ÜLDANDMED Omakeelne nimi: România (Riigitähised ROM, RO) Pealinn: Bukarest (2,2 mln. elanikku) Rahvaarv: 22 355 551 (2004/07) Rahvastiku tihedus: 91,3 in/km² Riigikord: presidentaalne vabariik President: Traian Bsescu Administratiivjaotus: 41 maakonda ja pealinn Pindala (km²): 237 500 Naaberriigid: Ukraina, Moldova, Ungari, Serbia, Bulgaaria Iseseisvus: 9. mai 1877 Riigihümn: Deþteapt-te, române! ("'Ärka, rumeenlane!'") autoriteks A.Pann ja A. Mureþanu Keel: rumeenia, ungari ja saksa keel ; räägitakse ka inglise,itaalia ja prantsuse keelt. Religioon: õigeusk 87%, protestante 7%, katoliiklasi 5%, muud 1% Rahaühik: uus leu Valuuta lühend: RON (Valuutakurss: 1 RON = 4,67361 EEK (01.10.2007) Rumeenia "sloganiks" on «Simply surprising». Euroopa Liidu liige: alates 01.01.2007 , NATO liige alates 29.03.2004. Suuremad linnad on Bukarest, Iaþi, Constana, Timiþoara, Galai, Cluj-Napoca, Craiova ja Braþov. Eesti saatkonda Rumeenias pole. Nimi,kool,klass
Kirjandus Belgia kirjandust, kui sellist, ei eksisteeri. Flaami keeles kirjutatud raamatud kuuluvad Hollandi kirjanduse alla, prantsusekeelsed aga Prantsuse kirjanduse alla. Koomiksid Belgia on hästi tuntud oma kuulsate karikaturistide poolest ning Belgias antakse välja Euroopa kuulsaimaid koomikseid. Kuulsaimad karikaturistid on näiteks Hergé (Tintini seiklused), Peyo (Smurfid), Morris (Lucky Luke) ja Marc Sleen (Nero). Muusika Paljud olulised klassikalise muusika loojad on sündinud Belgias (näiteks César Franck, Henri Vieuxtemps, Eugène Ysaÿe, Guillaume Lekeu ja Wim Mertens). Belgias on ka sündinud saksofoni leiutaja Adolf Sax. Sellest mõjutatult on Belgias populaarne jazz-muusika. Toit Hea söök ning kvaliteetne õlu on tihti olnud Belgia kaubamärgiks. Belgia köök on mõjutusi saanud peamiselt prantsuse köögist ning tuntumad toidud on Belgia vahvlid, Brüsseli sprotid ja Belgia pralineed.
Rocca al Mare Kool Humanitaarained Mattias Kaiv 9b klass Saksamaa Referaat Tallinn 2008 Rocca al Mare Kool, Mattias Kaiv, 9b 2 Sisukord Sissejuhatus...............................................................................................................................3 Üldandmed................................................................................................................................4 Loodus.......................................................................................................................................5 Ajalugu......................................................................................................................................9 Riik..........................................................................................................................................17 Kultuur..................................................................
Idapartnerlus ja Lõunamõõde ehk Lõunadimensioon. Kuna viimase aluseks on nn Barcelona protsess ning EL-i Vahemerepoliitika, siis leiavad ka need osispoliitikad käesolevas ainekursuses põhjalikumat käsitölemist. Kõikide nn komponentpoliitikate käsitlemisel vaadeldakse ühtlasi ka nende poliitikatega hõlmatud riike. Eriti suure mahu võtab ainekursusest enda alla Idapartnerluse poliitika, mille sihtriikideks on Vene Föderatsioon, Ukraina, Valgevene, Moldova, Armeenia, Gruusia ja Aserbaidžaan. Nende riikide puhul antakse üliõpilastele edasi ka lühiandmed riigi kohta nagu elanike arv, territooriumi suurus, põhilised majandusharud, riigivalitsemise süsteem jne. Kui neid riiklikke kapasiteete võrrelda neile riikidele EL-i poolt antava konkreetse abiga, saab selgeks ka EL-i naabruspoliitika raames antava abi tõhusus või ebapiisavus. Mõistagi pöörab ainekursus neist riikidest enim tähelepanu Venemaale
