Anton Starkopf Anton Starkopf (kunstnikunimi aastatel 1936 1940 Starkopf-Rea; 22. aprill 1889 Kohila vald 30. detsember 1966 Tartu) oli eesti skulptor. Valisin sellepärast, et Tartus on Anton Starkopfi 120. sünniaastapäevaks pühendatud näitus. Näituse ehteks on puuskulptuur "Flora", mis on Eesti Kunsti Toetusfondi abiga restaureeritud ning üle pika aja publiku ees. "Florat", "Andumust" ning teisi skulptuure saab Tartu Kunstimuuseumis vaadata 7. juunini. Lisaks skulptuuridele on näitusel väljas ka Starkopfi tehtud joonistused, mis on ilmselt seotud tema keraamiliste töödega. Ta sündis Lohul paljulapselises taluperes. Talu asus TallinnaViljandi maantee ja raudtee vahel väikesel kõrgendikul. Oma kunstiõpinguid alustas ta Münchenis, kus ta aastatel 1911-1912 osales A. Azbe nimelise kunstikooli tegevuses. Seejärel siirdus Anton Starkopf õppima Pariisi, Euroopa tolle aja kunstipealinna. Seal ...
Dali elu ja looming on omavahel lahutamatult seotud. Paljud tema elus aset leidnud sündmused peegeldusid otseselt ka tema loomingus. Lapsepõlv: · Täisnimi: Salvador Felipe Jacinto Dali · Sündis 11. mail 1904 aastal Figueresi väikelinnas Hispaanias · Tema isa oli kohalik notar, ema Felipa pärines Barcelona lugupeetud kodanlikust perekonnast · Dali vend suri, kes ei jõudnud kolme aastasekski saada. Vendadel oli sama eesnimi, mille tõttu tundis Dali end sageli vaid surnud venna asendajana · Kodus kamandas Dali kogu maja ja kui ta oma tahtmist ei saanud, oli ta võimeline muljetavaldavateks raevupurseteks · Joonistamine kuulus tema igapäevasesse õppekavva · Esimest korda pandi ta tööd avalikult välja 1918, Figuerese linnateatris.(said kiitva hinnangu) Cadaques: · Isa kombel oli ka Dali alguses kirglik kataloonlane, kui hiljem hakkas pooldama tsentralismimeelset diktaator Francot · Dalide ...
1.Tuglas on novelli kirjanik 2.Tegevusvaldkonnad Kirjanduselu organiseerimine ja ajakirjaniku töö 3.Näide Noor-Eesti, Eesti Kirjanikkude Liit, Eesti Kirjanduse selts ; rühmituste väljaanded, ajakiri ,,Looming" Ilukirjandus 3.Näide novellid,miniatuurid ,(memuaarid) ; Romaanid : ,,Väike Illimar", ,,Felix Ormusson" Kirjanduskriitika ja uurimused 3.Näide Eesti Ensüklopeedia, Eesti biograafilineleksikon ; Lühike Eesti kirjanduslugu, monograafia ,,Juhan Liiv" Tõlkimine ja reisikirjeldused 3.Näide Aleksis Kivi ,,Seitse venda" ; ,,Teekond Hispaania", ,,Teekond Põhja-Aafrika". 38.Mõista,mõista Marginaal (tegelik tähendus) essee väikevorm, mõtisklev või lüüriline kirjanduslik kommentaar- (näide Tuglase loomingust) ,,Marginaalia" Miniatuur-(tegelik täh.) eepika väikevorm, milles napp sõndmustik, detailne sõnastus, lüürilisus (näide T. looming.) ,,Muutlik vikerkaar" Monograafia- (tegelik t.) üksikküsimusele või autorile pühendatud uuri...
Viitamisjuhend Raamat/monograafia (ühe ja mitme autoriga) Tervikteoste (raamatute) puhul esitatakse järgmised andmed: Autor(id) (ilmumisaasta). Pealkiri. Trükikordusandmed. Ilmumiskoht: Kirjastus. Kui raamat on korraga mitmes kohas välja antud, siis märgitakse esimesena nimetatu. Kirjastus eraldatakse ilmumiskohast kooloniga. Kirjastuse nimes ei kasutata lühendeid ega jutumärke. Lehekülgede arvu märkimine raamatute puhul ei ole vajalik. Nt: Kera, S. (1989). Õpilaste tegevus isiksuse kujundajana. Tallinn: Valgus. Artikkel trükitud väljaandes Artikli kirje koosneb kahest põhiosast: andmetest artikli ja andmetest väljaande kohta, milles artikkel on avaldatud. Artiklid kogumikus. Artikli autor. Ilmumisaasta sulgudes. Artikli pealkiri. Nt: Paats, M. & Tiko, A. (1999). Lääne-Virumaa koolinoored ja huvitegevus. Artikkel elektroonilises väljaandes Artikkel, mis on ainult Internetis ilmuvas ajakirjas: Sillick, T. J., & Schutte,...
Selleks otstarbeks loodi 1721. aasta oktoobris restitutsioonikomisjon (Laur, M 2000, lk 123). See tõi kaasa probleeme omandiõigust tõendavate materjalidega. Rootsi ajal, seoses reduktsiooniga, oli eramõisavaldus kokkukuivanud, kuid restitutsiooniga see taastus. Maksukorraldus jäi oma põhimõttelt samasuguseks kuni asehalduskorra kehtestamiseni, mil keskvõim maksusüsteemi sekkus. Riigikassa suurendamiseks kasutati ka erakorralisi makse. Lisaks kahele eelpool mainitud teemale sisaldab monograafia teine osa veel pärisorjuse reguleerimist, kaubandust ja politseikoraldust. Eriti tugevalt tõusis esile pärisorjuse teema. Peale Põhjasõda oli siinse talupoja elu väga vilets. Otto Fabian Roseni seletuskirjast talupoegade olude kohta tuleb välja, et talupoeg oli pärisori ning mõisnik võis temaga oma suva järgi ümberkäia. Talupoeg ja tema varandus kuulusid mõisnikule ning koormised polnud seadusega piiratud. (Laur, M 2000, lk 146-147) See, 1739
(tsüklilised/iseseisvad). Heine, Goethe, Schilleri, Byroni tekstid. Vokaltsükklitest nt Naise elu ja armastus, Poeedi armastus. Traagiline hindeelu ja väsiv armastus. Parimaks üksiklauludest 2 grenaderi. Sünfoonilist muusikat 4 tk (1. Kevad, 3. Reini). Kontsertavamängud: Julius Caesar, Messina Sild, Herrman ja Dorothea. Muusika Byroni näidendile ,,Manfred". 3 viiulikontserti, 3 tsellokontserti, palju kammermuusikat (trio, kvartett, sonaat jne). On avaldanud monograafia (Gesammelte Schriften über Musik und Musiker (1- 4)
adjektiiv - omadussna amatr - asjaarmastaja amplituud ulatus,laius antikvaar vrtuslike vanaesemete kaupleja aprikoos aprikoosipuu vili brokraat vormititmist nudev ametnik deputaat - rahvasaadik desertr - vejooksik filoloog keele/kirjandusteadlane interjr siseruumi kujundus mandariin mandariinipuu vili manikr kte(knte) hooldus plastiliin - voolimismass magistraal pea(tee/toru) pshika hingeelu, hingelaad pshiline pshikasse puutuv; hingeeluline, hingeline stiihia iseeneslik taltsutamatu (loodus)jud papaaha krge torujas karusmts pshhoos pshika talitluse, tunnetuse ja kitumise hlve pshholoogia hea inimesetundja, hingeelu mistja boheemlane korrapratu, muretu eluviisiga haritlane tehh Lneslaavi rahvas sahhariin suhkru aseaine baldahhiin ehisvari voodi/trooni kohal epohh ajajrk, ajastu rahhiit ainevahetushaigus D-vitamiini puudusest krahh jrsk kokkuvarisemine, tielik nurjumine jajameelne laokil mtetega kasahh Turgi rahva...
Johann Voldemar Jannsen Johann Voldemar Jannsen sündis Vana-Vändra vallas 16. mai 1819 ning 13. juuli 1890, suri afaasiasse millese ta haigestus 1880. Aastal. Ta õppis Vändra köstri- ja kihelkonna koolis mille ta lõpetas 19. aastasena. Peale kooli lõpetamist töötas nii kantori, hiljem ka köstri ja alates aastast 1838 koolmeistrina Vändra köstri- ja kihelkonnakoolis. 1850 kolis Pärnusse, kus kuni 1863. aastani oli Pärnu Ülejõe Algkooli (vallakooli) juhataja. 1857. aastal asutas Jannsen esimese korrapäraselt ilmuva eestikeelse nädalalehe Pärnu Postimees (algupäraselt Perno Postimees ehk Näddalileht), mis ilmus Pärnus aastatel 1857–1886. 1863. aastal asus Jannsen elama Tartusse, kus hakkas välja andma uut ajalehte Eesti Postimees, mille sisu oli sarnane Perno Postimehega. Jannseni tegevuse tippajaks oligi rahvusliku ärkamisaja esimene pool ehk 1860. aastad ning 1870. aastate algus: 1865. aastal asutas ta Tartusse laulu- ja mänguseltsi...
stipeendiumi, sõitis Viiralt Pariisi, ning elas seal 1939 a-ni, seejärel tuli tagasi Eestisse. 1946 a. sügisel pöördus kunstnik lõplikult tagasi Pariisi ning tema viimaseks elupaigaks jäi linna lõunaosas Sceaux´s asuv maja aadressil Rue Houdan 61. Eduard Viiralt suri maovähi tagajärjel 55- aastasena Pariisis ning maeti teda 12 jaanuaril 1954 a. Pére-Lachaise´i kalmistule. Kunstniku 100. Sünniaastapäevaks on valmis Mai Levin´i abil album ,,Eduard Wiiralt", milles on põhjalik monograafia, ulatuslik valik reproduktsioone ning kokkuvõte prantsuse, inglise, saksa ja vene keeles. Looming 1916 a. pärinevad Eduardi esimesed puu- ja linoollõiked ning 1917 a. esimesed ofordi- ja estambikatsetused. 1923-28 oli tema viljakas periood eelkõige raamatugraafikas: 1923-25 aa. illustreeris Juhan Jaig´i ,,Võrumaa jutud" 1925 a. illustreeris Jakob Kõrv´i ,,Muinasjutud" 1924-25 aa
Elas seejärel omaste juures ja tegi kaastööd ajakirjandusele, pani kokku luulekogu, mida ei õnnestunud avaldada. Töötas pikemat aega ajalehtede toimetustes. Seal toimus konflikt Liivi ja Vilde vahel. Liiv põdes skisofreeniat. 1894 aastal jõudis skisofreenia välja märatseva hulluseni. 1895 anti välja esimene Juhan liivi nimeline luulepreemia Debora Varandile. Kõige parema portree temast on teinud Nikolai Triik. Friedebert Tuglas päästis Liivi luuletused. 1927 kirjutab Tuglas monograafia Juhan Liivist. Kirjutanud kõikidest aastaaegadest aga põhiliselt sügisest. Sellest omakorda eriti hilissügisest. Taustaks on oluline venestusaeg. Kirjutamisstiil on väga napp. Näited teostest: "Sügis", "Sügise", "Oh kanarbik, oh lilleke", "Tühja pesa ees" Isamaa lüürika:"Mitte igaühele", "Ma lillesideme võtaks", "Eile nägin ma Eestimaad", Armastusluule: "Üks suu", "Sa tulid". Küll on lainte hiilgus ilus Juhan Liiv Küll on lainehiilgus ilus,
Oli enne kõike novellist, ka tema romaanid liigenduvad novellideks. Tema vagabundiromaanid ,,Toomas Nipernaadi" ja ,,Ekke Moor" vastandavad tegelikkuse ja unistustemaailma, tõsise töötegija ja rändaja-poeedihinge. F. Tuglas Oli silmapaistvaim rühmituse liige. Pani aluse eesti eesti uusromantilisele proosale ja kujundas kunstinõudliku novelli. Tähtis on Tuglase tegevus kriitikuna, samuti eesti kirjanduselu eestvedajana ja korraldajana. Kirjutas J. Liivist monograafia. Hämmastab oma loomingi zanrilise mitmekesisusega- uurimused, kriitika, reisikirjad, memuaarid. Omapärased, novelliliku ülesehitusega romaanid: ,,Felix Ormusson" ja ,,Väike Illimar". J. Semper Luuletaja, prosaist, kriitik ja tõlkija, silmapaistev esseist, poliitik (üks eesti sotsiaaldemokraatliku partei asutajatest) ja prantsuse vaimu vahendaja eesti kirjanduses. Semper kirjutas 1944. aastal sõnad Eesti NSV hümnile, mille meloodia autor oli Gustav Ernesaks. A. Adson
puhul. Süstemaatiline jaotus kolmeks zanriks ilmneb esmakordselt 16. sajandil Itaalia renessansspoeetikas. Alles 18. sajandil muutus luule ja kunsti mõiste, see vabanes järk- järgult antiikajast pärinevatest reeglitest. Sellel perioodil võtsid luuleteoreetikud erinevad luuletuste vormid lüürika zanri nime alla kokku. Sellega kaasnes lüürika tõstmine eepika ja dramaatikaga võrdväärsele staatusele. · Loe: Jaak Põldmäe: Eesti värsiõpetus. Monograafia. Tallinn 1978. (2. trükk 2002); Karl Muru: Luuleseletamine. Tartu 2001. · Luulet on peetud indiviidi tundeelu väljendamiseks kõige sobilikumaks vormiks. Lüürika kujutab sageli luuletaja sisemaailma, elamusi ja mõtteid. Põhjuslike seoste ja loogika asemel võib luuletustest leida pigema vabu mõtteseoseid. Lihtsustades võib väita, et kuni 19. saj oli luuletuste puhul tähelepanu teatud temaatikale piiratud. Luules väljendus autori siseelu, tema subjektiivsus
Mati laur on eesti ajaloolane, kes on kirjutanud peamiselt Liivimaa varauusaega puudutavaid teoseid (Eesti ajalugu varasel uusajal 1550-1800, eesti kihelkonnakirikud, Tsaaride aeg Venemaa ajaloost 1917 aastani, Talude päriseksostmine, jne), sammuti on ta paljude kooliõpikute kaasautor ja konsultant (Eesti ajalugu 1,2,4,5 osa, Inimene, ühiskond, kultuur 2 ja 3 osa, Maailma ajalugu 2 osa, Uusaeg 1 ja 2 osa, jne.). Alates 2003a. on Tartu Ülikooli üldajaloo ja uusaja professor. Antud monograafia on kirjutatud doktoritööna. Antud teos on mõeldud ajaloohuvilistele ja ajaloolastele, kuna see ajajärk on suhteliselt vähe tähelepanu pälvinud. Monograafiliselt püüab autor pakkuda võimalikult tervilikku pilti eesti ala valitsemisest 18. Sajandil. Selles teoses on püütud anda süstemaatilist ülevaadet Eesti ala valitsemisstruktuurist alates Vene võimu kehtestamisest Baltikumis 1709-1710, kus vene võim
ning kogu tseremoonia kanti ka raadio teel üle. · Esialgse plaani kohaselt pidi Koorti põrm maetama Metsakalmistule ehitatavasse kabelisse · TA on maetud Tallinna Rahumäe kalmistule L O O M I N g ! KITSEPEA Jaan Koorti töid iseloomustab suurejooneline lihtsus ja suursugusus. Töö ,,Kitse pea" modelleeris kunstnik 1929. aastal. Seda peetakse üheks ilusamaks ja nõtkema vormiga skulptuuriks kunstniku animalistikas. Koorti monograafia autor Heini Paas selgitas välja, et kunstnik: ,,teostas seda nii madal- kui ka kõrgekuumuses erineva värvuse ja pinnamõjuga glasuuridega." Paas loetleb oma monograafias kokku kunstniku poolt valmistatud seitset keraamikas varianti. Antud tööl on all KF etikett, mis lubab oletada, et tegu on hilisema kunstniku vormi järgi valmistatud teosega. J. Koort on loonud mitmeid monumentaalskulptuure, nagu Tallinnas Rahumäe kalmistul asuvad kalmukujundused (sambad) H
Friedrich Robert Faehlmann oli lugupeetud arst, harrastusteadlane, õppejõud Tartu ülikoolis, rahvusvahelist tunnustust leidnud meditsiinilise monograafia autor. Samal ajal suutis ta õpetada Tartu ülikoolis eesti keelt, uurida ja arendada eesti keele grammatikat. F.R.Faehlmann sündis 31.dets. 1798 Järvamaal Koerus Ao mõisa eestlasest valitseja pojana. Tolles mõisas toimus ka ta esimene kokkupuude meditsiiniga ja tekkis soov saada arstiks. Faehlmann õppis Rakvere alg- ja kreiskoolis. Juba väiksena paistis ta silma oma võimete ja töökusega. Pärast Tartu gümnaasiumi lõpetamist suundus ta Tartu ülikooli, kus ta õppis 10 aastat. 1827.aastal lõpetas ta Tartu ülikooli arstiteaduskonna ja talle anti esimese eestlasena meditsiinidoktori kraad ja arstikutse. Faehlmann töötas kogu elu praktiseeriva arstina Tartus ja selle ümbruses. Sellega saavutas Faehlmann Tartu lugupeetavaima arsti positsiooni. 1842- 1850 töötas ta ka arstiameti kõrvalt Tartu ül...
Eduard Wiiralt (kodanikunimega Eduard Viiralt) Kunstnik Eduard Viiralt, temast ma kahjuks kuulnud pole, kuid tema joonistatud pildid „Lamav tiiger“ ja „Absindijoojate“ on mulle kuidagi väga tuttavad. Eduard Viiralt sündis Peterburi kubermangus mõisateenijate Anton ja Sophie-Elisabeth Wiiralti pojana. Aastal 1909 siirdus perekond Eestisse, kus isa sai tööd Varangu mõisas Järvamaal. Kunstniku ja tema vendade Oskari ja Augusti koolitee algas Koerus haridusseltsi koolis, mille juhatajaks oli kriitik ja kirjandusharrastaja Johannes Söster. Vanemate soovil, kes lootsid pojast kantseleiametnikku, läks Viiralt Koeru saksa erakooli. Esimese maailmasõja puhkedes asus perekond elama Tallinna ja kunstikalduvustega noormees valis edasiõppimiseks Tallinna Kunsttööstuskooli. Andeka õpilasena läbis ta kaks klassi ühe aastaga ning viidi üle aktiklassi. Kolme aasta jooksul, mis ta kunsttööstuskoolis õppis, oli Viir...
Baeri ülesandel tuli uurida pinnavorme ja igikeltsa ulatust. Jakutskis kaevatud sahtkaevu andmetel tehti kindlaks geotermilise gradiendi esinemine. Ekspeditsiooni käigus koguti paljude seni teadusele tundmata looma- ja taimeliike, samuti kivistisi, kaardistati Taimõri jõe alamjooksu. Tagasiteel Santari saartelt läbis ekspeditsioon Amuuri jõe põhjakalda. Ekspeditsioonil kogutud kollektsioonide materjale töötati läbi veel aastakümneid. Tulemustest ilmus aastatel 1848-78 kollektiivne monograafia reisist äärmisse põhja ja idaossa, mis koosneb paljudest mitmete erialade monograafilistest käsitlustest. Nende koostajaiks olid paljud selleaegsed tuntud teadlased nagu Baer, Lenz, Meyer, Helmersen jt. Rasket, kuid tulemusrikast reisi tähistati väärikalt. Middendorffi vastuvõtul sai teoks Vene Geograafia Seltsi asutamine 1845. aastal. Middendorff pälvis oma kuulsusrikka Siberi reisi tulemuste eest Londoni
loomingu vastu ("Jevgeni Onegin"). · Luuletõlkijana on Alver erilist huvi tundnud Puskini loomingu vastu ("Jevgeni Onegin"). · Pärast kooli elas kutselise kirjanikuna Tartus. · 1937.aastal abiellus Heiti Talvikuga. · 1956.aastal abiellus Mart Lepikuga. · Betti Alver suri Tartus 1989.a. · Ta on maetud Raadi Vana-Jaani kalmistule. · 1996.aastal avati Alveri mälestusmärk Jõgeval. Betti Alver noorusaastates Betti Alveri monograafia Looming · Loomingulist teed alustas ta prosaistina. · Esikromaan "Tuulearmuke"(1927) kujutab noore tütarlapse siseheitlusi. · Jutustuses "Invaliid" (1930) kujutatakse randlaste elu. · Avaldanud ka proosapoeemi "Viletsuse komöödia" (1935). · Värsiloomindut alustas ta 30-ndate algul. · Tema luulet mõjutasid Baudelaire'i, Heine ja Gautier'i teosed. · Tema luulet iseloomustab inimvaimu trotsiv hoiak kõige negatiivse ja madala vastu. · Veel tema teoseid:
"Põrgu", "Kabaree" (Lisa 1) "Jutlustaja", "Neegripead" ja "Lamav tiiger" (Lisa 2). Reisil Marokosse 1938. aastal lõi Viiralt töid, mis tabasid sügavamalt subjekti olemust, näiteks "Noor araabia poiss" ja "Berberinaine kaameliga" Sõjapäevadel sündisid "Eesti neiu", "Viljandi maastik", "Virve" ja "Monika" ja paljud teised tööd. Mälestuse jäädvustamine Kunstniku 100. sünniaastapäevaks valmis Mai Levini abiga album "Eduard Viiralt", milles on põhjalik monograafia, ulatuslik valik reproduktsioone. 2010. aasta novembris avati Marokos Marrakechi vanalinnas Eduard Viiralti kunagises elukohas mälestustahvel, millele on kirjutatud tekst nii eesti, prantsuse kui ka araabia keeles. 1997. aastal asutasid väliseesti kunstikogujad Harry Männil ja Henry Radevall koostöös Tallinna linnavalitsuse ja Eesti Kunstimuuseumiga Viiralti 100. sünniaastapäeva puhul Viiralti auhinna graafikule, kes osaleb Viiralti sünniaastapäeval avataval näitusel ning järgib oma
· 50ndatel sattus põlu alla, visati Kirjanike Liidust välja · Kodanlik natsionalist · Taastati Tuglase nimi Looming: · Eelkõige novellikirjanik · Tõi eesti kirjandusse uusromantismi erinevad voolud impressionismi, ekspressionismi ja sümbolismi. · ,,Toome helbed", ,,Suveöö armastus", ,,Popi ja Huhuu", ,,Maailma lõpus" · 2 romaani impressionistlikud ,,Felix Ormusson", ,,Väike Illimar" · Monograafia Juhan Liivist Siuru · 1917. Aastal loodud eesti kirjandusrühmitus · Moto ,,Loomise rõõm see olgu meie ainus tõukejõud" · Muutsid kirjanduse populaarseks ja tõmbasid sellele üldsuse tähelepanu · Oli jätkanud Noor-Eesti traditsioone, liikudes sümbolismi suunas · Loomingus oli eelistatud lüürika ja novellid · Siurulased tähtsustasid armastusluulet ja viisid selle uuele stiilitasandile.
