Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"metallioksiid" - 50 õppematerjali

thumbnail
1
doc

Metallioksiidid

See on äärmiselt inertne aine mis on väga vastupidav veetoimele ja praktiliselt ei reageeri ka hapete ning leeliste lahjendatud lahustega. Üks enam tuntud alumiiniumoksiidi teisendeid looduses on korund. Erakordselt kõva ainena kasutatakse peeneteralist korundo ehk smirglit lihvimispulbrite, puhastuspastade jms koostises läipaistvad suured korundikristalid on hinnalised vääriskivid. Lisandite tõttu on nad sageli värvilised. Punaseid korunde nimetatakse rubiinideks, siniseid ja kollaseid safiirideks. Al(OH)3 temp. Al2O3+H2O Normaaltingimustel sulab alumiiniumoksiid temperatuuril 2054°C ja keeb temperatuuril 2980°C. Plii(II)oksiid PbO2-Üks tähtsamaid pliiühendeid, tumeda (pruunikas, must) värvusega väga tugevate oksüdeerivate omadustega. Teda kasutatakse põhiliselt elektroodimaterjalina pliiakudes. Kõik plii lahustuvad ühendid on tugevalt mürgised. Pb3O4-plii(II) j...

Keemia
18 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Mittemetalliliste elementide kirjeldus

1. Kuidas muutuvad elementide mittemetallilised omadused rühmas ülalt alla ja perioodis vasakult paremale?(tugevnevad/nõrgenevad) Keemiliste elementide mittemetallilised omadused perioodilisustabeli perioodides vasakult paremale tugevnevad ja rühmades alt üles vastavalt elementide elektronegatiivsuse kasvule. 2. Millised on mittemetallide üldised omadused? (olek, elektrijuhtivus, elektrone väliskihil jne) Mittemetallid on väga erineva värvusega. Ei juhi elektrit. Erand-süsiniku allotroop grafiit on hea elektrijuht, kasutatakse elektroodimaterjalina. Tavatingimustes gaasilises olekus. Ainete sulamistemperatuur kasvab ka aatomite arvu suurenemisel molekulis. 3. Milline keemiline side on mittemetalliaatomite vahel? Aatomite vahel on kovalentsed sidemed. Osa on molekulaarsed, teine osa on aga mittemolekulaarsed, polümeerse ehitusega ained. 4. Elektronskeemid. On aatomi...

Keemia
45 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Spikker elektroonika eksamiks

Miks digitaalelektroonikas kasutatakse kahendarvude süsteemi? Sest 2nd süsteemis on ainult kaks väärtust ­ 0 ja 1 (FALSE ja TRUE). Nendega on kõige lihtsam teha vajalikke arvutusi. Teine võimalus, et on oluliselt lihtsam teha kahte olekut omavaid elemente (näiteks: juhib ja ei juhi elektrit). 2.Negatiivne ja positiivne loogika. Positiivse loogika puhul edastatakse 1 suurema pingega kui 0. Negatiivse loogika puhul vastupidi. 3.Maa mõiste elektronlülitustes. Negatiivne ja positiivne toitepinge. Maa on sisuliselt kõikidele komponentidele ühine jupp juhet, mis garanteerib vooluringi olemasolu elektronlülituses. 4.Loogika baaselemendid NING, VÕI, EI. Lihtsaim seadis, mis sooritab sisendsignaalidega mingit loogikatehet. Neil on ainult kaks olekut ­ 0 ja 1. Tähtsamad on invertor (EI), konjunktor (NING), disjunktor (VÕI), Pierce'i element (EI-EGA) ja Shefferi element (NING-EI). 5.Baaselemendid NING-EI, VÕI-EI. 6.HiZ otst...

Elektroonika
463 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Aineklassid

AINEKLASSID JA NENDE SAAMISVÕIMALUSED Klass Nimetus Saamine OKSIIDID K2O ­ kaaliumoksiid 1.Oksüdeerumisel: CO2 ­ süsinikdioksiid Metall + hapnik = metallioksiid (aluseline oksiid) Fe2O3 ­ raud(III)oksiid või diraudtrioksiid 2Ca+O2=2CaO Mittemetall+hapnik=mittemetallioksiid (happeline oksiid) C+O2=CO2 2.Lagunemisreaktsioonil (kuumutamine) Sool = metallioksiid + mittemetallioksiid...

