Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Raadiotrakti parameetrid (0)

1 Hindamata
Punktid

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL


Raadio- ja sidetehnika instituut
Laboratoorse töö Raadiotrakti parameetrid ...……………………………………….
……………………………………………………………….
(töö nimetus)
ARUANNE
Täitja(d)
Juhendaja Ivo Müürsepp
(nimi)
Töö tehtud 9.09.2011………………………………..
(kuupäev)
Aruanne esitatud ………………………………………..
(kuupäev)
Aruanne tagastatud ……………………………………..
(kuupäev)
Aruanne kaitstud ……………………………………….
(kuupäev)
………………………………..
(juhendaja allkiri )

1. Töö eesmärk, kasutatavad seadmed.


Töökasutatavad seadmed .
  • Käsiraadiojaamad Nissei Denki 450 MHz koos toiteosaga
  • Ostsilloskoobi mooduliga PicoScope 2205 varustatud personaalarvuti .
  • Signaaligeneraator HP 33120
  • Toiteplokk EP-603
  • Ühendusjuhtmed

    Töö eesmärk on tutvuda raadiosaatetrakti ehitusega ning üldiste parameetritega, kasutades kõneedastuseks mõeldud käsiraadiojaamu.


    Joonis 1. Skeem raadiotrakti parameetrite mõõtmiseks

    2 .Tabeli kui graafikuna punkthaaval üles võetud ASK.


    Tabel 1. Võimsuse sõltuvus sagedusest vastuvõtja sisendis
    Sagedus (Hz)
    Saatja pinge
    U (mV)
    Pinge vastuvõtjas
    U (mV)
    300
    5
    7,55
    ±0,06
    700
    5
    47,24
    ±0,09
    1100
    5
    81,35
    ±0,09
    1500
    5
    93,07
    ±0,05
    1900
    5
    77,95
    ±0,04
    2300
    5
    50,65
    ±0,02
    2700
    5
    29,49
    ±0,02
    3100
    5
    15,9
    ±0,02
    3500
    5
    8,41
    ±0,02
    3900
    5
    4,42
    ±0,02
    Joonis 2. Võimsuse sõltuvus sagedusest vastuvõtja sisendis

    3. Sweep signaaliga leitud ASK


    Joonis 3. Võimsuse sõltuvus sagedusest vastuvõtja sisendis kasutades sweep funktsiooni.

    4. Punkthaaval mõõdetud amplituudkarakteristik nii tabeli kui graafikuna


    Tabel 2. Sisendpinge sõltuvus generaatori väljundpingest.
    Generaatori väljundpinge Uef(mV)
    Vastuvõtja sisendi pinge
    Upp (mV)
    100
    29
    ±0,3
    200
    54,5
    ±0,3
    300
    73,5
    ±0,2
    400
    85,7
    ±0,3
    500
    89,8
    ±0,3
    600
    90,8
    ±0,2
    700
    91,8
    ±0,3
    800
    92,4
    ±0,1
    900
    92,5
    ±0,1
    1000
    92,7
    ±0,3
    Joonis 4. Sisendpinge sõltuvus generaatori väljundpingest

    5. Lineaarselt kasvava amplituudiga signaaliga saadud amplituudkarakteristik


    Joonsi 5. Lineaarselt kasvava amplituudiga signaaliga saadud amplituudkarakteristik

    6. ML-moonutuste tegurid


    Generaatori väljundpinge sagedus 1 kHz , Upp = 200mV
    u1=152mV
    u2=0,75mV
    u3=0,23mV
    Generaatori väljundpinge sagedus 1 kHz , Upp = 200mV
    u1=390mV
    u2=4,8mV
    u3=7,31mV

    7. Leitud dünaamiline diapasoon.


    U Mõõdame asja üle.

    8. Järeldused punkti 7. Kohta (juhendis punkt 6).


    Joonis 6. Generaatori väljund (graafikul sinine) ja vastuvõtja sisend 100Hz täisnurksignaali korral.
    Joonis 7. Generaatori väljund (graafikul sinine) ja vastuvõtja sisend 1000 Hz täisnurksignaali korral.
    Joonis 8. Spekter 100 Hz nelinurksignaali ülekandmisel ( generaator väljund ja vastuvõtja sisend on kuvatud vastavalt värividega sisine ja punane).
    Joonis 9. Spekter 1000 Hz nelinurksignaali ülekandmisel (generaator väljund ja vastuvõtja sisend on kuvatud vastavalt värividega sisine ja punane).
    Nelinurk signaal koosneb mitmetest siinus signaalidest. Kuna uuritav raadiotrakt ei võimaldanud kõrgemaid sageduslikke komponente üle kanda, tekkisid vastuvõetud signaalis moonutused.

