Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Metall ja klaas (0)

1 Hindamata
Punktid
METALL :

Metalle võib liigitada:
*mustad metallid-mille hulka kuuluvad raud ja selle sulamid .
*värvilised metallid
*metallide sulamid
*Malmiks nimetatakse metalli, mis on raua ja süsiniku sulam ja milles süsiniku sisaldus on üle 2%. Holmenõud on paksuseinalised, massiivsed ja poorse pinnaehitusega.
Halvad omadused:
*kaal (raske) pärast pesemist korralikult kuivatada.
*roostetab kergesti, kuid seda vaid juhul, kui selles hoitaksevedeliku sisaldusega toitu.
*tundlik järskudele temperatuuri muutustele. Heaks omaduseks soojusmahutavus-püsib kaua soojana. Saadaval on ka malmnõud, mis on kaetud plastik –või emailkattega.(teflon)
*Emailnõud- nõud on kergesti puhastatavad ja nõudepesumasinas pestavad. Emailnõud on tervislikud ning sobivad ka inimestele, kes on kroomi ja nikli vastu alergilised. Emailnõud ei reageeri hapete ega alustega. Emailnõude puudus on emaili vähene vastupidavus löökidele ja põrutustele. On kergesti puhastatavad ja nõudepesumasinas pestavad. Hoiab toidu pikka aega soojana.
*Teras- on raua ja süsiniku sulam, milles on süsiniku sisaldus alla 2%.
* Roostevaba teras-püsib puhtana ja on kerge hooldada . Nimetus „roostevaba teras“ saab kasutada siis, kui teras on üle 12% kroomi. Märge18/10 tähendab, et terases on 18% kroomi ja 10% niklit . Kroomteras sisaldab 13-17% kroomi ja üldse mitte niklit. Vahel võib näha märget 18/8 eri maades kasutatavast terasestandartite erinevusest. Kui tootel on mingi muu märge, st lihtsalt stainless või inox on tegemist madalama terasekvaliteediga.
*Roostevaba teras on :
*turvaline
*kestev
*kergesti hooldav
*Vastupidav ja talub karmi käsitlemist
*kiireid temperatuuri muutusi ja majapidamises tavalisi toidu-ja söögisooda ja eriti tugevate hapete suhtes on tundlik. Alati tuleb soola lisada keeva vette või valmis toidule.
*ei juhi soojust
*Värvilised metallid:
* Alumiinium -soojusjuhitavus on väga hea, kuna kogu nõu juhib soojust.
*See on kerge, sitke ja paindlik materjal, mida on hea töödelda, alumiiniumi karastamine muudab selle tavalisest alumiiniumist 3 korda tugevamaks.
Alumiiniumi puudused:
*pehme ja kergesti kriimustav materjal
*väga tundlik hapete suhtes( sidrun ja äädikas lagundavad alumiiniumi)
*tundlik tugevalt soolaste toitude suhtes
*koos toiduga ladestub inimese organismi mürgiseid aineid. Ohtlik- luustikule, hingamisteedele ja kesknärvisüsteemile.
*pind: anoteeritud, emailimeeritud
Vask- hea elektri-ja soojusjuht . Kõrge temperatuuritaluvus.
*Puudused:
*pinna oksüdeerumine õhu käes.
Sisepind on kaetud mõne muu toiduks sobiva materjaliga , nt roostevaba terasega.
Messing e. Valgevask on vase ja tsingi sulam, milles on 5-45% tsinki . See on erineva intensiivsusega kollane metall.
Uushõbe- alpaka. Nikli, alumiiniumi ja vase sulam. Ei ole väärismetall. Oksüdeerub õhu toimel(pinnale tekib tumehall kiht)
Melhior -on vase ja nikli sulam, milles on kuni 1% rauda ja mangaani , vaske kuni 80% ja niklit 18-20% korosoonikindel mereveeski. Väliselt hõbeda sarnane.
Tsink sisaldab enamustes vitamiinides.
Tsink- korosiooni kaitseks kasutatakse. Tsinkloriidi kasutatakse deodorantides. Tsingi sulam on messingis, milles vask on sulatatud 9-45% tsingi osakaaluga. Tsingiühendid on mürgised, mistõttu ei tohi tsingitud nõudes valmistada ja hoida toite.
Tsinki kasutatakse:
*veeämbrite
*kanistrite
*vaatide
*mahutite
*vihmaveetorude valmistamiseks
KLAAS KAUBAD :
Klaas- nimetatakse materjali, mille mehaaniline ja keemiline püsivus on saaduds sulamismassi aeglaset jahtumisel. Klaasi leidub ka naturaalselt looduses vulkaanide lähedal.
Klaasi toorained :
*Liiv
* Sooda
*Potas
*Põld pagu
*Lubi
*kriit
* marmor pulbri kujul
* pliioksiid (kristalli saamiseks)
*kasutatakse erinevaid värvaineid
Klaasi liigitatakse:
*harilikklaas
* kristallklaas
*kuuma kindelkaas
*värvilineklaas
*raskesti purunev klaas
Kõige kallim on kristallklaas. Plii sisaldus märgitakse pakendile.
Puudused:
*tegiale on plii mürgine, päikese käes võib kristall 15-20 aasta pärast puruneda, väike mehaaniline vastupidavus, plii jäägid reostavad keskkonda.
kristalli hind sõltub:
plii sisaldusest, kaunistus viisist.
Tehakse plii vaba kristalli, lisatakse palju ohutumat baariumoksiidi. On tuhmim ja ei sära nii palju.
Kuumuskindel klaasil on peal vastavad märgistused. Värvilisele klaasile lisatakse erinevaid metallioksiide. Sinise klaas saamiseks lisatakse koobaltiühendeid. Võib ka lisada veel sulfiide. Tulemuseks on pastellsed toonid.
Klaasi valmistamine:
klaasi saadakse varem ette valmistatud sulami keetmisel kõrge temperatuuril vannahjudes. Keetmise tulemusel saadakse vedel klaasimass.
*puhumine(kõige levinum)
*ilma vormita või vormiga
*vabal puhumisel saadakse tooted erineva suuruse ja kujuga.( tootlikus on väike)
*pressimine- kasutatakse kahest poolest koosnevat vormi, mille sisse pannakse sulam. Enamasti on sellised nõud massiivsed paksu seinalised. Kujult silindrid,kandilised, või ülevalt laienev.
*presspuhumine-sulamass(ülevalt laienevad kausid )
Aeglane jahtumine e. Lõõmumisel kõrvaldatakse klaasist pinged , suureneb klaasi mehaaniline tugevus. Aeglane klaasi jahtumine väldib klaasi iseeneselist purunemise.
*Harilik klaas-kõige massilisemalt toodeta klaas-pudeli-ja aknaklaas . Akna ja pudeliklaasi peamine erinevus seisneb värvuses. Aknaklaas jaguneb kvaliteedi järgi 3 sorti. Vitriinklaas võib olla poleeritud, seda kasutatakse suurte pindade katmiseks.
Klaasi pakitakse mingi pehme materjaliga polstertatud kastidesse. Kvaliteetsemate klaaside pakimisel asetatakse nende vahele paberilehed. Klaasi kaste tuleb hoida, tõsta ja transportida serviti asendis.
Jääklaasi valmistatakse paksemast aknaklaasist. Klaasi üks külg muudetakse liivapritsi abil karedaks ja kaetakse vedela liimikihiga või mõlemad küljed. Reljeefklaas laseb läbi hajutatud valgust ja kasutusalad on samad, mid jääklaasil.
Mattklaasi saamiseks muudetakse klaasi üks külg veidi karedaks. Seda võib teha lihvimiskäiaga, liivapritsiga või kemikaalidega söövitamise teel.
Sardklaas saadakse kahe poolsula klaasi ja traatvõrgu kokkuvalmistamise teel. Saadakse paks klaas, mille keskel on traatvõrk. Saadakse tugev materjal, mis talub lööke.
Peegliklaas saadakse kõrgemasordilisest klaasist tema mõlema külje ülelihvimise teel. Saadakse moonutuste vaba klaas, mida kasutatakse uste-ja aknaklaasidena.
Vooderdusklaasina kasutatakse harilikku akna-ja vitriinklaasi, mille tagumine külg kaetakse mingi tooniva kihiga . Vooderdusklaasi kasutatakse peamiselt hoonete välisvoodriks, harvem ka sisetöödel.
Selektiivklaas-klaas võib olla ka valgust selekteeriv, st laseb ühes suunas valgust rohkem läbi.
Klaaspaketid koosnevad kahest või kolmest klaasist, millised on hermeetilised ühendatud.
Optiline-ja kristallklaas- valmistatakse läätsi, prismasi ja teisi optiliste seadmete osi. Optilised klaasid liigitatakse kroonklaasideks, okdavklaasideks ja flintklaasideks(kallim) mõlemaid kasutatakse optikas.
Kristallklaas on koostiselt ja omadustelt optilise klaasi sarnane. Valmistatakse vaase, vaagnaid.
Parim ja kalleim on nn, pliikristall, mille koostises on kuni 30% pliioksiidi. Odavaim on böömikristall. Kristalliks nimetatakse klaasi, mis sisaldab enam kui 24% pliioksiidi.
Kuumuskindel klaas-kuumuskindlus tähendab eelkõige vastupidavust järskudele temperatuuri muudatustele. Paksemaid ja vastupidavamaid nõusid . Toodete puhul tuleb jälgida kasutusjuhendit ja märke. Hoidmiseks külmikus ja sügavkülmas.
Sobivad kasutamiseks mikrolaineahjus tavalises -ja elektriahjus.
Värviline klaas vananedes muudab klaasi tooni.
Raskestipurunevad klaasid-klaasi tugevamaks muutmiseks pannakse klaasi traatarmatuur. Valmistatakse nt autoaknaid. Tripleksklaas, mille pragunemisel ei lenda klaasikillud laiali, vaid jäävad sitke keskmise kihi külge.
Keemiliselt vastupidavad klaasid-laboratooriuminõud
Klaaskeraamika e. Sitall( silikaat +kristall) tehakse seina-ja põrandaplaate.
Kvartsklaas on väga kallis ja rabe, sellepärast valmistatakse sellest ainult väikeseid nõusid.
Metall ja klaas #1 Metall ja klaas #2 Metall ja klaas #3 Metall ja klaas #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-03-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 18 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor riks12 Õppematerjali autor
Metallide liigitus,
klaaskaubad

