*passiivsed lihtinimesed *inimlikke omadusi kehastavad loomad Loodus- ja miljöökujutlused *reaalsuse ja fantaasia põimumine *korduvad värvid *loodusdetailid ja esemed Kirjandusikud rõhmitused *Noor -Eesti 1905 1916 (Tartus) *,,Siuru" 1917 1919 (Tallinnas) *,,Tarapita" 1921 1922 Tuglas kirjanduselu organiseerija *Eesti kulutuurikapitali mõtte üks algatajaid(alates 1925 ) *Eesti Kirjanikkude Liidu looja (1922) *Ajakiri ,,Looming" esimene toimetaja oli Tuglas (1923) *Eesti entsüklopeedia " ja ,,Eesti bibliograafilise leksikoni " toimetaja *Eesti Kirjanduse Seltsi juhtimine (1929-1940) Tuglase reisikirjad : *Teekond Hispaaniasse" 1918 *,,Teekond Põhja-Aafrikasse 1928-1930 *,,Ühe Norra reisi Kroonika" 1939 Kirjanduslikud uurimused: *,,Eduard Vilde ja Ernst Peterson" 1909 *,,Kirjanduslik stiil" 1912 *,,Ado Grenzsteini lahkumine" 1917 *Juhan Liiv" 1927 *,,Eesti kirjameeste Selts" 1932 *,,Lühike eesti kirjanduslugu"
väljapaistva loominguga. Elu tõetruu kujutamise eest astus ta välja ka oma ajaleheartiklites. Eesti realismi esimene tippteos oli Vilde külaromaan ,,Külmale maale." Elulisi probleeme käsitles ta ka oma töölisromaanis ja paljudes jutustustes ning novellides. Romaanitriloogias ,,Mahtra sõda" lähtus Vilde elutõe mõõdupuust ka eesti rahvaajaloo kirjanduslikul töötlemisel. Tema hilisemates teostes süvenes ja muutus keerukamaks inimsekujutus ja täiustus kirjanduslik stiil (Mäeküla piimamees). Kõige viljakam kirjanik E.Vilde oli vaadetelt sotsiaaldemokraat, seetõttu kujuned eesti realismile eriomaseksjooneks terav ja teadlik tähelepanu inimese seisusliku ning ebavõrdsuse ühiskondliku ülekohtu vastu. Vilde kujunemisel oli tähtis osa saksa kirjandusel. Vilde töötas mitmetes ajalehtede toimetustes, koos vaheaegadega kestis tema ajakirjanikupõli üle 20 aasta. Vilde mahukas jutu- ja romaanilooming valmis ajakirjaniku töö
Friedebet Tuglas 1886 Tartumaa 1971 Tallinn Kodanikunimi kuni 1923.aastani oli Mihkelson, sündis Ahja mõisas. Pärast algõpetust Maaritsa ja Uderna koolis asus Tuglas 1901. aastal õppima Tartu linnakooli. Tekkisid sidemed koolinoorte vaimselt erksama osaga. Tuglas tegutses salajastes õpilasringides, võttis osa Noor-Eesti rühma kujundemisest. 1904. aastal jätkas Tuglas õpinguid Treffneri gümnaasiumis, kuid kool jäi pooleli. Revolutsiooniline 1905. aasta haaras kaasa ning sotsiaaldemokraatliku partei salajase tegevusega ühinenud Tuglas levitas lendlehti ja käis kõnepidajana mööda Eestit. Ta arreteeriti ja ta pidi istuma 2 kuud Toompea vanglas. Pärast vabanemist läks kirjanik maapakku, sest revolutsioonilise tegevuse eest ähvardasid teda veel märksa tõsisemad karistused. Tuglas elas paguluses peaaegu 11 aastat. Põhliseks asukohaks oli Soome
1. Tuglase elu ja looming ? elukäik Friedebert Tuglas oli pärit Ahjalt. Ta õppis Prangli kihelkonnakoolis (venekeelne haridus) ja Uderna ministeeriumikoolis. 1901. aastal suundus ta Tartu linnakooli, seal õppimise ajal ilmus lastejutt "Siil". Seejärel jätkas ta haridusteed Hugo Treffneri Gümnaasiumis. Tuglas võttis osa 1905. aasta revolutsioonist. Ta arreteeriti detsembris ja ta veetis kaks kuud Toompea vanglas (kus kirjutas proosaluuletuse "Meri"). 1906.1917. aastani elas ta pagulasena peamiselt Soomes ja Pariisis. 1918. aastal abiellus ta Emma Elisabet Oinasega. Friedebert Tuglas kuulus kirjanike rühmitusse "Noor-Eesti". Aastail 19211922 oli ta kirjanikkude ühingu "Tarapita" samanimelise ajakirja väljaandja ja vastutav toimetaja.
Linnakool lõpetatud, asus F. Mihkelson Treffneri gümnaasiumi. Selle õppeasutuse õhkkond oli talle aga üsna vastumeelt. Saabus 1905. aasta oma vabadusideede ja tormilise rahvaliikumisega, koolitöö jäi sinnapaika, noor aatemees sukeldus ülepeakaela kirjandus- ja ühiskonnaellu. Käis kõnepidajana mööda Tartu-, Lääne- ja Harjumaad, pandi Toompea vanglasse. Sealt paari kuu pärast välja lastud, kadus maapakku. Pagulusaastail 1906-1917 elas Tuglas põhiliselt Soomes vaheldumisi Helsingis, sisemaal ja saartel. Ta veetis mitu talve Pariisis, peatus lühemat aega Münchenis ja Genfis. Rändas mööda Itaaliat, Hispaaniat, Skandinaaviat ja Belgiat, mõistagi minimaalse reisirahagam teinekord lausa nälga nähes. Nõnda võib öelda, et Tuglas viis nooreestlaste lipukirja saagem eurooplasteks ellu kõige otsesemas mõttes. Sisuliselt tähendab see, et Tuglas täitis kodumaast sunnitud eemaloleku aja Euroopa
Friedebert Tuglas 1886 1971 Tähtsamad eluaastad: · Tuglas oli Suitsu kõrval kirjandusliku rühmituse "Noor-Eesti" hing algusest lõppuni, · Ta koostas, toimetas ja kirjutas rühmituse väljaandeid, · Ta oli kirjanduselus väga aktiivne, · Ta toimetas kirjanduslikke ajakirju "Odamees", "Ilo" ja "Tarapita". · 1923.a asutas kirjandusliku ajakirja "Looming" ja toimetas seda aastani 1926. Ajakirjas ilmus ilukirjandust ja kriitikat. Sellisena ilmub ajakiri tänapäevani.
SIURU Loomiserõõm see olgu meie ainus tõukejõud. (Fr.Tuglas) Jätkas Noor-Eesti uuromantilist suuna, taotleti vormitäiust ja kunstilist mõjukust. Siurulased rõhutasid, et looming sünnib inimese sisemisest vajadusest. Looming väljendab isiklike tundeid ja elamusi. Siuru pöörudub oma luulega lihtinimese tunnete, maisterõõmude ja ihade poole. 17.mai 1917 registreeriti ametlikult kirjanduslik sõpruskond. Liikmed, kelle perekonnanimede esitähed moodustasid sõna GUSTAV. G-Gailit (hüüti Ge), U- Under(hüüti printsessiks), S-Semper, T-Tuglas(hüüti Felixiks), A- Adson(Paaz), V- Visnapuu(hüüti Vürstiks). Siuru luuletajad on emotsionaalsemad. Proosasse tuleb koos nendega katastroofi pilte ja fantastikat. Pilkav suhtumine tõusikutesse. Avalikud esindamised ja sagedased skandaalid. Luuletasid lilledest ja armastusest ajal mil oli sõda. Rühma esimene suurem
albumit ,,Kiired". 1904 aastal otsustati välja anda järjekordne album, uue pealkirjaga ,,Noor- Eesti", see aga ilmus tsensuuri tõttu alles 1905.a suvel. Peamisena jäi albumist kõlama loosung- ,,Olgem Eestlased, aga saagem ka Eurooplasteks". Noor Eesti on 20.saj alguses Tartus kokkutulnud noorterühmitus, mis muutis oluliselt kogu Eesti vaimsust ja kultuuri. ,,Noor-Eesti" I 1905, II 1907, III 1909, IV 1912, V 1915. Tuumiku moodustasid-Gustav Suits, Fr. Tuglas, Bernard Linde, Johannes Aavik, Villem Grünthal-Ridala. Aino Kallas, Jaan Oks. 1912 registreeriti Tartus Eesti Kirjanikkude Selts Noor-Eesti. Asutajaliikmeid oli 61. Selts tegeles liinil Tartu-Helsingi. Noor-Eesti üks eesmärke oli integreerida Prantsuse, Itaalia ja Skandinaavia kirjanduse uusi suundi. Noor-Eesti tähistab eestikeelse linnakultuuri algust. Modernismi ja uusromantismi võitu realismi üle. Tähistab Eesti keeleuuenduse liikumist. Rühmitus jagatakse kolme perioodi:
Kõik kommentaarid