REFORMATSIOON SVEITSIS Saksamaal levis reformatsioon teistesse maadesse, igas riigis oli see aga omamoodi erinev ja võttis omaks erinevd tõekspidamised. Sveitsis oli reformatsiooniga seotus kaks isikut Ulrich Zwingli ja Jean(Johann) Calvin. Zwingli nõudmised reformatsioonis olid küllaltki radikaalsed. näiteks: nõudis ta, et kirikust viidakse välja püha pildid, et jumalateenistus oleks lihtne. Piibli katkendite lugemine. Oreli mängu pidas ta liiga suursuguseks ja pidas õigemaks kui kogudus koos laulab. Ta tegeles ka heategevusega eriti vaeste ja haigete eest hoolitsemisega. Tema algatusel rajati varjupaiku ja hospitale. Teine tähtis usu ümberkorraldaja oli Calvin, kelle mõju reformatsioonile oli oluliselt suurem kui Zwinglil. Calvinkirjuas raamatu ristiusu õpetus, milles ta esitas oma põhiseisukohad. Kõige olulisem Calvini õpetus oli : Ettemääratused ehk predestinatsiooni õpetus. See tähendas, et iga inimese saatus on jumala pool...
Pika parlamendi liikmed kuulusid automaatselt järgmistesse parlamentidesse. 1653 läbi tänu Cromwellile. Väike parlament Cromwelli parlament. Kõrvaldas need kes talle ei meeldinud. Liikmed olid valitud puritaanide koguduste poolt. Uusaadlik Tarastamine protsess, mille käigus suur hulk põllumaad muudeti lambakarjamaadeks. Puritanism inglismaa kalvinistide liikumine. Kirik tuleb puhastada igast saastast. Tuleb olla tagasihoidlik ja tööd teha. Predestinatsioon ettemääratus. Kõik on ette määratud jumala poole ja inimene ei saa ise midagi teha. Ühed on õndsad ja teised mitte. Schade! Kavaler ümarpeade vastasleerid olev inimene. Kandis uhkeid riideid ja soengut. Ümarpea kodusõjas parlamendi pool olijad. Puritaanid. Kandsid musta ja juukseid oli vähe. Leveller seisuslike privileegide kaotamine ja isikuvadabuste kindlustamine, usuvabadus, isiku- ja omandi puutumatus, trükivabadus. Kõik võrdsed.
3) Augsburgi usurahu. 2. Reformatsiooni tagajärjel tekkisid uued kirikud: luterlus, kalvinism, anglikaani kirik. 3. 4.Martin Luther- reformatsiooni algataja. 31.oktooberil 1517 lõi Wittenbergi lossikiriku uksele 95 oma vaateid seletavat ladinakeelset teesi, mis levisid hiljem rahvaseas kiiresti. Aquino Thomas katoliku kiriku pühak ja filosoof, kes ühendas Aristotelese filosoofia ristiusuga. Johann Calvin- arendas edasi Zwingli õpetust. Jumalik ettemääratus ehk predestinatsioon. 5. Lutheri õpetuse põhimõtted seisnesid selles, et õndsaks saab ainult usu kaudu, selleks ei ole vaja kirikut ega paavsti ning ainuke usuline tõe allikaks on Piibel. 6. Vastureformatsioon on katoliku kiriku tegevus oma positsiooni taastamiseks. NÄITED: inkvisitsiooni tugevnemine ehk protestantismi väljajuurimine. 7. Jesuiitide ordu loodi 1540.aastal. On katoliku kiriku sisene uuendusliikumine, et taastada kiriku kõikumalöönud ühtsust.
