Ajalugu. Absolutism ja parlamentarism (0)

23.Absolutism ja parlamentarism Mõisted ❏ Absolutism on valitsemisvorm, mille korral riigijuhile kuulub piiramatu võim. Tavaliselt  kasutatakse seda mõistet monarhide puhul ja seetõttu käsitletakse terminit "absoluutne 
monarhia" enamasti absolutismi sünonüümina.Absolutistlikku riigikorda iseloomustab 
kõige paremini Prantsusmaa kuningale Louis XIV-le (valitses 1643–1715) omistatav 
lause „Riik – see olen mina!” ❏ Parlamentarism on kõrvuti presidentalismiga konstitutsioonililise režiimi üks  põhivariante. Parlamentarismi puhul on riigipea ja valitsusjuht eri isikud. Valitsus vastutab
usaldushääletuse kaudu parlamendi ees.  ❏ Louis XIV(5. september 1638 – 1. september 1715) oli Prantsusmaa ja Navarra  kuningas 1643–1715, Austria Anna ja Prantsusmaa kuninga Louis XIII poeg. ❏ Jean-Baptiste Colbert (29. august 1619 – 6. september 1683) oli prantsuse  majandustegelane, kuningas Louis XIV finantside peakontrolör (majandusminister) 
aastatel 1665–1683. Teda peetakse prantsuse merkantilistliku majanduspoliitika loojaks.  ❏ Nantes'i edikt  on 13. aprillil 1598. aastal Prantsusmaa kuninga Henri IV poolt välja  antud dokument, mille alusel tunnistati Prantsusmaal valitsevaks religiooniks katolitsism.  ❏ Kardinal hertsog Armand Jean du Plessis de Richelieu (9. september 1585 – 4.  detsember 1642) oli prantsuse kiriku- ja riigitegelane.  ❏ Charles I (19. november 1600 – 30. jaanuar 1649) oli Inglismaa kuningriigi ja Šotimaa  kuningriigi kuningas 1625–1649. Ta oli James I poeg ning Charles II ja James II isa.  ❏ Oliver Cromwell (25. aprill 1599 Huntingdon, Huntingdonshire, Inglismaa – 3. september 1658 London) oli Inglise riigimees ja sõjaväelane, kelle juhtimisel kukutati Inglise 
monarhia ja kehtestati vabariik, mida ta juhtis Inglismaa, Šotimaa ja Iirimaa 
lordprotektorina 1653. aastast kuni surmani. Silmapaistev edu saatis sõjas ta juhitud 
ratsaväge, nn raudkülgseid, kelle võitudele aitasid usulise vaimustuse kõrval kaasa hea 
relvastus ja tugev distsipliin.Charles I ja aastal 1628–1629 istungeid pidanud parlamendi 
alamkoja suhteist ❏ Inglise vabariik (inglise keeles Commonwealth of England) oli 1649–1660 Briti saartel  eksisteerinud vabariik, millesse kuulus algul Inglismaa (koos Walesiga) ning hiljem ka 
Iirimaa ja Šotimaa.  ❏ Isikuvabaduste akti,mis sätestas vahistamise ja kohtumenetluse nõuded. ❏ “Õiguste billina” - seaduste kehtestamine või nende muutmine kuninga poolt ilma  parlamendi nõusolekuta on seadusevastane. Absolutismiajastu ● Võimu koondumine valitseja kätte ja riikide võimsuse kasv 
● Siseriiklik poliitiline integratsioon, riigiloome kõrgperiood Euroopa ajaloos Kujunemise põhjused ● Usulised kofliktid
● Ühiskonna killustatus
● Riikide selgemad piirid
● Rahvuse tähtsuse kasv 
● Rahvusriik kui ühiskonna parim vorm, valitseja ja rahva ühiste huvide kaitsmise  tähtsus Absolutismi tunnused


● Riigivõim on jagamatu. Valitseja on riigivõimu ainuõiguslik teostaja. Võim pärit  jumalalt, aruandekohustust maa peal pole. ● Pürgimine ühtsuse poole. Ühest keskusest juhitud valitsus ja majandus,  regulaararmee ja ühtne riigikirik. ● Riigi juhitud rahvamajandus, st majanduselu võtmine riigi hoolduse alla.  Merkantilistlik majanduspoliitika Absolutism Prantsusmaal Prantsusmaal oli tugeva kuningavõimu peamine eesmärk kaotada riigi usuline lõhestatus ja 
lõpetada kodusõjad ehk hugenotisõjad. 1598. aastal kuningas Henri IV välja antud Nantes’i 
ediktiga said hugenotid lisaks usulistele ka poliitilisi õigusi, mis muutsid nende kogukonna justkui
riigiks riigis. Pärast hugenottide tähtsaima kindluslinna La Rochelle’i alistamist andis kuningas 
1629. aastal välja armuedikti, millega hugenotid säilitasid küll usuvabaduse, kuid nende 
poliitilised eriõigused tühistati. Samas toetas Richelieu Saksa riikide protestante võitluses 
katoliiklastest Habsburgide vastu.Louis XIV jätkas oma isa poliitikat.  Merkantilistlik Prantsusmaa ● Kehtis põhimõte, et võimalikult palju kaupu tuleb eksportida.
● Prantsumaast sai juhtiv luksus- ja moekaupade tootja.
● Prantsusmaa riigisisene majandus arenes aeglaselt. Kuninga ja parlamendi vastuolud Inglismaal Erinevalt Prantsusmaast oli Inglismaal parlamendil tunduvalt olulisem roll. Selle ülemkojas olid 
päritavatel või ametiga kaasnevatel kohtadel kõrgaadlikud ja -vaimulikud. Pärast Elizabeth I 
surma tõusis troonile Šotimaalt pärit Stuartite dünastia. 1640. aastal kokku tulnud nn pikk 
parlament võttis kuningalt õiguse parlamenti laiali saata. Parlamendi loata kehtestatud maksud 
tühistati. Kodusõda ja Cromwelli diktatuur Kuninga ja parlamendi vastuolud viisid 1642. aastal kodusõjani. Parlamendi sõjaväes 
domineerisid äärmuspuritaanid ehk independendid.19. mail 1649 kuulutati Inglismaa vabariigiks
. Parlament oli muutunud vähemuse esinduseks, mis püsis vaid armee toel.  Rahva hulgas oli 
äärmuspuritaanlike vaadetega Cromwell ebapopulaarne. Nõudes teistelt äärmist kasinust ning 
kuulutades näiteks nii tantsimise kui ka teatris käimise patuks, võttis Cromwell ise kiiresti omaks 
endise õukonna kombed. Restauratsioon ja kuulus revolutsioon Pärast Cromwelli surma.Charles I poeg Charles II astus troonile.Seda sündmust nimetatakse 
restauratsiooniks, mis tähendas ühtlasi parlamentaarse monarhia loomist Inglismaal. Taas 
kokkukutsutud parlament võttis 1679. aastal vastu isikuvabaduste akti, mis sätestas 
vahistamise ja kohtumenetluse nõuded.Charles II järel tõusis võimule tema vend James II , kes 
ärritas inglasi, kui tuli avalikuks, et ta oli juba enne troonile saamist katoliku usku astunud, ning 
üritas nüüd ka kuningavõimu tugevdada. Enne kroonimist allkirjastas valitsejapaar parlamendi 
esitatud „Õiguste deklaratsiooni”, mis 1689. aastal avaldati lõplikult vormistatuna „Õiguste 
billina”.