Sarnased õppematerjalid

Materjaliõpetus
14
docx

Materjaliõpetus

............... 5 4. Malmid .............................................................................. 5 5. Plastid ............................................................................................. 6 6. Magnetmaterjalid ................................................................... 7 7. Vask ja vasesulamid ... ... ... ... ... ... ... ... ... ... .... .... ... .... .... .. .. 7 8. Plastid ................................................................................. 9 9. Klaas .................................................................................. 12 10. Värvid ............................................................................... 13 1. Metallid 1.1 Metallide füüsikalised omadused: · Soojusjuhtivus ­ Võime kanda termilist energiat ehk soojusenergiat spontaanselt teistele kehadele. · Värvus ­ Värvuse järgi jaotatakse metalle mustadeks ( raud ja tema sulamid) ning värvilisteks (kõik ülejäänud metallid)

Kategoriseerimata
Materjalide keemia
36
docx

Materjalide keemia

põlemissoojus, ca 43MJ/kg ning kõrge leekpunkt, üle 28°C. Reaktiivkütuste olulised parameetrid on viskoossus, sest paralleelselt täidab ka määrimisfunktsiooni, fraktsioonikoostis, hangumistemperatuur on alles -60 °C, leekpunkt on ka üle 28°C, termooksüdatsiooni kindlus 150 °C juures, madal S, N ja O sisaldus, antioksüdantid (BHT, 4,4'-oksüdifenüülamiin), madal korrosiooni aktiivsus, V ja S sisaldus peab olema minimaalne. Klaaskiud on ühemõõtmeline klaas, mis on üsna painduv ning saab kangaks kududa. Seda valmistatakse pressides sula klaasimass läbi peente avada niitideks. Odavamat klaaskiudu saadakse sulaklaasi pinnalt niite tõmmates või suruõhku läbi sulaklaasi puhudes ­ õhumullid haaravad klaasi niitidena kaasa. Õhu käes jahtudes tarduvad niidid otekohe. Saab teha klaasvilla, mis on täiesti tuleohutu, sobib filtermaterjaliks ka. Pilet 2.Tahkes olekus on aatomid, ioonid või molekulid paigutunud staatiliselt. Nende

Materjalide keemia
Materjaliõpetus
88
pdf

Materjaliõpetus

Tln Lasnamäe Mehaanikakool Materjaliõpetus Konspekt autotehnikutele Koostaja Mati Urve 2009 Teemad 1. Materjalide omadused, 2. Terased, 3. Malmid, 4. Magnetmaterjalid, 5. Metallide termiline töötlemine 6. Vask ja vasesulamid, 7. Alumiinium ja alumiiniumisulamid, 8. Magneesiumisulamid, 9. Titaan ja selle sulamid, 10. Laagriliuasulamid , 11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33. Õlid, 34

Materjaliõpe
Materjaliõpetus
88
pdf

Materjaliõpetus

Tln Lasnamäe Mehaanikakool Materjaliõpetus Konspekt autotehnikutele Koostaja Mati Urve 2009 Teemad 1. Materjalide omadused, 2. Terased, 3. Malmid, 4. Magnetmaterjalid, 5. Metallide termiline töötlemine 6. Vask ja vasesulamid, 7. Alumiinium ja alumiiniumisulamid, 8. Magneesiumisulamid, 9. Titaan ja selle sulamid, 10. Laagriliuasulamid , 11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33. Õlid, 34

Kategoriseerimata
Lennundusmaterjalid
13
doc

Lennundusmaterjalid

14. Naha kasutamine lennunduses. Tehniline nahk. Kasutatakse salongides kattematerjalina, tihendusmaterjalina. Tema paisuvus suurendab isolatsioonilisi omadusi. Teda immutatakse ja töödeldakse vastava omaduse saamiseks. Nahk ei ole plastiline ja seega ei tööta tihendina. Tihendite valmistamisel materjal immutatakse vees ja soojendatakse üles 100 kraadi juures. 15. Elektrokeemilise korrosiooni tekkepõhjused. Elektrokeemiline korrosioon tekib metallide faaside piiril metall elektrolüüt. Antud korrosiooni liik ei sõltu elektrolüüdi tüübist, olgu see siis või ülipuhas vesi või soolalahus. Suurt tähtsust ei oma ka elektrolüüdi kogus. Korrosiooni võib esile kutsuda niiskuse kiht paksusega mõni kümnendik mikromillimeetrit. Ainukeseks tingimuseks oleks võimalus eksisteerida koos anood reaktsioonil metalli ioonide tekkeks ja katoodreaktsioonil ühtede või teiste ioonide ja molekulide taastamiseks metalli pinnal. 16. Komposiidi survetugevus.

Materjaliteaduse üldalused
Materjalide keemia eksamiküsimuste vastused 2015
31
docx

Materjalide keemia eksamiküsimuste vastused 2015

Ülejäänud on hemitselluloosid ja erinevad mineraalained (K,S,Ca,Mg jne). Reaktsioonid tselluloosiga alagavad alati amorfsetes piirkondades, sest need hõredamad ja reagendid pääsevad paremini ligi. Tselluloosi ja leeliste reatsioonil tekivad tselluloosi alkoholaadid, puit pundub. Ligniin hakkab kogunema raku seintesse paar päeva pärast uue raku tekkimist ning annab rakuseintele tugevust juurde. Klaasi koostis, struktuur ja omadused. . Klaas koosneb klaasimoodustajatest(happelised oksiidid SiO2, B2O3), täiteainetest(aluselised oksiidid Cao, MgO, BaO) ja loistjadest( aluselised oksiidid Na2O ja K2O). Sisaldab ka muid oksiide(Al2O3, FeO, Fe2O3, Cr2O3) või Se, Au, Cd, Mn jm et klaasi toonida. Tavaline tihedus on 2,2-2,5 Mg/m3, kuid kui on palju BaO või PbO, siis isegi 8. Tavaline aknaklaas laseb läbi umbes 90% nähtavast valgusest, IR-kiirguse jaoks ka võrdlemisi läbipaistev aga UV-kiirguse neelab peaaaegu täielikult

Materjalide keemia
Materjaliteaduse üldaluste eksam
11
docx

Materjaliteaduse üldaluste eksam

dislokatsioonidel eelistatud pinnad, mis ongi libisemispindadeks. Neil pindadel on omakorda eelistatud suunad, mida nimetatakse libisemissuundadeks. TTK võre korral on libisemispindadeks {111} pinnad ja neil omakorda libisemissuundadeks suunad <110> (joon 5-13) Metallide tugevdamise meetodid Mida kergemini dislokatsioonid metallis liiguvad, seda kergemini metall plastiliselt deformeerub. Seetõttu kõik metallide tugevdamise meetodid põhinevad tegelikult dislokatsioonide liikumise takistamises. Kasutatakse järgmisi metallide tugevdamise meetodeid. 1) Terade mõõtmete vähendamine. Kristalliitide vahelisel pinnal lõpeb dislokatsiooni liikumine, - muutub kristalli orientatsioon ja seega libisemispind.Seetõttu on väikeste kristallii-tidega metallid tunduvalt tugevamad. Üheks lihtsaks võimaluseks terade mõõtmete vähendamiseks on karastamine

Materjaliteaduse üldalused
Materjaliteaduse üldalused eksamiküsimused
24
docx

Materjaliteaduse üldalused eksamiküsimused

osakesed puutuvad üksteisega vahetult kokku. Sellisel juhul osakese liikumine jõu toimel lükkab naaberosakese võresõlmest välja. TTK võre korral on libisemispindadeks {111} pinnad (joon 5-13) ja neil omakorda libisemissuundadeks suunad <110> 5.5 Metallide tugevdamise meetodid Metalli plastiline deformatsioon on seotud väga suure hulga dislokatsioonide samaaegse liikumisega. Seega mida kergemini dislokatsioonid metallis liiguvad, seda kergemini metall plastiliselt deformeerub. Metalli tugevusomadused (elastsuspiir, voolamispiir, tõmbetugevus, kõvadus) sõltuvad aga sellest, kui kergesti metall plastiliselt deformeerub. Seetõttu kõik metallide tugevdamise meetodid põhinevad tegelikult dislokatsioonide liikumise takistamises. Kasutatakse järgmisi metallide tugevdamise meetodeid. 1) Terade mõõtmete vähendamine. Kristalliitide vahelisel pinnal lõpeb dislokatsiooni liikumine (libisemine), kuna: - katkeb osakeste vahetu kontakt;

Materjaliteaduse üldalused




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun