Mõõtetulemused tabelites 4 Kuullahendi abil gradueeritud pingeallika primaarpinged ja iga primaarpinge 5 gradueeritud koefitsiendid, ning otsitav gradueerimis koefitsient Mõõdetav kõrgepinge U2 funktsioonina elektrostaatilise voltmeetri näidust 6 graafilisel kujul Elektrostaatilise voltmeetri mõõtepiirkonna laiendamine 7 Pingekõvera ostsillogramm ja moonutuste hinnang 7 Tulemuste analüüs 7 Töö eesmärk Tutvumine kõrgepinge saamise viiside ja pinge mõõtmise meetoditega. Katseseadme põhimõtteskeem a.) b.) Mõõtetulemused Temperatuur 20°C Õhurõhk 765mm/Hg Õhuniiskus 18 Suhteline õhutihedus 765 273 + 20 = 1,0
Mercatori põiksilindriline konformne projektsioon Referentsellipsoid: GRS-80 Projektsiooni parameetrid: 1. telgmeridiaan L = 24°00' 2. mõõtkavategur telgmeridiaanil 0.9996 Süsteemi parameetrid: 1. lähtepukti geodeetilised koordinaadid: B0 = 00°00', L0 = 24°00' 2. lähtepunkti ristkoordinaadid: x0 = 0 m, y0 = + 500 000 m Projektsioonist tingitud mõõtkava moonutus telgmeridiaanil on 1:2500. Maksimaalsete moonutuste piirkonda jääb selles projektsioonis Lääne-Eesti. Baaskaarti kasutavad: loodusressursside ja keskkonnauuringutega tegelevad asutused, GIS, statistika ja rahvaloendus, riigikaitse, merelaevandus, transport, maareform jne Baaskaart võimaldab kiiresti toota satelliidifotodel põhinevaid kaarte, kasutades olemasolevat infot (reljeef, hüdrograafia, teed, kohanimed) Eesti Põhikaart Eesti Põhikaart on Eesti kaardisüsteemi alus ja selle eesmärk on katta kogu Eesti territoorium
1. Projektsioonide liigitamine kasutatavate kiirte lähtekoha, siirdepinna ja moonutuste puudumise järgi. Nimetage ja vajadusel iseloomustage. Kiirte lähtekoha järgi: Kiired lähtuvad Maa vastasküljelt Stereograafiline projektsioon Kiirte lähtekoht Maa keskmes Tsentraalsne projektsioon Kiired on omavahel paralleelsed ja risti projektsioonitasapinnaga Ortogonaalne projektsioon Moonutuste iseloomu järgi: Pikkusmoonutuseta (õigepikkuselised) Nurgamoonutuseta (õigenurksed, on ka konformsed) Pindalamoonutusteta (õigepindsed) Sobedad (konventsionaalsed) veidi on moondunud nurgad ja pindalad, võivad olla moondunud ka pikkused aga kokkuvõttes kõige "loomulikum" tulemus) Siirdepinna järgi: Tasapinnaline projektsioon Kooniline projektsioon Silindriline projektsioon 2
läbi hargmiku. Väljundnivooks võtsime mõlemal generaatoril -30dBm. Harmooniliste väljundpingete sagedusteks valisime f = 6MHz ja 1 f =7MHz. 2 - Mõõta võimendi väljundis sagedustel f ja f signaalide võimsused P0. 1 2 - Seejärel mõõtsime sagedustel 2 f f ja 2 f f olevate kolmandat järku 1 2 2 1 moonutuste võimsused P .3 Saadud tulemused : Sagedused Võimendus Pi [dBm] 2 f f =4,993MHz 1 2 P3 = -59,7 1f = 6,002MHz P0 = -0,09 f = 7,001MHz 2 P0 = -0,25 2 f f = 8,01 MHz
!! eestis on lähtemeridiaaniks 24 kraadi 18 minutit. 3. polaarkoordinaadid • horisontaalnurk • join horisontaalprojektsioon 4. kõrgus-süsteemid • Absoluutkõrgus- geoid • ellipsoidkõrgus • suvaline e suhteline (näiteks võtad äärekivi punktiks mille järgi mõõdad) Kaardiprojektsioon see on maaellipsoidi (maapinna) tasandil matemaatiliselt väljendatud kujutamise viis. Kaardivõrk- kaardile kantud meridiaanide ja paralleelide võrk Moonutuste iseloomu järgi on projektsioonid: • konformsed eek õigenurksed • ekivalentsed e õigepindsed • ekvidistantsed e õigepikkuselised • vähim-moondelised • sobedad (on kasutatud kõiki eelnevaid projektsioone) Abipinna juju järgi eristatakse: • tasandilised • silindrilised • koonilised Abipind kas puutub v lõikab maaellipsoidi. Eesti ametilk projektsiooni abipind on koonus. Projektsioon valitakse sellejärgi, mida tahetakse kaardiga edasi anda. Mõõtkava
kujutiseks. Kõlar Kõlariks nimetatakse akustiliselt kujundatud kasti monteeritud valjuhääldeid. Kusjuures kõlaris kasutatud valjuhääldeid võib olla rohkem kui üks. Enamasti on valjuhääldid siis mõeldud erinevaid sagedusi esitama. Kõlar on tavaliselt mõeldud inimesele kuuldavate helide tekitamiseks, püüdes minimeerida resonantside ja moonutuste teket. Kõlarite juures kasutatakse akustilise lühise eemaldamiseks põhiliselt järgnevaid konstruktsioone: 1. Kõlalaud 2. Tagant lahtine kast 3. Akustiline faasiinverter e. inverterkõlar 4. Kinnine kast e. kompressioonkõlar 5. Radiaalkõlar e. ruuporkõlar 6. Kerakõlar Raadio Raadio on signaalide edastamine
400 85,7 ±0,3 500 89,8 ±0,3 600 90,8 ±0,2 700 91,8 ±0,3 800 92,4 ±0,1 900 92,5 ±0,1 1000 92,7 ±0,3 Joonis 4. Sisendpinge sõltuvus generaatori väljundpingest 5. Lineaarselt kasvava amplituudiga signaaliga saadud amplituudkarakteristik Joonsi 5. Lineaarselt kasvava amplituudiga signaaliga saadud amplituudkarakteristik 6. ML-moonutuste tegurid Generaatori väljundpinge sagedus 1 kHz , Upp = 200mV u1=152mV u2=0,75mV u3=0,23mV Generaatori väljundpinge sagedus 1 kHz , Upp = 200mV u1=390mV u2=4,8mV u3=7,31mV 7. Leitud dünaamiline diapasoon. U Mõõdame asja üle. 8. Järeldused punkti 7. Kohta (juhendis punkt 6). Joonis 6. Generaatori väljund (graafikul sinine) ja vastuvõtja sisend 100Hz täisnurksignaali korral. Joonis 7. Generaatori väljund (graafikul sinine) ja vastuvõtja sisend 1000 Hz
