Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Geoinformaatika test (0)

2 HALB
Punktid
  • Projektsioonide liigitamine kasutatavate kiirte lähtekoha, siirdepinna ja moonutuste puudumise järgi. Nimetage ja vajadusel iseloomustage .
    Kiirte lähtekoha järgi:
    Kiired lähtuvad Maa vastasküljelt – Stereograafiline projektsioon
    Kiirte lähtekoht Maa keskmes – Tsentraalsne projektsioon
    Kiired on omavahel paralleelsed ja risti projektsioonitasapinnaga – Ortogonaalne projektsioon
    Moonutuste iseloomu järgi:
    Pikkusmoonutuseta (õigepikkuselised)
    Nurgamoonutuseta (õigenurksed, on ka konformsed)
    Pindalamoonutusteta (õigepindsed)
    Sobedad (konventsionaalsed) – veidi on moondunud nurgad ja pindalad , võivad olla moondunud ka pikkused aga kokkuvõttes kõige “loomulikum” tulemus)
    Siirdepinna järgi:
    Tasapinnaline projektsioon
    Kooniline projektsioon
    Silindriline projektsioon
  • Kuidas on omavahel seotud ühtlase heksagonaalse jaotusega esinduspunktidest moodustuv tessolatsioon, millise kujuga on Thiessani polügoonid nende esinduspunktide ümber . Iseloomustage selle võre geomeetriat.
    Esinduspunktide ümber on kuusnurksed võred, mis on üksteisega külgnevuses.
  • Iseloomustage lühidalt erinevaid vaatenurki geoinformaatikale, iseloomustage nende nõudeid/ootusi GIS-le.
    Kartograafiline vaatenurk - Kartograaf ootab GISilt järgmist: suudab näidata raster ja vektorkujul kaarte, oskab valmistada trükifaile kõrge eraldusvõimega filmiplotteritele, saab hakkama väga suurte andmemahtudega, kvaliteetseid fonte jne.
    Andmebaasiline vaatenurk - GISile peab olulisimaks andmebaasistruktuuri ning funktsioone, millega andmeid andmebaasist kätte saab. Tähtis on ka ruumiliste andmete integratsioon alfanumeerilistega, sageli on/oli tegu nn tavalise andmebaasi laiendamisega geograafiliste andmetega .
    Analüütiline vaatenurk - rõhutab ruumilise analüüsi tähtsust, otsides ja kasutades seoseid , mis tulenevad objektide asendist üksteise tuhtes. Andmete kvaliteeti määravad tegurid, nimetage ja iseloomustage lühidalt.
    Asukohatäpsus - Asukohatäpsust mõjutab töötluse kvaliteet, mida andmetele peale kogumist rakendatakse. Missuguse “veaga” on objektide asukoht salvestatud..
    Atribuuditäpsus
    Hoone asukoht võib olla antud 1 cm täpsusega, kuid samas tema aadress vale – kvaliteedi üks komponent on siis teisest oluliselt parem.
    • Loogiline õigsus - kirjeldab andmestruktuuri vastavalt tegelikkusele. Ruumis paiknemise loogiline õigsus sõltub graafilisest korrektsusest ning sisulistest vigadest.

    Täielikkus - kirjeldab andmete vastavust valikukriteeriumitele. Kriteeriumiks võib olla nt üle 25 ha suuruste järvede või kõigi hoonete kaardistamine ning kui andmebaasis on 100st üle 25-hektarilisest järvest 2 tükki puudu, on täielikkus 98%.
    Ajakohasus - ajakohasus näitab, kui hästi läheb andmebaas kokku situatsiooniga looduses “täna”, st hetkel, kui andmebaasi kasutame.
    Asjakohasus - ülearuse puudumine. GIS andmebaas tehakse mingi kindla ülesande lahendamiseks. Igaks juhuks on tark GIS projekteerida natuke võimsamana kui esialgne rakendus ette nägi, kuid mõistlik on ka piiri pidada.
    • Töötluse kvaliteet - Andmete transformeerimisel on kaod ja moonutused paratamatud.