UKRAINA ÜLDANDMED Asend Ukraina on riik Euraasias , Euroopas. Ukraina ja Eesti vahele jäävad Valgevene ja Läti. Nii Eestil, kui Ukrainal on ühine piir Venemaaga. Ukraina jääb Mustast merest põhja ja Ukraina kirdepiiri äärde jääb Aasovi meri. Ülejäänutest külgedest piirab Ukrainat maismaa. Suurus Ukraina pindala on 603 700 km2. Euroopas on Ukraina suuruselt viies riik. Ukrainast suuremad on Venemaa, Prantsusmaa, Türgi ja Hispaania. Ukraina on Eestist 13 korda suurem. Naaberriigid Ukrainal on 7 maismaanaabrit ja üks ülemere naaber. Ukraina idanaaber on Venemaa, põhjanaabrid on Valgevene ja Poola. Edelasse jäävad Slovakkia, Ungari, Rumeenia ja Moldova. Moldova on osaliselt Ukraina territooriumis sees. Teisel pool Musta merd on Ukraina vastas Türgi. LOODUS Pinnamood Ukraina on väikeste kõrgustikega tasane maa. Kõrgeimad mäed on Karpaadid riigi lääneosas. Ka kõrgeim mäetipp Goverla, mis on 2061 meetrit üle
Jakob Westholmi Gümnaasium Rumeenia Referaat 9b Tallinn 2007 Rumeenia asub Kagu-Euroopas, Musta mere idarannikul, maailma aja järgi +2 ajavööndis. Riigi pindala on 238 391m² (4.8% Euroopast). See teeb Rumeeniast Euroopas suuruselt 11. riigi ja maailmas 79. Rumeeniat võib julgelt Ida-Euroopa Prantsusmaaks nimetada: mäed, meri, lossid ja vein ning vähemalt sama temperamentsed inimesed. Rumeenia lõunapiiriks on Doonau jõgi, mis on pikkuselt teine jõgi Euroopas. Idaosa ümbritsevad Karpaadid. Põhjast ja kirdest piirneb riik Ukrainaga, kirdest Moldovaga, läänest Ungari ning Serbiaga ja lõunast Bulgaariaga. Põhjapoolne Rumeenia on mägine maa, samal ajal kui lõunas laiub Doonau org. Reljeef on peaaegu võrdselt jagatud mäestikuliseks (31%), kõrgendikeks and lavamaadeks (36%) ja tasaseks maaks (31%). Peamised ahelikud on Ida-Karpaadid ja Transilvaania Alpid
.........................................................................................................................................................7 TAIMESTIK............................................................................................................................................................ 8 LOOMASTIK...........................................................................................................................................................8 UKRAINA LOOMASTIK ON LIIGIVAENE. PÕHILISELT ON LEVINUD PISIIMETAJAD, ROOMAJAD JA URULOOMAD. PALJUD NEIST JÄÄVAD TALVEUNNE. PÕLINE LOOMASTIK ON HÄVITATUD: TARPANEID JA PIISONEID ENAM UKRAINAST EI LEIA. SEAL VÕIB SIISKI KOHATA HIRVI, KOPRAID JA NUGISEID. KA MITMESUGUSEID LINDE. NÄITEKS EURAASIA RAISAKOTKAS, STEPIKOTKAS JA HÕBEHAIGUR.....................................................................8 VEESTIK..........................................................................
.......................................... 3 3.1 Praktikum: Liivamassi maht nõlvade vahel...................................................3 3.2 praktikum: Rahnu hindamine........................................................................5 3.3 praktikum: Astang....................................................................................... 10 3.4 Praktikum: KUMU......................................................................................... 13 3.5 Praktikum: Rocca al Mare rannaastang.......................................................16 4.1 Suunaliste geoloogiliste nähtuste esitus roosidiagrammi abil.....................19 4.2 Eesti maavarade teesid............................................................................... 21 4.3 Reostuse levik ja isojooned.........................................................................21 4.4 GIS-päev.............................................................................................
Ukraina Pindala 603'700 km2 Rahvaarv on 45'182'799 inimest septembris 2013 Piiri pikkus on 4'566 km. 891 km on ühine Valgevenega, 428 km Poolaga, 90 km Slovakkiaga, 103 m Ungariga, 176 + 362 km Rumeeniaga, 940 km Moldovaga ja 1576 km Venemaaga. Rannajoon on 2'782 km pikk. Ukraina pealinn on Kiiev, kus elas juulis 2013 2'847'200 inimest. Ukrainas räägitakse ukraina keelt. Rahaühik on krivna. Ukraina asub Ida-Euroopas, Musta mere ääres. Riiki ümbritsevad põhjast Venemaa ja Valgevene, idast Venemaa, lõunast Must meri, edelas Moldova ja Rumeenia ning läänest Poola, Slovakkia ja Ungari. Ukraina pinnamood on mitmekesine.70% territooriumist katavad madalikud, 25% kõrgustikud ja 5% mäestikud. Riigi lõunaosas on Krimmi mäestik ja lääneosas Ukraina Karpaadid. Ukraina kõrgeim koht on Goverla mägi (2061 m) Karpaadides.
Rocca al Mare Kool ÕPPEKOORMUS ROCCA AL MARE KOOLIS Uurimistöö Hanna-Liis Vaasa 9b Juhendaja: õp Katrin Tallinn 2012 Sissejuhatus
tegutsenud koreograafina, tehes debüüdi soologa ,,Andromeda". Gianluca Schiavoni on töötanud ka mitmete suurprojektidega, nende hulgas loonud koreograafia Matthias Zentneri lavastatud Audi reklaamfilmile (2011). ,,Medea" dirigent on Vello Pähn, kes on alates 2012. aasta sügisest Rahvusooper Estonia loominguline juht ja peadirigent. Vello on juhatanud orkestreid Itaalias, Prantsusmaal, Jaapanis, USAs jm. Räägiksin siis veidi ka sellest, mis mina ,,Medeast" arvan. Minule ,,Medea" muusika väga ei meeldinud, sest see oli tihtipealne üsna kiire, särav ja tükiline. Minule meeldib pigem voogav endassetõmbav ja sügav muusika. Kuid minu lemmikstseeni ajal mängis üks kohutavalt hea pala, mis muu, balletis kasutatud muusikaga minu meelest peaaegu üldse kokku ei läinud, kuid see paelus mind kohe. See pala kannab nime ,,The Host of Seraphim" ning on bändi Dead Can Dance loomingust. Selles palas ühildusid minu jaoks India, Aafrika rütmid, Jaapani
(tema oli euroopa tuleviku konvendi president peale presidendiksolemist.) tema ja Sm kantsled Schmidt võtavad päevakorda suurriikide koostöö loomise. 76 aastal tekkis nii pr ja sm algatusel see organisatsioon, misoli tuntud G8 all. see tekkis G5,6,7, aga tuntub 8 Euroopa riigid said kõik kokku tänu sellele, et inglismaa lubati kontserdi juurde, siis moodustati kinnine klubi G6,7,8, (estaign saavutus) Loodi ka prantsusekeelsete riikide ühendus, eesti vaataja liige alates 2010. Rumeenia ja moldova räägivad ka prantsuse keelt ja kuuluvad sinna ühendusse. (Leedu ja Poola käivad käsikäes) Moskva ja Läti eliit saavad kokku Jurmalas, iga korralik vene tipp veedab suve Jurmalas. pompidu ja estaigni aega jääb pingelõdvenduspoliitika algus. nemad selle peamised tagantlõkkajad lääne poolt. lääne sm on vahetu teostaja. komplikatsioonide korral estaign hõppas NSVL-i. 74-81 estaigni perioodi jääb 1974 afganistaan, ja olümpiamängud, Prantslased purjetasid, sild
Lühiülevaade Montenegrost Montenegro ehk Tsernogooria nimetus tuleneb itaalia keelest must mägi Aadria mere ranniku mägedel kasvanud männimetsade järgi. Maa kohta on kasutatud nime Zeta, mis tuleb Zeta jõe nimest ja on etümoloogiliselt seotud viljalõikust tähendava slaavi sõnaga. Montenegro asub Lõuna Euroopas Balkani poolsaare loodeosas.Naaberriigid on läänest ja põhjast Bosnia ja Hertsegoviina, põhjast ja kirdest Serbia, idast Kosovo, kagust ja lõunast Albaania. Edelapiiriks on Aadria mere rannik. Merepiiri pikkus on 293,5 km. Maismaapiiri pikkus on 625 km. Reljeef Montenegros on enamasti mägine. Rannikul on kitsas rannikumadalik. Edasi kulgevad lubjakivi mäestikud ja kõrgustikud. Kõrgeim mägi on Bobotov Kuk 2522 m üle merepinna. Esineb purustavaid maavärinaid. Kliima on lähistroopiline vahemereline kliima. Suved ja sügised on kuumad ja kuivad. Sisemaal on suhteliselt külmad tugevate lumesadudega talved. Paesel aluspõhjal esineb palju maa-aluseid
Sõltumatute Riikide Ühenduse alusdokumendid on järgmised (kronoloogilises järjekorras): 1. SRÜ asutamise kokkulepe (vastu võetud 8. detsember 1991. a., Minskis); 2. Alma-Ata deklaratsioon. (vastu võetud 21. detsember 1991. a., Alma- Atas); 3. SRÜ põhikiri (vastu võetud 22. jaanuar 1993. a., Minskis); 4. Ühenduse riigipeade ja peaministrite Nõukogu menetlusreegleid reguleeriv määrustik (vastu võetud 16. mai 1996. a., Minskis). SRÜ asutamine otsustati Valgevene, Venemaa ja Ukraina poolt 1991. aasta detsembris asutamise kokkuleppega, milles ülalmainitud riigid nimetasid ennast 1922. aasta Liidulepingu allkirjastajateks-asutajateks ning ,,konstateerisid" NSV Liidu kui rahvusvahelise õiguse subjekti eksisteerimast lakkamist. Veidi hiljem ühinesid Alma-Ata deklaratsioonis nende kolme riigiga teised endise NSVL-i riigid. Seoses Sõltumatute Riikide Ühenduse õigussubjektsusega peab märkima, et vastavalt
NSV Liidu lagunemise põhjused Anastassia Beljajeva Tallinn 2013 Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu moodustamisele eelnesid mitmed koostöö etapid sotsialistlike nõukogude vabariikide vahel, kus kõrgemaks võimu organiks oli formaalselt Töörahva Saadikute Nõukogu, kuid tegelikku juhtimist teostas Kommunistlik Partei. · 1919. aasta 1. juunil allkirjastati dekreet Venemaa, Ukraina, Läti, Leedu, Valgevene ühinemiseks võitluses interventsiooni vastu. Moodustati ühine sõjaväeline juhtkond, ühinesid rahvamajanduse nõukogud, transport, rahanduse ja töörahvakomissariaadid. Nende juhtimine toimus ühisest Moskvas asuvast keskusest, mille moodustasid kõikide liidulepingu sõlmijate esindajad. · 19201921 a sõlmisid Vene SFNV, Ukraina NSV, Valgevene NSV ja Gruusiat, Armeeniat ja Aserbaidzaani ühendav Taga-Kaukaasia SFNV sõjalis-majanduslikud
RAHVUSLIK SÄÄST TÄHENDAB INVESTEERINGUID Säästumäära mõiste on tavalugeja jaoks problemaatiline. See ei tähenda lihtsalt raha panka panemist, ehkki rahvuslikku säästu suurendab see, kui perekond kogub raha korteri, auto vms. ostuks ja ettevõte paneb kõrvale summasid näiteks uue tootmishoone ehitamiseks. Aga siia kuulub ka näiteks riiklikesse pensionifondidesse kohustuslike maksetena kogutav raha. Et investeeringutel on tootlikkuse tõstjana ja reaaltulude suurendajana oluline roll, siis on väga tähtis, et oleks, mida investeerida. Seda, kui suur osa tuludest ühes või teises riigis kohese tarbimise asemel investeeritakse, näitabki SÄÄSTUMÄÄR (säästu suhe SKT-sse). Nagu eelpool öeldud, oli Mehhikos säästumäär ca 14%. Kaasajal on enamiku arenenud (ja ka enamiku kiirelt arenevate) riikide säästumäär 20% ringis ja rohkemgi. Jaapanis, Hiinas ning mõnedes Kaug-Ida eriti kiirelt arenevates riikides ületab säästumäär 30%. Erinevalt arenenud riikidest on
TÜRGI 2 1. Osmanite riigi (Osmanite Impeeriumi) alla kuullusid tänapäeva Türgi, Kreeka, Bosnia ja Hertsegoviina, Küpros, Bulgaaria, Rumeenia, Albaania, Montenegro, Kosovo, Makedoonia, Serbia, Süüra, Iraak, Lõuna-Ukraina, Moldova, Lõuna-Horvaatia ja Aafrika Vahemere rannikud, Loode-Iraan. Ilmselt elab veel tänapäevalgi Osmanite riigi kodanike järeltulijaid kõikides riikides, mille aladel impeerium kunagi asus. Impeerium sai endale nime Osman I järgi, kes kuulutas ennast Seldžukkide riigi valitsejaks. 2. Mustafa Kemal Atatürk oli Türgi Vabariigi rajaja nnig selle esimene president. 2019 aasta andmetel elab Türgis 83,4 milj inimest. Pindala 2018 aasta andmetel on 785 347 ruutkilomeetrit.
ametlikult I maailmasõja. Pariisi rahukonverentsil osales 27 riiki, kellest 26 (v.a Hiina) + Saksamaa kirjutasid alla rahulepingule. Lepingu tingimused määrasid põhiliselt Suurbritannia, Prantsusmaa ja USA. Saksamaa kaotas mitmed alad ning kohustus tunnustama iseseisvate riikidena Austriat, Poolat ja Tšehhoslovakkiat. Saint Germaini rahuleping (10.09.1919) lõpetas Austria-Ungari kaksikmonarhia eksistentsi Trianoni lepinguga (4. juuni 1920) sai Ungari tänased piirid: Austria-Ungari ja Rumeenia enne 1. maailmasõda Ungari tükeldamine - kaotas 72% maast ja 64% elanikest. maailmasõja järel püüti esmakordselt viia Euroopas kokku rahvus- ja riigipiirid (rahvaküsitlused). 1945-1991 (Jalta-Podstami) Alates 1991 (Berliini müüri ehk Belovežje) 5. Geopoliitilised arengud II MS järgses Euroopas 1949-1990 – Saksa DV 1991-1992 – taastusid Eesti, Läti ja Leedu; uutena tekkisid Valgevene, Ukraina, Moldova, Sloveenia, Horvaatia, Bosnia ja Hertsegoviina, Makedoonia
üle 600 miljoni dollari. Kuidas saab Eesti kodanik Maltasse? Lisaks kehtiva passiga, võib Malta nõuda riiki sisenemisel viisat. Euroopa Liidu kodanikel on õigus vabalt reisida Maltasse, läbimata erilist formaalsuste täitmist. Paljudes Euroopa Liidu riikides elavad inimesed, ei ole kohustatud omama viisat Maltasse minekuks. Praegu saavad ,,viisalihtsustuslepingut" kasutada ainult 8 riigi rahvad- Albaania, Bosnia ja Hertsogovina, Moldova, Makedoonia, Venemaa, Serbia ja Ukraina. Et Eesti kodanik saaks Maltasse, peab ta taotlema viisat ning tal peab olema kindlasti ka kehtiv pass. Võimalused turismi arendamiseks Kuna Maltas käib aastas üle ühe miljoni turisti, mis on kolm korda rohkem, kui Malta elanikke, siis turismiinfrastruktsioon on tohutult kasvanud ja mitmes kvaliteetsed hotellid viibivad saarek, siis riigi ülearenemine ja traditsioonilise eluaseme hävitavime on kasvav probleem
Keskvõimu kokkuvarisemine 1991. aasta augustiputshi järel muutis liiduvalitsuse taaselustamise senisel kujul võimatuks ning põhjustas liiduvabariikide reaalse iseseisvumise ahelreaktsiooni (Walker 1993, 289). Ukraina iseseisvusdeklaratsioon (1.detsember 1991.aasta) vormistas lõplikult NSVL-i lagunemise. Tajumine, et NSVL ei saa eksisteerida ilma Ukrainata kiirendas "lahutusprotsesside" algust (Bremmer 1994, 83). Valgevene, Kasahstani, Moldova ja teiste liiduvabariikide elanikud, kes üleliidulisel referendumil 1991.aasta märtsis olid hääletanud Liidulepingu poolt, avaldasid nüüd ühemõttelist toetust sellest eraldumiseks. Samas tõdeti, et oleks hädavajalik taastada ja formuleerida sidemed endiste liiduvabariikide vahel; säilitada majanduslik, poliitiline ja sõjaline koostöö uuel kujul. NSVL-i valitsuse poolt algatatud läbirääkimised Uue Liidulepingu (vt ptk. 1.1.) loomise üle jooksid tupikusse. 8.detsembril 1991
kohtunud Bulgaaria koondisega. 3 Bulgaaria statistilised andmed Täisnimi: Bulgaaria Vabariik Pealinn : Sofia(1,09 milj. elanikku). Suuremad linnad: Suuremad linnad Plovdiv (379 000) ja Varna (181 000) Iseseisvus: 3. märts 1878 Pindala : Kogu: 110,910 km2 Maismaad: 110,550km2 Vett: 360km2 Rannajoon : 354 km Piirid teiste riikidega : Kreeka 494 km; Makedoonia 148 km; Rumeenia 608 km; Serbia ja Monternegro 318 km; Türgi 240 km Rahvastik : 7,517,973 (juuli 2004) Vanuse struktuur: 15-64 aastased : 68.5% (mehi 2,533,784; naisi 2,615,968) 65aasased: 17.1% (mehed 535,954; naised 751,610) 0-14 aastased: 14.4% (mehi 553,801; naisi 526,856) Iive: -0.92% Keskmine eluiga : kokku : 40.5 , naised: 42.4, mehed: 38.4 Rahvastiku tihedus: 68 in/km² Maakood: 359 Rahaühik: lev (BGL) 4 Bulgaaria Loodus
Selle asemel hakkas kujunema uus liiduvabariikide majanduslik ja poliitiline ühendus, mis pidi tuginema kõigi liiduvabariikide poolt heakskiidetud liidulepingule. Gorbatšov nägi liidulepingus endise suurriigi kooshoidmise vahendit. Läbirääkimisi liidulepingu sõlmimiseks alustati juba 1990. aastal. 1991.aasta märtsis korraldati rahvahääletus, kus ¾ hääletanutest pooldas endise suurriigi säilimist. Eesti, Läti, Leedu, Armeenia, Gruusia ja Moldova boikoteerisid seda rahvahääletust. Gorbatšovi eestvedamisel hakati koostama uut liidulepingut. Vanameelsed aga püüdsid seda takistada. Päev enne liidulepingu allakirjutamist, 19. augustil 1991. aastal, püüdis võimule tulla Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee (RESK). President Gorbatšov suleti Krimmis koduaresti. Rahvale aga teatati, et ta on haigestunud ega suuda oma ametiülesandeid täita. Teda pidi asendama RESK-i esimees, senine Nõukogude Liidu asepresident Janajev
1948. aastal konflikt Jugoslaaviaga, kes võttis Marshalli plaani raames abi vastu ja ei kooskõlastanud välispoliitikat Moskvaga. Stalin ei tunnistanud Jugoslaaviat enam kui sotisalistlikku riiki. Moskava surus liikumised maha ka SDVs, Poolas, Ungaris ja Tsehhoslovakkias. 1960. aastatel terav vastasseis ka NLi ja Hiina vahel, see kasvas isegi relvastatud piirikonfliktiks. Need riigid, kes jäid Moskvale kuulekaks hakkas Moskva nimetama sotsialistlikuks sõprusühenduseks (NL, Vietnam, Poola, Rumeenia, SDV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Kuuba ja Mongoolia). Moskva laiendas oma mõju ka Aasias ja Aafrikas, kus tekkisid nn sotsialstliku orientatsiooniga riigid, keda NL toetas rahaliselt ja majanduslikult. NLi võimuga ühtlustati riikide poliitiline elu NLi eeskujul. Ühepartei süsteem kommunistliku partei kontroll. Mitmes riigis võis vormiliselt olla ka teisi parteisid, aga neil polnud mittemingisugust võimu. Partei juhti kutsuti pea- või esimeseks sekretäriks.
1991. a. loodi Sõltumatute Riikide Ühendus (SRÜ), mille sisemiseks eesmärgiks seati liikmesriikide majandusliku ja sõjalis-poliitilise ühtsuse saavutamine. 1993. a. sõlmiti (ilma Türkmenistanita) riikidevaheline majandusalane koostööleping ning järgmisel aastal ühtne majanduskomitee ja makseliit. SRÜ loomisega püüdis Venemaa säilitada oma juhtpositsiooni endise Nõukogude Liidu territooriumil. Ometi esines Venemaal ka mitmeid tõsiseid erimeelsusi SRÜ liikmesriikidega, eriti Ukraina ja Kasahstaniga. Ukrainaga pingestas suhteid pikka aega Musta mere laevastiku jagamine ka Krimmi poolsaare territoriaalne kuuluvus. Sisemisi pingeid SRÜ raames on süvendanud ka regionaalsed relvakonfliktid liikmesriikides. Tõrgeteta toimivat majandussüsteemi ei ole seni suudetud välja arendada. Kõige tihedamad majanduslikud ja poliitilised sidemed on Venemaal välja kujunenud Valgevenega. SRÜ liikmesriigid: Armeenia, Aserbaidzaan,
nõukogude koosseis. · 1990 võrdsustati kõik parteid, NLKP kaotas senise juhtiva rolli Uued liikumised ja parteid hakkasid tekkima 1988. · Liiduvabariikide Ülemnõukogude valimised olid otsesed, järjest võeti vastu suveräänsusdeklaratsioone kerkis üles küsimus, mis saab NSV Liidust · 1991 märtsis toimus üleliiduline referendum, kus 80 % hääletanutest pooldas NSV Liidu säilimist, kuid NB! Eesti, Läti, Leedu, Armeenia, Gruusia ja Moldova boikoteerisid referendumit. Hakati välja töötama liidulepingut. Perestroika-aegne välispoliitika "Uut moodi mõtlemine" välispoliitikas avaldus nii: · NSV Liit püüdis parandada suhteid Läänega: 1) loobuti sotsialismi ja kapitalismi vastandamisest 2) klassivõitluse asemel rõhutati üldinimlikke väärtusi 3) räägiti koostööst, partnerlusest, usaldusest jne. (Gorbatsov rääkis juba 1985 "Euroopa