ristliitsihte läbitud vahemaa määramiseks. Mõõduliinid rajatakse tuule ja lainetuse eest varjatud paraja sügavusega (min. 6* laeva süvis) kohta, kus peaks puuduma ka hoovused. Logiõiend tuleks määrata erinevatel kiirustel erinevalt koormatud laevale. Kindla reziimi jaoks tuleks hoovuse puudumisel mõõduliin läbida kaks korda, võimaliku hoovuse elimineerimiseks läbitakse mõõduliin kahes erinevas suunas. 7. Moonutuste ellipsi valemi tuletamine 8. Kartograafiliste projektsioonide liigitus 1) Moonutused. Kujutise erinevused 2) Kartograafilise võrgu järgi Põiksilindriline projektsioon ehk TM projektsioon TM Transverse Mercator Perspektiivprojektsioon Gnomooniline projektsioon (tsentraal) o Polaarne e. normaalne o Ekvatoriaalne o Kaldne 9. Näiva horisondi valemi tuletamine 10.Loksodroomi valemi tuletamine 11
kusjuures 0⁰ ˂ ϕ0 ˂ 90⁰; 3) Põikprojektsiooni puhul asub normaalvõrgu poolus Q ekvaatoril (E), s.t ϕ0 = 0⁰ (lk 55) 13. Kirjelda kaardiprojektsiooni normaalvõrgu mõistet Normaalvõrk on kõige lihtsam koordinaatide võrk, mis moodustub antud projektsioonis mingist sfääriliste koordinaatide süsteemist. Normaalvõrgu poolus ühtib üldjuhul antud projektsiooni poolusega. (lk 54) 14. Milline on kaardiprojektsioonide jaotus moonutuste iseloomu järgi? Moonutuste iseloomu järgi jaotatakse projektsioonid järgmisteks gruppideks: a. Konformsed projektsioonid. Kasutatakse ka nimetusi: õigenurksed, autogonaalsed, ortomorfsed. Nende puhul säilib, nagu juba eespool mainitud, lõpmata väikeste kujundite sarnasus ja pikkuste mõõtkavad antud punktis ei olene joone suunast, s.t a=b=m=n=μ, ω=0, p=a2. Siirdumisel punktist punkti, mis asuvad üksteisest lõplikel
vetevõrku, teid, taimkatet jms. Topograafiliseks kaardiks on näiteks Eesti põhikaart, mille mõõtkava on paberkaardil 1:20 000. 2. Eesti põhikaardi projektsioon. Iseloomustus ja valiku põhjendus. Selle kaardi tegemise eesmärgiks oli anda suverräänsele riigile oma kaardisüsteem. Eesti põhikaardi koostamisele eelnes suur projekteerimistöö ja põhikaardi programm valmis 1990.aastal. - Projektsioonid Põhikaardi projektsiooni valikul lähtuti järgmistest kriteeriumitest: 1) Moonutuste lubatav suurus 2) Eesti peab olema ühel projektsiooni pinnal 3) Ühtse ristkoordinaadistiku ja kaardivõrgu võimalus. Moonutused projektsiooni pinnal leiti, et situatsiooni pealekandmise viga ei tohi ületada 0,2mm. Trükkimisel lubatakse joone jämeduseks 0,07mm. Joonte minimaalne vahekaugus tohib olla 0,2mm. Arvutused peavad olema suurusjärgu võrra täpsemad st mitte üle 0,01mm kaardil.
Tema abil ei saa analüüsida kõiki reaalse kanali parameetreid nagu näiteks signaalide vahelised häired, hajumine, ebalineaarsus või dispersioon. Modulatsiooniviisi BPSK lühikirjeldus BPSK Binary Phase-shift Key (e.k. binaarne faasmodulatsioon) on kõige lihtsam faasmodulatsioon. See kasutab kahte faasi, mille vahe on 180°, seetõttu nimetatakse seda modulatsiooniviisi ka 2-PSK-ks. See on ka kõige häirekindlam faasmodulatsioon, kuna demodulaator annab vale otsuse vaid tõsiste moonutuste korral. Selle modulatsioonimeetodiga võimalik moduleerida vaid 1bitt/sümboli kohta ja seetõttu ei sobi see meetod suure andmekiirusega rakendustesse. Joonis 4. Binaarne faasmodulatsioon. Häirekindla koodi CC lühikirjeldus Ahendkoodid on tavaliselt määratletud kolme parameetriga: n, k ja m. n bittide arv väljundis k bittide arv sisendis m mäluregistrite arv Suurust k/n ehk koodihinnangut kasutatakse koodi efektiivsuse mõõtmiseks
. kus u1, u2 ja u3 on vastavalt 1., 2. ja 3. harmooniline. Kuna ostsillograaf näitab detsibelle, mitte otseselt pinget, siis pidime natuke tuletama. GV = 10 dB / 20 U1= -3,35dB = 0,68 V U2= -26,9dB = 0,045 V U3= -31,7dB = 0,026 V 0,045 2 + 0,026 2 k ml = = 0,076 0,68 Seejärel suurendasime generaatori väljundsignaali amplituudi nii, et viimane väljus märgatavalt amplituudkarakteristiku lineaarse osa piiridest ja leidsime mittelineaar- moonutuste teguri k ka sellel juhul. U1= -1,35dB = 0,86 V U2= -38,9dB = 0,011 V U3= -12,1dB = 0,25 V 0,0112 + 0,25 2 k ml = = 0,29 0,86 6. Pidime välja selgitama ülekandetrakti dünaamiline diapasoon. Dünaamiline diapasoon on suurima lubatava väljundpinge Umax ja vähima võimaliku väljundpinge Umin suhe detsibellides: Suurimaks lubatavaks väljundpingeks võtsime amplituudkarakteristiku käänupunkti. Vähim väljundpinge on valitud nii, et see peab 2..