õigustatud. John Locke'i peetakse liberalismi rajajaks. Ta pooldas parlamentlikku riigikorda. Tema arvates on võimu kõige olulisem ülesanne kaitsta omandit kui tsivilisatsiooni tekke alust. Presbüterlased puratanismi kogudus, kes arvasid, et kogudus peaks määrama oma etteotsa auväärsetest koguduste liikmetest vanemad - presbüterid, kes omakorda valiksid koguduse vaimulikud. Raskolnikud ehk vanausulised on jumalateenistuse endise korra pooldajad. Predestinatsioon - ettemääratus, inimese kui loodu sõltumine jumalast kui loojast. Uusaja iseloomulikud jooned: Majandus · Kapitalistliku majandussüsteemi võit · Erinev areng Lääne- ja Ida-Euroopas · Erinevused põllumajanduses Usuvaimumaailm · Humanism · Rahvuslik liikumine · Valgustus · Uued leiutised Riigivalitsemine · Absolutislik monarhia · Parlamentaarne monarhia
humanistlik elukäsitus humanism- isiksuse vabadust taotle maailmavaade renessansiajal reformatsioon- XVI sajandil toimunud usupuhastusliikumine, mille tagajärjel kujunesid katoliiklusest eraldunud protestantlikud kirikud protestantism- reformatsiooni tulemusena katoliku kirikust eraldunud kristlike usuvoolude koondnimetus indulgents- on patukustutuskiri, mida müüdi paavsti nimel raha või kirikule osutatud teenete eest predestinatsioon- ehk jumalik ettemääratus mille järgi on jumal määranud kes saavad õndsaks ja keda ootab hukatus Eldorado- müütiline kullamaa Göösid- olid Madalmaade vabadusvõitlejad Hispaania vastu puritaanid- range usulise elukorraldusega protestantliku usulahu liige Inglismaal hugenotid- prantsuse kalvinistid
Utoopia kr.k maa eikuskil, Thomas More tuntuim teos, asukad on rajanud ideaalse ühiskonna. Puudub eraomanus ja kehtib üld töökohustus, mis pole kurnvav ega tekita vastuseisu. Raha pole tarvis. Makjavellism moraalinormidest mittehooliv poliitika. Machiavelli. Geotsentrism Heliotsentrism päikesekeskne Loode ja kirdeväil võimalus Indiasse jõuda ümber Põhja-Aasia või Põhja-Ameerika Reformatsioon usupuhastus Indulgents usupuhastuskiri Simoonia Predestinatsioon jumalik ettemääratus Supremaatiaakt Protestant reformatsiooniga kaasaläinud isik Augsburgi usurahu 1555 a. millega luteri usk tunnistati katoliku usu kõrval teiseks riigireligiooniks. "Kelle valitsus, selle usk" Jesuiit vastureformatsiooni teine suund -> jesuiitide ordu Vastureformatsioon võitlemaks eformatsiooniga-> kaks suunda: 1. katoliku kiriku otsene vastutegevus. 2. katoliku kiriku sisene uuendusliikumine
tekkimist. Kiriku ühtsust üritati kindlustada nii, et tugevdati kiriku organisatsiooni - loodi Jesuiitide Ordu. RENESSANSS- antiikkultuuri taassünd HUMANISM-inimlik SÜÜFILIS-suguhaigus INDULGENTS-patulunastuskiri , maksa võis isegi kavatsetavate pattude eest. LUTHERI 95 TEESI-vaateid seletav tekst USUPUHASTUS-usutekstide puhastamine aja jooksul PROTESTANDID-reformeeritud kirikuesindajad VASTUREFORMATSIOON- kataoliku kiriku vastutegevus usupuhastusele. PURITAANID- inglise protestandid PREDESTINATSIOON jumalik ettemääratus KAUBANDUSMONOPOL ainuõigus kaubelda mingi piirkonnaga HUGENOTID Prantsuse kalvinistid
Nantes'i edikti. PÄRTLIÖÖ (24. aug. 1572) Navarra Henri ja Marguerite de Valois` pulmi kasutati ära Pariisi kogunenud hugenottide tapmiseks.Kolm päeva kestnud tapatalgute jooksul tapeti Pariisis 2000 ja ülejäänud Prantsusmaal 30 000 hugenotti. JEAN CALVIN (1509-1564) prantslasest usutegelane,kes õppis Pariisis, kus tutvus nii humanismi kui ka Lutheri teostega. 1533 toimus pöördumine- jumala tööriist. Kui Lutheri pooldajaid hakati taga kiusama põgenes Genfi. *predestinatsioon - jumala kõiketeadmine (ettemääratus) *Kalvinismis kuradit ei ole FRANCOIS I (valitses 1515-47) tugevdas absolutistlikku monarhiat, lõi alalise sõjaväe, surma ja sünni registri Pariisis, kehtestas ametikeelena prantsuse keele, jätkas Itaalia vallutamise poliitikat. Oli tüüpiline rüütelkuningas,edendas renessansikultuuri ja rajas 1530 College de France`i. HENRI II (valitses 1547-59), Fr.I teine poeg, sattus 7a-lt neljaks aastaks Hispaaniasse pantvangi
Hispaania lipu all, aga oli portugallane). · EL CANO I ümbermaailma reisi lõpetaja 1519-1522. MÕISTED: · RENESSANSS Tõlkes taassünd, uue maailmapildi kujunemine, kus oluliseks eeskujuks oli Antiik-Kreeka kultuur. · HUMANISM Uus maailmavaade renessanssi ajastul, mis väärtustas inimest (nüüd oli tähtis inimene, enne oli ainult jumal). · REFORMATSIOON Usu-uuendus ehk muutused usuelus ja ühiskonnas. · PREDESTINATSIOON Jumalik ettemääratletus. · AUGSBURGI USUTUNNISTUS On kokkuvõte uuest usust, lutherlusest. · AUGSBURGI USURAHU Nn ''Kelle võim, selle usk'' ehk kui valitseja on lutherlane on ka talupoeg lutherlane, kui valitseja on kristlane on seda ka talupoeg. · VASTUREFORMATSIOON Katoliku kiriku võitlus reformatsiooni vastu. · ANGLIKAANI KIRIK Inglise kirik, mille rajas kuningas Henry VIII.
Puritaanlus- ref algas 16saj Inglismaa Henry VIII valitsemise ajal ja tähendas anglikaani kiriku algust. Ref oli kindlustatud Elisabeth I ajal. 5 nov 1605 Guy Fawkes kavandas parlamendi hoone õhku lasta. Samas säilis katoliiklus Iirimaal ja osa sotimaast. Katoliku usu vastu kogunes Inglismaal oponisatsioon puritaanlus (protestandid, kes nõudsid anglikaani kiriku täieliku puhastamist). Ettemääratud õpetus e. predestinatsioon. Ühed on loodud õndsaks, teised jumala poolt hukatuseks määratud. Puritaanlus hakkas soodustama majanduse arengut, kuna väärtustati *ettevõtlikust *riski *kokkuhoidu *töökus *ärimehe vaistu. Tsunfti kord oli piirangutega ja seetõttu enam ei rahuldanud vajadusi. Inglismaal hakkavad uut tüüpi manufaktuurid. Esialgu tekkisid maal, tegemist oli hajamanufaktuuriga. Manufaktuuris töötades oli olemas tööjaotus suurosa tööst tehti käsitsi ning maksti palka. Töölise jaoks
o Heliotsentrism päikesekeskne maailmavaade. o Loodeväil meretee Atlandi ookeanist Vaiksesse ookeani piki Põhja-Jäämeres Põhja- Ameerika ranniku lähedal asuvaid väinu. o Kirdeväil kirdeväil on veetee Euroopast Kaug-Itta piki Euraasia põhjarannikut. o Reformatsioon XVI saj. toimunud usupuhastus=>katoliik. eraldunud protestantlikud kirikud. o Indulgents patukustutuskiri. o Simoonia vaimulike kohtade müük raha eest. o Predestinatsioon ettemääratus, inimese kui loodu sõltumine jumalast kui loojast. o Protestant protestantismi pooldaja. o Augsburgi usurahu luteri usk tunnistati katoliku usu kõrval teiseks riigireligiooniks . o Vastureformatsioon katoliku kiriku aktsioon protestantliku reformatsiooni vastu, püüdes takistada kirikulõhe tekkimist. o Jesuiidid katoliku mungaordu liikmed. o Võitmatu armaada Filipe II laevastik, mida saadeti Inglismaad vallutama.
Lutheri vaated :ainsaks allikaks on piibel, õndsaks saab ainult usu kaudu, tunnustas seitsmest sakaramendist ainult kahte ristimist ja armulauda, mõistis hukka patukahetsuskirjade müümise, vaidlustas paavstkiriku ilmeksimatuse, koostas 95 teesi, mis seletasid tema vaateid, oli kirikuhierarhia vastu- kutsus üles kirikut reformima vajalik luua rahvakirik. Johann Calvin Arendas edasi Zwingli õpetust .Jumalik ettemääratus e predestinatsioon Jumal on määranud, et ühed inimesed saavad õndsaks, teised on määratud hukatusele. Lõbustuste piiramine sh ka eraelus, riie tuti musta ja loobuti ehete kandmisest. Rõhutas töö austusväärsust ja vajalikku st , kokkuhoidlikku ja lihtsat eluviisi, kirikl ik organisatsioon ei ole vajalik. Kalvinismist kujunes luterluse kõrval mõjukamaim protestantlik liikumine. 3. Inglismaal pandi tugevale kuningavõimule kindel alus 1485. aastal, kui Henry Tudor väljus
Kapitalismi areng: Tekkisid manufaktuurid kapitalisti juhtimine ja prof. oskustega töötajad. · Tsentraliseeritud manufaktuur töölised töötasid ühes tootmishoones (sageli endised kloostrid) · Hajamanufaktuur töölised töötasid kodus, said tooraine ja palga manufaktuuriomanikult. Väliskaubandus: algeliste aktsiaseltside teke kaubakompaniid, kellele riik andis väliskauplemise privileegi. Predestinatsioon kalvinistide ettemääratuse õpetus. Rõhutati eelkõige sisemist usklikkust Ilmaliku kutsumuse õpetus tuleb järgida ilmalikku kutsumust, teha võimalikult hästi tööd Usuliste erimeelsuste tõttu kujunesid välja poliitilised suunad: Presbüterlased koguduse vanemad, presbüterid, ülekaal parlamendis kuni 1647. Independendid kogudused sõltumatuks ohvitseridest toetajad. Juht Oliver Cromwell. Pärast
Thomas Müntzer-Talurahva ülestõus, Jumalariik maa peal (Ph. Melanchthon- Augsburgi usutunnistus Emakeeelne jumalateenistus Kaks sakramenti Lihtne kirik Kiriku allutamine ilmalikule võimule) 1555- Augsburgi usurahu: “Kelle maa, selle usk” (Valitseja sai määrata usu) Reformatsioon Šveitsis – Zwingl Palgasõdurite ja sõja vastu Katoliku kiriku kritiseerimine Calvin –Ristiusu õpetus,Kalvinism Predestinatsioon -kõik on jumala poolt juba ette määratud Pr- hugenotid Ing-puritaanid Šhotimaa-presbüterlased Reformatsioon inglismaal- John Wayeff Rooside soda Majanduslik areng Arenesid kapitalistlikus suhtes Tähtis manufaktuuritööstus Lambakasvatuse laienemine-> inimeste pauperiseerumine ehk vaesumine Henry VIII 1509-1547 Tahtis lahutada Aragoni Katariibnast , et abielluda Anne Boleyniga Lõi roomast lahku 1534 supermatikaat- Inglise kiriku pea on kuningas Angliaani kiriku teke
oli Saksamaa veel lõhestatum kui kunagi varem. Sveitsis alustas usupuhastust Ulrich Zwingli, Saksamaal Luther, samal ajal. 1517. a. lõi Wittenbergi lossikiriku uxele 95 oma vaateid seletavat ladinakeelset teesi Võrdlus Sveitsis ja Saksamaal võisid vaimulikud abielluda, jagati armulaual veini ka ilmalikele. Lutheri arvates oli armulaud osasaamine Kristuse ihust, Zwingli arvates oli see sümboolne toiming. Zwingli õpetuste edasiarendajax sai J. Calvin. ,,Ristiusu õpetus"- Predestinatsioon e. Jumalik ettemääratus, ühed saavad õndsax, teised mitte. Inglismaal oli reformatsiooni eestvedajax kuningas Henry 8. Inglismaal ja Prantsusmaal suleti kloostreid. Paavsti võim nõrgenes nii Inglismaal kui ka saksamaal, missad muutusid rahvakeelseteks. Inglismaal algatas reformatsiooni valitseja, Saksamaal rahvas. Saksamaal oli suunatud usuasjadesse, Inglismaal poliitikasse. Henry 8. Pani Inglismaal aluse anglikaani kirikule
Kuninganna Elizabethi ajal(1558-1603) tehti järeleandmisi, ettemääratuse õpetus. Sattusid vastuollu ametliku kiriku ja kunungavõimuga-emigreeruti Madalmaadesse, Sveitsi või Saksamaale, agakiusamine-P.-Am, rajati kolooniad. Puritanism Tekke põhjused Kellele toetus Iseoomulikud j. inimtüübid Erinevad voolud a)Inglismaa maj. areng *töölised *Predestinatsioon Töökas ja edasi- presbüterlased Independenid ja sellega kaasnenud *lihtrahvas *Keegi ei saavuta püüdlev Koguduse Kogutused muutused ühiskonna *põlluharijad õndsust enda *kokkuhoidlik/kitsi eesotsas peaksid peavad olema struktuuris. *kaupmehed teadmata ja *rõhutatult usklik seisma koguduse sõltumatud ja
* Ta ühendas platonismi kristlusega, samastades Platoni ideede maailma Jumalaga: kui Jumal lõi maailma, siis eksisteerisid ideed Jumala mõtteis. * Ta rajas pärispatuõpetuse, et selgitada maailmas valitsevat kurjust. Pärispatt pidavat peituma kõigis inimestes. * Vaba tahe hävis niivõrd, et inimene ei saa ise midagi teha enda õndsakssaamiseks. Jumal oli otsustanud mõned inimesed igavesest hukatusest lunastada. See, kes päästetakse, on ette määratud(predestinatsioon), sõltub jumala tahtest. Liturgia - kirikulaul langobardid - Itaaliaasse põhja poolt tunginud germaani hõim Majordoomus - suursugune kojaülem Karli poeg Pippin Lühike (741-768 valitses) sõlmis poliitilise kokkuleppe paavstika, mille tagajärjel paavst ta 751. a frankide kuningaks kuulutas. Hiljem kinkis see riigi kirikule, tekkis kirikuriik. L-Euroopa killustus 9-10 saj Ludwig Vaga, Karl Suure (Martelli poeg) poeg jagas 843a riigi kolmeks (Verduni kokkulepe)
Paljud surid, paljud pagesid Saksamaale. Tekkis Euroopa esimene vabariik Holland. Reformatsiooni tulemused: 1) Ristiusu lõhenemine 2) Euroopa usuline lõhenemine 3) 1555 Augsburgi usurahu, millega luteri usk tunnistati katoliku usu kõrval teiseks riigireligiooniks. Pärast seda oli Saksamaa veelgi lõhestatum kui kunagi varem. Katoliiklikust kirikust eraldusid protestantlikud harud. Nt. kalvinism ( Johann Calvini rahatud protestantlik usuvool, luterlus ja anglikaani kirik. Predestinatsioon J. Calvini arusaam jumalikust ettemääratlusest. Ühed saavad õndsaks, teisi ootab hukatus. Võitmatu Armaada Felipe II saatis Inglismaale 130 laevast koosneva Võitmatu Armaada, hispaanlased jäid aga inglastele alla. 30. aastane sõda toimus, katoliiklaste ja protestantide vahel 1618 1648. Lisaks taheti uusi territooriume vallutada. Tänu sellele jäi Saksamaa endiselt killustatuks, üheski riigis usupööret ei toimunud. 1648. Aastal
