Eduard Wiiralt (1)

Eduard Viiralt
( 1898 -1954)
Elukäik
Eesti graafik relalismi kunstivooluga sündis 20 märtsil 1898 a. Peterburis mõisateenindaja pojana . 1909 a. siirdus tema perekond Eestisse, kus isa sai tööd Varangu mõisas Järvamaal. Maailmasõja puhkedes asusid nad elama Tallinna, kus kunstikalduvustega noormees , kellele vanemad oleksid soovinud kantseleiametniku elukutset, valis edasiõppimiseks Tallinna Kunstitööstuskooli. Pärast kooli lõpetamist 1919 a. oktoobris jätkas oma õpinguid Tartus Pallases Anton Starkopf´i skulptuuriateljees. 1922-23 aa. jätkas õpinguid Pallase stipendiaadina Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemias professor Selmar Werner´i juhatusel . 1923 a. sõitis Viiralt tagasi Tartusse. 1925 a. olles saanud Kultuurkapitali Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse üheaastase stipeendiumi, sõitis Viiralt Pariisi, ning elas seal 1939 a-ni, seejärel tuli tagasi Eestisse. 1946 a. sügisel pöördus kunstnik lõplikult tagasi Pariisi ning tema viimaseks elupaigaks jäi linna lõunaosas Sceaux´s asuv maja aadressil Rue Houdan 61. Eduard Viiralt suri maovähi tagajärjel 55- aastasena Pariisis ning maeti teda 12 jaanuaril 1954 a. Pére-Lachaise´i kalmistule. Kunstniku 100. Sünniaastapäevaks on valmis Mai Levin ´i abil album „Eduard Wiiralt “, milles on põhjalik monograafia, ulatuslik valik reproduktsioone ning kokkuvõte prantsuse, inglise, saksa ja vene keeles.
Looming
1916 a. pärinevad Eduardi esimesed puu- ja linoollõiked ning 1917 a. esimesed ofordi- ja estambikatsetused. 1923-28 oli tema viljakas periood eelkõige raamatugraafikas:

• 1923-25 aa. illustreeris Juhan Jaig´i „Võrumaa jutud“
  
• 1925 a. illustreeris Jakob Kõrv´i „ Muinasjutud “
  
• 1924-25 aa. Illustreeris Eduard Tennmann´i usuõpetuse lugemikud
  
• 1926 a. illustreeris koguteose „Eesti. Maa. Rahvas. Kultuur“
  
• 1928 a. illustreeris Aleksandr Puškin´i „ Gabrieliidid “
  

Võimeka graafikuna töötas ta puulõikes ( kõrg- ja sügavtrükis), ofordis, akvatintas ( ka kõrgtrükis), litos ja monotüüpias.
Perioodi tööd, millal ta elas Pariisis:

• „Põrgu“ – ofort, vasegravüür (1930-32)
  
• „Kabaree“ – ofort, vasegravüür ( 1931 )
  
• „Jutlustaja“ – lito (1932)
  
• „ Neegripead “ – kuivnõel (1933)
  
• „Claude“ – puugravüür (1936)
  
• „ Lamav tiiger“ – pehmelakk (1937)
  

Sõjapäevadel sündisid:

• „Eesti neiu “ – pehmelakk, värviline akvatinta (1942)
  
• „Viljandi maastik “ ja „ Virve “ – kuivnõel (1943)
  
• „Monika“ – metsotinto (1942)
  

Eduard Viiralt on esinenud näitusel: Helsingis , Pariisis, Lübeckis, Kielis ja Köningsbergis (1929), Kölnis ja Kopenhaagenis (1930), Marseille ´s (1933), Moskvas (1935), Riias ja Kaunases (1937), Varssavis (1933, 36), Krakówis (1936), Brüsselis ja Clevelandis (1935), Chicagos , Bostonis, Baltimore ´is ja New Yorgis (1936), Strasbiurg´is (1923, 39), Amsterdamis (1935, 39), Johannesburgis (1939), Roomas, Varssavis ja Antwerpenis (1939) jne.