50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2012-03-28
Kuupäev, millal dokument üles laeti
10 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
carinapeek
Õppematerjali autor
internatsionaalne, hingelt eestlane ja vaimult eurooplane. Küllap annab meie rahva eetilistest kõhklustest tunnistust ka seniste eetikaskandaalide kuhugile rippujäämine ja eetiliste pretensioonide ja reeglite mittetoimimine. Ebakindlust süvendab ka usaldamatus rahva enese sees. Paljud inimesed kurdavad paraku põhjendatult või ilma, et ausus ja õiglus on (Eesti)maa pealt kadunud ja me elame hundiseaduste aegu. Just riigimeeste kõrge moraal ja ideaalid ning nende laitmatu järgimine oleks ütlemata heaks palsamiks meie eetiliste lõhede ravitsemisel. Eetika tähtsus Eetika on kasulik, efektiivne ja isegi hädatarvilik nii inimestele, huvigruppidele kui ka ühiskonnale tervikuna.Reguleerib ja suunab enamasti inimeste käitumist ning vaid ainult väiksem osa inimeste vahelistest suhetest ja käitumisest reguleeritakse seaduste ning neid tagavate sunnimehhanismide poolt.
käitumist. Tava ja kõlblus on välja kujunenud pikaajalise inimkäitumise tulemusena. See (inim)käitumine, mida me nimetame “tavakäitumiseks”, peab olema kujunenud inimesele harjumuspäraseks käitumiseks. Tava ja kõlblus on kindla sisuga. Kindlast sisust saab rääkida seetõttu, et antud ajas ja ruumis eksisteerib ühiskonnas valdavalt üks tava ja kõlblus (moraal). See tähendab, et domineerib üks tava ja moraal (kõlblus). Ühiskond ootab inimestelt tava- ja kõlblusnormidest kinnipidamist. Tava või moraali (kõlbluse) vastu eksija peab arvestama ühiskonna negatiivse reaktsiooniga, mis eksija suhtes võib olla vähem või rohkem kahjulik. Kuid käitumistavade ja kõlblus- ehk moraalinormide taga ei ole sellist sundi, mis tagaks tava- ja kõlblusnormide rakendumise. (Välja arvatud juhud, kui kõlblus- või tavanorm on ühtlasi õigusnorm.)
inimesepoolne teiste inimeste tegude heakskiitmise või halvakspanu tunne, mõnikord nimetatud ka "väärtuste päh-hurraa teooria". Empirism teadmiste teooria, mille kohaselt kõik teadmised põhinevad kogemusel - täpsemalt kaemusel, teaduslikul vaatlusel ja katsetel. Epikuurlus filosoofia suund, mis väidab, et elu eesmärgiks on naudingu saavutamine ning piina minimiseerimise, seda läbi enesekontrolli ning liialduste vältimise. (vrd: hedonism) Etikett/ ühiskondlik moraal viitab traditsioonidele või tavadele, mis kujundavad inimesevahelise sotsiaalse suhtlemise ja väärika käitumise vastuvõetavaid viise. Näit.: riietumismood; kombed; kultuurispetsiifilised tavad mingis ühiskonnas, sektis, klubis või grupis; kohtutoimingud; ärilised ja professionaalsed viisakused. Kõigil sotsiaalsetel gruppidel on sellised, kas siis üles kirjutatud või lihtsalt endastmõistetavaks peetud reeglid ning kaasaegsed professionaalsed