feodaalaristokraatia toretsevale ja pillavale elulaadile. Töölised pidid hakkama tööl käima(enne töötati kodus või meistri juures), mis kiskus teatud määral eemale perekondlikest suhetest ja ka kirikukogudustest. Suurt osa Ingl. majanduslikus arengus ja jõukuse kasvus mängis väliskaubandus. Sellega said tegeleda ainult riigi privileegiga kaubakompaniid. Äri ajamine Euroopast kaugemal asuvate maadega oli üliriskantne. Kalvinismi keskne õpetus predestinatsioon e. ettemääratus iga kristlase saatus sõltub Jumala suvast. Ette on määratud kogu elu ja ei usklik ise ega kirik saa muuta taeva tahtmist. See vähendas katoliku kiriku mõju, mis väitis, et õndsaks saada võib vaid kiriku abil. Ettemääratuse õpetusest aga võis järeldada, et kõigel välisel puudub mõte; rõhutati sisemist usklikkust. Ilmaliku kutsumuse õpetus keegi ei saavuta edu ega õndsust vastu tahtmist, enda osavõtuta. Usklik tunnetab Jumala armulikkust juba
Zwingli hoiakut mõjutas Lutheri õpetus. 1523. diskussioon, kus vaidlustas paastu, preestrite tsölibaadi, indulgentsid, pühakukummardamise. Seal langetati otsus tema kasuks ja hakati läbi viima reformatsiooni kirikute kõrvaldati maale ja skulptuure, jumalateenistust lihtsustati, vähendati kirikuteenistujate arvu. Püüdis kirikut reformida ratsionalistlikus stiilis. Erines Lutheris suhtumisega armulauasse. Calvin 1536. ettemääratus ehk predestinatsioon: Jumal on ette näinud iga inimese saatuse. Rõhutas töö austusväärsust ja vajalikkust. Kujunes kalvinism. INGLISMAA: 1455-1485 Rooside sõda (Lancasteride ja Yorkide vahel). Arenesid kiiresti kapitalistlikud suhted, oluliseks muutus manufaktuuritööstus. Henri 8 saavutas võimutäiuse, tema õukond oli mõjutatud humanismiideedest ja renessansskultuurist. Katoliku kirikule kuulusid suured maavaldused. Põhjused kuningas tahtis abielu ümberkorraldada.
4. PILET 1. Duns Scotus ja skotism Sotlane. Kolib kölni. Kirjutab raskepäraselt. Ta nime hakatakse kasutama puupea nimetusena. Samas tugev argumenteerija. Vaatab eelnevalt õp kriitilselt. Kirjutab AT vastu. Kumb olulisem: mõistus/tahe? AT: mõistus (tahe järgneb) DS: tahe(mõistus näitab tahtes, mis võimalik aga tahe ei pruugi seda järgida). Asjad pole seepärast nii, et jumal nõuaks vaid jumal on omal vabal tahtel nii otsustanud. Üks jumala vabaduse aspekt: predestinatsioon. Toob seal 4 momenti välja, näiteks peetrus: 1. jumal määras peetruse igavesse kirikusse (õndsusseisund) 2. annab peetrusele vahendid selle saavutamiseks ju arm 3. samas ananb vabaduse eksida (nagu ka juudas, kes esitleb mittevalituid) 4. peetrus päästmine ju armu läbi. Juud lükatakse tagasi kuna juudas ei kahetse. Vaba tahe on olulisem kui intellekt Kõik sündmused, mis kr toimusid ju tahtest. Kogu lood lähtub ju tahtest. Tehab vaid seda, mis loog vastuoluline. Ju tahe langeb
Selleks, et selgitada maailmas valitsevat kurjust rajas Augustinus pärispatuõpetuse. Nimelt jättis Jumal, kes on kõik loonud, inimesele vaba tahte võimaluse mitte patustada. Vaba tahe hävis niivõrd, et inimene ei saa ise midagi teha enda õndsakssaamiseks. Selleks ei piisa inimese oma tahtest, ilma Jumala armuta ei saa inimene pattu maha jätta, sest see on talle armas. Jumal on otsustanud vaid mõned inimesed hukatusest lunastada. See, kes päästetakse on ette määratud(predestinatsioon). Augustinuselt pärineb ka vaimuliku võimu ülimuse põhjendus teoses ,,Jumala riigist". Augustinuse tõlgenduses ei olnud Rooma rüüstamine(410) mitte karistus, vaid näitas jumala ükskõiksust maailma suhtes. Inimesel on valida taeva ja maise riigi vahel, esimene on headus, teine kurjus. Esimese valinuid ootab õndsus, teisi hukatus. Kogu ajalugu on võitlus hea ja kurja vahel, need kaks riiki on samastatavad ristiusu kirkijuga ja Rooma keisririigiga.