CENTER FREQUENCY: [FREQ] 200 [MHz] REFERENCE LEVEL: [AMPLITUDE] REF LEVEL 0 dBm RBW: [BW] 300 [kHz] b) Kui suur on analüsaatori lahutusvõime? Lahutusvõime oleneb ribalaiusest fRBW ning on fL = (2 ... 3)*fRBW. c) Mis on analüsaatori dünaamiline ulatus? Dünaamiline ulatus (dünaamika diapasoon) on üheaegselt jälgitav maksimaalse ja minimaalse signaali erinevus detsibellides. Minimaalne signaali tase oleneb analüsaatori omamürast, maksimaalne tase aga analüsaatori lineaarsusest ja moonutuste tekkimisest suure sisendsignaali korral. d) Kuidas paiknevad spektris 2. ja 3. järku moonutussaadused? f1 ja f2 on lähestikku paiknevad testtoonid. Näiteks 200 MHz ja 201 MHz. 2. järk: 2*f1; 2*f2; f1±f2 3. järk: 3*f1; 3*f2; 2*f1±f2; f1±2*f2 e) Mida iseloomustab parameeter third order intercept point TOI? TOI on siinussignaali suurus, mille juures tekkiv 3. järku moonutus on sama suur kui sisendsignaal. Töö käik 2 1
Kaardimoonutused- joonpikkuste, pindalade, nurkade ja kuju moonutus Peamootkava- Gloobus on Maa vähendatud mudel, kusjuures vähendusaste üle terve gloobuse pinna on üks ja muutumatu. erimootkava- Soltuvalt projektsioonist säilib kaardil peamootkava vaid kindlates punkEdes voi joontel mujal see monevorra suureneb voi väheneb. Niisugust moonutatud, kuid tegelikku mootkava kaardi suvalises punktis nimetatakse erimootkavaks. moondeellips- ehk Tissot' indikatriss iseloomustab moonutuste iseloomu erinevates Maa piirkondades. Hea ülevaate erimootkava seostest peamootkavaga ja moonutuste iseloomust annab moondeellips ortodroom- Kaardi pinnale kantud suurringi kaar, sferoidi pinnal koige otsema tee joon loksodroom- joon, mis loikab koiki meridiaane ühe ja sama nurga all Kaugseire kui ruumiandmete saamiseviis- primaarsed andmed(kaugseire,maamootmine) ja sekundaarsed andmed(olemasolevate andmete kasutamine). Kaugseire objekti vaatlemine voi objekti omaduste
pilte, vaid me tunneme need objektid siiski ära. Öösel hämar tajume valget paberit ikka valge paberina, vahe seisneb ainult selles, et valgushulk on erinev, kuid see ei pane meid arvama, et tegemist on mingisuguse teise objektiga. Siiski võib teatud tingimustes tekkida moondunud taju ehk illusioon: objektid paistavad teistsugustena, kuid mitte sellisena nagu nad reaalselt on. Illusioone on erinevaid liike, eristatakse nägemis-, kuulmis- ja kompimisillusioone. Taju moonutuste tekkepõhjused võivad olla füsioloogilised (joonte pikkus ja suund, kujundite suurus, vahemaa hindamine); füsioloogilised (nägemis- ja kuulmishallutsinatsioonid) ja samuti psühholoogilised (haiguslikud meelepetted, tajuelamused, hallutsinatsioonid). Ökoloogiline lähenemine tajule väidab, et tajus on esindatud keskkonna erinevad võimalused, mida keskkonnas asuvad erinevad objektid võimaldavad teha. Taju on häälestatud elementide
omavahel seotud F teisendusega. muutuva parameetri suhtes. Impulsskaja on avaldatav järgmiselt: Määramatuse funktsiooni lõigete laiused poolel maksimaalväärtuse . Praktikas nivool näitavad antud signaali pakub FIR filtrite juures huvi nende eristusvõimet lõiketasapinnal muutuva lineaarne faasikarakteristik ja parameetri suhtes. Kui ei tunta huvi moonutuste puudumine. Selleks peaks optimaalse töötluskanali aga ülekandefunktsioon T(f) olema väljundsignaali kuju vastu, siis on reaalne. Ülekandefuntsiooni reaalsuse sondeeriva signaali lahutusvõime tagab see, kui impulsskarakteristiku hindamiseks küllaldane hc(n) koefitsiendid on teada tema määramatuse funktsiooni reaalsed.järgnevalt tuleb leida diagrammi Täisnurkne, impulsisisese
Vastukaaluks väheneb edastatav andmevoog, lihtsustub seadmestik ja väheneb edastusvigade arv. Telefonitehnikas kasutatakse 256 kvantimisvahemikku. Eelmiselt jooniselt on näha, et kui kvantimisvahemikud on ühesuurused, siis on tekkivad kvantimismoonutused samuti ühesuurused ja signaali amplituudist sõltumatud. Väikeste signaaliamplituudide korral on tekkiv suhteline kvantimisviga suur. Sellise kvantimismooduse kasutamisel on nõrkade helisignaalide juures kvantimismoonutused suured. Moonutuste vähendamiseks tuleks vähendada kvantimisvahemikke. Tulemusena osutuvad kvantimisvahemikud tugevate helisignaalide korral ebaotstarbekalt väikesteks. Kvantimisvahemike vähendamisega suureneb omakorda ülekantavate numbriliste suuruste voog. Otstarbekas oleks suurendada kvantimisvahemikke võrdeliselt signaali amplituudiga. Amplituudi suhe moonutuste suurusesse jääks sel juhul püsivaks. Ebalineaarse kvantimise mudeleid on kaks: · A mudel (kasutusel Euroopas)
Mattklaasi saamiseks muudetakse klaasi üks külg veidi karedaks. Seda võib teha lihvimiskäiaga, liivapritsiga või kemikaalidega söövitamise teel. Sardklaas saadakse kahe poolsula klaasi ja traatvõrgu kokkuvalmistamise teel. Saadakse paks klaas, mille keskel on traatvõrk. Saadakse tugev materjal, mis talub lööke. Peegliklaas saadakse kõrgemasordilisest klaasist tema mõlema külje ülelihvimise teel. Saadakse moonutuste vaba klaas, mida kasutatakse uste-ja aknaklaasidena. Vooderdusklaasina kasutatakse harilikku akna-ja vitriinklaasi, mille tagumine külg kaetakse mingi tooniva kihiga. Vooderdusklaasi kasutatakse peamiselt hoonete välisvoodriks, harvem ka sisetöödel. Selektiivklaas-klaas võib olla ka valgust selekteeriv, st laseb ühes suunas valgust rohkem läbi. Klaaspaketid koosnevad kahest või kolmest klaasist, millised on hermeetilised ühendatud.
Komparaatorid Väänas- Vääna Metroloogiakeskuses. Laius B on nurk, mis moodustub antud punkti läbiva loodijoone, täpsemini ellipsoidi normaali ja ekvaatori tasapinna vahel. Pikkus L on nurk, mis moodustub antud punkti läbiva meridiaani tasapinna ja algmeridiaani (Greenwichi meridiaani) tasapinna vahel. Kaardivõrk- so. kaardile kantud meridiaanide ja paralleelide võrk. Kaardivõrgu kuju sõltub valitud kartograafilise projektsiooni abipinnast. Moonutuste iseloomu järgi on projektsioonid: 1. konformsed e. õigenurksed, säilib kujundite sarnasus. 2. ekvivalentsed e. õigepindsed, pindalad on õiged. 3. konventsionaalsed e. sobedad, pikkused, pindalad ja nurgad on moonutatud. Peamõõtkava on mõõtkava, mis kehtib maaellipsoidi ja projektsiooni siirdepinna lõike- või puutekohas, st kaardi mõõtkava moonutusteta punktis või joontel. Teistes kaardi punktides on erimõõtkava st mõõtkava on peamõõtkavast kas suurem või väiksem.
