Umbes 20-aastasel sai temast rüütel. Tseremoonial pidi ta eelmise öö veetma palvetades ja oma relvi valvates. Tseremoonial pidi lausuma tõotuse ning talle löödi mõõgaga lapiti pähe. Pidi olema aadliperekonnast pärit ning vanemad seaduslikus abielus. Relvastus: peamised ründerelvad olid piik ja mõõk, amb, pikkvibu. Kaitserelvastus tugevnes võeti kasutusele kahekäemõõgad, sõjakirved ja nuiad. Hiljem hakati kandma rõngassärki, kiivrit, kilpi. Ajaviide: pidustused, ballid. Päeval käidi jahil, peeti turniire. Elamu: Linnused. Ehitati kiviehitisi. Linnuste suurus ja tugevus sõltus omaniku jõukusest, väikerüütlid alasid aga tornlinnustes. Suurnike linnused kujunesid kivist kindluskompleksideks ning neid piirasid mitmekordsed eelkindluste vööndid. Linnuseid rajati looduslikult kaitstud kohtadesse. Hiljem elu muutus luksuslikumaks, linnused asendusid lossidega. Suhtumine naistesse: Abielluti. Tüdrukutelt nõusolekut abiellumiseks ei küsitud. Pruut ja
E-mail: [email protected] Avatud: E-N 7 - 23 R 7 - 01 L 8 - 01 P 8 - 21 Alustas tegevust 1991 aastal. Juba 1993 aastal tehti Cateringi Vabariigi Presidendi vastuvõtul Frens Catering on ehk kõige tuntum ja hinnatuim firma, mis Cateringi pakub. Firmal on ka oma veebipood http://www.pood.frens.ee/ Kust saab tellida erinevaid toite. sünnipäevapeod ja ettevõtete aastapäevad pidulikud lõuna- ja õhtusöögid büroode ja tootmishoonete avamised kliendipäevad aiapeod ja piknikud ballid pulmad vastuvõtud presentatsioonid stiilipeod Cateringi filiaalid asuvad siis Tallinnas, Tartus ja Pärnus. Igas linnas on eraldi köök-ladu olemas. Frens Catering Frens Catering Frens Catering Tallinn Tartu Pärnu telefon: 6 979 telefon: 7 309 734 telefon: 44 200 faks: 7 309 731 51 320 faks: 6 979 e-post: faks: 44 51 321 201
kaitseseisukorra tingimustes jagunes ühiskond mitmeks üksteisele osaliselt vastanduvaks rühmaks. Suur soov inimestel oli siiski saada haridust ning lootes selleläbi paremale elujärele jõuda. Sellega kaasnedes kasvas eestlaste hulgas lugemishuvi, kuid see vaid tänu arenevale kirjanduselule. Hakati rohkem tundma elust rõõmu ning arenes linnakultuur, kushulgas toimusid teatrietendused, kontserdid, kunstinäitused, ballid, sentskondlikud koosviibimised jne. Tänu tehnikale arenes ka kino ning filmikunst. Sport oli ka tollel ajal populaarne, eriti tõstmine ning maadlemine. Suured muutused toimusid elamutes. Hakati rajama suuri, uuri linnajagusid ning ka modernseid elamuid.Kodusisustuses ei kasutatud enam enda tehtud mööblit või tarvikuid, vaid vahetati need spetsiaalsete kvaliteetsete töödete vastu. Elu põhimõtteliselt moderniseerus. Hakati kasutama erinevaid kodumasinaid. Igapäevaseks said
lõputööna sündis Eesti esimene vabaõhulavastus Viljandi Lossimägedes kanti ette Oscar Wilde'i "Salome". (Suvekursusi korraldati ka 1922., 1925. ja 1926. aastal ning need aitasid teatri kunstilist taset tublisti edendada.) Sügisel mindi uuele hooajale vastu Fulda "Kadunud paradiisi", Pakkala "Parvepoiste" ja Ostrovski "Süüta süüdlastega". Paraku põrkas Ugala juba oma esimesel eluaastal kokku tõsiste majanduslike raskustega. Kitsikusest ei aidanud välja ka ballid ja peoõhtud, mida etendustele lisaks korraldati, samuti oli vähe abi seltskonna annetustest. Kostus hääli, mis kahtlesid, kas nii väikeses linnas (toona alla 9300 elaniku) üldse on võimalik teatrit ära majandada. Teatri juhatuselt nõudis omajagu laveerimisoskust ja julgust, et tulla toime võlausaldajatega; näitlejatelt aga tõelist fanatismi, et mängida kuude kaupa, teadmata, millal tuleb palgapäev.
aitab luua tutvusi kõrgetel kohtadel olevate inimestega, kelle sõna loeb. Iga inimene tahab tõusta võimalikult kõrgele positsioonile. Imetletakse neid, kes on oma ühiskondliku positsiooni poolest kõrgemal, ja põlatakse neid, kes on madalamal. Eriti tugevalt on kirjanik romaanis "Isa Goriot" kritiseerinud Pariisi kõrgseltskonda. Mitmed pariislased, eriti auahned noormehed, müüksid kasvõi oma hinge, et sinna pääseda. Kuid kõrgseltskonna üritused, ballid, kus sõlmitakse tutvusi, nõuavad palju raha. Peab ju käima kaasas viimase moega, omama uhkeid sõidukeid ning käima teatris. Sisimas on kõrgseltskond, hoolimata uhkest fassaadist, täis pealiskaudsust ja kahjurõõmu. Inimesed on silmakirjalikud ning truudusetud. Autor jutustab lugejal krahvinnade ja hertsoginnade tegelikest kommetest, abieluvälistest armuseiklustest mitmete armukestega, edevusest ja kahjurõõmust ning kuulujuttude armastusest.
Mis positiivset oli kuninga valitsemises? Louis XIV suurendas arvestatavalt Prantsusmaa territooriumi, riigi tähtsust ja mõju Euroopas. Toetas ning kaitses kunsti. Ta ka ise püüdis luua luulet ja kirjandust, õppis balletti. Ühtlasi koondab ta enda teenistusse oma ajastu parimad prantsuse arhitektid, skulptorid ja maalijad ning laseb ehitada Versailles´ lossi, lisaks sellele veel rajati suur pargikompleks ja teise lossina valmis Suur Trianon. Paleedes toimusid suurejoonelised peod, ballid, teatrietendused (,kus mõnikord esines ka kuningas ise). Päikesekuninga ajal areneb kõvasti ka riietumisstiil. Moodi tulid põlvpõksid, nendega kanti pikka vesti ja kuube, kaelas lehvisid rätikud. Mehed kantsid parukaid, mis pidi sümboliseerima jõudu ning tugevust. Naise riietus koosnes sügavst dekolteest ja kaheosalisest seelikust. Kõrged soengud püsisid üleval traadi ja paelte abil. Jalas kanti tikitud siidsukki. Riietust täiendasid kindad ja lehvikud.
Muusika kaalukausil- keskaeg või tänapäev? Tänapäeval on muusikastiile mustmiljon. Peaaegu igaüks meist on leidnud omale sobiva.See on väga hea, kui on valikuvõimalus. Kuid kunagi ammu-ammu ei olnud inimestel selliseid valikuvõimalusi. Kunagine muusika erineb väga palju tänapäevast. Näiteks keskaja muusika oli algul eelkõige liturgiline ja sorhkem seotud kirikutes jumalateenistustega. Algul olid ka kõik laulud ühehäälsed, hiljem muudeti need mitmehäälseteks. Tänapäeval on ju lood hoopis teised. Muusikat kasutatakse igalpool, mitte ainult kirikutes või suurtel tantsupidudel (ballid vm.) Muusikast on saanud väga väga paljude sissetulekuallikas ja selle taga on tohutu meelelahutusäri. Tänapäeva muusika on väga mitmekesine ja lauljaid on kas mitu või üks, muusikat ei tehta enam eriti "live's" vaid kõik on läinud teholoogia peale üle. St. et inimesed ei pea enam pille mängima, et lugu saada, kõik on tehnoloogia ...
Kuid kas Prantsusmaal oli näha ainult hiilgust või peitus selle taga ka viletsus? Louis XIV võimukust tõstis esile hiilgav õukonna elu. Oma õukonna viis ta Pariisist 15km kaugusele Versailles'sse. Versailles' õukond oli oma aja maailma hiilgavamaid ja toredamaid ning sai kuulsaks üle kogu Euroopa, olles eeskujuks paljudele teistele kuningakodadele. Lossis oli üle 2000 ruumi, kuhu pidi mahtuma üle 20 000 õukondlase ja teenri. Paleedes toimusid suurejoonelised peod, ballid, teatrietendused, kus mõnikord osales ka kuningas ise. Seltskonna üritustel hakati pakkuma jäätist ja vahuveini. Kõik need suured pidustused nõudsid riigilt välja suuri summasid. Kuninga kuulsuse nimel pidas ta mitmeid sõdu, mis laostasid laiu alasid ja tõid hukatust tuhandetele inimestele. Louis XIV peetud sõjad nõudsid palju raha. Riigikassa täitmiseks ei põlatud müüa aadlitiitleid või ametikohti, sest nii saadi suuri tulusid. Tema
Elukoha eelistust mõjutab ka see, et tol ajal ei olnud tehnika ega transport kaugeltki ligilähedane tänapäevale. Tõsiasjad, mis panevad eelistama linnaelu on näiteks sellised pilked maaelule „teed on meil halvad, sillad katki. Mis pinn on poris plagada!” Vastupidi linnas „Moskva müürid viirgavad. Kuldristid, kellatornid aina kui tuleokkad kiirgavad”. Maal oli pakkuda loodust ja rahu aga linnal kaasaegsem elukorraldus ja uhked ballid. Mind ahvatleks see pealinna elu ja melu aga kui ma teaksin, et see kõik on ebasiiras ja kui tühjaks ning pinnapealseks muudab selline elu ellu suhtumise, siis eelistan kõhklemata elu kalgist seltskonnast eemal maal.
Lisaks oli igal õukondlasel oma teenijad ja teenijannad. Veel elasid lossis ka 338 kokka, 48 arsti, 125 lauljat ja 74 preestrit. Õukonda kuulunud aadlikud kandsid tavaliselt kõlavaid tiitleid, said kõrget tasu, kuid täitsid vaid tühiseid kohustusi. Oma kuningaga magasid paljud õukonna tähtsamad aukandjad isegi ühes ruumis, et saaks hommikul kuningale sõrmeloputustopsi ulatada või aidata sukki jalga tõmmata. Elu uhkes Versailles’s oli väga kirev. Tihti toimusid seal peod, ballid ja teatrietendused, kuhu olid kutsutud kallite rõivastega mehed, keda kaunistasid veel suled ning naised, kes kantsid kõrgeid soenguid, mida kaunistasid kalliskivid või briljantniidid. Kõige selle suursuguse kauniduse taga pesitses aga suurel hulgal räpakust, sest kõrgseltskond pesi ennast harva. Kasutati ohtralt lõhnaõlisid, nägu puuderdati ja pika elevandiluust kepikesega sügati pead, et häirida sinna tulnud täide elu. Kõik see põhjustas Versaille lossi halva aroomiga õhku.
kõrgemale püüelda. Ta hoiatab ka, et need seal üleval on tõelised raisakotkad. Kõigil on hinge taga mingisugune saladus, mille avalikkusele tulek laostaks nad. Peamine on see, et väljast paistaks kõik normaalne. Rastignac armub ühte Goriot' tütardest. Viimane kasutab teda ära, et raha saada. Rastignac käib kasiios ja võidab talle raha. Sealt hakkab Eugene minu silmis alla käima. Ta muutub samasuguseks kõrgklassi meestega. Kasiinod ja ballid sisustavad tema elu. Hiljem tuleb ka välja, et see naaber, kes talle raha andis oli vanglast põgenenud kurjategija ja vangide rahahoidja, midagi pankuri sarnast. Rastignac saab sõbraks Isa Goriot'ga ja hoolitseb isa eest kuni ta sureb. Pärast matuseid läheb ta tagasi kõrgklassi, et tütardele kätte maksta isaga käitumise eest. Mulle ei meeldinud Balzaci kirjutamise viis. Ta kirjeldas liiga pikalt ruumide ja inimeste igat detaili
Catering Tartus. Marju Zupsmann. Mj110. Catering Tartus Tartus on vägagi palju firmasid, mis pakuvad ka catreningi(toitlustusteeninust majast väljas). Hinnatumad neist on ehk Frens, Entri, Truffe, Shakespeare, Astri Grill, Dorpat, Kolme Sõsara Hõrgutised. Ka meie enda, Tartu Kutsehariduskesku pakub Cateringi teenust. Entri Catering Restoran Entri pakub peale restoraniteeninduse ka Catering teenindust. Tegevust alustati 1998 aastal. See firma kasvas välja "Hotell Tartu" sulgemisest ( tekkis tööjõudu) Teenindus Pulmapeod Pidulikud vastuvõtud Sünnipäevad Suvepäevad Jõulupeod Konverentsid (kohvipausid, lõunasöögid, õhtusöögid jne...) Avamisüritused Pidulikud lõuna- ja õhtusöögid Peielauad Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level ...
mõlemal ajastul sarnane. Absolutistliku õukondlaste elu lossis oli väga kitsas ja halva õhuga, mis tähendas seda, et kogu kõrgseltskond pesi end harva pidades vett talupoglikkuks. Selles ei nähtud midagi häbiväärset. Kuid mis kõige rohem Versailles' õhku rikkus oli käimla, mida oli terve lossi ja nende kahe tuhande inimese peale ainult üks. Kuid siiski oli Versailles' õukond oma aja maailma hiilgavamaid. Toimusid peod, ballid, teatrietendused ja isegi kuningas Louis XIV osales tantsijana ballietenduses. Õukonnaelu soodustas kirjanduse, kunsti ja muusika edenemist ning teaduse arengut. Aadlimehele tähendas mitte Versailles' viibimine sama kui olla mitte keegi. Valgustatud absolutismi Sanssouci lossi õukonnaelu sisustasid aga vestlusõhtud ning muusikalised soireed, kus osales ka flööti mängiv kuningas Friedrich II. Erinevalt Louis XIV'st
rändasid Saksamaale, inglismaale, madalmaadesse, arendades nende majandust, ühiskonda. 5. Kirjelda Versailles` lossis/õukonnas toimunut. Ruumi vähe, rahvast metsikult. Õukonnaelu allutas ka aadli majanduslikult kuningale, kelle võimuses neid edutada või tagandada. 6. Miks koondas Louis XIV õukonnaelu Versailles`isse? Sest talle ei meeldinud Pariis seal toimunud sündmuste pärast 7. Kirjelda õukonnaelu Versailles. Suured ja uhked peod, ballid ja teatrietendused, kusjuures ballettides osales ka kuningas isiklikult. Hügieenile ei pööratud tähelepanu, igal pool, nii maas kui juustes jooksid ringi täid, muud loomad jne. üks-kaks vetsu aint mitmesaja inimese peale, niiet väljaheited vedelesid igal pool. 20 000 in. õukond paheline, kombelõtv. Mitu armukest 8. Milline kuulus lause omistatakse Louis XVle? Mida saab sellest lausest järeldada tema ja tema ajastu kohta? ''pärast mind tulgu või veeuputus.'' 9
,,Pärast mind tulgu või veeuputus" - Laristas maha kogu riigikassa, ei mõelnud järeltulevate põlvede peale. 8) Turgot` majandusreformid. Likvideeris Prantsusmaal tsunftid ja kaotas viljakaubanduse sisetollid. Üleminek reguleeritud majanduselt vabaturumajandusele. 9) Kuidas kajastus Versailles` õukonnaelus absolutistlik ühiskonnakorraldus? Kuninga tuba asus lossi keskel, tema hommik algas ärkamistseremooniaga. Toimusid peod, ballid ja teatrietendused. Versaille'st on pärit jäätis, mood, kahvel, vahuvein. 10) Puritaanid, nende eetilised tõekspidamised. Puritaanid olid protestandid, kes nõudsid anglikaani kiriku täielikku puhastamist katoliiklusest 11) Charles I konflikt parlamendiga Kuningas proovis oma võimu suurendada samal ajal kui parlament soovis kuninga võimu piirata. Sellest vastasseisust kasvas välja kodusõda, mille kaotas kuningas. Parlamendi vägesid juhtinud O. Cromwell sai võimule
preestrid jt. Aadlikud said kõrget tasu, tehes tühiseid ülesandeid : üks ulatas hommikul sõrmeloputustopsi, trine kingalipsud, kolmas sukajalgatõmbaja, kuningakarjuja - karjus et kuningale juua! Euroopa keskpunkt. -Versaillest dikteeriti moodi (parukate ja aluspesu kandmine, puuderdamine), kokakunsti (leiutati jäätis, moodi läks sampanja ja kohvijoomine) -prantsuse keelest sai diplomaatia keel -ametlik armukeste pidamine oli tavaline -lõputud peod, vastuvõtud, ballid - palju raha, sest kunigas armastas toredust ja luksust -Pärast XIV surma tuli XV, kes ei huvitunud riigiasjadest . Elas muretut, lõbusat elu : "Pärast mind tulgu või veeuputus!"
kolmas seisus). Püsivat parlamenti ei tekkinud. Maria di medici Louis XIII regent. Tema ajal olnud probleemid: aadel vs monarhia, aadel vs kodanlus, katoliiklased vs hugenotid, Prantsusmaa vs Habsburgid. Louis XIV (1643-1715) Sai kuningaks 4aastasena. Regendiks ema Austria Anna, tegelikult valitses Mazarin. 1661 hakkas ise valitsema. ,,Riik see olen mina" Ei meeldinud Pariisis, lasi ehitada Versailles'sse uue lossi. Kolis 1682 õukonnaga sinna. Teatrietendused, ballid. Õukonnas elati muretule ja lõbusalt. Colbert pidi kassat täitma. Aktiivne kaubandusbilanss raha saamiseks, ei too sisse, teeme ise. Manufaktuurid, priviligeeritud kaubanduskompaniid. Mitu vallutussõda: Madalmaad, Saksamaa, Lille'i linn. Mazarin kardinal, pärit Sitsiiliast. Austria Anna armuke. Tekkis fronde. Tekkis Pariisi parlament. Ülestõusud. Uued maksud. Louis XV (1715-1774) Regendiks Louis XIV vennapoeg Orleans'i hertsog. Aadamapeod.
km eemal asuv Versailles, kus ta alates 1665. aastast veetis ühe päeva nädalas. Sealne vana jahiloss oli liiga väike -- ainult 20 tuba. 1669. aastal algasid suurejoonelised tööd uue lossi ehitamiseks. 1682. aastal oli jõutud niikaugele, et kuningas koos õukonnaga kolis sinna üle. Peale Versailles' lossi valmis ka ulatuslik pargikompleks. Järgmisel sajandil ehitustööd jätkusid. Versailles' õukond oli oma aja maailma hiilgavamaid ja toredamaid. Toimusid peod, ballid ja teatrietendused. Kuninga kõige igapäevasemaidki toiminguid saatis suur tseremoniaalsus. Kõik, mis Versailles's tehti, sündis kindlaksmääratud korra järgi. Ettekirjutused ei käinud mitte ainult lausutavate sõnade, vaid ka liigutuste ja ilmete kohta. Versailles' õukond sai kuulsaks üle kogu Euroopa, olles eeskujuks paljudele teistele kuningakodadele. Kuningad ja vürstid püüdsid järele aimata Versailles' kombeid ja toredust. Senisest enam hakkasid va-
Tallinnas ja Tartus rajati gümnaasiumid, kus kohustuslikuks õppeaineks oli koraalilaul. Andekad lapsed said lisastipendiumid. 18nda sajandi ilmalik muusika Koguduselaulu elavdamiseks laulsid mehed, naised ja lapsed vaheldumisi. See valmistas ette mitmehäälset koorilaulu. Sajandi keskel hakati laule pillidel saatma. Algul kandlel hiljem juba flöödil, viiulil.. Sajandi teisel poolel puutusid eestlased ilmaliku muusikaga rohkem kokku. Elavnes muusikaharrastus. Kontserdid, ballid, peod. Talupoegadele õpetati pillimängu. Talupoegade orkestrid. Linnades näitetrupid ja külalisesinejad. Muusikaõpetus levid väga hästi. Mitme häälese koorilaulu teke ja esimesed laulu päevad. Mitme häälse laulu levikule Eestis aitas kaasa kihelkonna koolides edendatav muusikaõpetus. Esimene teadaolev kool, kus lauldi neljahäälseid laule oli Kanepi kihelkonnakool ja aasta oli 1804. Eeskuju laulupäevade korraldamiseks saada Balti-Sakslastelt. Esimesed laulupühad
Oboe - puhkpillide meloodiapill, mis mängis orkestris sageli viiuliga unisoonis, andes viiulile sära juurde Fagott - basspill Plokkflööt - väga tuntud meloodiapill kammermuusikas Klavessiin - väga mitmekülgne roll - soolopill ja oluline harmooniapill Kodus mängiti positatiivorelit ja klavikordi. Instrumentaalansamblid nt: - Barokktrio (2 meloodiapilli + basso continuo) - Itaalia orkester - ülesanne mängida õukondades nt vastuvõtud, ballid, õukonnateatrid Instrumentaalmuusika, kui eraldi seisev üksus: Sonaat - pilliansamblile loodud instrumentaalteos Arcangelo Corelli - parimaid keelpillisonaatide loojaid (pmst sonaadi isa nagu…) Kontsert - virtuoosne teos suuremale ansamblile/orkestrile Contserto grosso (kontserdi erivorm) - Barokktriole lisatakse suurem ansambel - Suurem grupp ühineb väiksemaga lõiguti, teda kõlaliselt täiendades Loojad:
põhimotiivideks olid õitekimbud, lillerosetid, linnukujutised, orvandid. Ehitati kahekorruseline hilisbarokne valitsejamaja, mida läbib väravakäik. Jõe keskele Pleeksaarele rajati pargiansambel, mille pärnarondeelid, lehtlad ja põõsasnisid sidusid Vana- Põltsamaa jõe vastaskaldal asuva Uue-Põltsamaaga. Nii palkas ta alalise õuekapelli ja itaalia näitetrupi, kelle primadonnana ülistati kedagi tõmmut neitsit. Alatihti toimusid suurejoonelised jahipeod ja ballid. Von Lauw` õukonna koosseisu kuulus kindlapalgalise kojamaalija-kunstnikuna Christian Welte. J. W. von Lauw` tütre, aadlipreili Helene von Lauw ja parun R. J. von Igelströmi suursuguselpulmapeol 1766. aastal nägi noor Liivimaa kirjanik Jacob Michael Reinhold Lenz, hilisem Goethe sõber, oma esikdraama "Haavatud peigmees" etendust. Draama süzee olevat võetud tegelikust elust nimelt peigmehe sakslasest kammerteener, 7-aastase sõja veteran, oli
Mis positiivset oli kuninga valitsemises? Louis XIV suurendas arvestatavalt Prantsusmaa territooriumi, riigi tähtsust ja mõju Euroopas. Toetas ning kaitses kunsti. Ta ka ise püüdis luua luulet ja kirjandust, õppis balletti. Ühtlasi koondab ta enda teenistusse oma ajastu parimad prantsuse arhitektid, skulptorid ja maalijad ning laseb ehitada Versailles´ lossi, lisaks sellele veel rajati suur pargikompleks ja teise lossina valmis Suur Trianon. Paleedes toimusid suurejoonelised peod, ballid, teatrietendused (,kus mõnikord esines ka kuningas ise). Päikesekuninga ajal areneb kõvasti ka riietumisstiil. Moodi tulid põlvpõksid, nendega kanti pikka vesti ja kuube, kaelas lehvisid rätikud. Mehed kantsid parukaid, mis pidi sümboliseerima jõudu ning tugevust. Naise riietus koosnes sügavst dekolteest ja kaheosalisest seelikust. Kõrged soengud püsisid üleval traadi ja paelte abil. Jalas kanti tikitud siidsukki. Riietust täiendasid kindad ja lehvikud.
Louis XIV tegeles ise riigiasjadega andis välja ja võis iga hetk tühistada seadusi, karistas ja andis armu ilma kohtuta, nimetas ametisse riigiametnikke jne. Pidas laastavaid sõdu, sest tahtis olla kuulus. 3.Kuidas kajastus Versailles' õukonnaelus absolutistlik ühiskonnakorraldus? Versailles' õukond oli kõige hiilgavaim ja toredaim. Tohutult arvukas õukond paistis silma kombelõtvuse ja pahelisusega. Pidevalt toimusid peod, ballid, teatri- ja balletietendused. Peale Louis XIV surma, jätkas Louis XV luksusliku õukonnaelu. 4.Nimeta Inglise kodanliku revolutsiooni põhisündmused. Revolutsioon algas, kui parlament oli sundinud kuningat mitmetele järeleandmistele. 1640. aastatel toimus kaks kodusõda kuninga poolehoidjate ja nn parlamendileeri vahel. 1648. aastal korraldas independentide juht Cromwell parlamendis puhastuse, saatis Ülemkoja laiai ja jättis alamkotta vaid enda pooldajad
*Osa rahvast läks meelsasti kaasa reformiga *Teine osa rahvasti ei muutunud ei uue reziimi kaasjooksikuteks ega langenud ka passiivsusse ,moodustasid opositsiooni isehakanud riigijuhtidele *Kujunes ka vasakopositsioon Elulaad *Suur soov saada hea haridus ja saada parem elulaad *Kiire õpilaste kasv *Kasvas rahva lugemishuvi *Linnakultuuri lahutamatuks osaks kujunesid teatrietendused,konserdid ja kunstinäitused, majandusliku ja poliitilise eliidi jaoks ka mitmesugused ballid ja seltskondlikud koosviibimised *Vesemate pärusmaaks jäid tsirkus ja kino *Inimesei huvitas filmikunst *1930a arenes restorani ja kohvikukultuur ja tansuorkestrid *Populaarsed spordialad tõstmine ja maadlemine *Noorte rännu-ja seiklusiha *Välisreisid oli haruldasemad kuid mitte harukordsed *Suvitamine oli puhkamine ja suvemaja püstitamist *Vähenes tasapisi religiooni tähtsus Seltsiliikumine *Rajati uusi rahvamaju *Toimnusid regulaarselt Üldlaulupeod
Maria Theresia tõi Saksa keisrikrooni Habsburgide monarhiale tagasi ja selle tulemusena säilitas Austria oma mõju Saksamaal. Terve Euroopa imetles seda julget ning otsustusvõimelist naist. Kui Maria Theresia lõpetas sõja, oli ta 31-aastane ning temast oli saanud hoolitsev ja austatud riigiema. Tema kohta on kirjutatud, et tal on suurepärane mälu ja otsustusvõime. Palju aega kulutab ta söömisele, hinnates eelkõige kohvi. Talle meeldisid ka jalutuskäigud, ballid ning ratsutamine aga aja möödudes ning raseduste tõttu veetis ta aina rohkem aega kirjutuslaua taga. Rahuaastatel hakkas Maria Theresia end ning ümbritsevat rohkem analüüsima. Keisrinna nägi ennast oma sõdurite emana. Riiklike finantside seisu paranemine lubas Maria Theresial tegeleda ühe tema kirega ehitamisega. Üks tema lemmiksaavutus oli Schönbrunni loss. 1. mail 1756. aastal kirjutati alla lepingule Prantsusmaaga, milles nähti ette, et kui Austrial
omakasupüüdlikkus ,ükskõiklus ja vasakpoolsus seda ,et rahvas poleks tervikuna väärtustanud omariiklust. Absoluutne enamik inimestest pidas Eesti riiki rahva kõrgemaks paleuseks ja lomulikuks eneseavalduseks. Elulaad:Eestlaste suur soov saada haridus,haridustaseme tõusuga suurenes ka lugemishuvi,1918-1949 anti väja 30 000 erinevat raamatut.Linnakultuuri lahutamatuks osaks kujunesid teatrietendused ,kontserdid ja kunstinäitused,maj. Ja poliitiise eliidi jaoks ka mitmed ballid ja seltskondlikud koosviibimised.vaesematele tsirkus ja kino.ka filmikunst arenes(heli-ja värvifilmide tulek) 1930. kohviku-ja restoranikultuur,seal mängisid tantsuorkestrid.1930. Hakati lugu pidama ka sportlikust eluviisist ,suvitamisest ja reisimisest.Noorte rännu-ja seiklusihale andis esimese tõuke AhtoValter,kes ületas Atlandi ookeani purjepaadil ja reisis ümber maailma.KA välisreiside arv suurenes.Samal ajal vähenes tasapisi religiooni tähtsus,kirikusse satuti harvem
Selles osas võeti ristisõdade ajal oluliselt õppust islamiusulistelt, kes olid üle võtnud Roona ja Bütsantsi sõjatehnilisi võtteid. Õpiti kasutama kiviheitemasinaid, müüripurustajaid ehk taraane ja piiramistorne, mis vastu müüri veeretati, et sealt kaudu linnusesse tungida. Müüre alt läbi kaevates püüti varingut tekitada. Kõik see sundis veelgi täiustama kaitserajatisi, mis niigi olid arengult ees. Aadlike põhiliseks tegevuseks olid sõdimine, turniir, jaht ning ballid. Turniire korraldati selleks, et: uhkustada, oskuste ning vapruse näitamiseks, meelelahutuseks, daami südame võitmiseks, kuulsuse võitmiseks, sellega kaasnes duelli ja treeningu võimalus, turniir oli ka kokkusaamis paigaks. 12. Linnade tekke põhjused. Paigad, kuhu linnad tekkisid. 13.sajandiks olid linnad taas muutunud käsitöö-ja kaubanduskeskusteks. Linnade kujunemise põhjusteks olid: 1) ühiskonna areng, mis tõi kaasa käsitöö ja põllumajanduse üha suurema eraldumise,
Neis oli mainitud palju ka tema enda vastu suunatud märkuseid, mistõttu La Chetardie saadeti kohe riigist välja. Preisi saadik vähem kui aasta jooksul ning Johanna pidi lahkuma pärast tütre pulmi. · Bestuzevist sai Venemaa keisririigi kantsler. Usuvahetus ja kihlus · 28. juuni 1744 võttis Katariina õigeusu omaks. · 29. juuni 1744 toimus kihluspidu Peetriga. Palverännak Kiievisse ja transvestiitide ballid Lehekülgedel 87 ja 88 valitseb ebakõla palverännakule teele asumise osas ja Razumovski mõisa jõudmisel. · Üsna mitteoluline peatükk, kuna räägib vaid palverännakust, mis sooritati üheskoos Kiievisse ning mainitakse ära ka õhtused ballid ja muud üritused, millel käidi. · Jelizaveta saab ooperietenduse vaheajal esimest korda Katariina peale armukadedaks ning laimab teda avalikult teiste ees suurte kulutuste tõttu (mis tegelikult ei olnud
Pulmad Kodused peod Kihlused Kokteilvastuvõtud ÕHTUSED VASTUVÕTUD ALATES kl. 18.00 · Pealelõunakleit/tume ülikond Avamispeod Pidulikud lõunasöögid Perekondlikud vastuvõtud Tantsuõhtud · Õhtukleit/ tume ülikond või smoking Esietendused Pidulik lõunasöök Pidulik restoranivastuvõtt Tantsuõhtud · Suur õhtukleit/ frakk, mõnikord smoking Galakontserdid Ballid, pulmad Akadeemilised vastuvõtud (ka päeval) Pidulikud presentatsioonid Suured pidulikud lõunasöögid 1. HOMMIKUPOOLNE VASTUVÕTT · Riietus ei tohi olla sportlik · Väljanägemine korrektne · Naistel kostüüm või kleit · Meestel tänavariietus · Suvel või vähem pidulikel üritustel naistel kerged suvekleidid või kostüümid (kübar,kindad,sall), meestel hele ülikond 2
Septembris 1814 asus Viinis kokku sõja võitnud riikide kongress , milles aga osalesid ka võitjate juures emigratsioonis viibinud uus Prantsuse kuningas koos oma diplomaadiga, hoolimata sellest, et Prantsusmaa oli sõja kaotanud. Kongress jätkus ka siis, kui Napoleon põgenes Elba saarelt ja sai sajaks päevaks uuesti Prantsuse valitsejaks. Kongressi on ka nimetatud Tantsivaks kongressiks, kuna sellel ajal tähistati sõja võitu. Tihti toimusid ballid, kus põhiliseks tantsuks oli valss. Põhilised osalejad: Austriat esindas välisminister vürst Metternich ja tema äraolekul parun Johann von Wessenberg. Kuna kongressi istungid olid Viinis, oli keiser Franz II hästi informeeritud. Suurbritanniat esindas alguses välisminister Castlereagh vikont. Pärast Castlereagh naasmist Inglismaale veebruaris 1815, Wellingtoni hertsog ja viimastel nädalatel, pärast Wellingtoni lahkumist kohtumaks Napoleoniga saja
Loodi vaimulikele koolid Hakati koostööd tegema protestantidega 14. Absolutistlik Prantsusmaa: Louis XIV õukonnaelu. 17.saj lõpp - 18.saj. Louis XIV koondab võimu enda kätte ning kujuneb välja suur õukond. Versaille'i loss on tema esindusloss, seal elas u. 20 000 inimest ja 2000 ruumi ning loss oli suur ja luksuslik. Sealt kujunes välja vahuveini joomine ning tähtsaks sai mood, kogu õukond hakkas jälgima, mis Louis XIV kannab. Toimusid peod, ballid ja teatrietendused. Balletietenduses esines ka Louis XIV ise. Lossis oli väga halb õhk, sest kogu kõrgseltskond pesi ennast harva, kuid see ei olnud midagi häbiväärset. Kuninga eest tegid teenrid kõik ära. Louis XIV sõnad olid: "Riik, see olen mina, ilma minuta riik ei saa olla." 15. Inimeste eellased: iseloomustada inimeste eellasi lühidalt. * Inimahvalsed (hominiidid) – 5-2 miljonit aastat tagasi assid elama lagedale maale ja kõndisid kahel jalal.
1682. aastal alustati kolimist Pariisist Versailles`sse. Järgmisel sajandil ehitus jätkus. Õukond oli 20 000 inimest, lisaks 338 kokka, arstid, teenrid, lauljad, preestrid jne. Lossis oli 2 000 ruumi. Jagati tiitleid tühiste kohustuste ja suure palgaga. Õukondlased olid kogu aeg salapolitsei järelevalve all. Mitte olla Versailles, oli olla mittekeegi. Ka kõige tavalisemat toimingut saatis range tseremoniaalsus. Õukonnas oli muusikuid, teadlasi, intellektuaale. Toimusid peod, ballid ja teatrietendused. Etendustes esines kuningas isiklikult. Õhtuti, kui süüdati tuhanded tuled ja need lossi peeglitelt ning kroonlühtritelt vastu särasid, näis see fantastilise vaatepildina, muinasjutuna. Samal ajal oli lossis halb õhk, sest tolleaegne kõrgseltskond pesi end harva. Vesi oli ju matslik ja talupoeglik. Võib liialdamata öelda, et tavaline teenijanna-köögitüdruk oli isikliku hügieeni poolest võrreldamatult parem, kui kuninganna. Kõrgseltskonna
Ta läheb prantsusmaale uusi mehi otsima.Prantsusmaale naasis 600000mehest vaid 80000. 14.Millal toimus Viini kongress,mis oli eesmärk ja sisu? 1814aastal toimus Viini kongress.See toimus võitnud riikide vahel,kuid seal osales ka Prantsusmaa kes oli kaotanud.Kogressi meeleolu määras asjaolu,et osalejad tähistasid pärast paljusid sõja-aastaid saavutanud võitu.Viini kongressi on nimetatud ka kui tantsivaks kongressiks,kuna toimuvad ballid ning pidustused.Kongressil toimus diplomaatilised läbirääkimised.Üks eesmärk sellel oli restauratsioon-ehk vana korra taastamine kogu Euroopas.Viini kongress kuulutas välja ka restitutsiooni,ehk selle all mõisteti varasema valitsejasuguvõsa tagasipöördumist troonile.Taastati Bourbonide dünastia Hispaanias.Selgus ka,et kogressil sõnastatud põhimõtteid ei ole võimalik ellu viia.Saksa väikevürstide palved neile valduste tagasiandmises jäi rahuldamata