Selleks, et selgitada maailmas valitsevat kurjust rajas Augustinus pärispatuõpetuse. Nimelt jättis Jumal, kes on kõik loonud, inimesele vaba tahte – võimaluse mitte patustada. Vaba tahe hävis niivõrd, et inimene ei saa ise midagi teha enda õndsakssaamiseks. Selleks ei piisa inimese oma tahtest, ilma Jumala armuta ei saa inimene pattu maha jätta, sest see on talle armas. Jumal on otsustanud vaid mõned inimesed hukatusest lunastada. See, kes päästetakse on ette määratud(predestinatsioon). Augustinuselt pärineb ka vaimuliku võimu ülimuse põhjendus teoses „Jumala riigist”. Augustinuse tõlgenduses ei olnud Rooma rüüstamine(410) mitte karistus, vaid näitas jumala ükskõiksust maailma suhtes. Inimesel on valida taeva- ja maise riigi vahel, esimene on headus, teine kurjus. Esimese valinuid ootab õndsus, teisi hukatus. Kogu ajalugu on võitlus hea ja kurja vahel, need kaks riiki on samastatavad ristiusu kirkijuga ja Rooma keisririigiga.
iseendasse, sest sisemuses elab tõde?" mõistuse (intelligentia) ja tahte (voluntas) ühtsusest. · See on tee meelelisest välismaailmast (foris) · Otsustava tähtsusega seejuures on tahe. inimvaimu sisemaailma (intus) ja sealt edasi südame südamesse (intimum cordis): Jumala kui · Tahtevabadus ja predestinatsioon tõe aluspõhja juurde. · Soti munk PELAGIUS esindas seisukohta, et · Jumal on kõrgeim olemine, summa essentia. inimene sünnib vabana ja ilma patuta ja suudab Eksisteerib väljaspool ruumi ja aega. Ta on ilu Kristuse õpetusest ja eeskujust kinni pidades ise printsiip. Ta on ilma kvaliteedi ja kvantiteedita. oma õndsuse saavutada. · Jumalas asuvad kõik üksikasjad ideedena
Oli vaimulik. Zwingli arust oli tegemist Kristuse mälestustseremooniaga. Kindlasti ka Zwingli puhul pidi ka kirik olema odav. Kirik pidi olema rohkem nagu palvemaja. Kirikupühasi jäi Zwingli järgi alles ainult neli ja kirik pidi lõppkokkuvõttes olema odav. Zwingli hakkas tähtsustama tööd. Zwingli sai surma ja pärast ta surma tema poolt väljatöötatud põhimõtted sulandusid kokku Jean Calvini omadega. Calvini nimest tuleb Calvinism. Calvinismi põhimõte - Ettemääratus e. predestinatsioon. Tähendas seda, et jumal on inimesed jumalad välja valinud ja ühed inimesed on määratud hukatusse ja teised õndsusesse. Inimese enda tegevusest ja tahtest ei sõltu miski. Samas võib põhimõtteliselt Jumal inimesele maises elus märku anda, et ta on välja valitud. Märgiks oli edukus ja rikkus. See õpetus meeldis tekkivale kodanlusele. Tuli eralõbusi piirata. Calvinistid valisid enda seast juhi, kes jutlustas ja kes koguduse liikmete elu jälgis.
Ntks oskuslikult tegutsenud käsitöömeistrid suutsid laiendada tootmist ja muuta oma töökojad kapitalistlikeks manufaktuurideks. Enamasti loodi need siiski kapitaliga, mis oli hangitud väljaspool käsitöönduslikku tootmist. Inglismaa majanduslikus aregus ja jõukuse kasvus etendas väga suurt osa väliskaubandus. Sellega tegelesid kaubakompaniid, millele feodaal-absolutistlik riik andis väliskauplemise privileegi. Ilmaliku kutsumuse õpetus Kalvinismi keskne dogma oli predestinatsioon ehk ettemääratuse õpetus. Selle järgi sõltub iga kristlase saatus Jumala suvast. Ette on määratud ka maine elu ning ei usklik ise ega kirik ei saa muuta taeva tahtmist. Õpetus vähendas katoliku kiriku mõju. Ilmaliku kutsumuse õpetus lähtus arusaamast, et keegi ei saa õndsaks ega saavuta edu vastutahtmist, enda teadmata ja osavõtuta. Jumalale on meelepärane kui inimene juhib edukalt ettevõtet ja äritegevust. Maailmavaatelised ja eetilised mõjud
meestesoeng. · Ümarpead lihtsa soenguga parlamendi pooldajad versus kavalerid. 2. Puritarismi 2 põhivoolu: a) Presbüterlus kuningate ja piiskoppide asemel pidi kirikut juhtima presbüterid valitavad koguduse vanemad. b) Independenlus iga kogudus on sõltumatu ja iseseisev. 3. Puritarism kui opositsioon anglikaani kirikule. a) Anglikaani kirik tegi Elizabethi ajal järelandmisi puritaanidele. · Tunnistati õigeks predestinatsioon. · Vanast anglikaani kirikust säilis senine jumalateenistuse kord ja kiriku juhtimine kuninga määratud piiskoppide poolt. b) Sattunud vastuollu anglikaani kiriku ja kuningavõimuga, põgenes osa puritaane tagakiusamise eest. (Saksamaale, madalmaadesse) c) Puritarism kujunes ka ühiskondlikuks poliitiliseks liikumiseks. 4. Poliitilised suunaliikumised Inglise revolutsiooni ajal Kujunesid välja poliitilised parteid. a) Juhtivaks suunaks oli independenlus.
Kalvinism Sveitsis, Sotimaal ja Prantsusmaal hakkas kehtima kalvinism(ka Madalmaad, Poola, Leedu, Inglismaa). Prantsusmaal oli nimetus hugenotid. Rõhutati kasinust, töökust, lihtsat eluviisi. Kogudused valisid ise oma juhid. Loobuti pidustustest ja rõõmsast meelelahutusest. Hiljem muutus see vaenulikuks, mittekalviniste hakati kiusama. Kalvinismi eestvedajaks oli Johann Calvin. Tema teos "Ristiusu õpetus" sisaldab kalvinismi põhilisi seisukohti. Kõige olulisemaks oli ettemääratus ehk predestinatsioon. Rõhutati töö austusväärsust ja vajalikkust, tõsteti esile kokkuhoidu ja lihtsat eluviisi. Jumalateenistus pidi olema lihtne. Vähendati pühade arvu. Loodi koguduste võrk, mida juhtisid valitud vanemad ja jutlustajad. Keelas phapäeviti ära laulud, mängud ja muu meelelahutuse, selle asemel pidi pühenduma usule(käima kirikus, lugema usuraamatuid). Loobuda tuli erksavärvilisest rõivastusest ja ehetest. Anglikaani kirik Anglikaani kirik on kolmas protestantliku kiriku haru
- riik võttis üle kiriku vara ja maavaldused - maahärra usutunnistusest pidid lähtuma ka tema alamad Reformatsioon usus ja kultuuris: - kloostrid suleti - vaimulikud vabastati tsölibaadist - lad k. jutlus muutus rahvuskeelseks - liigsed kaunistused ja dekoratsioonid eemaldati kirikutest. - Jutlus ja kirikulaul muutusid tähtsaks 26. REFORMATSIOON ŠVEITSIS JA INGLISMAAL ŠVEITS- algatajaks oli Jean Calvin Oluliseks muutus predestinatsioon e. ettemääratuse õpetus. Jumal on välja valinud need, kes pääsevad igavesse õndsusesse ja need, kes lähevad hukatusse ja inimene seda muuta ei saa. Inimene saab teada, milliseks tema saatus kujuneb selle järgi, kuidas tal elus läheb ja kui jõukad ja edukad nad on. Inimene ei tea kunagi, miks jumal on nii valinud. Selline uskumus oli meelevaldne rikastele. Kalvinist rõhutas töö tegemist, mis on inimese kutsumus ja jumalast määratud eesmärk.
Sveitsis saab rääkida reformeeritud kirikust. Kirikule pani aluse J. Calvin. Teda on peetud teise põlve usupuhastajaks ( tema enam vana lõhkuma ei pidanud, sai keskenduda kiriklikule ülesehitustööle ) Vaadetelt mõnevõrra sarnane luteriga, Zwingli poolt kuulutatav usk oli veelgi ratsionalistlikum kui oli seda luterlus ning Zwingli oli see, kes reformatsiooni Sveitsis algatas. Zwingli ja Calvini vaated erinesid mõnel määral, peale jäid Calvini vaated. Calvini vaadete sisu oli predestinatsioon( ettemääratusõpetus ) Inimene ei saa kaasa aidata sellele, mis tulevikus ootab. Jumal annab märku, kas inimene on määratud õndsaks saama või ei ole. Jumala märguanne seisnes selles, et kui inimene maises elus on edukas, siis järelikult on jumal ta väljavalinud. Kirik pidi olema odav, e bamoraalne on kanda luksuslikke rõivaid, tantsimine on ebamoraalne, kogudustes määrati ametisse spetsiaalsed inimesed, kes järgisid inimeste moraali ( nt: et ei riku abielu ),
Hakkas kuulutama, et olulisim on Jumala arm ja usk sellesse - see tema intensiivsus ja kontsentreeritus 1 punktile eristus Ütles, et inimene ei saa omapoolset mingit erilist initsiatiivi näidata, ka inimese usk on Jumala töö ja selle kaudu inimene võtab lunastuse vastu Häid tegusid Luther ei tauninud, aga ütles, et need peavad kaasnema usuga nkn ja see ei saa olla Jumala armu teenimise vahend. See, et inimene häid tegusid saab teha on ise jumala and. Kahekordne predestinatsioon Jumal on juba enne aegade algust määranud osad põrgusse, osad paradiisi keegi ei tea, kuhu neid on määratud. Luther aga seda ei usu, leiab, et see pole piibliga põhjendatud. Jumalasõna on oluline Tänapäeval kõik see, mida nimetame ristiusu sisuks on jumalasõna. Lutheri jaoks ei ole piiblis kõik omavahel võrdne UT kindlalt olulisem kui VT Aga ka UT-s ei ole kõik võrdse kaaluga, sõnastab oma hermeneutika (õpetus tekstide