käitumise välimist külge. Need normid on diferentseerunud vastavalt sotsiaalsele ja kultuurikeskkonnale ning aegade jooksul on erinevad sotsiaalsed kihid väärtustanud neid küllaltki erinevalt. 20 8. Õiguse ja moraali seos Õigus on loomu poolest sotsiaalne kord, kuna ta reguleerib inimeste omavahelisi suhteid. Samas ei ole õigus aga esimene sotsiaalne kord. Nimelt on seda olnud ka moraal kui ka tavad. Need on õiguse eelastmed objektiivses tähenduses. Enne õigust oli moraal see, mis valitsesid inimeste kooselus. Moraal ja tava olid sotsiaalseteks harjumusteks, mis korrastasid inimkäitumist, samas ka kergendasid ja vääristasid ühiskondlikku elu. Nende struktuur koosneb käitumiseeskirjadest ehk moraalinormidest, mis on tüüpilised sotsiaalsed normid ja on üldise iseloomuga ning üld kohustuslikud. Kõik need normid kujunesid välja pikaajalise inimkäitumise tulemusena
Õiguse entsüklopeedia (AKJ6260.YK) eksami kordamisküsimused 1. Mida mõistekse õiguse eelastmete all? Selgita! Õigus on sotsiaalne kord kuna reguleerib inimestevahelidid suhteid. Õigus pole esimene sotsiaalne kord. MORAAL ja TAVA on õiguse eelastmed objektiivses tähenduses, sest need olid valitsevaks inimeste kooselus enne õigust.Moraal ja tava olid sotsiaalsed korrad, mis vastavad ühiskondlikule tahtele ja reguleerivad ühiskonnas sotsiaalset käitumist. Nende struktuur koosneb moraali ja tavanormidest e käitumiseeskirjadest.Need on üldise iseloomuga ja üldkohustuslikud. Tavad ja moraal olid ühiskonnas alatikindla sisuga. Tava ja moraali kujundas elu ise
Sissejuhatus: Eetika keskne küsimus on, kuidas peaks elama. "Eetika" tuleneb kreeka sõnast (ethikos): (ethos) tava, komme, harjumus (thos) iseloom, karakter ,,Moraal" tuleneb ladina keelest: mores kombed (omadussõna moralis). Eetika kui moraalifilosoofia on filosoofia haru, mille käsitlusaineks on moraal. Moraal on arusaam, eetika on teadus. Eetika püüab avastada teid moraalitunnetusele. Eetika tahab juhtida inimese käitumist. Ühelt poolt on eetika nõnda kogemuslik ehk empiiriline teadus, mis uurib käitumist psühholoogiliselt ja sotsioloogiliselt, teisalt aga juhendav ehk normatiivne teadus, mis põhjendab kõlbelise elu aluseid ja annab praktilisi käitumisnorme. Moraaliprintsiibid on universaalsed (kehtib kõikidele sarnases olukorras), normatiivsed (neid tuleb
EETIKA 1. Sissejuhatus Mis on eetika? Argo Buinevits Soovituslik kirjandus: · Eetikaveeb www.eetika.ee TÜ eetikakeskus · Eetika ja moraal. Maie Tuulik 2002 · Õpetaja eetika. Maie Tuulik 2008 · Ärieetikat kui niisugust pole olemas. John C. Maxwell 2003 · Evangeelne eetika. Robert Võsu 1996 · Eetikakoodeksite käsiraamat. Tartu Ülikooli eetikakeskus 2007 · Mõtestatud Eesti ühiseid väärtusi hoides. TÜ eetikakeskus 2008 Mida tähendab olla kõlbeline inimene? Milles seisneb moraali olemus? Miks on moraali tarvis? Mis on moraali funktsioon? Mis on hüve?
Kordamisküsimused Eetika aluste eksamiks! 1. Mis on moraal? Mis on eetika? Eetika objekt. Moraal osutab inimeste ja kultuuride teatud tavadele, reeglitele ja praktikatele, mis kajastavad väärtusi ja tõekspidamisi.(seda nim mõnikord positiivseks moraaliks ehk kirjeldavaks moraaliks). Moraalifilosoofia on filosoofiline ja teoreetiline mõtisklus moraali üle.süstemaatiline püüe mõista moraalimõisteid ning õigustada moraaliprintsiipe-ja teooriaid. Uurib nt millised väärtused ja voorused on olulised, et elada rahuldustpakkuvat elu ühiskonnas
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid