Digitehnika (1)

Muu Digitehnika

Mobiiltelefon

Mobiiltelefon ehk taskutelefon (kõnekeeles mobiil , mobla) on raadioelektrooniline seade kahe- või mitmepoolse side pidamiseks keskjaama kaudu.
Juba 1947. aastal andsid AT&T Belli laboratooriumid teada soovist luua mobiiltelefon. Esimese täisautomaatse raadiotelefonivõrgu avas Rootsis 1956. aastal Ericsson . Võrgus oli 150 telefoni. Telefoniaparaat kaalus esialgu 40 kg, hiljem vähendati selle kaalu 9 kg-ni.
Esimene üldiseks kasutamiseks mõeldud mobiiltelefonivõrk Autoradiopuhelin avati Soomes 1971 . aastal. See töötas sagedusel 150 МHz. Esimene NMT-450 võrk avati Saudi-Araabias 1. septembril 1981. Esimene GSM võrk avati 1991 Soomes Radiolinja poolt.
Juhtivad mobiiltelefonide tootjad on Nokia, Motorola, Samsung , Siemens, LG ja Sony Ericsson. Mobiiltelefonide tootjaid on palju.

Printer

Printer on arvuti väljundseade, mida kasutatakse teksti ja piltide kandmiseks paberile või muule materjalile.
Printer on ühendatud arvutiga kas otse (LPT, COM või USB pordi abil) või võrguprinteri korral arvutivõrku. Sel juhul on printeril sisseehitatud võrgukaart.
Tänapäeval on peamised printeritüübid termoprinter , maatriksprinter, tindiprinter ja laserprinter.

Skanner

Skanner (ka: skänner) on arvuti lisaseade , mis analüüsib kas mingit kujutist nagu näiteks fotot , noodikirja, trükitud teksti või füüsilist eset ja muudab saadud info digitaalseks kujutiseks.

Kõlar

Kõlariks nimetatakse akustiliselt kujundatud kasti monteeritud valjuhääldeid. Kusjuures kõlaris kasutatud valjuhääldeid võib olla rohkem kui üks. Enamasti on valjuhääldid siis mõeldud erinevaid sagedusi esitama. Kõlar on tavaliselt mõeldud inimesele kuuldavate helide tekitamiseks, püüdes minimeerida resonantside ja moonutuste teket.
Kõlarite juures kasutatakse akustilise lühise eemaldamiseks põhiliselt järgnevaid konstruktsioone:

Kõlalaud

Tagant lahtine kast

Akustiline faasiinverter e. inverterkõlar

Kinnine kast e. kompressioonkõlar

Radiaalkõlar e. ruuporkõlar

Kerakõlar

Raadio

Raadio on signaalide edastamine raadiolainete (elektromagnetlainete) abil sagedusalas mõnest kilohertsis kuni 3 THz. Rahvapäraselt nimetatakse raadioks kas ringhäälingut või raadiovastuvõtjat.

GPS

GPS ( pikemalt NAVSTAR GPS on akronüüm sõnadest NAVigation System with Time And Ranging Global Positioning System) on ülemaailmne asukohamääramise süsteem, mis loodi Ameerika Ühendriikide Kaitseministeeriumi poolt. GPS seadmed kasutavad asukoha määramiseks vähemalt 24 satelliiti, mis tiirlevad ümber Maa 20 200 km kõrgusel. Satelliitide omavaheline asend on arvestatud nii, et igal ajahetkel peaaegu igas maakera punktis oleks rohkem kui 15° kõrgusel horisondist nähtaval vähemalt 4 satelliiti, mis on piisav täpseks mõõtmiseks. Asukoha määramise täpsus on mõni meeter.