*Endisel iseloomustas eestlast suur soov saada haridust ja lootus seeläbi paremale elujärjele jõuda *Paralleelselt haridustaseme tõusuga kasvas rahva lugemishuvi. Sellele aitas kaasa avardunud kirjastamisvõimalused *Varasemate kunstiväärtusetute rahvalike jutukeste kõrvale ilmus üha enam nii eesti kui ka maailmakirjanduse tippteoseid *Linnakultuuri lahutamatuks koostisosaks kujunesid teatrietendused, kontserdid ja kunstinäitused, majandusliku ja poliitilie eliidi jaoks ka mitmesugused ballid ja seltskondlikud koosviibimised *Inimesi huvitav ikka veel tehnikaime staatust nautiv filmikunst, eriti seoses heli- ja värvifilmide tulekuga *Sündis ka Eesti mängufilm: 1924. aastal valmis muistsest vabadusvõitlusest pajatav ,,Mineviku varjud". *Veelgi suurem oli filmi roll massimeedia vahendina: kroonikafilmid asendasid mingil määral tänapäeva televisiooni *1930. aastatel arenes jõudsalt kohviku- ja restoranikultuur ning paljud olulised sündmused arutati läbi just
Napoleon muutis Prantsusmaad Euroopale olulisel määral, kaotades pärisorjuse. Tema ülemvõim tõi kaasa natsismi tekke ja vabadusvõitlused. Väga oluline valitseja. Kui Napoleon oli Elva saarel otsustati, et on vaja rääkida Europooga ühisest saatusest. Viini kongress 1814-1815- otsustada euroopa saatus ja panna paika piirid, kuna Napoleon oli need kõik segamini ajanud. Ka muud poliitikat arutati. Viini kongressi nim ka tantsivaks kongressiks. 1814 kuni Napoleoni põgenemisele toimusid ballid ja peod ja lahutati meelt. Esimene pool vaieldi selliste asjade üle nagu , kes rääkima peab esimesena ja kes kus istuma. Viini kongress hakaks tööle alles siis, kui Napoleon oli põgenenud. Tekkis süsteem mida nim METTERNICH-i SÜSTEEM ehk Põhimõtted, mis paika pandi.Metternichi kokku kutsutud, oli Napoleoni vihkaja. Kolm suur pmtet. 1. Tasakaalu põhimõte- selle järgi pidid kõik Euroopa suurriigid säilitama sõjalise võrdsuse. Pidid olema tasakaalus 2
hulkureid äärmiselt karmilt (nt kõrvade äralõikamine, hukkamine jne). · REFORMATSIOON INGLISMAAL: · Henry VIII ja reformatsioon Inglismaal: 16.saj I poolel valitsenud Henry VIII (valitses 1509-1547) ajal jätkus kuningavõimu tugevnemine. Euroopa eeskujudele tuginedes koondati feodaalaristokraatia kuninga õukonda. Kuninga õukonna meelistegevuseks olid jaht, ballid ja armukeste pidamine. Kuninga soosing võis tähendada karjäärivõimalusi ning ebasoosingusse sattumine tapalavale minekut. Henry VIII toetas kunsti, kutsudes õukonda silmapaistvaid arhitekte ja kunstnikuid (nt Hans Holbein noorem Saksamaalt) kogu Euroopast. Reformatsioon tekkis seepärast, et Henry VIII tahtis uut naist. Mandri-Euroopas puhkenud reformatsiooni suhtus Henry VIII algul vaenulikkusega
ilmingule nn ,,verise seadusandlusega", karistades hulkureid äärmiselt karmilt (nt kõrvade äralõikamine, hukkamine jne). 3. REFORMATSIOON INGLISMAAL. Vanem õpik II, lk 202 - 208 3.1. Henry VIII ja reformatsioon Inglismaal: 16. saj I poolel valitsenud Henry VIII (valitses 1509-1547) ajal jätkus kuningavõimu tugevnemine. Euroopa eeskujudele tuginedes koondati feodaalaristokraatia kuninga õukonda. Kuninga õukonna meelistegevuseks olid jaht, ballid ja armukeste pidamine. Kuninga soosing võis tähendada karjäärivõimalusi ning ebasoosingusse sattumine tapalavale minekut. Henry VIII toetas kunsti, kutsudes õukonda silmapaistvaid arhitekte ja kunstnikuid (nt Hans Holbein noorem Saksamaalt) kogu Euroopast. Mandri-Euroopas puhkenud reformatsiooni suhtus Henry VIII algul vaenulikkusega. Naistemaias kuningas sattus aga 1520. aastate teisel poolel paavstivõimuga konflikti, mis tõi enesega kaasa
· Algas Pariisi ülestõusuga, pärast 3 kuulist piiramist kuningavägede poolt anti alla. · Aadlike mäss mujal, mis lõppes mässujuhtide lepitamisega. Jagati tiitleid ja ameteid. b) "Päikesekuningas" lisanimi, mille sai hiilgava õukonna järgi. · Rahuaja lemmiktegevus jahipidamine. · Ehitati uus lossi- ja pargikompleks Versailles', kolis sinna oma suure ja hiilgava õukonnaga. · Arvukad peod, ballid, teatrietendused, kombelõtvus. c) "Riik see olen mina!" · Erinevalt oma isast sekkus aktiivselt riigiasjadesse. Nimetas kõrgametnikke, andis seadusi, oli kõrgeim kohtupidaja. · Rõhutus monarhi jumalikku päritolu, arvukad ja laastavad sõjad kuulsuse nimel. d) Merkantism absolutismi aegne majanduslik poliitika, mille rajajaks peetakse Louis XIV finantside peakontrolöri Colbert'i.
Prantsusmaa ja Inglismaa kuningad läbi aegade Referaat Koostas: Oma nimi Juhendaja: Juhendaja nimi Sisukord: Louis XIII......................................................3 Louis XIV......................................................5 Louis XIV......................................................9 Charles I......................................................12 Charles II.....................................................15 James II..................................................17 Louis XIII Louis XIII [lu'ii kolmeteistkümnes] (27. september 1601 Fontainebleau 14. mai 1643 Saint- Germain-en-Laye) oli Prantsusmaa kuningas 1610. aastast kuni surmani, Henri IV ja tema teise abikaasa Maria de' Medici poeg, Austria Anna abikaasa, Louis XIV isa. Aastani 1614 valitses regendina tema ema, seejärel mõjuta...