2)kaldprojektsiooni puhul on normaalvõrgu poolusel geogr koordinaatid φ0Λ0 kusjuures 0<φ0<90 3) põikprojektsiooni puhul asub normaalvärgu poolus Q ekvaatoril E φ0=0 13. Kaardiprojektsiooni normaalvõrgu mõiste Normaalvõrk on kõige lihtsam koordinatide võrk, mis moodustub antud projektsioonis mingist sfäärilise koordinaatide süsteemist. Normaalvõrgu poolus ühtib antud projektsiooni poolujsega. 14.Milline on kaardiprojekts jaotus moonutuste iseloomujärgi? Konformsed - õigenurksed projektsioonid, kujutise mõõtkava on mingist punktis kaardil sama kõigis suundades. Sellest tulenevalt lõikuvad paralleelid ja meridiaanid täisnurga all (see ei tähenda, et nad sirged oleksid) ning objektide kuju ei moonutata. Säilib lõpmata väikeste kujundite sarnasus ja pikkuste mõõtkavad punktis ei olene joone suunast. Ekvivalentsed - õigepindsed projektsioonid, kus pindalade suhe kaardil võrdub vastavate
Mis on kaart, mis on plaan? Kaart on maapinna, taevakeha pinna või tähistaeva vähendatud, üldistatud ja matemaatiliselt määratletud tasapinnaline kujutis (1:2000; 1:20000). Plaan on mingi teatud maa-ala kujutis, mis saadakse väikeste alade mõõdistamisel, kasutades tahhümeetrilist mõõdistamist. Milline on Eesti põhikaardi projektsioon? Eesti Põhikaart on Lambert-Estonia (L-Est) projektsioonis, mille arvutused põhinevad GRS-80 referentsellipsoidi parameetritel. Projektsiooni moonutuste vähendamiseks on kasutatud puutekoonuse asemel lõikekoonust. Lõikekoonuse puhul on kujutise mõõtkava õige lõikeparalleelidel, mis on ühtlasi moonutuste nulljoonteks, lõikeparalleelide vahel on kujutis vähendatud ja suurendatud väljaspool lõikeparalleele. Mis on joone orienteerimine? Joone orienteerimine - suuna määramine, milleks on kasutusel erinevad süsteemid ja nurgad (asimuut; rumb; direktsiooninurk; rumb (tabelinurk). Millised on joone orienteerimise lähtesuunad?
Seoses raskeveokimaksu kehtestamisega kaotati alates 2003. aastast ära mootorsõidukiaktsiis. Uus maks ei asenda mootorsõidukiaktsiisi, sest maksu objektid on erinevad (mootorsõidukiaktsiisiga maksustati põhiliselt sõiduautosid). Raskeveokimaksu seaduse väljatöötamisel on juhindutud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivist 1999/62/EÜ "Raskeveokite maksustamise kohta teatud infrastruktuuride kasutamisel". Direktiivi eesmärk on transpordiettevõtjate vahelise konkurentsi moonutuste kõrvaldamine liikmesriikides. Eestis kehtiv raskeveokimaksu seadus täidab direktiivi eesmärgid üksnes osaliselt. Direktiiv puudutab nii üldiste automaksude kui ka maanteede kasutamise tasude harmoneerimist. Direktiivi lisas tuuakse automaksude alammäärad ja kasutustasude ülemmäärad. Kuna kasutustasu ei ole kohustuslik, siis Eestis ei ole kasutustasusid kehtestatud. Eesti õiguskorras võiks kasutustasu näol olla tegemist kas praeguse parkimistasu sarnase avalik-
Et mõõtmine oleks kindel, tehakse seda kaks korda, kui tein ekord muudetakse niveliiri kõrgust. 7. Plaan ja kaart. Mis on sarnasus, mis erinevus. Eesti baas- ja põhikaart. Kaart(suured moonutatud kujutised, mandrid jne) ja plaan(maapinna väiksete osade (kuni 300km2) vähendatud moonutusteta kujutised ) erinevad üksteisest mõõtkava, moonutuste ja sisu elementide poolest. Kaardid - mõõtkavas 1:10 000 (siit tuleb plaani üleminek kaardile) – 1:1 000 000 ) - suur moonutus Plaanil - mõõtkava 1:1 - 1:10 000 - väike moonutus - peale kantakse väiksed detailid Eesti põhikaart on topograafiline kaart (internetiversioonis on see tehtud 1:10 000, sinna on kantud
situatsioon. 5. Kirjutada plaanile situatsioonipunktide (reljeefipunktide) kõrgused ja konstrueerida horisontaalid. 6. Joonestada plaan kehtivate leppemärkidega. 24. Eesti Põhikaardi mõõtkavad? Digitaalversioonil 1:10 000, paberkaardil 1:20 000 25. Eesti Põhikaardi projektsioon Eesti Põhikaart on Lambert-Estonia (L-Est) projektsioonis, mille arvutused põhinevad GRS-80 referentsellipsoidi parameetritel. Projektsiooni moonutuste vähendamiseks on kasutatud puutekoonuse asemel lõikekoonust. Lõikekoonuse puhul on kujutise mõõtkava õige lõikeparalleelidel, mis on ühtlasi moonutuste nulljoonteks, lõikeparalleelide vahel on kujutis vähendatud ja suurendatud väljaspool lõikeparalleele 26. Eesti Põhikaardil kujutatud koordinaatsüsteem (4) Eesti Põhikaardil on kujutatud ühe kilomeetrine ristkoordinaatvõrk 5x5 sentimeetrit: · Mustaga on trükitud L-Est 97 ristkoordinaatsüsteem.