Keemia
299 allalaadimist
thumbnail
11
odp

Aineklassid

Aineklassid Sisukord Aineklassid Oksiidid Happed Alused Soolad Tuntumad ained Millest saab mis? Aineklassid Hape Oksiidid (happeline, aluseline) Sool Alus Oksiidid Oksiid on kahes elemendist koosnev ühend, millest üks on hapnik. Oksiidid jagunevad Happeline oksiid Aluseline oksiid Hapetele vastavaid oksiide Aluseline oksiid on alusele nimetatakse happelisteks (hüdroksiidile) vastav oksiid. oksiidideks. Enamasti on Happelised oksiidid mitte- metallioksiid. Oksiide nimetatakse a)Oksüdatsiooniastme kaudu b)Eesliidete järgi Haped Haped on liitained, mis annavad lahusesse. vesinikioone. Hapete iseloomulikuks on hapu maitse. Hapet...

Keemia
217 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Keemilised vooluallikad

Need koosnevad positiivsest ja negatiivsest elektroodist ning elektroodide vahet täitvast elektrolüüdist ning muundavad keemilise energia vahetult elektrienergiaks. Keemilised vooluallikad on: a) ühekordselt kasutatavad - galvaanielemendid ja kuivelemendid b) korduvalt kasutatavad ­ akumulaatorid Keemiliste vooluallikate tunnussuurusteks on: 1)nimipinge voltides (V) 2)mahtuvus ampertundides (Ah) ­ elektrihulk, mida värske element on võimeline andma kindlatel tühjendustingimustel. 3)säilimisaeg ­ ajavahemik, mille lõpul on toatemperatuuril säilitatud allikas alles veel kindel osa (nt. 90 %) mahtuvusest. Säilitamise piiraeg on elemendile märgitud. Kütuseelement Kütuseelemendi tööpõhimõtte avastas juba 1839.a uelslasest jurist ja füüsik sir William Robert Grove (1811-1896). Kütuseelemendis toimub kütuse elektrokeemiline oksüdatsioon (nn kül...

Keemia
76 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Reaktsioonivõrrandid,happed

Reaktsioonivõrrandid Hape ­ H ja happejääk, nt HCl Alus ­ Hüdroksiid, OH lõpuga Mittemetalli oksiid ­ Mittemetall + S+O2, SO2 Metalli oksiid ­ Metall + O2 Sool ­ Ca(NO3)2 ; NaCl ; CaCl2 ; Na2CO3 1. Alus + hape = sool + vesi Nt: NaOH + HCl = NaCl + H2O 2. (mitte)metalli oksiid + hape = sool + vesi Nt: CaO + 2HCl = CaCl2 + H2O 3. Mittemetalli oksiid + metallioksiid = sool Nt. CO2 + CaO = CaCO3 4. metall + hape = sool + vesinikust Nt: Mg + 2HCl = MgCl2 + H2 5. mittemetalli oksiid + vesi = hape Nt: CO2 + H2O = H2CO3 6. Metalli oksiid + vesi = hüdrooksiid Nt: Na2O + H2O = 2NaOH Happed Muud asjad HCl vesinikkloriidhape ehk soolhape Cl kloriid H2SO3 väävlishape SO32 sulfit H2SO4 väävelhape SO42 sulfaat...

Keemia
345 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Metallurgia

Eraldavad metallurgid on huvitatud peamiselt kolmest voolust: algainest (maak), kontsentraatidest (väärtuslik metallioksiid /sulfiid) ning jäätmetest. Värviliste ainete maagid sisaldavad tavaliselt mitmesuguseid komponente, mistõttu ühes maardlas kaevandatakse sageli mitut metalli. Värvilist metalli kasutatakse palju nt. igapäevaelu tarbeesemete jaoks ­ toidualumiiniumnõud, alumiiniumpurgid, foolium. Värvilisi metalle on aga palju ning igalühel omad keemilised ning füüsikalised omadused. Enamusi neist kasutatakse ehituses ­ lennuki -ja laevaehituses, torudena, radioaatoritena jm. Üks vanimaid värvilisi metalle, vask, on olnud kasutuses juba Eesti mõistes enne muinasaega. Vask on väga hea elektri-ja soojusjuht, mistõttu on...