- Linnade alam keskklass (väikekodanlus) - Sveitsis, L-Saksamaal (Westfaleni münster 1534), madalmaades (10%), Määrimaal, Põhja- Ameerikas (Baptistid), (Menhoniidid) - 4. Kalvinistid (Genf) - Jean Calvin (suri 1564) oli pärit Prantsusmaalt, aga tema konfessiooni tõeliseks kodumaaks kujunes Sveits (1534) - Calvin on usupuhastuse II põlvkonna kõige tähtsam esindaja. Ta arendas edasi reformatsiooni ideestiku. - Peateos Ristiusu õpetus (1536): jumala arm teeb inimese õndsaks - Predestinatsioon-õpetus: pääsemine on jumala poolt ette määratud - Prantsusmaa (Hugenotid), Sveits, Böömimaal, Madalmaades (Hollandis), Lääne- Saksamaal, Sotimaal (John Knox,puritaanid), P-Ameerikas, Inglismaal) - Teokraatia: maise võimu allutamine kirikule. Genfi range kirikukorraldus (1530.ndatel), Strassburg, Genf 1541 ... - Demokraatia ja vabariiklus, mis sobisid linnriikidele - Linnakodanlus - Moodsa kapitalismi juured on kalvinismis (kodanlik mentaliteet) ... Weber
soovidest tulenevates pettumustes, kaootilises ja kirglikus elus. Uhkus on suurim kõige pattude juur. Halb motiiv on halvem kui halb tegu, eriti kaval on uhkus (uhkus kõige suurem patt, sest on ainus, mis tuleneb headest tegudest) ja patune iha. Tõe juurde viib kolm teed: alandlikkus, alandlikkus ja alandlikkus. Isegi head teod võivad muutuda takistuseks ning juhtida inimese tähelepanu eemale jumalakartuselt. Igasugune moraal, mille tagajärjeks on Jumalast eemaldumine, on halb. Predestinatsioon, vaba tahe ja arm. Augustinus räägib predestinatsioonist, et Jumal on ette ära määranud ühed inimesed maisesse, teised taevasesse riiki, kuid mis roll on siis inimese vabal tahtel, kas inimesel on üldse vaba tahe? Augustinus räägib kolme sorti vabadusest, esimene oli Aadamal ja Eeval enne pattulangust, kus neil oli vabadus valida kõigi alternatiivide vahel. Pattulangemise järel on inimestel poolvaba tahe, inimesed ei ole täiesti vabad oma valikutes, sest nad on loomult
Varjatud parameetri mõiste väljendab tõdemust, et põhjuse täpne kordamine pole võimalik. Varjatud para- meeter kui füüsikaline suurus on see suurus, mille väärtus loetakse fatalistlikus käsitluses nulliks, kuid mis tegelikult null ei ole (nt pliiatsi ja vertikaali vaheline nurk katses panna pliiats teraviku peale seisma). Mistahes fatalistlik põhjuslikkusekäsitlus ignoreerib varjatud parameetrit. Ettemääratus (predestinatsioon) on mingi sündmuse kindel esinemine tulevikus, sõltumata teistest sünd- mustest, mis esmapilgul võiksid (põhjuslikus seoses) antud sündmuse kui tagajärje võimatuks muuta. Religioosses käsitluses esineb ettemääratus kui kõrgema infoallika (Jumala) tahteakti tulemus. Info ettemääratuse kohta on reeglina ilmutuslik info. Ilmutuslik info on info, mille omaja on kindlalt veendunud info tõesuses, kuid ei oska selgitada, millisest ja
Varjatud parameetri mõiste väljendab tõdemust, et põhjuse täpne kordamine pole võimalik. Varjatud para- meeter kui füüsikaline suurus on see suurus, mille väärtus loetakse fatalistlikus käsitluses nulliks, kuid mis tegelikult null ei ole (nt pliiatsi ja vertikaali vaheline nurk katses panna pliiats teraviku peale seisma). Mistahes fatalistlik põhjuslikkusekäsitlus ignoreerib varjatud parameetrit. Ettemääratus (predestinatsioon) on mingi sündmuse kindel esinemine tulevikus, sõltumata teistest sünd- mustest, mis esmapilgul võiksid (põhjuslikus seoses) antud sündmuse kui tagajärje võimatuks muuta. Religioosses käsitluses esineb ettemääratus kui kõrgema infoallika (Jumala) tahteakti tulemus. Info ettemääratuse kohta on reeglina ilmutuslik info. Loodusnähtuse füüsikaline mudel esitab kompaktselt füüsikalise objekti kohta olemasoleva info, sidudes
soovidest tulenevates pettumustes, kaootilises ja kirglikus elus. Uhkus on suurim kõige pattude juur. Halb motiiv on halvem kui halb tegu, eriti kaval on uhkus (uhkus kõige suurem patt, sest on ainus, mis tuleneb headest tegudest) ja patune iha. Tõe juurde viib kolm teed: alandlikkus, alandlikkus ja alandlikkus. Isegi head teod võivad muutuda takistuseks ning juhtida inimese tähelepanu eemale jumalakartuselt. Igasugune moraal, mille tagajärjeks on Jumalast eemaldumine, on halb. Predestinatsioon, vaba tahe ja arm. Augustinus räägib predestinatsioonist, et Jumal on ette ära määranud ühed inimesed maisesse, teised taevasesse riiki, kuid mis roll on siis inimese vabal tahtel, kas inimesel on üldse vaba tahe? Augustinus räägib kolme sorti vabadusest, esimene oli Aadamal ja Eeval enne pattulangust, kus neil oli vabadus valida kõigi alternatiivide vahel. Pattulangemise järel 31
annaabi.ee 