• autonoomsusprintsiip - info, mis on iseseisev tuleb esitada eraldi kaardina • stereotüüpide kasutamise printsiip - tuleb arvestaada võimalike assotsaitsioonidega, mis kasutajal võivad tekkida Kaardi projektsioone jaotatakse põhiliselt viiest erinevast aspektist lähtuvalt: 1. projitseerimise viisi alusel 2. projitseeriva kujundi asukoha alusel maapinna suhtes 3. projitseerimise suuna alusel 4. tekkivate moonutuste alusel 5. projitseeriva geomeetrilise kujundi alusel Jaotamine moonutuste alusel: · joonpikkuste moonutused · pindalade moonutused · nurkade moonutused · kuju moonutused GIS • Geoinfosüsteem • Geoinformatsiooni süsteem • Geograafilise informatsiooni süsteem arvutist lähtuv: GIS on organiseeritud kogum arvuti riist- ning tarkvarast, geograafilisest informatsioonist,
Igaüks neist võib käiku lülituda nii üksi kui teistega kombineeritult. Näiteks võib üks mehhanism olla juhtiv, teine korrigeeriv ja kolmas stabiliseeriv. Kaasinimese tajumine, mõistmine ja hindamine võib toimuda erineva sügavusatmega ja detailsusega ning erineva tõepärasuse ja subjektiivsusega. Mingit tinglikku piiri ületades muutub subjektiivne hinnang moonutavaks tunnetuseks. Esimese nelja allpoolkirjeldatud mehhanismi korral on tunnetusvigade ja moonutuste teke vähem tõenäoline. Need on: · kategooriate kohandamine; · loogiline järeldamine; · analoogiate kasutamine; · empaatial põhinev isikutaju. Kategooriate kohandamine tähendab stereotüüpide ja etalonide kasutamist. Teabedefitsiidi tingimustes piirdutakse teise inimese lahterdamisega vanuse, ameti, rahvuse, mingi välise tunnuse või mistahes sotsiaalse näitaja alusel (tippsportlane, vanapoiss jm).
Nendest kõige täpsem on analüütiline interpoleerimine. Analüütilisel interpoleerimisel määrtakse horisontaalide asukoht sarnaste kolmnurkade lahendamisega. 61.Projektpunkti plaaniline maha märkimine 62.Kalde määramine. 63.Eesti Põhikaardi mõõtkavad. Digitaalversioonil 1:10 000, paberkaardil 1:20 000 64.Eesti Põhikaardi projektsioon. Eesti Põhikaart on Lambert-Estonia (L-Est) projektsioonis, mille arvutused põhinevad GRS- 80 referentsellipsoidi parameetritel. Projektsiooni moonutuste vähendamiseks on kasutatud puutekoonuse asemel lõikekoonust. Lõikekoonuse puhul on kujutise mõõtkava õige lõikeparalleelidel, mis on ühtlasi moonutuste nulljoonteks, lõikeparalleelide vahel on kujutis vähendatud ja suurendatud väljaspool lõikeparalleele 65.Postide rihtimine projektasendisse. Postide rihtimisel tuleb selle alumise lõike geomeetrilised teljed ühildada vundamendile märgitud teljemärkidega või posti küljed ühildada viimaste projektikohaseid asukohti
7%), siis saab leida kaldtee pikkuse ehk l=h/i *100. Antud andmete põhjal l=1,762/7 *100=25,17m. Samuti saab leida kaldtee mahu, mille valemiks on antud juhul V=(l*h*4)/2=88,699m2. (4 on kaldtee laius). 63. Eesti Põhikaardi mõõtkavad. Digitaalversioonil 1:10 000, paberkaardil 1:20 000 64. Eesti Põhikaardi projektsioon. Eesti Põhikaart on Lambert-Estonia (L-Est) projektsioonis, mille arvutused põhinevad GRS-80 referentsellipsoidi parameetritel. Projektsiooni moonutuste vähendamiseks on kasutatud puutekoonuse asemel lõikekoonust. Lõikekoonuse puhul on kujutise mõõtkava õige lõikeparalleelidel, mis on ühtlasi moonutuste nulljoonteks, lõikeparalleelide vahel on kujutis vähendatud ja suurendatud väljaspool lõikeparalleele 65. Postide rihtimine projektasendisse. Postide rihtimisel tuleb selle alumise lõike geomeetrilised teljed ühildada vundamendile märgitud
ajal, õpetati ristimiseks valmistujale selgeks ristiusu alused. Ristimispäev oli tavaliselt ülestõusmispüha, kuna ristimine tähendas osasaamist nii Jeesuse kannatamisest kui tema ülestõusmisest. Piiskop oli algselt armulauajumalateenistuse juhataja. Kuna armulauale pääsesid ainult püha elu elavad koguduse liikmed, oli loomulik, et piiskop pidi valitsema koguduse vaimset elu. Nii jäi tema hooleks puhta apostelliku õpetuse alalhoidmine ja kaitsmine moonutuste eest. Piiskopi ametist arenes arenes vanakiriku põhiamet 2.sajandi lõpuks. Et kirik võiks oma ülesandeid täita tekkisid juba 1.sajandil kindlad koguduse ametid. Esialgu olid need mitmel pool erinevad, hiljem koondus võim valitud juhi kätte. Piiskopi abilisteks olid kogudusevanemad ehk presbüterid, samuti diakonid, kes aitasid jagada armulauda ja vastutasid heategevuse eest. Presbüteri ametist arenes hiljem preestri amel. Varases kirikus tunti ka naiste ametit. Vähehaaval see aga
seadmete võimalikku müra, kaitstes seega ka väliskeskkonda ja selles viibivat kasutajat (korpus ja toiteplokk 2008). 2.2.3 Kõlarid Kõlariks nimetatakse akustiliselt kujundatud kasti monteeritud valjuhääldeid. Kusjuures kõlaris kasutatud valjuhääldeid võib olla rohkem kui üks. Enamasti on valjuhääldid siis mõeldud erinevaid sagedusi esitama. Kõlar on tavaliselt mõeldud inimesele kuuldavate helide tekitamiseks, püüdes minimeerida resonantside ja moonutuste teket (vikipeedia(d) 2009). 6 2.2.4 Klaviatuur Arvuti üheks olulisemaks osaks on klaviatuur, mis võimaldab arvuti kasutajal arvutis toimuvat juhtida. Kui hiir ei ole enamuses hädavajalik, siis klaviatuurita personaalarvuti tööle ei hakka (Klaviatuur 2009). 2.2.5 Hiir Hiir on laual libistatav nuppudega osutusseadis, millega saab käivitada programme ja teha
Uus maks, aga ei asenda mootorsõidukiaktsiisi sest maksu objektid on erinevad, põhiliselt maksustati mootorsõidukiaktsiisiga sõiduautosid. (Lehis, Lasse 2009) 3.2 Raskeveokimaksu eesmärk Näiteks on Eestis juhindunud raskeveokimaksu seadus Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 17.06.1999 direktiivist 1999/62/EÜ "Raskeveokite maksustamise kohta teatud infrastruktuuride kasutamisel". Nende direktiivide põhiline eesmärk on transpordi ettevõtjate vahelise konkurentsi moonutuste kõrvaldamine liikmesriikides. (Lehis, Lasse 2009). Eesti seaduses sätestatud maksumäärad on võrdsed eelnimetatud määruse miinimummääradega. (Rahandusministeerium, 2012). Eestis kehtiv raskeveokimaksu seadus täidab direktiivi eesmärgid osaliselt. Direktiiv puudutav üldiselt automaksude kui ka maanteede kasutamise tasude harmoneerimist. Välja tuuakse direktiivides ka automaksude alammäärad ja kasutustasude ülemmäärad. Eestis ei ole