    9. Järeldused tehtud tööst ja süsteemi parameetritest


    Käesoleva tööga õppisime tundma kõneedastuseks mõeldud käsiraadiojaamade abil raadiotrakti parameetreid. Uurisime erinevaid raadiotrakti parameetreid nagu näiteks mittelineaarsus.
  • Vasakule Paremale
    Raadiotrakti parameetrid #1 Raadiotrakti parameetrid #2 Raadiotrakti parameetrid #3 Raadiotrakti parameetrid #4 Raadiotrakti parameetrid #5 Raadiotrakti parameetrid #6 Raadiotrakti parameetrid #7 Raadiotrakti parameetrid #8 Raadiotrakti parameetrid #9
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-01-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 15 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Kaarel Rohtla Õppematerjali autor
    labori raadiotrakti parameetrid aruanne

    Sarnased õppematerjalid

    Raadiotrakti parameetrid
    7
    doc

    Raadiotrakti parameetrid

    TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Laboratoorne töö nr. 2 aines Infoedastusseadmed (IRO 0050) Raadiotrakti parameetrid ARUANNE Töö tegijad: Mathias Tammaru Kristjan Tatra Toomas Vimberg Juhendaja: Ivo Müürsepp Töö tehtud: 06.november 2008 Aruanne esitatud .............

    Raadio- ja sidetehnika
    Raadiovastuvõtuseadmed
    42
    doc

    Raadiovastuvõtuseadmed

    Tallinna Polütehnikum Raadiovastuvõtjad konspekt Raadiovastuvõtjad Kirjandus 1. A, Isotamm “Raadiovastuvõtuseadmed”, 1968 2. “Raadioamatööri käsiraamat 3. L, Abo “Raadiolülitused” Raadioülekandeks kasutatavad sagedusalad Raadiosagedusliku spektri jaotus Sagedusala Sagedusala Laineala Laineala nimetus Tähis ulatus nimetus ulatus 3...30 kHz Väga madalad 100...10 km Ülipikklained ÜPL raadiosagedused 30...300 kHz Madalad 10...1 km Pikklained PL raadiosagedused 300...3000kHz Keskmised 1000....100 m Kesklained KL raadiosagedused 3...30 MHz Kõrged 100...10 m Lühilained LL raadiosagedused 30...300 MHz 10...1 m Ult

    Raadiovastuvõtuseadmed
    Elektroonika aluste õppematerjal
    81
    doc

    Elektroonika aluste õppematerjal

    ............................................................................................................... 15 2.9. Dioodide tähistamine ..............................................................................................................................................16 3. TOITESEADMED.........................................................................................................................................................17 3.1. Toiteseadme plokkskeem ja parameetrid ................................................................................................................17 3.3. Silufiltrid .................................................................................................................................................................22 3.4. Stabilisaatorid ..........................................................................................................................................................24 4

    Elektroonika alused
    Elektroonika alused
    114
    doc

    Elektroonika alused

    temaga paralleelselt ühendatud koormusel pinge peaaegu muutumatuna, kuigi toitepinge või koormusvool muutuvad. Stabilitroni töö põhineb P-N-siirde teatud kindla vastupinge väärtust U ületaval toimel, mil järsult väheneb dioodi takistus ja tugevneb teda läbiv z vool. Kui siirdes hajuv võimsus seejuures ei ületa lubatavat väärtust, on selline reziim lubatav (vt. joonis 2.2). JOONIS 2.2. 14 Stabilitrone iseloomustavad parameetrid on järgmised: 1. stabiliseerimispinge U on stabilitronil tekkiv pinge, kui ta on stabiliseerimis-reziimis z ja kui teda läbib stabiliseerimisvoolu nimiväärtus I ; z 2. vähim lubatav stabiliseerimisvool I on stabiliseerimisvoolu vähim väärtus, millel ZMIN läbilöögireziim on stabiilne; 3. suurim lubatav stabiliseerimisvool I on stabiliseerimisvoolu suurim väärtus, mil

    Elektriahelad ja elektroonika alused
    Elektriajamite elektroonsed susteemid
    240
    pdf

    Elektriajamite elektroonsed susteemid

    3 ELEKTRIAJAMITE ELEKTROONSED SÜSTEEMID 4 Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene Toimetanud Evi-Õie Pless Kaane kujundanud Ann Gornischeff Käesoleva raamatu koostamist ja kirjastamist on toetanud SA Innove Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Ehitajate tee 5, Tallinn 19086 Telefon 620 3700 Faks 620 3701 http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/ Autoriõigus: Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, 2008 ISBN ............................ Kirjastaja: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut 3 Sisukord Tähised............................................................................................................................5 Sümbolid .....................

    Elektrivarustus
    Elektroonika
    197
    pdf

    Elektroonika

    IK = IB + I Ko = I B + (1 + )I K 0 1- 1- IK = = kus (1 + )IK0 IK0(E) ja IB 1- 31 Kui UKE=0, siis kollekt. siire pinge UBE ja kollekt. siire injekteerib auke baasi, IK = 0. 32 BP liittransistor (Darlington`i lülitus). Üldine voolu ülekandetegur: = 1 + 2 + 12; kuna 1 >> 1; 2 >>1 siis 12 -------------- Transistori parameetrid (ÜE) h ­ param. süsteemis: h21E = iK/iB ik/iB vooluvõimenduse tegur; h11E = UBE/iB transistori sisendtakistus ­ leitakse kui diferentsiaalne takistus sisendkarakteristikult. h21E = 50 ­ 250 tavaliselt. Võib olla h21E = 30 ­ 3000 Tehnoloogia "superbeta" h21D = 500... 33 Väljatransistorid (unipolaarsed), FET Väljatransistoris liiguvad ühenimelised laengukandjad kanalis,

    Elektroonika ja it
    Elektroonika alused-õpik konspekt
    108
    pdf

    Elektroonika alused (õpik,konspekt)

    temperatuuri muutumisel l K võrra. Sõltuvalt takisti tüübist võib see tegur olla kas positiivne või negatiivne. Mürapinge on takistil tekkiva nn. soojusliku müra efektiivväärtus (uV) temale rakenduva alalispinge l V kohta. Piirsagedus on suurim töösagedus, mil antud takisti töötab ilma parasiitmahtuvuste ja -induktiivsuste toime olulise mõjuta. Piirsagedus sõltub konkreetsest takisti tüübist. Takistite olulisemad parameetrid nagu nimitakistus, tolerants ja mõnikord ka võimsus kantakse markeeringuga takistitele. Markeering võib olla kas arv-, arvtäht- või värvkoodis. Ridade E6...E24 korral koosneb takistuse kood kahest numbrist ja tähest, mis väljendab takistusühikut: oomi () tähistab R või E või puudub täht üldse, kilo-oomi K, megaoomi M. Ühiku tähis asub takistust väljendava arvu järel, kui see on täisarv, kui aga see väljendub takistuse sajandikosades, siis paikneb see täht arvu ees,

    Elektroonika
    Täiturmehanismid-ajamid-mootorid
    162
    pdf

    Täiturmehanismid, ajamid, mootorid

    ) ja mõõteaparatuuri (tahhogeneraator, impulssandur jne). Nende valikul otsustatakse, kuidas need omavahel ja masinaga kokku sobivad [3]. 2.2.3. Mõõteaparatuur Mõõteaparatuur (measuring instrument) on kõige laiavalikulisem element automaat- juhtimissüsteemis, sest erinevaid suurusi mida saab ja tuleb mõõta on mitmeid. Mõõteaparatuuri kasutatakse juhtimissüsteemi parameetrite kohta informatsiooni saamiseks. Mõõtmisele kuuluvad kõik parameetrid, mis on vajalikud edukaks juhtimiseks. Näiteks mootori kiiruse juhtimiseks piisab kui mõõta ainult kiirust ja sisendpinget, aga juhtimisetulemus on parem kui mõõdetakse ka mootori voolu ja reguleeritakse ka seda. Alati ei ole aga sisendit vaja mõõta, nt. kui see on konstantne või muutub ettemääratud seaduspärasuse järgi [3]. 2.3. Tagasiside Tagasiside (feedback) on mälu olemasoluks ja mingi tegevuse juhtimiseks vajalik põhimõte.

    Energia ja keskkond




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun