Vastus leiad õppematerjalist: Teabe kirjeldamine ja metaandemd

Teabe kirjeldamine ja metaandemd (0)

Ühiskond - Ühiskond

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Milline organisatsioon maailmas tegeleb kataloogimisreeglisteühtlustamisega?
Mis on kataloogimine?
Mis on bibljokirje?
Mis on bibliograafiline kirjeldamine?
Mis on monograafia?
Mis on jätkväljaanne?
Millised kataloogmise tööprotsessid ei ole standardis välja toodud?
Mis on kirje ala?
Mis on kirje element?
Mis on vastutusandmed?
Mis on alternatiivpealkiri?
Mis on rööppealkiri?
Mis on laadi üldmäärang?
Mis on laadi erimäärang?
Mis on analüütiline kirje millistest põhiosadest see koosneb?
Mis on kõige tähtsam andmekogum nii kaart kui elektronkataloogis?
Milline Eesti riigi sisene asutus on autoriteediks kirje reeglite alal?
Mis eesmärgil on MARC loodud?
Mis on normkirje?
Mis on kontrollitav nimevorm?
Mis identifitseerib MARC kirje välja ja mis eraldab väljadel olevaid kirjeelemente?
Milleks kasutatakse märkusi?
Mis on metaandmed?
Milliste ressursidega on metaandemete kasutamine seotud?
Millised Eesti raamatuogusüsteemid kasutavad MARC 21?
Kes ja millal lõi idee universaalsest bibliograafilisest arvestusest?
Kes tõi 19saj välja kataloogmise põhitõed?
Mis aastal võeti vastu Pariisi printsiibid?

Teabe kirjeldamine ja metaandemd.
EKSAM 8 mai. Kell 12.15-16.00
Kordamisküsimuste vastused.

Milline organisatsioon maailmas tegeleb kataloogimisreeglisteühtlustamisega? – IFLA kataloogmissekstioon.

Mis on ISBD ? Too välja 8 ISBD-d koos eestikeelse nimetusega. – ISBD on rahvusvaheline standard.

ISBD(M) – monograafiad
ISBD(G) – rahvusvahelised kirjereeglid
ISBD(CR) – jadaväljaannete ja teiste jätkuvate väljaannete (continuing resources)
ISBD(NBM) – audiovisuaalteavikud
ISBD(CM) – kaarditevikud
ISBD(A) – vanaraamat (enne 1801.a. ilmunu)
ISBD(PM) noodid
ISBD(ER) elektroonilised teavikud

Nimeta 2 kirjeldamisviisi. - Kataloogide sisu ja kaartkataloogi järgi.

Järjesta kirje alad koos alade põhiandmeallikaga.

Pealkirja - ja vastutusandmete ala ; andmeallikas: tiitelleht
Kordustrükiandmed; andmeallikas : tiitelleht, eesmik, kolofoon
Ilmumisandmete ala ; andmeallikas : tiitelleht , eesmik , kolofoon
Füüsiline kirjeldus ; andmeallikas : teavik tervikuna
Seeriaandmed ; andmeallikas : tiitelleht , eesmik, kaas, kolofoon
Märkused ; andmeallikas : mistahes allikas ; keel : eesti
Standardnumber

Mis on kataloogimine? - Tööprotsesside kogum, mis kidlustab kataloogide loomise ja fuktsioneerimise.

Mis on bibljokirje? - Kujutab endast andmekogumit teaviku kohta.

Mis on bibliograafiline kirjeldamine? - On esimene, kõige üldisem teaviku analüüs-sünteesi aste.

Mis on monograafia? - Üheosaline väljaanne.

Mis on jätkväljaanne? – Ilmub iga aasta tagant.

Millised kataloogmise tööprotsessid ei ole standardis välja toodud? – Liigitamine ja märksõnastamine.

Mis on kirje ala? - Kirje osa, mis hõlmab teatud sisu ja ülesandega kirjeelementide rühma.

Mis on kirje element? - Sõna või fraas mis seob bibliokirjet.

Mis on vastutusandmed? - Väljaande intellektuaalse või kunstilise sisu või teostuse eest vastutavad isikud või kollektiivid.

Mis on alternatiivpealkiri? - Kahest võrdväärsestosast koosneva ehk- või või-sidendiga ühendatud põhipealkirja teine osa.

Mis on rööppealkiri? - Rööppealkiri peaks olema sama teose pealkiri ainult erinevates keeltes.

Mis on ISBN ? - Rahvusvaheline raamatu standardnumber.

Mis on ISSN? - Rahvusvaheline jadaväljaande standardnumber.

Mis on laadi üldmäärang? - Näitab, millisesse teavikute laiemasse rühma väljaanne kuulub.

Mis on laadi erimäärang? - Näitab, millisesse teavikute kitsamasse rühma väljaanne kuulub.

Mis on analüütiline kirje, millistest põhiosadest see koosneb? - Anaalüütiline kirje on teaviku osa kirje. Põhiosad on artikli andmed, ühendav element, artikli ilmumisallikat identifitseerivad andmed, andmed artikli paiknemisest ilmumisallikas

Seeriasisene number märgitakse alati araabia numbriga.

Mis on kõige tähtsam andmekogum nii kaart – kui elektronkataloogis? - Autor ja pealkiri.

Milline Eesti riigi sisene asutus on autoriteediks kirje reeglite alal? – Rahvusraamatukogu .

Mis on MARC ? - Masinloetav kataloogimissüsteem.

Mis on OPAC? - Avalik sidus kataloog.

Mis on AARC? - Anglo-Ameerika kataloogimise reeglid.

Mis eesmärgil on MARC loodud? - Et vahendada bibliograafilist infot ja vähendada kataloogimise kulutusi.

Mis on normkirje? –

Mis on kontrollitav nimevorm? –

Nimeta maailmas kasutusel olevaid MARC formaate. -

Mis identifitseerib MARC kirje välja ja mis eraldab väljadel olevaid kirjeelemente? - Marc väli koosneb põhiväljadest, alamväjadest,indikaatoritestja tähistest, kirjeelemente eraldab püstkriips ja alamvälja tähis kuni väljani 008 tähistatakse süsteemi põhiselt.

Igale rööppealkirjale eelneb põhipealkiri.

Kõigile pealkirja täiendandmetele eelneb koolon ( : )

Ühes väljaandes tiitellehel olevate sama autorite teoste pealkirjad eraldatakase ülakomaga.

Põhipealkiri kirjutatakse ümber nii........

Vastutusandmed kirjutatakse selliselt nagu nad on teavikus.

Mujalt kui tiitellehelt võetud vastutusandmed pannakse kirje esimeses alas [ ]

Kordustrükiandmed märgitakse kirjesse, kasutades teose tiitelleht,esileht,tagumine leht.

Ilmumiskoht on kehtestatud andmeallikas esinev [ ]

Gregooriuse kalendri järgi antud aastaarvud esitatakse araabia numbriga.

Tekstilisi ja numbrilisi tabeleid ................ illustratsioonideks.

Kaane formaat esitatakse cm.

Irdlisa on kirjeldava väljaandega koos ilmunud lahtine lisa.

Seeriaandmete ala ümbritsetakse standardkirjes ..............

Milleks kasutatakse märkusi?

Mis on metaandmed ? - On muutunud tööriistaks, mida kasutatakse info kättesaamiseks võrgust

Nimeta tuntumad ressursikirjeldamise metaandmed. - Marc ja Dublin Core.

Milliste ressursidega on metaandemete kasutamine seotud? –

Millised Eesti raamatuogusüsteemid kasutavad MARC 21? –

Kes ja millal lõi idee universaalsest bibliograafilisest arvestusest?

Kes tõi 19.saj välja kataloogmise põhitõed? –

Mis aastal võeti vastu Pariisi printsiibid ? –

Nimeta kirjetasandid. -

Mida tähendavad lühendid:
s.l.
s.n.
s.a.
etc.
et al.

.DOCX Laadi alla originaalfail 3 lk · .docx · 12 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-10-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti

12 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kats74 Õppematerjali autor

andmeallikas marc tiitelleht standardnumber vastutusandmed tööprotsessid andmekogum araabia pealkirjad dublin põhitõed Teabe kirjeldamine

Sarnased õppematerjalid

docx

kataloogimissektsiooni tööst kirjereeglite arendamisel

Ülevaade kataloogimissektsiooni tööst kirjereeglite arendamisel Kataloogimissektsioon analüüsib kataloogimistegevuse funktsioone igasugust tüüpi materjalide ja meedia jaoks. Sektsioon arendab kataloogimise reegleid, juhiseid ja standardeid bibliograafilise informatisooni jaoks, võttes arvesse tehnika ja võrgukeskondade arendamist, et tagada universaalne juurdepääs bibliograafilisele informatsioonile. Sektsioonil on lähedased suhted paljude organisatsioonide ja institutsioonidega, sealhulgas näiteks rahvusvahelise kataloogimise ja standardimise komiteega. Vanim sektsiooni aastaaruanne IFLA kodulehel pärineb aastast 1994-1995, kokkusaamise raport ning strateegiline plaan aastast 1998. Hiljutiseim plaan pandi paika aastatel 2007-2009, millega seati kaheksa eesmärki. Neist esimene on edendada rahvusvahelise kataloogimise- koodi arendamist. Teiseks: jätkata FRBR mudeli arendamist ja kasutamist. Kolmandaks: jätkata ISBD läbivaatamist. Neljan

Raamatukogundus ja infokeskkonnad

odt

Infoteaduse lõpueksami küsimused ja vastused

......................21 4.Infootsing andmebaasides: avatud juurdepääsuga ja litsentseeritud AB-sid, nende otsivõimalused.......................................................................................................................22 5.Interneti infootsivahendid - tüübid, otsivõimalused, eelised ja puudused. Veebiressursside hindamiskriteeriumid.............................................................................................................23 TEAVIKUTE KIRJELDAMINE JA SISU ANALÜÜS...........................................................25 1.Bibliokirje ja sellele esitatavad funktsionaalsusnõuded.....................................................25 2.Kataloogimisreeglite rahvusvaheline ühtlustamine 20. sajandil. ......................................27 3.Annotatsioon ja referaat: sarnasused, erinevused, tüpoloogia............................................28 INFOTEADUSE UURIMISMEETODID.........................................................

Infoteadus

doc

Teaviku leidmine elektronkataloogi ESTER vahendusel

Nimi: ANNERIIN TRUU Õpperühm: IK 12 Praktiline töö nr. 2: teaviku leidmine elektronkataloogi ESTER vahendusel http://www.ester.ee/search~S1*est 1) Millega elektronkataloog ESTER näol tegemist on? Mida kataloog teha võimaldab? E – KATALOOG ESTER on 15 Eesti suurema raamatukogu ühiskataloog. Kataloogis on andmed ülikoolide kolledžite ja erialaraamatukogudes leiduvate teavikute kohta. E – kataloog ESTER sisaldab kirjeid raamatute,perioodikaväljaannete,nootide, helisalvestiste, e – ressursside jms kohta. Eesti ajakirjanduses ja kogumikes avaldatud artikleid otsi Eesti artiklite andmebaasist ISE. E – kataloog ESTER võimaldab:  Otsida kataloogis sisalduvaid teavikuid paljude tunnuste alusel:autor, pealkiri, märksõna kohaviit, udk liik, isbn jne.  Leida raamatute ja muude väljaannete bibliograafilised ning leidumusandmed  Leida eksemplaride täpne asukoht raamatukogus  Näha, kas väljaanne on

Infootsing: allikad ja meetodid

doc

Infootsing ja infoallikate 1 praktiline töö

Valikaine: Infoallikad ja infootsing Praktiline töö nr.1 : raamatu leidumuse kindlakstegemine raamatukogude elektrooniliste (koond)kataloogide alusel ja nõuetekohaste viidete vormistamine Praktilise töö eesmärgid:  ülevaate saamine eesti suuremate raamatukogude elektroonilisest koondkataloogist ESTER  elektronkataloogidest andmete otsingu kogemuse omandamine  nõuetekohaste viidete vormistamine (vt. teema 3 jaotusmaterjal: viitamine). Kataloogis olevad bibliograafilised kirjed tuleb muuta bibliograafilisteks viideteks, mida kasutatakse teadustööde, artiklite jms kasutatud kirjanduse loeteludes. Nt raamatu kirjed kataloogis: Intellectual capital and knowledge management : strategic management of knowledge resources / Federica Ricceri. London : Routledge, 2008 xvii, 204 lk. : ill. ; 24 cm. ISBN/ISSN: 9780415403924 (hbk.) Psühholoogia alused / Talis Bachmann, Rait

Õigus