GEOINFOSÜSTEEMID Eksamiteemad c) Stereograafiline projektsioon – radiaalne, projitseerimiskese asub maaellipsoidi vastasküljel d) Perspektiivne projektsioon – radiaalne, projitseerimiskese asub mistahes punktis väljaspool maaellipsoidi 2. Projektsioonid jaotatakse moonutuste iseloomu alusel kolmeks: a. konformsed projektsioon e. õigenurksed e. autogonaalsed e. ortomorfsed projektsioonid Nende puhul säilib lõpmata väikeste kujundite sarnasus ja pikkuste mõõtkavad ei olene joone suunast. Pikkused muutuvad b. ekvivalentsed projektsioonid e. õigepindsed Säilib kujundite pindalade suhe nii maa pinnal kui ka projektsioonis. Nurgad muutuvad. c. konventsionaalsed e. sobedad projektsioonid
suunas, hakkavad moonutused suurenema. Koonilisi konformseid projektsioon nimetatakse ka Lamberti projektsioonideks, sest nende põhialused töötas 18 sajandil välja prantsuse päritoluga saksa matemaatik Jean Henri Lambert. Koonilist konformset projektsiooni (Lambert-EST ehk L-EST) kasutatakse Eesti topograafiliste kaartide koostamisel 1:20 000 (Eesti Põhikaart) ja suuremas mõõtkavas. Kaardiprojektsioonid Kaardiprojektsioonid toovad endaga kaasa moonutusi Moonutuste laadilt eristatakse projektsioone järgmiselt: Konformsed projektsioonid - õigenurksed projektsioonid Ekvivalentsed projektsioonid - õigepindsed projektsioonid Konventsionaalsed projektsioonid - sobedad projektsioonid Projektsioonidest tulenevad moonutused jäetakse arvestamata ainult väikeseid alasi kaardistades. Üle 100 km2 piirkonna kaardistamisel tuleb aga juba koordinaatsüsteemidele ja projektsioonidele tähelepanu pöörata
48. Mis iseloomustab projektsioone? a. Tasapinnaline koordinaat on matemaatiline funktsioon geograafilisest koordinaadist b. Funktsionaalsete seoste arv on määramatu suurus c. Tasapind on alati moonutustega d. Tasapinna mõõtkava ei saa olla katkematu. 49. Millised on olulisemad moonutused kartograafias? a. Jooned, pinnad, nurgad moonutaud b. Moonutuste liigid kindlas matemaatilises seoses c. Moonutuste suurus erinevas kaardiosas erinev d. Moonutused on väljendatavad arvulises suuruses, millest olulisem erimõõtkava 50. Kuidas esitatakse projektsioonimoonutusi? a. Moondeellips ehk moonutusellips b. Isokoolid c. Tabelid d. Graafikud 51. Mida näitab projektsiooni omadus, milliseid projektisooni omadusi esineb? a. Projektsiooni omadus näitab moonutuste iseloomu. b
kontsentreerimisele suunatud ehitus- ja investeerimispoliitika maaproletariaadi koondumise majandikeskustesse ja suurfarmiasulatesse. 1970. aastate keskpaigaks kiire linnastumine vaibus ja kujunes välja põhijoontes tänini püsiv asustuse struktuur ja teedevõrk. Nõukogude perioodil kujunenud asustust iseloomustasid järgmised iseärasused: · Linlaste osakaal 70%. · Tallinna elanike arv ületas välisrände tulemusel ja statistiliste moonutuste abil pool miljonit. · Kirde-Eestist oli saanud uus üle 220 000 elanikuga valdavalt venekeelse rahvastikuga tööstuspiirkond. · Tartu ja n-ö vanad maakonnakeskused olid kasvanud mõõdukalt. · Riigi tööstusinvesteeringute tulemusel oli kujunenud tihe, kuid alates 1960. aastaist siiski valdavalt kahanenud väikelinnade võrk, mis olid ühendatud raud- ja maanteedega.
perekonnanimed aga siiski määrati. Kõik olenes sellest, kuidas keegi määrust tõlgendas. Nimedepaneku esimeses järgus kirja pandud perekonnanimede hulgas on määratud nimede osakaal ilmselt palju väiksem kui hiljem saadud nimede hulgas. Nimedepaneku esimeses järgus saadud nimed võisid olla palju eestlaslikumad ja ausamad kui tegelikult kujunenud nimestik üldiselt. Perekonnanimed ei olnud kaitstud moonutuste eest. See, millisel kujul valitud nimi lõpuks dokumentidesse jõudis, sõltus konkreetsest kirjapanijast. Enamasti panid kirja sakslased: pastorid, mõisnikud, mõisaametnikud (kirjutajad, valitsejad). Nad võisid eesti nimed saksapärasemaks kohendada, isegi saksa keelde tõlkida. Kui talupoeg ei leidnud endale nime või oli nimi juba valitud, siis sõltus ka ametnikust, mis nime lõpuks talupoeg endale sai. Kannatlike nimepanijate kõrval oli ka kannatamatuid. Talupojale võidi
Y = y * (H-h)/f f fookuskaugus 19. Kaldaerofotol kujutatud punkti ja vastava maastikupunkti koordinaatide seos kaldaerofotol kujutatud punkti ja vastava maastikupunkti koordinaatide seose leidmiseks on vaja määrata koordinaatide algpunkt. Koordinaatide alguseks võetakse o, c või n. X = H * x/(f-sin0) Y = H * x/(f-sin0) 20. Koordinaadid aerofotol ja nende seos teiste koordinaatidega ( vaata lab.tööd: a) punkti koordinaatide ja aerofoto kaldenurgast tingitud mõõtkava moonutuste määramine ja b) punkti koordinaatide arvutamine riiklikus Horisontaalse aerofoto koordinaadid: x0 = f*x / (f-x*sin) kus x ja y on koordinaadid kaldaerofotol y0 = f*y / (f-x*sin) 21. Horisontaalse aerofoto mõõtkava tasasel ja reljeefsel maastikul Horisontaalse aerofoto mõõtkava ehk peamõõtkava 1/m = f/H - tasasel maastikul Horisontaalse aerofoto mõõtkava reljeefse maastiku puhul ei ole konstantne 1/mh' = f/(H-h) - reljeefsel maastikul m/m = h/H (suhteline) 22
Plaani koostamiseks tehakse järgmised tööd: 1. Koordinaatvõrgu konstrueerimine 2. Mõõdistamiskäigu punktide plaanile kandmine 3. Latipunktide plaanile kandmine 4. Plaani vormistamine. 24. Eesti Põhikaardi mõõtkavad. Digitaalversioonil 1:10 000, paberkaardil 1:20 000 25. Eesti Põhikaardi projektsioon Eesti Põhikaart on Lambert-Estonia (L-Est) projektsioonis, mille arvutused põhinevad GRS- 80 referentsellipsoidi parameetritel. Projektsiooni moonutuste vähendamiseks on kasutatud puutekoonuse asemel lõikekoonust. Lõikekoonuse puhul on kujutise mõõtkava õige lõikeparalleelidel, mis on ühtlasi moonutuste nulljoonteks, lõikeparalleelide vahel on kujutis vähendatud ja suurendatud väljaspool lõikeparalleele. 26. Eesti Põhikaardil kujutatud koordinaatsüsteemid (4) Eesti Põhikaardil on kujutatud ühe kilomeetrine ristkoordinaatvõrk 5x5 sentimeetrit: · Mustaga on trükitud L-Est 97 ristkoordinaatsüsteem.