pöördepunkti filosoofia ajaloos ning andnud mõistelise kuju millelegi, mida võib filosoofias uudseks pidada. Nt keskajal nimetati Aristotelest lihtsalt "Filosoofiks", kuna tema mõtted olid tolle aja filosoofias kõige aluseks. Tänapäeva filosoofid Tänapäeval on filosoofid enamasti seotud teadusasutustega ja nende edukust mõõdetakse sarnaselt muu teadustegevuse edukusega nt eelretsenseeritud teadusajakirjades avaldatud artiklite arvu järgi või monograafia avaldanud kirjastuse või lõpetatud haridusasutuse prestiizikuse järgi. Samas on olemas ka populaarfilosoofe, kes võtavad sõna üldhuvitavatel ja paljusid inimesi puudutavatel teemadel, populariseerivad filosoofiat ja pakuvad ekstravagantseid tõlgendusi harjunud arusaamade asemel. Sellised filosoofid sõidavad tavaliselt mööda maailma ringi, peavad loenguid ülikoolide juures, konverentsidel või koolitustel ja annavad intervjuusid. Mõnikord võtavad endale
· Seeriaandmed ; andmeallikas : tiitelleht , eesmik, kaas, kolofoon · Märkused ; andmeallikas : mistahes allikas ; keel : eesti · Standardnumber 5. Mis on kataloogimine? - Tööprotsesside kogum, mis kidlustab kataloogide loomise ja fuktsioneerimise. 6. Mis on bibljokirje? - Kujutab endast andmekogumit teaviku kohta. 7. Mis on bibliograafiline kirjeldamine? - On esimene, kõige üldisem teaviku analüüs- sünteesi aste. 8. Mis on monograafia? - Üheosaline väljaanne. 9. Mis on jätkväljaanne? Ilmub iga aasta tagant. 10. Millised kataloogmise tööprotsessid ei ole standardis välja toodud? Liigitamine ja märksõnastamine. 11. Mis on kirje ala? - Kirje osa, mis hõlmab teatud sisu ja ülesandega kirjeelementide rühma. 12. Mis on kirje element? - Sõna või fraas mis seob bibliokirjet. 13. Mis on vastutusandmed? - Väljaande intellektuaalse või kunstilise sisu või teostuse
"Lamav tiiger" 1937 Keskkonna mõjutused Reis Marokosse 1938 uus energia, sügavam objekti tabamine "Noor Araabia poiss " 1940 "Berbernaine kaamliga" 1940 Naasemine Eestisse 1938 tähelepanu rahva suurkujudele ja sümboolsetele kujutistele "Kristjan Raud" 1939 Näitused Prantsusmaal Soomes Saksamaal Taanis Venemaal Lätis Leedus Poolas Belgias USAs Hollandis Itaalias Sveitsis Eestis. Kas teadsid, et ta ... Kunstnikunimi on Wiiralt, kodanikunimi Viiralt 100.sünniaastapäevaks valmis monograafia Mai Levini poolt prantsuse, inglise, saksa ja vene keeles Suri maovähki 55.aastaselt On ainukese eestlasena maetud Prantsusmaale PereLachase'i kuulsuste kalmistule Sai 1925.a KKSV üheaastase stipendiumi ja läks end täiendama Pariisi 1927.a valiti Salon D'Automne org. liikmeks Looming Kuna Eduard Wiiralt on üks silmapaistvamaid kunstnikke läbi aegade Eestis ning on tuntust kogunud ka välismaal, leidsin huvitava lehekülje, kust leiab kõik oksjonitel olevad maalid ning nende hinnad
Eesti vooluveekogud* Ingmar Ott EMÜ PKI Limnoloogiakeskus 61117 Rannu Tartumaa [email protected] * Täpsemalt vt. monograafia "Eesti jõed" 2001. Toim. A. Järvekülg Vooluveekogud paiknevad vesikondades. Eestis neid määratud 3-6. Eri vesikondade jõed erineva pikiprofiiliga. Põhja-Eesti Lääne-Eesti Lõuna-Eesti · Niiske kliima ja liigestatud pinnamoe tõttu on vooluvete võrk Eestis võrdlemisi tihe. · Suur enamik, 94,3% üldarvust on väga väikesed, alla 10 km pikkused ojad ja peakraavid. Sellised
1939. aastal, mõned kuud enne Teise maailmasõja puhkemist, esitles Mehhaanilise Puutööstuse Aktsiaselts A. M. Luther firma toodangut Tallinna börsisaalis oma viimasel ülevaatenäitusel. 65 aastat hiljem avanes taas võimalus saada ülevaade firma tegevusest vineeri ja mööblitoodete arendamises. Seekord oli tegemist ajaloolise vaatenurgaga firma mööblitoodangule. Sümboolse tähenduse andis näituse toimumiskohale asjaolu, et Rotermanni soolaladu asub omaaegses Tallinna sadama äri- ja kaubanduskvartalis, kus A. M. Lutheri tootmistegevus 1877. aastal alguse sai. Lutheri vabrik kasvas välja Lutherite perekonnas põlvest põlve edasi läinud tüüpilisest kaubandusettevõttest, mis oli tegutsenud Tallinnas juba 1742. aastast alates. Firma poolt vahendatud traditsioonilistele kaupadele linale ja soolale lisandusid hiljem puidutooted ja ehitusmaterjalid. 1880. aastate alguses langetas Alexander Martin Luther, ...