    Raster ja vektorkujul andmete kvaliteediparameetritel on erinev tähendus, mitte kõik vektorandmete puhul relevantne ei kehti sama moodi rasterandmete puhul.
  • Kaugseire andmeallikana, iseloomustage viise, olulisust eri aegadel (ajalooliselt) , ajakulu .
    Aerofotod, ortofotod. Kaugseireandmed võimaldavad hankida kiiresti informatsiooni ajakriitilistes olukordades , hankida informatsiooni raskesti ligipääsetavate alade kohta, uuendada andmebaase ajakohasema teabega, jälgida muutusi ajas ning tuvastada huvialuseid nähtusi.
  • Generaliseerimise tegurid(võtted), nimetage, iseloomustage mõne sõnaga mõju kujutisele kaardil.
    Mõõtkava
    Kaardi otstarve
    Kaardi teema ja tüüp
    Kaardi vormistus
    Territooriumi iseärad
    Objekti uuritus
    AB otstarve / andmemaht
    Raster ja vektorkujul andmed
  • Võrrelge andmete vektorkuju, rasterkuju andmete saamise võimaluste, andmekogus talletamise ja analüüsis kasutamise seisukohalt.
    Andmete saamise võimalus
    Andmekogus talletamine
    Analüüs
  • Kaardi matemaatilised elemendid, nimetage ja iseloomustage, mida määrab ja /või näitab.
    Matemaatilised elemendid (geodeetiline alus, raam, mõõtkava, kaardivõrgustik, kaardijagu e - nomenklatuur ), mis määravad ruumi ja kaardi(lehe) suhte.
  • Geoinformaatika test #1 Geoinformaatika test #2 Geoinformaatika test #3 Geoinformaatika test #4
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-10-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 112 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor ds111 Õppematerjali autor
    Geoinformaatika I test

    Sarnased õppematerjalid

    Geoinformaatika kordamine
    4
    docx

    Geoinformaatika kordamine

    GEOINFORMAATIKA KORDAMINE: Test number 1 1. Maamõõtmine andmeallikana: · Kasutab triangulatsiooni · On välitöömahukas 2. ESRI on maailma juhtiv geoinformaatika tarkvara tootja: · Õige 3. Rändkaupmehe ülesanne: · Tegeleb teekonna optimeerimisega · Eeldab topoloogiliselt korrastatud andmestikku 4. Geomeetrilised primitiivid on (seonduvad): · Nähtuste kajastamine dimensionaalsusest lähtuvate kujutusviiside kaudu · Maailma nägemine punktide, joonte ja pindadena 5. Seadke loogilisimasse vastavusse erinevaid vaatenurki geoinformaatikale iseloomustavad omadused:

    Geoinformaatika
    GEOINFORMAATIKA
    4
    docx

    GEOINFORMAATIKA

    GEOINFORMAATIKA KORDAMINE: Test number 1 1. Maamõõtmine andmeallikana: · Kasutab triangulatsiooni · On välitöömahukas 2. ESRI on maailma juhtiv geoinformaatika tarkvara tootja: · Õige 3. Rändkaupmehe ülesanne: · Tegeleb teekonna optimeerimisega · Eeldab topoloogiliselt korrastatud andmestikku 4. Geomeetrilised primitiivid on (seonduvad): · Nähtuste kajastamine dimensionaalsusest lähtuvate kujutusviiside kaudu · Maailma nägemine punktide, joonte ja pindadena 5. Seadke loogilisimasse vastavusse erinevaid vaatenurki geoinformaatikale iseloomustavad omadused:

    Geoinformaatika
    Geoinformaatika kordamine
    16
    docx

    Geoinformaatika kordamine

    Mõisted · Geoinfo e. kohateave hõlmab Maa maastikusfääri, so maapindmikuga seonduvat ruumi kõigi seal paiknevate nähtustega · Geoinfosüsteem ­ automatiseeritud süsteem ruumiliste andmete kogumiseks, haldamiseks, säilitamiseks, päringute teostamiseks (otsinguteks), analüüsiks ja esituseks. Infosüsteem ei saa olla automatiseeritud ­ kui puudub inimene, pole ka informatsiooni. · Geoinformaatika (geomaatika) ­ maa pinnaga seotud teabe hoidmise, kasutamise ja analüüsi oskus. · Geodeesia ­ teadus Maa kui terviku ja selle osade kuju ja suuruse määramisest ning mõõtkavalisest kujutamisest tasapinnal. · Topograafia ­ maapinna mõõtmise ja kujutamise (kaardistamise) õpetus. · Kartograafia ­ õpetus maakaartide valmistamise kunstist, teadusest ja tehnikast, samuti nende tundmisest ja kasutamisest (cartocraphy).

