isiku- ja omandi puutumatus, trükivabadus. Kõik võrdsed. Kolmas seisus talupojad ja töölised Ilmaliku kutsumuse õpetus tee oma tööd hästi ja sul läheb hästi. See meeldib jumalale. Sellega õigustasid puritaanid oma äritegevust. Hugenott prantsuse kalvinist. Prespüterid puritaanid, kes tahtsid, et koguduse eesotsas oleks koguduse vanemad presbüterid. Need valiksid koguduse vaimulikud. Piiskoppi ei ole. Independentid puritaanid, kes arvasid, et kogudused peaksid olema sõltumatud kõigist ja kõigest. Fronde võimude vastu tegutsemine. lettres de cocnefet vahistamise või maalt välja saatmise käsk, millel oli juba kuninga allkiri, kuid nime koht oli töhi.
House of Lords- ülemkoda, istusid osalt pöritavatel, osalt ametiseisundiga kaasnevatel kohtadel kõrgaadlikud ja valimulikud House of Commons- alamkoda, liikmed valiti House of Parliament- on Westminster'i paleee, kus parlament koos käib Long Parliament- Charles I 1640 aastal kutsus kokku parlamendi, parlament esitas pika kaebuste nimekirja ja Charles I saatis nad laiali, kuid probleem jäi lahendamata ja charles kutsus parlamnedi uuesti kokku, seda nim Long parliament Independentid- äärmuspuritaanid, ei toetandud ühtki riiklikku religiooni, nõudsid usuvabadust Ümarpead- parlamendi toetajad, kutsuti ümarpeadeks lühikese soengu tõttu, Kavalerid- kuninga liitlased Raudkülgsed- sõjaväeosa , range disipliiniga ja tugev relvastus, usuline vaimustus Lordprodektor- Cromwelli tiitel Toorid- konservatiivid (kord majas) Viigid- partei liikmed (vabameelsed, uued kombed tere tulnud) Kuulus revolutsioon-james II veretu kukutamine ja William III võimuletulek, absol.
· Oliver Cromwell sõjaväe reform tugevdas distsipliini. · Poliitiliselt nõuti parlamendivõimu, kusjuures valimisõigus ainult varakatele. · Südametunnistusevabadust vabadus tunnistada ühte või teist usku ilma tagakiusamiseta. · Nõuti kohtupidamist kuninga üle, mõisteti võimukuritarvitamises süüdi ning hukati kuningas Charles I (1649). · Independenditest said vabariigi pooldajad. · Independentid sattusid vastuollu presbüterlastega, kes olid parlamendis enamuses. Seetõttu toimus riigipööre, millega independenluse juht Cromwell asus vägivalla teel võimule, sõjaväelaste abiga (1648) Vangistati ka 143 parlamendisaadikut. b) Levellerite liikumine: · Toetajateks sõdurid, käsitöölised, väikekodanlus, osa talupoegi. John Lilburne oli levellerite ideoloogiline juht.
reformide elluviimisel ning kodanike osalus kasvab koos ühiskonna arenguga. Erakonnad - poliitilised ühendused, kuhu võimu teostamiseks koonduvad inimesed, keda seob lähedane arusaam poliitika laiemast eesmärkidest, lihtsalt huvirühmast eristab neid võime erinevaid üksikhuve laiemaks tervikuks sulatada ja selgelt väljendatud soov võimu teostada. Tekkisid koos poliitikaga nt Inglise revolutsioonis 1640-1660 konkureerisid juba eri rühmitused, nadu independentid ja levellerid. Oluline tõuge erakondade arengusse oli 18.saj lõpul Ameerika ja Prantsuse revolutsioonidel. Sealt edasi saab jagada erakondade arengu 5 põhijärguks: Eel- ehk protoerakonnad Kaadierakonnad Patronaažierakonnad - erakond, kes jagab oma toetajatele ka mittepoliitilisi haldusametid ministeeriumi spetsialistidest rongisaatjateni - > korruptsioon natuke Massierakonnad
piirangud: 1. Kuningal pole õigust määrata uusi makse ilma parlamendi nõusolekuta 2. Meelevaldsed vangistamised on keelatud - ,,Eleven years tyranny" (1629-40): Parlament laiali, ebaseaduslikud maksud - Nõunik Straffordi Earl leidis kaubseid teid uute maksude määramiseks (hukati 1641) 1635 Ship Money (Laevaraha) - Usupoliitika: Toetas anglikaani kirikut, puritaanide tagakiusamine (Independentid =sõltumatud), Sotimaa prebüterlaste mäss 1638, peapiiskop William Laud (hukati 1645) - ,,Lühike parlament" (1640) Ei andnud kuningale lisaraha. - ,,Pikk parlament" (1640-53) - John Pym, puritaanide juht parlamendis. - 1641 Aasta seadus: 1.Kuningas ei tohi parlamenti laiali saata ilma parlamendi nõusolekuta. 2. Kuningas peab kutsuma parlamendi kokku vähemalt iga kolmas aasta - Charles I läheb vangistama parlamendi opositsiooni esindjaid (tollal Iirimaal katoliiklaste mäss 1641)
annaabi.ee 