sajandi alguse kirjanduselus ning kirjanduslike rühmituste Noor-Eesti, Siuru ja Tarapita tegevuses. Viimase 2 rajati tema eestvedamisel. Ta oli Eesti Kirjanikkude Liidu looja ja Eesti kultuurkapitali mõtte üks algatajaid. Kirjanikku võib pidada eesti kirjanduskriitilise koolkonna rajajaks. Tuglas pani aluse eesti kunstipärasele reisikirjale (rohke ajalooline ja kultuuriline ainestik nt. Teekond Hispaania).Suur tähtsus on tema memuaaridel, artiklitel ja uurimustel (nt. monograafia Juhan Liiv), oluline tegevus kriitikuna.. Tõi eesti kirjandusse marginaali (lühike ääremärkus) mõiste. 2 romaani: Väike Illimar ja Felix Ormusson. Kirjanikku peetakse eestikeelse klassikalise novelli loojaks. Jälgis klassikalise novelli põhimõtteid, kuid viis sisse uuendusi ja kujundas isikupärase novellitüübi, mida iseloomustab sümbolistlik kujutluslaad ja tugev luulele omane alge. Novellid haakuvad omavahel: sarnased teemad ja ideed (nt
Varssavis (1933, 1936), Krakówis (1936), Brüsselis, Clevelandis (1935), Chicagos, Bostonis, Baltimore'is ja New Yorgis (1936), Strasbourg'is (1932, 1939), Amsterdamis (1935, 1939), Johannesburgis (1939), Roomas, Varssavis ja Antwerpenis (1939) jm. Looming Muud huvitavat Kunstniku 100. sünniaastapäevaks valmis Mai Levini abiga album "Eduard Wiiralt", milles on põhjalik monograafia, ulatuslik valik reproduktsioone ning kokkuvõte prantsuse, inglise, saksa ja vene keeles. 2010. aasta novembris avati Marokos Marrakechi vanalinnas Eduard Wiiralti kunagises elukohas mälestustahvel, millele on kirjutatud tekst nii eesti, prantsuse kui ka araabia keeles. 1997. aastal asutasid väliseesti kunstikogujad Harry Männil ja Henry Radevall koostöös Tallinna linnavalitsuse ja Eesti Kunstimuuseumiga Wiiralti 100. sünniaastapäeva puhul
Kogu Tuglase ilukirjanduslik looming on meie kirjandusloo seisukohalt märkimisväärne, omad laadis esinduslik ja heatasemeline. Novelliraamatud: ''hingemaa''(1906), ''Saatus''(1917), ''Raskuse vaim''(1920). Romaanid: ''Felix Ormusson'', ''Väike Illumar''. Reisikirjad:''Teekond Hispaania'', ''Teekond Põhja-Aafrika''. Tähtis on Tuglase tegevus kriitikuna, samuti eesti kirjanduselu eestvedajana ja korraldajana. Tuglas kirjutas J.Liivist monograafia. Igal aastal antakse välja Tuglase novelliauhind. Tlnas. Nõmmel Tuglase viimases elupaigas asub Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus. 14. 20.saj algul ilmub nii realistlikku kui uusromnatilist proosat. Uusromantiline proosa- võrreldes luulega polnud see esialgu nii selgelt sümbolismist mõjutunud, pigem impressionismist, oli isegi naturalistlikke jooni(nt. Tuglas''Toome helbed''). Uusromantilises laadis kirjutas ka Tammsaare(miniatuure, kunstmuinasjutte). Gailit(''Toomas Nipernaadi').
psühholoogia uue suuna individuaalpsühholoogia rajaja. Alfred Adler sündis 7. II 1870 Viinis. Ta mäletas, et kui oli viieaastasena kopsupõletikus, ütles arst tema isale, et noorimat kuuest lapsest, Alfredit, ta päästa ei suuda. Alfred siiski paranes ja otsustas, et temast saab arst, kes suudab inimesi päästa. 25-aastaselt lõpetas Adler Viini ülikooli ja kaks aastat hiljem abiellus. Veel aasta hiljem sündis Adleri tütar, ta alustas erapraksisega ja avaldas esimese monograafia. Ta töötas algul arstina, seejärel siirdus psühhiaatria alale. Tema tegevus äratas Sigmund Freudi tähelepanu Noore teoreetiku ja praktiku vastu hakkas huvi tundma ka Freud ning pakkus noorele mehele koostööd - 1902 kutsus ta oma diskussioonirühma, kus arutleti psühhopatoloogia uute suundade üle.. Vaid viis aastat hiljem oli õpetaja ja õpilase erinevus lõplikult selge: Adler ei
(Eesti Keele Instituut). Viidatud allikad esitatakse tähestikjärjestuses kasutatud allikate (kirjanduse) loetelus. 11 KASUTATUD ALLIKATE LOEND Loetellu lisatakse ainult need allikad, millele tekstis on viidatud. Kasutatud allikate kirjed esitatakse autorite ja pealkirjalühendite tähestikjärjestuses. Kirjeid ei numereerita. Kirjete vormistamisel tuleb arvestada sellega, kas allikas on monograafia (üksikprobleemi terviklikult käsitlev teaduslik uurimus), kogumik, ajakiri, jätkväljaanne, ajaleht või Interneti- tekst. Monograafia kirjes esitatakse autor, allika ilmumisaasta, pealkiri, ilmumiskoht ja kirjastus. Käsikirjalise allika kirje lõppu lisatakse sulgudesse märgend Käsikiri ja selle asukoha andmed, nt (Käsikiri Tartu Ülikooli eesti keele õppetoolis). Monograafia kirje esitab autorid järgmiselt.
2 tuntud vokaaltsüklit ,,Naise elu ja armastus","Poeedi armastus" Sisult ühendab neid tragöödilise hingeelu ja õnnetu armastus. Tuntumaid üksiklaul on ,,Kaks grendeeri". Sümfooniline muusika sisaldab 4. sümfooniat. Väga populaarsed on orkestri avamängud: Julius Caesar, Messina Sild, Herman ja Dorothea. Kirjutanud3 tsello ja viiyulikontserti. Tävapärasest arvukam on kammermuusika valdkond: triod, kvartetid, sonaadid, ja muu analoogne. Kirjamehena on avaldanud monograafia Gesemmelte Sehriften über musik and muriken. MENDELSSON 1. Orantoorium Paulus Nicht aben ihm allein (kordab laulus) 2. Muusika Shakesperare draamale Suveöö Unenägu IV pulmamarss 3. Oratoorium ,,Elias"- wirf dein Anliegen anf den Hern (kordab laulus) 4. 5. Sümfoonia ,, Reformatsioon" II osa. (lõbus tatata, tatatat) 5. E-mol. 2 viiulikontsert (mingi viiulivärk.) 6. Klaveritsükkel ,,Sõnadeta laulud
Sherlock Holmes (ligikaudne hääldus [serlok hõumz]) on Arthur Conan Doyle'i tegelaskuju, erakordse vaatlus- ja järeldusvõimega nõuandja-eradetektiiv Londonis. Sherlock Holmes Sherlock Holmes - The Man with the Twisted Lip.jpg Sherlock Holmes (Sidney Paget illustratsioon, 1891) Sünniaeg 1854 Surmaaeg pärast 1923 Rahvus inglane Sugu mees Perekond Vennad Mycroft Holmes Amet eradetektiiv Tegelaskuju autor Arthur Conan Doyle Sherlock Holmesi sümbolid Algselt kavatses Arthur Conan Doyle panna ta eesnimeks Sherrifold aga mõtles ringi ja nimeks sai Sherlock. Sherlock Holmes on peategelaseks 60 kriminaalloos. Tema eradetektiivikarjäär algas 1878. aastal ning kestis kuni 1903. aastani, mil ta jäi pensionile. Koostöö oma biograafi ja lähima sõbra doktor Watsoniga algas 1881. aastal. Alates 2002. aastast on Sherlock Holmes Royal Society of Chemis...
