TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Laboratoorse töö Raadiotrakti parameetrid ................................................. ......................................................................... (töö nimetus) ARUANNE Täitja(d) Juhendaja Ivo Müürsepp (nimi) Töö tehtud 9.09.2011...................................... (kuupäev) Aruanne esitatud ............................................... (kuupäev) Aruanne tagastatud .......
Fo- osilaator MSV- madalsagedusvõimendi SR- Sisendring VV-väljundvõimendi · Eelised: · Häälestussüsteem on suhteliselt lihtsam; · efektiivsem mürade filtreerimine, sest raadiotrakti amp.-sag. kar-tika (ASK) on määratud VSV selektiivahelate ASK-ga (need on mittehäälestatavad -võimalik kasutada keerulisemaid filtreid); · vastuvõtja häälestamisel vv parameetrid praktiliselt ei muutu; · lihtsalt saavutatav suur võimendus, posit. tagasisidet aitab vältida signaalisagedusest väiksema vahesageduse kasutamine. · Eripära: esinevad nn kombineeritud vastuvõtu kanalid 46. Selgitada digitaalvastuvõtja struktuurskeemi; kas analoogvastuvõtjaga saab vastu võtta digisignaali saatva raadiojaama signaali. A/D- analoog/digitaal konverter MS filter- madalsagedus filter
täitetegur k = 30 % (harvendus) Signaali mõõdetud väärtused: Amplituud Vpp = 0,850 V ± 0,0085 V Kordussagedus f = 500 Hz ±0,05 Hz Nelinurga positiivse osa kestus + = 600 µs ± 0,6 s 3. Genereerisime sagedusnihkesignaal (frequency shift keying FSK): pinge ug = 400 mVrms ± 4,0 mVrms kandesagedus f0 = 1200 Hz ± 0,002 mHz teine sagedus fh = 600 Hz (hop frequency) ± 0,06 Hz nihete sag edus fs = 60 Hz (shift rate) ± 0,006 Hz Ostsillograafilt saadud signaali parameetrid: Põhisignaali sageduse väärtus: 1190 Hz ± 0,1190 Hz Nihutatud signaali sageduse väärtus: 595,2 Hz ± 2,3 Hz Nihutatud signaali sagedushüppe kestus: 19,600 ms ± 0,003 ms 4. Genereerisime purskesignaal (Burst): purske täitesignaaliks valisime ristküliksignaal pinge ug = 1,2 Vpp ± 0,012 Vpp täitesignaali sagedus f0 = 1800 Hz ± 1,11 µHz täitesignaali perioodide arv purskes n = 5 pursete sagedus fb = 120 Hz Signaali mõõdetud väärtused: Amplituud: Vpp = 1,187 V ± 0,064 V
IK = IB + I Ko = I B + (1 + )I K 0 1- 1- IK = = kus (1 + )IK0 IK0(E) ja IB 1- 31 Kui UKE=0, siis kollekt. siire pinge UBE ja kollekt. siire injekteerib auke baasi, IK = 0. 32 BP liittransistor (Darlington`i lülitus). Üldine voolu ülekandetegur: = 1 + 2 + 12; kuna 1 >> 1; 2 >>1 siis 12 -------------- Transistori parameetrid (ÜE) h param. süsteemis: h21E = iK/iB ik/iB vooluvõimenduse tegur; h11E = UBE/iB transistori sisendtakistus leitakse kui diferentsiaalne takistus sisendkarakteristikult. h21E = 50 250 tavaliselt. Võib olla h21E = 30 3000 Tehnoloogia "superbeta" h21D = 500... 33 Väljatransistorid (unipolaarsed), FET Väljatransistoris liiguvad ühenimelised laengukandjad kanalis,
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
Ref. Temperatuur 25 oC S/N (tundlikkuse jaoks) 10 dB 4. Ülesannete lahendamine 1. Arvutasime antud parameetrite järgi võimendi iga astme väljundsignaali võimsuse iga võimendi astme võimendusteguri, mürateguri nii logaritmiliselt kui otseselt, sisend ja väljundvõimsuse, viimane nii programmi poolt leituna kui arvutatuna. Tabel 1: Võimendi erinevate võimendusastmete parameetrid: 1 võimendusaste 2 võimendusaste 3 võimendusaste 4 võimendusaste Gain 9,5 dB 10 dB 2,8 dB 21,5 dB Noise 1,25 dB 1,4 dB 5,9 dB 5 dB Log(Nois 0,97 dB 1,46 dB 7,71 dB 6,99 dB )
võrdne 1,2 kg/m3. lugemi võtmise määramatus uRE analoognäituril digitaalnäituril kaalu anduri mittelineaarsusest, hüstereesist ja korratavuse määramatus uCELL. Esineb kaaludel, millel on tenso- või elektromagneetiline andur 20. MÕÕTEMETOODIKA ÜLESEHITUS Asjakohane identifitseering Kasutusala Katse- või kalibreerimisobjekti tüübi kirjeldus Määratavad parameetrid või kogused ja ulatus Aparaadid ja seadmed, sealhulgas nõuded nende esitusvõimele Vajalikud etalonid ja etalonained Keskkonnatingimused ja vajalik stabiliseerimisperiood Protseduurikirjeldus, sh identifitseerimismärkide kinnitamine objektidele, objektide käsitsemine, transportimine, hoidmine ja ettevalmistamine Enne töö alustamist tehtavad kontrollid
1 elastne deformatsioon, aga ka proovikeha horisontaalpindade pindade vastava kihi kokkusurutavus määrata võimalikult täpselt.. Võimalikult täpselt x = [( x - ( y + z )] ebatasasuste arvel toimuv vajumine. Algvajumi määramiseks konsolidatsiooni tuleb alati leida nende kihtide parameetrid, mille deformatsioonid on E ; algul võetaks deformatsioon võrdeliseks ruutjuurega ajast (N: kui aeg suureneb koguvajumisele otsustavad. Samuti ei ole suur täpsus vajalik, kui oodatav 1 4 korda, siis vajum 2 korda)
Kõik kommentaarid