8. Maa kaardistamise probleemid. Kartograafiline projektsioon, selle põhilised tüübid. Moonutused kaartidel. Kaartide jaotus mastaabi, sisu ja kasutusotstarbe järgi. -Kartograafiline projektsioon kujutab endast matemaatiliselt korrektset võtete süsteemi, mille abil kantakse kumera pöördellipsoidi pinnalt geograafilised koordinaadid tasapinnale. Abivahendina kasutatakse mitmesuguseid geomeetrilisi kujundeid, sagedamini koonust ja tasapinda. -Moonutuste tekkimine kaartidel on paratamatu ja kauguste, pindlalade, nurkade jms määramisel kardilt tuleb neid arvestada. Moonutuste laadilt eristatakse : *Õigenurksed e komformsed *Õigepindseid e ekvivalentseid *Sobedaid e konventsionaalseid. -Kaartide kogum atlas ja selle jaotamine: *Kujutatud ala suuruse järgi (maailm, riik, linn) *Sisu järgi (üldgeograafiline, erialane jm) *Otstarbe järgi (teatme, kooli, teede, turismi jm). Üldgeograafilised kaardid, temaatilised kaardid. 9
K K2 f kokkuleppelist piiri ja see kokkuleppeline 1 f=B0.7 piir on enamasti 0,7K0 Väljundvõimsus (Pvälj) so. signaali sageduslik võimsus, mida võimendi on võimeline arendama koormustakistuses ja millele on projekteeritud lõppvõimendi, Rakenduselektroonika 4 ning mille juures signaali moonutuste määr ei ületa lubatut. Tuntakse keskmise võimsuse mõistet so. võimsus mida võimendi on võimeline arendama pidevalt ja impuls ehk hetkvõimsuse mõistet. See on võimsus mida võimendi on võimeline arendama signaali tipphetkedel. Nimisisendsignaal so. sisendsignaali amplituud väärtus, mille juures võimendi arendab väljundis nimivõimsust ja millele võimendi on projekteeritud. See on takistus millega võimendi mõjutab sisendsignaali allikat. Teine on väljundtakistus so
K=Uvälj/Usis ; Ki=Ivälj/Isis ; Kp=Pvälj/Psis ; Küld=K1*K2*...*Kn . Võimendus tegur võib olla ka antud log ühikutes KdB=20lg K või KP dB=10lg K ; Küld dB=K1dB+K2dB+...+Kn dB. 7. Võimendatab sagedusala Sageduse piirkond mille ulatuses võimendustegur ei lange kokkuleppelisest allapoole (tavaliselt 0,7) Joonis 2.1.2 2.2 Võimendamisel tekkivad moonutused Praktikas ei õnnestu kunagi võimendada signaale moonutuste vabalt, kuid moonutused ei tohi ületada lubatut piir. Sõltuvalt moonutuste põhjustustest ja ilmnemise viisist, eristatake kahesuhuseid moonutusi: lineaarmoonutusi mille põhjuseks on võimendi lülituses leiduvad sagedusest sõltuvad elemendid ja mitte lineaarmoonutused mille põhjuseks on võimendus elementide mitte lineaarsus. Sagedusest sõltuvadeks elemenditeks on mitmesugused kondensaatorid ja induktiivsused kaasaarvatud ka elementide ja juhtmete vahelised parasiit mahtuvused.
Empiirikud on nagu sipelgad, mis tassivad kokku suuri hunnikuid faktilist materjali, ilma et nad oskaks seda korrastada. Tõelised teadlased toimivad nagu mesilased, kes jagavad oma varud valmis kärgedesse, mille konstruktsioon on läbimõeldud. Nova Atlantis Iidolite õpetus F.Baconi arvates on inimmõistuses palju sellist, mis takistab tunnetamist, moonutades seda, nagu kõverpeegel moonutab kujutist. Ta nimetab selliste moonutuste põhjusi iidoliteks (kr. eidolon "kujutis", viirastus, iidol) ning leiab, et neid on nelja liiki. Idola tribus ehk sugukonnaiidolid on omased kõigile inimestele. Inimene eeldab looduses rohkem korrapära, kui seal tegelikult on, ning vaatleb loodust sarnaselt inimesega, omistades loodusele näiteks tahtmisi ja kavatsusi. Samuti on inimesele omane märgata ainult tema seisukohti kinnitavaid FAKTE ning jätta tähele panemata faktid, mis neile vastu räägivad.
projektsioonis: abipind silinder, mis lõikub ellipsoidiga üks tsoon telgmeridiaaniga 24o mõõtkavategur telgmeridiaanil 0.9996 ordinaadi väärtus telgmeridiaanil 500 000 m ristkoordinaatide võrgu ordinaattelg on ekvaator ellipsoid on GRS80 Maksimaalsed moonutused lääneeesti piirkonnas. 7. Eesti põhikaardi Lamberti projektsioon. Projektsiooni moonutuste vähendamiseks on kasutatud puutekoonuse asemel lõikekoonust. Lõikekoonuse puhul on kujutise mõõtkava õige lõikeparalleelidel, mis on ühtlasi moonutuste nulljoonteks, lõikeparalleelide vahel on kujutis vähendatud ja suurendatud väljaspool lõikeparalleele. 8. Eesti ristkoordinaatide süsteem L-EST 92. Eesti ristkoordinaatide süsteemi L-EST 97 algpunktiks on valitud Riia lahes asuv punkt A
Baltimaade baaskaart on TM projektsioonis: · abipind silinder, mis lõikub ellipsoidiga · üks tsoon telgmeridiaaniga 24o · mõõtkavategur telgmeridiaanil 0.9996 · ordinaadi väärtus telgmeridiaanil 500 000 m · ristkoordinaatide võrgu ordinaattelg on ekvaator · ellipsoid on GRS80 Maksimaalsed moonutused lääneeesti piirkonnas. 7. Eesti põhikaardi Lamberti projektsioon. Projektsiooni moonutuste vähendamiseks on kasutatud puutekoonuse asemel lõikekoonust. Lõikekoonuse puhul on kujutise mõõtkava õige lõikeparalleelidel, mis on ühtlasi moonutuste nulljoonteks, lõikeparalleelide vahel on kujutis vähendatud ja suurendatud väljaspool lõikeparalleele. 8. Eesti ristkoordinaatide süsteem L-EST 92. Eesti ristkoordinaatide süsteemi L-EST 97 algpunktiks on valitud Riia lahes asuv punkt A
Igaüks neist võib käiku lülituda nii üksi kui teistega kombineeritult. Näiteks võib üks mehhanism olla juhtiv, teine korrigeeriv ja kolmas stabiliseeriv. Kaasinimese tajumine, mõistmine ja hindamine võib toimuda erineva sügavusatmega ja detailsusega ning erineva tõepärasuse ja subjektiivsusega. Mingit tinglikku piiri ületades muutub subjektiivne hinnang moonutavaks tunnetuseks. Esimese nelja allpoolkirjeldatud mehhanismi korral on tunnetusvigade ja moonutuste teke vähem tõenäoline. Need on: kategooriate kohandamine; loogiline järeldamine; analoogiate kasutamine; empaatial põhinev isikutaju. Piia Maria Nahkur Isikutaju Kategooriate kohandamine tähendab stereotüüpide ja etalonide kasutamist. Teabedefitsiidi
näiteks telefoni küsitluse korral. Fookusgrupi intervjuu – uuritakse reaktsioone pärast tootetega tutvustamist. Selle uuringu korral ei ole küsimustik rangelt paigas. Selliselt saab põhjalikult vastajat tundma õppida, saab teada tema harjumusi, hoiakuid ja eluviisi. Tavaliselt on küsimused lõputa, st. vastaja saab oma sõnadega vastata nagu heaks ja õigeks arvab. Kodu-uuringud – Selle uuringu eeliseks on grupimõjust tulenevate moonutuste välistamine. Tavaliselt kestab seda tüüpi uuring 45 kuni 90 minutit. Samas on kodu-uuring piisavalt põhjalik, mille käigus on võimalik selgitada vastajate emotsioone põhjustavaid tegureid. Järgneval leheküljel tabelis 2.5 on ära toodud erinevate küsimustehnikate võrdlus. Võrreldakse posti, telefoni ja vahetut küsitlustehnikat. Tabel 2.5 Küsitlustehnikate võrdlus (Pride) 12
teenuste osutamiseks. Tarbijad Konkurendid Konkurentsisituatsioon Huvigrupid aitavad kirjeldada organisatsiooni (sisesed ja välised huvigrupid) Makrokeskkond: Sisekeskkonna tegevustena on olulised: ettevõtte töötajate hoiakute juhtimine töötajate koolitus ja motiveerimine. On oluline, et kõik töötajad saaksid aru, kelle jaoks ettevõte töötab, miks midagi tehakse jne, kommunikatsiooni juhtimine oluline on informatsiooni liikumine, moonutuste vältimine. 3. TARBIJATE OSTUKÄITUMINE Lõpptarbijaid- ostavad kaupu ja teenuseid isiklikuks või pere tarbeks. Lõpptarbija ostukäitumise mudel (mõjurid) : Individuaalsed tegurid- ressursid, vajadused, motivatsioon. Välised tegurid- kultuur, sotsiaalne klass, grupimõjud. Otsustusprotsess- probleemi tuvastamine, info otsimine, otsustamine. Äritarbija ostuprotsess: probleemi tunnetamine, vajalike omaduste ja koguste selgitamine,
miinus positiivse tagasiside korral. Tegutit nimetatakse tagasiside teguriks ja tema väärtus näitab, milline osa väljundpingest antakse tagasi sisendisse. Valemist on näha et negatiivse tagasiside korral võimendustegur väheneb, kuid vaatamata võimendusteguri vähenemisele kasutatakse võimendites peamiselt just negatiivset tagasisidet. Sest negatiivse tagasiside toimel paranevad kõik võimendi kvaliteedi näitajad eelkõige moonutused. Mittelineaarsete moonutuste vähenemine seletub sellega, et tagasiside ahela kaudu tulnud harmoonilised (mitte lineaarsuse protuktid) satuvad vastasfaasi võimendis tekivate harmoonilistega ja tulemusena väheneb harmooniliste hulk. Laieneb ka võimendatav sagedusriba. Suureneb sisendtakistus ja väheneb väljundtakistus. Sisendtakistuse suurenemist on lihtne seletada sellega, et kui tagasiside signaal on võimendi sisendsignaaliga vastasfaasiga, siis põhjustab see sisendvoolu vähenemise
Dikefoobia- hirm igusemistmise ees. Dinofoobia[1]- hirm peaprituse ees. (vt illngofoobia) Dinofoobia[2]- hirm veekeeriste ees. (vt hdrofoobia) Diplofoobia- hirm topeltngemise ees. Dipsofoobia- hirm joomise vi alkoholi ees. (vt metfoobia, etc) Dishabiliofoobia- hirm kellegi ees lahti riietuda. (vt nudofoobia) Domatofoobia - hirm majade vi majasoleku ees. Dorafoobia- hirm karus- vi loomanahkade ees. Dromofoobia- hirm tnavaletamise ees. (vt agrofoobia) Dsmorfofoobia- hirm moonutuste vi vrarengute ees. (vt teratofoobia[2]) Dsthhifoobia- hirm nnetuste ees. Eikofoobia- hirm koduse keskkonna ja mbruse ees. (ka oikofoobia, etc) Eisoptrofoobia- hirm peeglite ja iseenda peeglist ngemise ees. (vt katoptrofoobia) Eklesiofoobia- hirm kirikute ees. Ekofoobia- hirm kodu ees. (ka oikofoobia, etc) Ekvinofoobia- hirm hobuste ees. (ka hipofoobia) Elektrofoobia- hirm elektri ees. Eleuterofoobia- hirm vabaduse ees. Elurofoobia- hirm kasside ees. (ka felinofoobia, etc)
· taju subjekt (kes tajub), · tajumisprotsessi iseärasused (kuidas tajutakse), subjekti ja objekti suhted. Isikutaju põhimehhanismid Kaasinimese tajumine, mõistmine ja hindamine võib toimuda erineva sügavusatmega ja detailsusega ning erineva tõepärasuse ja subjektiivsusega. Mingit tinglikku piiri ületades muutub subjektiivne hinnang moonutavaks tunnetuseks. Esimese nelja allpoolkirjeldatud mehhanismi korral on tunnetusvigade ja moonutuste teke vähem tõenäoline. Need on: 10 Suhtlemise lühikonspekt Edda Sõõru · kategooriate kohandamine; · loogiline järeldamine; · analoogiate kasutamine; · empaatial põhinev isikutaju. Kategooriate kohandamine tähendab stereotüüpide ja etalonide kasutamist. Teabedefitsiidi
annaabi.ee 
