristluse vastu. Nietzsche võtab skeptilise ratsionalisti positsiooni, kusjuures teda paneb liikuma kirglik igatsus tõepärasuse järele. Ta astub võitlusse moraali ja traditsioonilise filosoofiaga, tehes üha uusi tähelepanekuid. keele tähendus: Keel varjab asjaolu, et inimene oma kõnega tegelikult üksnes näiliselt suudab asjade olemust haarata. Tegelikuses leiab ta keeles üksnes teise maailma esimese asemel. Nii ta kirjutab: "Mis on siis tõde? Liikuv metafooride vägi... mis pärast pikaajalist kasutust näivad rahvale kindlalt kanooniliste ja siduvatena: tõed on illusioonid, mille suhtes oleme unustanud, et nad seda on."
Nad arvavad, et kõik sündmused on teatud tingimustega üheselt määratletud. Sellel seisukohal olevate filosoofide arvates, isegi kui meil on võimalus valida mitme käitumisalternatiivi vahel, ei ole see tegelikult meie valik, sest meie tahtmised on määratud geenide, kasvatuse, hariduse, reklaami, hetkevajaduste jne poolt. Tulebki välja, et meil pole mingit valikuvõimalust, sest meie valikutel on alati põhjus. 2. Jäiga determinismi kriitika. 1) Kui pooldada jäika determinismi, kaoks moraali mõte. Nimelt on näiteks kurjategija teod selle järgi paratamatud ja ette määratud, kuid mille eest seda inimest karistada, kui ta ongi programmeeritud kuritegu sooritama. Samamoodi pole mõtet ka inimese kiitmisel. 2) nn Buridani eesli näide jäiga determinismi seisukohalt peaks eesel kahe identse heinakuhja vahel nälga surema, sest ta ei suuda valida, kummast kuhjast süüa. 3. Freud kui jäik determinist. S. Freud pooldas jäiga determinismi seisukohti
alates 22. sept: ·Vandemjäär ·Nivoos lumekuu ·Zerminaal ·Messidoor viinamarjakuu ·Plüvioos idanemiskuu lõikuskuu ·Brümäär udukuu vihmakuu ·Floreaal ·Termidoor ·Frimäär külmakuu ·Vantoos tuulekuu õitsemiskuu kuumakuu Uus ellusuhtumine Ø Vooruse kultus: Ø Soositi kõrgemat moraali ja oldi vastu vana korra aegsele liiderdamisele (armukesed, prostitutsioon jms) Ø Uut moraali juurutati ka sõjaväes, kust surmanuhtluse ähvardusel aeti minema lõbunaised, kes olid traditsiooniliselt järgnenud sõjakäikudele. Ø Aatelised ideaalid: Ø Rõhutati patriotismi, eriti rojalistide mässu ja välisinterventsiooni olukorras rahvas läks vabatahtlikult võitlema. Ø Põhiliseks revolutsiooniliseks hüüdlauseks sai "Vabadus, võrdlus, vendlus!"
Inimestele pealesurutavad voorused: alandlikkus, vagadus jne käivad ,,tugevate" arvelt. Voorus=nõrkus. Kaastunne haiseb pööbli (lihtrahva) järele. Dekadent- allakäimas inimene, ainult tema võib lugeda kaastunnet vooruseks. Kannatamine aitab tõetundmiseni. Me tahame kannatuse välja lõigata. Kannatus on suure isiksuse tunnus. Kui suudad kaastundlikkuse üle elada=voorus. Zarathustra- jääb iseendaks, jätab oma saatuse kaastundest määrimata- see on tema jõud Universaalset moraali pole olemas. Tõeline moraal algab enesejaotusest. ,,Tugev" leiab endale ise moraali. ,,Tragöödia sünd"- toob teoses välja 2 erinevat ellusuhtumist: 1. dionüüsiline- ühtsus loodusega, instinktide jaatamine, vitaalsus, aktiivsus 2. eneseohjeldamine, kultuur 1. on isandamoraal ja 2. orjamoraal ,,Koidupuna"- sõjakäik moraali vastu, selleks tuleb kõik väärtused ümber väärtustada. Moraali peamiseks eesmärgiks on elule kätte maksta ning seni edukalt.
vaja viia läbi radikaalsed muudatused. Fragment on Government on Benthami esimene süstemaatiline ja metoodiline katsetus rakendada kasulikkuse printsiipi valitsuse teoorial. Egle Pääslane * Introduction to the Principles of Morals and Legislation (1789) Peetakse tema oluliseimaks teoreetiliseks teoseks. Teoses kirjeldab ja arendab ta moraali teooriat: 'suurim õnn suurimale hulgale' printsiipi. Bentham juhindub arvamusest, et inimest juhib valu ja nauding ning et kasulikkuse tulemuseks on õnnelikkus. Kasulikkusest sõltub kõigi meie tegude heakskiit või hukkamõist. Seadusandja peab oskama hinnata valu ja naudingu väärtust: kui teo tulemuses/tagajärjes domineerib nauding, siis tegu oli õige, kui domineerib valu, siis vale. Iga teo õigsust hinnates peab arvestama asjaolusid, kavatsust, motiivi ja tagajärgi.
Eetiline relativism hoiatab arrogantsuse eest, kutsub üles tolerantsusele ja avatusele. Tolerantsil on lubatav hälve. Tolerantsus on paradoksaalne tolerantsus ütleb, et teistel ühiskondadel võivad olla teised väärtused, kuid samas ei pruugi nende väärtuste seast leida tolerantsust. Subjektivism kõik moraalipõhimõtted sõltuvad individuaalsest valikust. Konventsionalism sõltuvad kultuurist. Subjektivismi järgi teeb igaüks seda, mida õigeks peab. Kokkuvõttes puudub nii moraali mõiste üldse. See paistab olevat väär, inimesed omandavad oma moraalipõhimõtted ju ühiskonnas, grupis, perekonnas. Konventsionalism on probleemne, sest inimene kuulub tihti erinevatesse gruppidesse, mille moraaliväärtused võivad olla vastakad. Siis peab inimene ise otsustama,mis on subjektivism. Relativism ei lase erinevaid printsiipe paremateks ega halvemateks pidada. Relativism kaotab struktuursed lähisuhted.Relativism ei toimi tänapäeval, sest kultuurid on segatud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