    Geoinformaatika
    Geoinfosüsteemid
    42
    docx

    Geoinfosüsteemid

    GEOINFOSÜSTEEMID Eksamiteemad 1. Millega tegeleb kartograafia (erinevad jaotused, millega tegelevad alljaotused) Kartograafia on õpetus maakaartide valmistamise kunstist, teadusest ja tehnikast, samuti nende tundmisest ja kasutamisest. Kartograafiaga haakub GIS.  Kaardiõpetus – õpetab tundma geograafilisi kaarte, nende arengut, omadusi, elemente,liike ning kaartide kasutamise meetodeid.  Matemaatiline kartograafia on õpetus kaardiprojektsioonide liikide, omaduste, hinnangumeetodite, valiku ja uurimise kohta. Rakenduslik matemaatiline kartograafia lahendab kaartide kasutamisel tekkivaid ülesandeid, sh mõõtkavade, koordinaadi-võrkude ja aluspunktide probleeme, mis on seotud kartograafiliste projektsioonidega.  Kaartide koostamine ja toimet

    Geoinfosüsteemid
    KARTOGRAAFIA
    12
    doc

    KARTOGRAAFIA

    KORDAMISKÜSIMUSED KARTOGRAAFIA 1. Mis on kaart, mis on tema põhilised omadused? Kaart on Maapinna või muu taevakeha vähendatud, üldistatud ning leppemärkidega seletatud mõõtkavaline tasapinnaline kujutis. Omadused: 1) erilised matemaatilised seaduspärasused(transformatsioon, projektsioon, mõõtkava 2) sümbolism(leppemärkide kasutamine-vähendamiseks, ruumiliste nähtuste tasapinnaliseks kujutamiseks, mittefüüsiliste nähtuste kujutamiseks) 3) abstraktiivsus ehk üldistatus 2. Mille poolest erineb kaart pildist? 1. Igal kaardil on esile toodud just antud juhul oluline info. Seetõttu on kaardi võrreldes satelliitpildi või aerofotoga palju kergem mõista ja lugeda. 2. Kaardi abil on võimalik saada ülevaate ka selliste nähtuste levikust ja paiknemisest, mida tegelikkuses ei ole võimalik otseselt näha nagu maapõue geoloogiline kaart, õhutemperatuuri jaotumise kaart või rahvastiku tihenduse kaart 3. Pilt annab

    Kartograafia
    Kartograafia
    24
    doc

    Kartograafia

    KARTOGRAAFIA KORDAMISKONSPEKT 1 LOENGUTEEMA - KAART 1. Mis on kaart? a. Kaart on maapinna või muu taevakeha vähendatud üldistatud ja leppemärkidega seletatud mõõtkavaline tasapinnaline kujutis. 2. Mille poolest erineb kaart pildist? a. Kaardil on erilised matemaatilised seaduspärasused, nagu näiteks transformatsioon, projektsioon, mõõtkava jne. b. Kaart on üldistatud ja leppemärkidega seletatud. 3. Millised on kaardi funktsioonid? a. Kaart on inimkonnale vajaliku ruumiinfo ladu. b. Varustab meid pildiga maailmast, mis aitab aru saada ruumilistest mustritest ja seostest. 4. Milliseid ülesandeid kaart täidab? a. Kaardi ülesanneteks on ruumilise info talletamine, b. ruumilise info esitamine, c. kaart on õpetusvahendiks, d. kaart on praktiline töövahend (eriti teadusdokumendi kontekstis), e. kaart on ka ma

    Kartograafia
    Kartograafia EKSAMI Kordamisküsimused
    29
    doc

    Kartograafia EKSAMI Kordamisküsimused

    KORDAMISKÜSIMUSED KARTOGRAAFIA 1. Mis on kaart, mis on tema põhilised omadused? Kaart on maapinna vähendatud üldistatud ja leppemärkidega seletatud mõõtkavaline tasapinnaline kujutis. Omadused: · erilised matemaatilised seaduspärasused (transformatsioon, projektsioon ja mõõtkava) · sümbolism (leppemärkide kasutamiseks) a. vähendamiseks b. ruumiliste nähtuste tasapinnaliseks kujutamiseks c. mitte füüsikaliste nähtuste kujutamiseks · abstraktsioneeritus ehk üldistatus 2. Mille poolest erineb kaart pildist? Kaart on mõõtkavaline tasapinna kujutis. Kaardil on erilised matemaatilised seaduspärasused, nagu näiteks transformatsioon, projektsioon, mõõtkava jne. Kaart on üldistatud ja leppemärkidega seletatud. Pildil need puuduvad. 3. Milliseid ülesandeid kaart täidab? Ülesanded: ruumilise info talletamine; ruumilise info esitamine >> kommunikatiivsus; õpetusvahend; praktiline töövahend, eriti teadusdokum

    Kartograafia




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun