Eduard Vilde elulugu, looming ja Mälestuse jäädvustamine. (0)

Elulugu
Eduard Viiralt sündis 20. Märtsil 1898. a. Peterburi maakonnas Robidetsi mõisas mõisateenijate pojana. Isa oli tal Anton Viralt ja ema oli Sophie -Elisabeth. Eduardil oli ka kaks venda Oskad Viiralt ja August Viiralt. Alles 1909. aastal tuli ta perekonnaga Eestisse tagasi, ja hakkasid elama Järvamaal Koeru vallas. Vanemad panid Eduardi Koeru haridusseltsi kooli. Peale seda läks Eduard sealsamas saksa erakooli. Selles koolis sai Eduard peale Vene ja saksa keele oskuse kaasa ka prantsuse keele algete tundmise. Koolis meeldis talle väga joonistada. Aga siis kui algas I maailmasõda läkid perekond elama Tallinna. Kuna Eduardile meeldis kunst , siis hakkas ta Tallinna Kunsttööstuskoolis käima.
Tänu Saksa okupatsioonile ei õnnestunud Eduardil Tallinna Kunsttööstuskooli lõpetada. Siis kui algas Vabadussõda, siis oli Eduard üks neist vabatahtlikest kes astus Tallinna Kooliõpilaste pataljoni . Siis kui käis sõda, osales Viiralt oma esimesel kunstinäitusel, 1919. aasta suvel. Sõjas pidi Eduard olema 1919, aasta märtsini. Siis kui Tartus avati Pallase kunstikool hakkas Viiralt vabal ajal kunstiõpinguid jätkama, kuni kevadel 1920. a. ta sõjaväest minema saadeti, võis ta end täielikult kunstile pühendada.
Peale seda kui Viiralt lõpetas Pallase kunstikooli, asus ta Anton Starkopfi skulptuuriateljees skulptuuri eriala õppima. 1924. aastal lõpetas ta Pallase graafiku ja kujurina. Peale kooli lõppu kutsuti ta sinna kooli graafiliste tehnikate õpetajaks. Aastatel 1925–1939 elas ta Pariisis. 1927. aastal valiti ta Pariisi Sügissalongi liikmeks. Prantsusmaal viibides töötas Viiralt ka mitmete prantsuse ajakirjade heaks ning illustreeris kaks raamatut.
1939. aasta sügisel, II maailmasõja puhkedes, sõitis Eduard Viiralt tagasi Eestisse aga juba 1946. aasta sügisel sõitis Viiralt tagasi Pariisi. Tema Viimseks elupaigaks jäi Sceaux's asuv maja aadressil Rue Houdan 61. Eduard Viiralt suri 8. jaanuaril 1954. aastal maovähi tagajärjel 55-aastasena Pariisis, Danncourti haiglas ning maeti 12. jaanuaril 1954. aastal Père-Lachaise'i kuulsuste kalmistule.
Looming
Esimesed Viiralti teosed pärinevad Aastast 1916. ( Puu- ja linoollõiked ) ning 1917. aastast esimesed  ofordi - ja estambikatsetused. Järgneval perioodil oli ta parimad tööd raamatugraafikas.
1923–1925 illustreeris Viiralt  "Võrumaa jutud", 1925 "Muinasjutud", 1924–1925 Eduard Tennmanni usuõpetuse lugemikud, ja 1928 Aleksandr Puškini "Gabrieliidid", Marie Underi "Rõõm ühest ilusast päevast". Kuna ta oli kuulus graafik, töötas ta puulõikes, (kõrg- ja sügavtrükis), ofordis,akvatintas (ka kõrgtrükis), litos ja monotüüpias.
1925. aasta sügisel, olles saanud Kultuurkapitali Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse üheaastase stipendiumi, sõitis Viiralt enesetäiendamiseks Pariisi. Sellest ajast pärinevad tööd "Põrgu", " Kabaree " (Lisa 1) "Jutlustaja", "Neegripead" ja " Lamav tiiger" (Lisa 2).
Reisil Marokosse 1938. aastal lõi Viiralt töid, mis tabasid sügavamalt subjekti olemust, näiteks "Noor araabia poiss" ja "Berberinaine kaameliga" Sõjapäevadel sündisid "Eesti neiu", "Viljandi maastik", " Virve " ja "Monika" ja paljud teised tööd.
Mälestuse jäädvustamine

Kunstniku 100. sünniaastapäevaks valmis Mai Levini abiga album "Eduard Viiralt", milles on põhjalik monograafia, ulatuslik valik reproduktsioone.
2010. aasta novembris avati Marokos Marrakechi vanalinnas Eduard Viiralti kunagises elukohas mälestustahvel, millele on kirjutatud tekst nii eesti, prantsuse kui ka araabia keeles.
1997. aastal asutasid väliseesti kunstikogujad Harry Männil ja Henry Radevall koostöös Tallinna linnavalitsuse ja Eesti Kunstimuuseumiga Viiralti 100. sünniaastapäeva puhul Viiralti auhinna  graafikule, kes osaleb Viiralti sünniaastapäeval avataval näitusel ning järgib oma loomingus žürii hinnangul kõige paremini eesti graafika traditsioone.
2004. aastast annavad Kultuurkapital ja kultuuriministeerium igal aastal Kunstiakadeemia aastapäeval välja Eduard Viiralti nimelist stipendiumi. Kunstitudengile või noorele kunstnikule välismaal enesetäiendamiseks antava stipendiumi suuruseks määrati 15 000 krooni.
Tartus, Ihastes, asub Eduard Viiralti tänav.