Kaunases (1937), Varssavis (1933, 1936), Krakówis (1936), Brüsselis, Clevelandis (1935), Chicagos, Bostonis, Baltimore'is ja New Yorgis (1936), Strasbourg'is (1932, 1939), Amsterdamis (1935, 1939), Johannesburgis (1939), Roomas, Varssavis ja Antwerpenis (1939) jne. 1944. a. kutsuti Viiralt soolonäitust tegema Viini. 6 Muu Kunstniku 100. sünniaastapäevaks valmis Mai Levini abil album "Eduard Wiiralt", milles on põhjalik monograafia, ulatuslik valik reproduktsioone ning kokkuvõte prantsuse, inglise, saksa ja vene keeles. Viiralt valiti Salon D'Automne organisatsiooni liikmeks 1927. Ka on Eduard Viiralti teoste piltidega marke välja lastud. Viiralt võttis Vabadussõjast algusest lõpuni osa, nimelt oli ta soomusrongil dessantväelane. Teenete eest anti talle Maidla mõisa südamest 17 hektarit maad asundustaluks ja ta tuli koos ema, isa ning vendadega Maidlasse elama. 7
Yorgis (1936), Strasbourg'is (1932,1939), Amsterdamis (1935,1939), Johannesburgis (1939), Roomas, Varssavis ja Antverpenis (1939) jne. Kahekümne ühest teosest koosnev väljapanek Viini Kujutavate Kunstnike Seltsi näitusel 1937. aastal tõi talle kuldmedali. 1936. aastal korraldati Wiiralti ulatuslik isiknäitus ka Tallinnas ja Tartus ning 1937. aastal Helsingi Taidehallis. 1938. aastal ilmus esimene Wiiralti monograafia Rasmus KangroPooli sulest. 25. septembril 1939 saabus Wiiralt tagasi Eestisse. Kontakt kodumaaga oli eemal viibides olnud vaid põgus. See maa ja miljöö, kuhu ta tagasi pöördus, oli erinev sellest, kust ta kord lahkunud oli. Esimesed paar aastat möödusid sõja ja okupatsiooniaegses depressioonis. Tema esimeseks kodumaal loodud tööks oli Kristjan Raua portree (1939, kuivnõel)
,,Viimne tervitus", mis on riigivastane ludu. Plaanib põgeneda kuid jääb füüsiliselt hiljaks. 1946. sai rahvakirjaniku aunimetuse kuid 1949 kuulutati kodanlikuks natsionalistiks ja visati kirjanike liidust välja, lisaks keelustati ka tema looming. Peale 1956. aastal Stalini surma mõistab Kongress Tuglase ja paljud teised kirjanikud õigeks. Tuglas kolib Tartust Tallinna, Underi endisesse majja. 1970. paneb aluse omanimelisele novellipreemiale . TEATMEKIRJANDUS: 3 Põhjalik monograafia Juhan Liivist 4 Põhjalik ülevaade Eesti Kirjameeste Seltsist 5 Palju esseesid, milledes analüüsinud kirjandusvoole. Nt kogumik ,,Marginaalia". Marginaal- lühiessee. Mõtiskleb kultuuri ja kunsti teemadel. 6 ,,Lühike eesti kirjanduslugu" 7 ILUKIRJANDUS 8 I periood 1901-1914 Otsingute periood, kus läbipõimunud romantism ja realism. Palju novellette ja laaste. Alustab lühikeste lastelugudega ,,Siil" ja "Hunt", mis saavad väga populaarseteks.
ja oli väga austatud juhtvaim oma ajas. Leidub ka olemuslikumat sarnasust: suurt kohusetunnet, vastutust sõna ees, raskepärasust sõnastuses, irooniat ja sarkasmi poeemilistes teostes. Samuti austas Suits Kreutzwaldi väga. Seda dokumenteerib ka värsspühendus „Üks ennemuistne jutt“ mille Suits kirjutas Lauluisa sajanda sünniaastapäeva puhul. Ülikooli õppejõuna kirjutas Gustav Suits Kreutzwaldi noorusest sarja lühiuurimusi ja aastal 1953 avaldas soomekeelse monograafia „Nuori Kreutzwald“. Juhan Liiv Gustav Suits austas ka väga Juhan Liivi luulet. Seda tõendab luuletus „Käkimäe kägu“. Salajandivahetusel olidki noored kirjandusinimesed need, kes Juhan Liivi luuletajana taas esile tõid ja tema luule publitseerimise eest hoolt kandsid. Kuigi loojanatuurilt olid nad väga erinevad, on mõnes Gustav Suitsu luuletuses tema kirjutamisstiil Juhan Liivile väga sarnane. K. J. Peterson XIX sajandi alguses tõusis esile noor kirjanik K. J
Alates 1965 antakse välja Liivi luulepreemiat üksikluuletuse eest. I Debora Vaarandi "Eesti mullad", saanud veel P.-E. Rummo "Ikka Liivist mõteldes", B. Alver (2x, "Tähetund"), J. Kaplinski "Tolmust ja värvidest", A. Sang "Mida mõtleb mees", J. Viiding, V. Luik, D. Kareva, M. Traat, H. Runnel, E. Niit, Kalju Lepik (2x, ainus väliseestlane), Andres Ehin, Mari Vallisoo (2x), Triin Soomets (2x). Venestusajal ei antud, uuesti 1984. Viimane (2010) Mehis Heinsaar. LOOMING Liivi monograafia (1927) ja kogutud teosed on välja antud Friedebert Tuglase poolt (n-ö loomingu päästja) Proosalooming: novell "Peipsi peal", jutustus "Vari" Luule võib temaatika järgi jagada neljaks: autobiograafiline luule, loodusluule, armastusluule ja isamaaluule 1. autobiograafiline luule Annab väga selge ja täpse hinnangu oma loomingule, kujutab kirjaniku loomingulise arengu katkemist ja kannatusi, mida on toonud tervise purunemine ja eluprobleemid. Liivile teeb haiget isegi temale osutatud austus
· Kroonikakirjandus (ka diaariumid, päevikukirjandus) on kirjanduse liik, kuhu regulaarselt lisatakse uusi peatükke. Kroonikakirjanduse eesmärgiks on jäädvustada sündmusi, mõtteid, ideid, meeleolusid jm asjaolusid nende asetleidmise ajal. · Teaduskirjandus ehk teaduslik kirjandus on teaduslikule metodoloogiale vastavalt vormistatud kirjandus, mõeldud kasutamiseks teaduskäibes. Teaduskirjanduse vormid on teaduslik artikkel, monograafia jmt. Vaata lähemalt artiklist teaduskirjandus. · Populaarteaduslik ehk aimekirjandus hõlmab väga laialdase ala kirjandusest. See kirjanduse liik on suunatud lugeja teavitamisele kergestimõistetavas vormis. Selle hulka kuuluvad teaduslike uuringute tulemuste populaarsed esitused, aga samuti mitmesuguste teadusharude andmeid kasutav kirjandus (ajalugu, psühholoogia, meditsiin jne). Sageli esitatakse populaarteaduslikus vormis ka oletusi, hüpoteese, arvamusi jpm.
KUNDA ÜHISGÜMNAASIUM KONRAD MÄGI Referaat Koostaja: Kristo Linnas Kunda 2011 Konrad Mäe elu Konrad Wilhelm Mägi on sündinud 1. november 1878. aastal Tartumaal Hellenurme mõisavalitseja pojana. Konrad oli perekonna noorimaid lapsi, kes kasvas koos õe ja nelja vanema vennaga. Pärast Konradi sündi asus ta isa, Andres Mägi, oma perega Uderna mõisa, kus ta pidas vaheldumisi aidamehe, abivalitseja ja valitseja ametit. Tema põhiliseks lapse - põlvekoduks sai Uderna mõis, mis andis talle esimesed ettekujutused ümbritsevast maailmast. Arvestades Konrad Mäe muljetejanu ja rahutut tegutsemisindu, mis hiljem eriti selgelt ilmsiks tuli, vastas tollane lapsepõlvemiljöö tema loomusele ja soodustas varajastest eluaastatest peale aktiivse isiksuse kujunemisel. Isiksuse väljaarenemisele aitas kindlasti kaasa ka perekonnas valitsev õhkkond. Arvatavasti see kodun...
äusseren Leben der Ehsten sisaldab ülevaadet eesti rahvaloomingust: seal on vanasõnu, võrdlusi, needusi, hüüdnimesid; perekonnaelu tutvustust: pulmade jt pidustuste kombestiku kirjeldused ning sellal lauldavad laulud, igapäevaelu tutvustust jm. Wiedemann oli ka eesti kirjakeele kohendaja. Ta on revideerinud piiblitõlget ja Jakob Hurdaga fikseerinud eestikeelset kohtualast sõnavara. Wiedemann on uurinud ka kreevenite keelt, mida peeti liivi keele murdeks. 1871 ilmus kreevenite kohta monograafia. Kokkuvõte Paul Ariste koostatud raamat Ferdinand Johann Wiedemannist on inspireeriv igale tulevasele keeleteadlasele. Wiedemann võttis ette üha uuri keelalaseid töid, isegi väga vana mehena, aastal 1881 korrigeeris ta veel Hurda koostatud Läänemeremaade kohtuseaduste eestikeelset tõlget ning 1886, aasta enne surma, valiti ta keelekomisjoni liikmeks (Ariste 1973:70-71). Ta aitas kaasa eesti keele, soome-ugri keelte ning üldkeeleteaduse uurimise arenemisele. Kirjandus 1
• "Kaameli pea" (1939, puulõige), mis kinnistus kavatsematult masside mällu tänu kujutatu välisele sarnasusele hilisema Eesti presidendi Lennart Meriga. „Kaameli pea“ MÄLESTUSE JÄÄDVUSTAMINE • Mark Soosaar on teinud Eduard Wiiraltist filmi "Maised ihad" (1973–1977) ning Rein Raamat filmi "Põrgu" (1983). • Kunstniku 100. sünniaastapäevaks 1998. aastal valmis Mai Levini põhjalik monograafia Eduard Wiiraltist, milles on kokkuvõte prantsuse, inglise, saksa ja vene keeles. • 2004. aastast annab Kultuuriministeerium igal aastal välja Eduard Wiiralti nimelist stipendiumi. • 2010. aasta novembris avati Marokos Marrakechi vanalinnas Eduard Wiiralti kunagises elukohas mälestustahvel, millele on kirjutatud tekst nii eesti, prantsuse kui ka araabia keeles. „Põrgu“ Tänan vaatamast!
ligidalseisvatest elukutsetest nt sofistide ja retoorikute elukutsetest on tuntud Platon. Seesama kirjeldus on pannud aluse ka levinud kujutlusele filosoofist kui eluvõõrast ja askeetlikust mõttetargast, kes tegeleb ranges eraldatuses suurte mõtete mõtlemisega. Tänapäeval on filosoofid enamasti seotud teadusasutustega ja nende edukust mõõdetakse sarnaselt muu teadustegevuse edukusega nt eelretsenseeritud teadusajakirjades avaldatud artiklite arvu järgi või monograafia avaldanud kirjastuse või lõpetatud haridusasutuse prestiizikuse järgi. Samas on olemas ka populaarfilosoofe, kes võtavad sõna üldhuvitavatel ja paljusid inimesi puudutavatel teemadel, populariseerivad filosoofiat ja pakuvad ekstravagantseid tõlgendusi harjunud arusaamade asemel. Sellised filosoofid sõidavad tavaliselt mööda maailma ringi, peavad loenguid ülikoolide juures, konverentsidel või koolitustel ja annavad intervjuusid. Mõnikord võtavad endale sellise
· Mart Remmeli venekeelne kandidaadiväitekiri "Eesti keele foneemide süsteemi modelleerimisest", 1975). · XI foneetikateaduste kongressi korraldamine Tallinnas (1987). Ilse Lehiste · Pagulasena on Lehiste teaduslik tegevus kulgenud Saksamaal ja USA-s, foneetika alal suurema osa ajast Ohio osariigi ülikooli lingvistika osakonna professorina. · Lehiste enam kui 10 raamatu ning paarisaja teadusliku artikli seas tõuseb eriti esile monograafia "Suprasegmentaalid" (1970), mis on pühendatud kõne prosoodiliste tunnuste kirjeldamisele. Eesti foneetika sisu ja probleemid tänapäeval · eesti keele foneetika uurimisel on suuremat tähelepanu pööratud prosoodiale kui segmentaalfoneetikale. · eesti keeles omapärane kvantiteedisüsteem, mis pakub üldkeeleteaduse seisukohalt laiemat huvi. · Nagu teisteski läänemeresoome keeltes, saab eesti keeles leksikaalseid ja grammatilisi erinevusi
Samas tuleb aga arvestada, et nii kõrgkoolidel kui teadusajakirjade toimetustel on tavaliselt ka omapoolsed spetsiifilised nõuded nendele töödele. Kasvatusteaduste valdkonnas võib väitekirjaks olla: · köidetult esitatud või trükis ilmunud iseseisev uurimis- või arendustöö originaaltekst ; · trükis ilmunud temaatiliselt piiritletud teadusartiklite seeria koos kokkuvõtliku analüütilise ülevaatega- artikliväitekiri; · trükis ilmunud monograafia või monograafiana esitatav väitekiri koos analüütilise ülevaatega; · juba ilmunud või väitekirjas esitatav õppe- või arenduskava, õpik või muu õppevahend (film, tarkvara jms) koos selle loomisele aluseks olnud kontseptsiooni ja selle realiseerimise käiku kirjeldava ja seletava projektiga. 4.1. Magistritöö Magistriõpe on akadeemilise koolituse teine aste, mis eeldab vastava eriala bakalaureusekraadi või sellel vastavat haridustaset
Konrad Mäe elukäik ja kunstnik inimesena Konrad Mägi sündis 1878. aastal Hellenurme koolitares, mõisa abivalitseja perekonnas, maadeuurija A. Th. von Middendorffi mõisamaadel. Mäe sünni ajaks oli tema isa Andres loobunud külakooliõpetaja ametist tulusama mõisavalitseja oma kasuks mitmel pool Tartu kandis. Mägi õppis 18881889 Uderna ministeeriumikoolis, seejärel Tartus Pelbergi algkoolis ja 1891. aastal linnakoolis. Tema kunstnikutee sai alguse 1899. aastal, mil mööblitööstuses puunikerdust õppiv noormees saadeti Tartusse Saksa Käsitööliste Seltsi joonistuskursustele, kust ta sai kunstialased algteadmised. Harrastas samal ajal innukalt näitekunsti, viiulimängu ja mitut spordiala. Ta jätkas kunstiõpinguid 19031905 vabakuulajana Peterburis parun Alexander Stieglitzi kunsttööstuskoolis, keskendus Amandus Adamsoni õpilasena puunikerdusele ja modelleerimisele. Oma iseseisvat töömeheelu alustas nooruk Tartu mööblitööstustes puunikerdajana (...