Kaitsealused piirkonnad maismaal 19,6 (%) SOOLISED NÄITAJAD Keskharidus (naiste-meeste suhe) 0.8 Nooruki sündimuskordaja (sündide arv 37,3 1000 naise kohta vanuses 15-19) Aktsiad parlamendis 0,2 Emade suremus suhe 48,0 Soolise ebavõrdsuse indeks 0,536 INIMESTE TURVALISUS Töötuse määr 1.4 (%) (% tööjõust) Loodusõnnetustest mõjutatud rahvastik 171,743.3 1 (miljoni elaniku kohta) Tapmiste määr (100000 inimese kohta) 5.9 1 Röövimiste määr (iga 100.000) 107,1 1 Taimaa oli 1980. aastal ühe ühiku võrra kõrgemal, kui teised IdaAaasia ja Vaikse ookeani riigid. See vahe on aastatega vähenenud, sama tendentsi on näha ka maailmatasemega võrreldes. Riik kuulub arengutasemelt keskmiselt arenenud riikide hulka. 169 riigi seast platseerub Tai 92. kohale RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID:
3 maastikuratta triatloni , 2 duatloni ja 3 rahvusvahelist võistlust ( Pühajärve Sõjaväelaste Regionaalsed MV, "Noored Läbi Euroopa" seeriavõistluse finaaletapp, Tabasalu duatlon). Eesti Meistrivõistlused triatlonis toimusid Pühajärvel ja duatlonis Tabasalus. ETL karikasarjas peeti 7- etapilises seeriavõistluses arvestust 10 vanusekategoorias. Karikavõitjateks tulid: Tess Grossmann, Tõnis Rist, Kerti Kesküla, Sander Eilo, Kätlin Tõnning, Sander Ligi, Annika Juhanson, Pirmin Tamm, Kadri Sõggel, Robert Pallas, Anneli Ratassepp, Eero Raudsepp, Anu Taveter, Priit Ailt, Andres Kübar, Mart Haruoja ja Tõnu Odamus. 2003.a. rahvusvahelisest võistlushooajast kokkuvõtteid tehes väärib enim imetlust Marko Albert'I läbimurre maailma triatlonieliiti. Kui 2002.a kogus Marko MK etappidel keskmiselt 100 punkti, siis 2003.a. viie õnnestunud MK etapiga sai punktilisa keskmiselt 200 punkti etapiga ja jõudis maailma jooksvas edetabelis 63.-le kohale.
1989 aasta märtsis valiti uus kõrgeim riigivõimuorgan nsv liidu rahvasaadikute kongress need olid esimesed mitme kandidaadiga valimised Vene föderatsioon eesotsaas boriss jeltsiniga Läbirääkimisi liidulepingu sõlmimiseks alustati juba 1990 aastal. 1991 aasta märtsis korraldati rahvahääletus, kus kolmveerand hääletanutest pooldas endise suurriigi sälimist. Eesti läti leedu armeenia gruusia ja moldova boikoteerisid seda rahvahääletust Päev enne liidulepingu allakirjutamist 19 aug 1991 aastal püüdis võimule tulla riiklik erakorralise seisukorra komitee (RESK) president gorbatsov suleti krimmis koduaresti teda pidi asendama Reski esimees Janajev Venemaa demokraatlikud jõud ees otsas jeltsiniga astusid aga otsustavalt riigipöördekatse augustiputsi vastu välja ja mõne päevaga poliitilien segadus riigis likvideeriti.
1989 aasta märtsis valiti uus kõrgeim riigivõimuorgan nsv liidu rahvasaadikute kongress need olid esimesed mitme kandidaadiga valimised Vene föderatsioon eesotsaas boriss jeltsiniga Läbirääkimisi liidulepingu sõlmimiseks alustati juba 1990 aastal. 1991 aasta märtsis korraldati rahvahääletus, kus kolmveerand hääletanutest pooldas endise suurriigi sälimist. Eesti läti leedu armeenia gruusia ja moldova boikoteerisid seda rahvahääletust Päev enne liidulepingu allakirjutamist 19 aug 1991 aastal püüdis võimule tulla riiklik erakorralise seisukorra komitee (RESK) president gorbatsov suleti krimmis koduaresti teda pidi asendama Reski esimees Janajev Venemaa demokraatlikud jõud ees otsas jeltsiniga astusid aga otsustavalt riigipöördekatse augustiputsi vastu välja ja mõne päevaga poliitilien segadus riigis likvideeriti.
· lääneriigid toetasid NSV Liidu lagunemist. Kuidas toimus NSV Liidu lagunemine? Mitmed liiduvabariigid hakkasid mõtlema iseseisvuse taastamisest. Esimesena kuulutas iseseisvuse välja Leedu (1990). Moskva püüdis seda protsessi peatada. Otsustati NSV Liidu asemele teha uus liiduvabariikide ühendus. Et saada teada, kas rahvas tahab veel sellist suurriiki, korraldati referendum. Rahvahääletust boikoteerisid Eesti, Läti, Leedu, Armeenia, Gruusia ja Moldova. 3/4 referendumil osalenutest hääletasid suurriigi säilimise poolt. Uus liitriik pidi olema nn. vabatahtlik ühendus, kuid taheti, et kõik endised 15 liiduvabariiki sellega ühineksid. Kõikide endiste NSVL liiduvabariikide esindajad kutsuti Moskvasse, et alla kirjutada uuele liidulepingule. Alla kirjutada seda aga ei jõutud, sest päev enne (19.aug. 1991) alustasid vanameelsed riigipööret. Gorbatsov pandi koduaresti, rahvale valetati, et ta on haigestunud. Vene demokraatlikud jõud
suuda oma ametiülesandeid täita. Teda pidi asendama RESKi esimees, senine Nõukogude Liidu asepresident Janajev. Venemaa demokraatlikud jõud eesotsas Jeltsiniga astusid aga otsustavalt riigipöördekatse augustiputsi vastu välja ja mõne päevaga poliitiline segadus riigis likvideeriti. NÕUKOGUDE LIIDU LAGUNEMINE Riigipöördekatse läbikukkumine kiirendas oluliselt Nõukogude Liidu lagunemist. Lisaks Eestile ja Lätile kuulutasid 1991. aasta augustis iseseisvuse välja ka Ukraina ja Valgevene, keeldudes Gorbatsovi pakutud liidulepingust. 1991. aasta septembris tunnustas NSV Liidu Riiginõukogu Balti riikide iseseisvust. Nüüd tõusis jõuliselt esile Vene Föderatsiooni president Boriss Jeltsin. Tema eestvedamisel ja tollase Nõukogude Liidu presidendi Gorbatsovi teadmata sõlmisid Venemaa, Valgevene ja Ukraina 8. detsembril 1991. aastal Minskis omavahelise liidulepingu, moodustades Sõltumatute Riikide Ühenduse (SRÜ). Paari nädala pärast, 21.
Need lepigud olid kujundanud Kolmikliidule vastandliku Antandi. Esimese maailmasõja puhkemist soodustasid Saksa-Prantsuse vastuolude suurenemine Maroko pärast, Venemaa ja Austria-Ungari vastuolude suurenemine seoses sellega, et viimane annekteeris Bosnia ja Hertsegoviina (1908), ja põhjuseks olid ka Balkani sõjad. Saksamaa eesmärk oli kaotada Suurbritannia ülekaal merel, võtta endale Prantsusmaa, Belgia ja Hollandi asumaad ning vallutada Baltimaad, Poola ja Ukraina. Austria-Ungari tahtis endale Serbiat ja Tsernogooriat. Türgi tahtis endale Tagakaukaasiat. Suurbritannia tahtis lüüa Saksamaad ja vallutada Türgilt Mesopotaamia. Prantsusmaa tahtis tagasi Alsace-Lorraine'i ja vallutada Saarimaa. Venemaa tahtis Galiitsiat, Konstantinoopolit ja Musta mere väinu ning oma võimu Balkanil, kust ta soovis minema ajada Austria-Ungarit. Jaapanil oli plaan vallutada mõned Saksa asumaad ja osa Hiina alasid. 1914 28
24. Mis iseloomustab Soomet kui turismisihtkohta? Soomes on puutumatu loodus, pikk rannajoon ja palju järvede ääres asuvaid suvilaid. Soome tegeleb aktiivselt äriturismiga. Soomes on mitmeid majutusvõimalusi üle kogu maa. Turismimarsruudid on hästi välja arendatud. 25. Millistes piirkondades Kesk- ja Ida-Euroopas on turismi arendamiseks sobiv kliima? Musta mere idaservas Venemaal ja Gruusias ning Krimmi poolsaarel lõunarannikul. Bulgaaria ja Rumeenia rannaregioonides. 26. Millised Kesk- ja Ida-Euroopa linnad on olulised turismisihtkohad? Moskva, Peterburg, Riia, Vilnius, Tallinn, Kiiev, Varssavi, Thibilis, Bakuu, Taskent. 27. Millistel Kesk- ja Ida-Euroopa riikidel on kasutamata turismipotentsiaali? Poola (puutumata maastiku vähene eksponeerimine) Ungari (Doonau lääneosa ja ida stepivöönd) Venemaa (riigi idaosa) Moldova (maa- ja veiniturism arendamise võimalus) 28
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