Rapla Vesiroosi Gümnaasium Henri VIII Põhineb Carolly Ericksoni teosel ,,Henry VIII: Rüütelprintsist koletiseks" XI b klass 2009 Rapla Sisukord: 1.Eessõna.......................................................................................................................................lk 2.Henry lapsepõlv..........................................................................................................................lk 3.Printsist kuningaks......................................................................................................................lk 4.Õukond ja loss............................................................................................................................lk 5.Reetmised...............................................................
Kuningavõim võttis vastu karmid abinõud ,,verine seadusandlus". Neid peksti, lõigati ära pool kõrva, kolmandat korda tabatuna hukati. 8 HENRY KAHEKSAS · Henry seitsmenda poeg, Henry VIII tugevdas kuningavõimu. Võimutäius saatis tapalavale igaühe, kes talle vastu seisis. Lõi hiilgava õukonna. Tegevusalad: jaht ja turniirid; ajaviiteks ballid, naudinguks armukeste pidamine. · Õukond oli mõjutatud humanismiideedest ja renessansskultuurist inglise kirjanduse rajaja Geoffrey Chauceri(1340-1400) loomingus. Humanismi keskus: Oxfordi ülikool; teadlased olid sageli Itaalias tutvumaks antiikkultuuri mälestistega. · Henry VIII soosis kunsti: kustus õukonda Itaalia arhitekte, aastaid töötas õukonnas saksa kunstnik Hans Holbein noorem portreemaalid selle aja silmapaistvatest inglastest.
see päev kätte jõudis, ma ei suutnud uskuda et 3 aastat möödus nii kiiresti Kooli hinge muutumise kohta ei oska öelda kuna ei käinud eelnevalt Wiedemannis vaid Paliveres, aga kindlasti ta muutus palju hubasemaks ja ka võib olla kodusemaks tundeks Eredaim mälestus minu jaoks...hmm...ma arvan et kõik üritused olid ägedad, mis sai koos klassiga tehtud. Erinevad spordipäevad ja võistlused, ballid, playbackid jne jne. Ei usu mina, et koolil vaim oleks aga mine tea, äkki ongi ...oh ma igatsen kõige rohkem oma klassikaaslasi ja ka teisi teistest suundadest alati kui satun Haapsalu kanti, siis ikka üritan võimalikult palju kooli külastamas käia. Kas ma just palju andnud olen koolile, aga olen palju panustanud ja korraldanud spordivõistlusi. Kuna ma ise olen sportlane, siis aitasin
valitsev eliit moodustab 0.5% ühiskonnast, ent omab 25- 30% USA rikkusest. Rikkad äri-inimesed ja nende lapsed. Eriti huvitav on võimueliidi elustiil (eliitülikoolid, klubid, debütantide ballid, rahast ei armastata rääkida). Majanduslik ja vaimueliit välistavad teineteist. Ebavõrdsuse allikad Sooline, vanuseline, rahvuslik, rassiline, perekondlik,
hoidjas. Mood ja kombed Hiljemalt kahekümnenda sajandi lõpuks oli moetarbija avastanud vabaduse vabalt valida. Tarbija valib oma rõivad selle järgi, kas minnakse tööle, puhkusele või nädalalõppu veetma, kas seisab ees ametialane 10 või eraviisiline kohtumine või on hoopis tarvis osaleda seltskondlikel üritustel, nagu vastuvõtud, kontserdid, ballid jms. Vabadus annab õiguse valida-otsustada ja valik langebki küllalt sageli sportlikku laadi riietuse kasuks, mida on lihtsam kanda ning korras hoida. Loobumine kindlaks otstarbeks määratud rõivaist võib sageli viia tõsiste maitsevääratusteni, ka rõivaste ja lisandite vahel. Polegi nii harv näha säravaid ehteid kombineerituna teksastiilis riietega, boad impregneeritud riidest mantlil, üleõlakotti pärastlõunakostüümiga, paksu tallaga saapaid siidkleidiga jne
William Domhoff valiteva eliidi uuringud USA-s · Moodustab umbes 0,5% USA elanikest, omab 25-30% USA rikkusest · Rikkad äri-inimesed ja nende lapsed · Poliitika mõjutamine - Poliitikute äraostmine - Poliitikute kasvatamine - Valimiskampaaniate toetamine - Poliitika kujundamise organisatsioonid · Elustiil - Eliitülikoolid Yale, Harvard, Princeton - Elitaarsed klubid, puhkekohad - Debütantide ballid tütardele - Rahast ei armasta rääkida, va. omasugustega Pluralism - vastandub eliidile Robert Dahl (1962) Who Governs? · Uuris 1950-ndail poliitiliste otsuste kujunemist New Havenis (USA-s) · Erinevad otsused on algatatud erinevate huvigruppide poolt · Seega kõik huvigrupid löövad poliitika kujundamises kaasa · See kehtib USA kohta tervikuna · Demokraatia on huvigruppide vaheline tasakaal · On olemas küll ülemklass, aga see pole valitsev klass
Tavaline ameeriklane ei oma mingit võimu. Hilisemaid eliiditeoreetik on William Domhopp valitseva eliidi uuringud USA-s. Moodustab u 0,5% USA elanikest, omab 25-30% USA rikkusest. Eliit on rikkad äri-inimesed ja nende lapsed. Poliitika mõjutamine: poliitikute äraostmine; poliitikute kasvatamine; valimiskampaaniate toetamine; poliitika kujundamise organisatsioonid. Elustiil: eliitülikoolid (Yale, Harvard, Princeton); elitaarsed klubid, puhkekohad; debütantide ballid tütardele; rahast ei armasta rääkida, va omasugustega. 32 Pluralism. Kuigi ühiskonnas on olemas varanduslik ebavõrdsus, ei tähenda, et rikkad on valitsevad ehk kujundavad poliitikat. Selle esindajad on Robert Dahl (1961) Who Governs? Uuris 1950-ndail poliitiliste otsuste kujunemist New Havenis (USA-s). Erinevad otsused on algatatud erinevate huvigruppide poolt. Seega kõik huvigrupid läävad poliitika kujundamises kaasa
Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