sajandi heliloojad Robert Schumann ja Ferenc Liszt. Neist viimane kirjutas ulatusliku prelüüdi ja fuuga orelile teemal B-A-C-H, kus tähed märgivad vastavalt B-, A-, C- ja H-nooti. Esimese Bachi-biograafia kirjutas 1802. aastal Johann Nikolaus Forkel, pannes sellega aluse hilisemale mahukale Bachi käsitlevale kirjandusele ja laiemalt ka romantilistele helilooja-biograafiatele. 20. sajandi Bachi-kirjandust mõjutas väga oluliselt Albert Schweitzeri 1908. aastal ilmunud monograafia. Looming, tähtsamad teosed Bachi teosed kannavad kataloogi tähistust BMW Kuulus teos: ,,Ave Maria" Kirjutas: 5 passiooni, missa, üle 300 kirikukantaadi, u 20 ilmalikku kantaati, üle 40 oreliteose klaviirimuusika orkestrimuusika Tähtsus muusikaajaloos Bach ei olnud uuendaja, vaid pigem temale eelnenud 3.sajandi muusikatraditsioonide kokkuvõtja. Bachi teosed on polüfoonilise muusika kõrgpunkt. Bachi muusika unustati pärast helilooja surma mõneks ajaks. Georg Friedrich Händel
6.) Realism eesti kirjanduses. Proosa iseloomustus. Eesti realism on hilistekkeline, temas ilmnevad puhtrealistlike tunnusjoonte kõrval ka naturalismi mõjud. 19. sajandi lõpul oli realismi küpsemine eesti kirjanduses kõige olulisem nähtus. See avardas kirjanduse võimalusi elu mõtestamisel ja tõi kaasa uue kunstitaseme. Arvustava, elu pahupooli ja ühiskonna ebaõiglust rõhutava hoiaku tõttu on eesti realistlikku kirjandust nimetatud kriitiliseks realismiks. Realistlik kirjandusvool jäi domineerima umbkaudu 1905. aastani, taandudes siis uue romantismihoovuse ees. Eestis tõusis romantismiajajärgul juhtivaks kirjandusliigiks lüürika asemel proosaeepika. Arenes jutustuse, romaani- ja novellizanr. Realistlik kujutusviis võttis eesti jutukirjanduses maad järk-järgult, ilma järskude hüpeteta. Aegamööda laienes kirjanduse ainevaldkond, tihenes realistlik olustiku-, seejärel ka inimesekujutus. Eesti küla kõr...
Tallinna tekke problemaatika arheoloogiliste allikate põhjal Juba 1930ndatel aastatel hakati Tallinna vanalinnas väikesemahulisi ehitusarheoloogilisi uuringuid tegema. Laiema ajaloolaste ringi ees tõstatati Läti ja Eesti linnade (sealhulgas eriti Tallinna) arheoloogilise uurimise vajadus 1951. aastal toimunud NSV Liidu Teaduste Akadeemia Materiaalse Kultuuri Ajaloo Instituudi pleenumil. Tõuke selleks andsid mitmed läänes avaldatud uurimused, eriti samal aastal ilmunud Paul Johanseni monograafia "Nordische Mission", kus püstitatud normannistlik teooria otse nõudis teravat vastulööki. 1952. aasta sügisel korraldas Tallinna Linnamuuseum Toompeal arheoloogilise kaevamise. Selleks rajati kolm väiksemat kaevandit, mille koht oli küll kõike muud kui õnnestunud. Nii sattus Toomkooli kaevand endisesse paekarjääri, Lossi plats 7 esised kaevandid rajati aga Toompea linnuse eelkindlustuste alale, kus varasem kultuurkiht üldse puudus. Vanema perioodi leiuaines oli äärmiselt napp. 12
infootsisüsteemid on eesmärgiks. Juurdepääs informatsioonile on tsentraliseeritum ja personaliseeritum. Luuakse nn nähtamatuid viiteid erinevate allikbaaside vahel võimaldamaks kasutajatel leida kõike kiiresti ja justkui ühest kohast. Lubatakse personifitseeritud keskkondi, kuskohalt on alati võimalik hõlpsalt ja kiiresti poolelijäänut, endale vajalikku leida, mittevajalik aga kõrvale jätta. 9. Mis on elektrooniline raamat? eraamat on teos e elektrooniline monograafia, mis on professionaalselt toimetatud ja mingil moel ka krüpteeritud ning need eraamatud nõuavad lugemiseks spetsiaaltarkvara. Tarkvara esitab elektroonilise teksti kujul, mis on mugav kasutajale ning välistab võimaluse, et tekst kopeeritakse või trükitakse paberile. 10. Mis on projekt ja aasta, mida peetakse eraamatu alguseks? Nende tekkelugu sai alguse Gutenbergi projektist (www.gutenberg.org), millega alustati 1971. aastal ning eesmärgiks oli teha avalikult
MIHKEL HEINMAA 2013 1 BIOLOOGIA AJALUGU BIOLOOGIA AJALUGU | YTM0070 KORDAMISKÜSIMUSED | MIHKEL HEINMAA | YAGMM11 | TTÜ | SÜGIS 2013 Ver. 1.1 Lugesid: Ken Kalling, Andres Veske, Erki Tammiksaar ja Marko Piirsoo 1. Tooge näiteid algainetest Antiikkultuur tunnistas 4 (5) algainet: maa, vesi, õhk, tuli (neile lisab Aristoteles eetri). Hiinas üldiselt 2: yin ja yang. Aga tunti ka 5 algelementi: vesi, puit, tuli, maa, metall. Jaapanis: maa, vesi, tuli, tuul ja tühjus (sama Indias). 2. Mida kujutab endast Olemsie Suur Ahel? Olemise Suur ahel (Scala Naturae) on r...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