Geograafia
82 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Anorgaaniliste ainete keemilised omadused

Anorgaaniliste ainete keemilised omadused OKSIIDID Aluseliste oksiidide keemilised omadused Aluseline oksiid ehk metallioksiid 1) Reageerimine veega Saadus on leelis (tugev alus) + - Li2O + H2O ­> 2LiOH 2+ - CaO + H2O ­> Ca(OH)2 Veega reageerivad ainult I ja II A rühma, alates kaltsiumist, nende metallide oksiidid. 2) Reageerimine happega Saadused on sool ja vesi. + - + - Na2O + 2HCl ­> 2NaCl + H2O III -II + -2 3+ 2- Fe2O3 + 3H2SO4 ­> Fe2(SO4)3 + 3H2O 2+ - BaO + 2HI ­> BaI2 + H2O 3) Reageerimine happelise oksiidiga Saaduseks on sool....

Keemia
174 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Metallid - referaat

Metallid loovutavad keemilistes reaktsioonides elektrone, seejuures kasvab oksüdatsiooniaste toimub redoksreaktsioon, milles metallid on REDUTSEERIJAD (loovutajad) Üheks tuntumaks elektronide sidujaks - oksüdeerijaks on HAPNIK. Reageerimine HAPNIKUGA Õhuhapnikuga reageerimisel tekib metalli pinnale oksiidikiht. Esimese A rühma ja teise A rühma (aktiivsed metallid) reageerivad hapnikuga väga AKTIIVSELT. Tulemuseks metallioksiid . Selleks, et takistada aktiivsete metallide reageerimist õhuhapnikuga säilitatakse neid suletud anumas õlikihi all. Keskmiste ja vähemaktiivsete metallide pinnale tekib hapniku toimel tihe oksiidikiht, mis kaitseb edasise oksüdeerumise eest (Fe, Al Cu ,Zn ,Sn) Väärismetallid on hapniku suhtes vastupidavad ,väheaktiivsed. Au Ag Reageerimine HAPETEGA Tekib sool ja eraldub vesinik. Aktiivsed metallid ( I A ja II A) reageerivad tormiliselt, võib plahvatada...

Keemia
85 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Keemia riigieksami põhimõisted

HAPPELINE OKSIID ­ mittemetallioksiid, mis vastab mingile happele; alusega reageerides annavad soola ja vee. TUGEV HAPE ­ lahuses täielikult dissotseerumun ioonideks: H2SO4; HNO3; HCl. NÕRK HAPE ­ lahustumisel osaliselt dissotseerub ioonideks: H2S; H2CO3; H4SiO4. ALUS EHK HÜDROKSIID ­ (aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone) elektrolüüt, mille dissotsiatsioonil anioonidena moodustuvad üksnes hüdroksiidioonid. ALUSELINE OKSIID ­ metallioksiid , mis reageerides happega annab soola ja vee. LEELIS ­ vees lahustuv alus. IA ja IIA rühma metallid, söövitavad. NEUTRALISATSIOONIREAKTSIOON ­ aluse ja happe vaheline reaktsioon, saadusteks sool ja vesi. LAHUSE pH SKAALA ­ näitab keskkonna happelisust; skaala 0 kuni 14. pH=7 ­ neutraalne keskkond. pH>7 ­ aluseline keskkond. PH<7 ­ happeline keskkond. SOOL ­ (kristalne aine, mis koosneb aluse katioonidest ja happe anioonidest) elektrolüüt, mille...

Keemia
311 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Fakte metallidest

Messing ehk valgevask Vask, tsink Veekraanid, masinaosad Melhior Vask, nikkel (lisandina ka Lauatarbed, ehted, mündid, teisi metalle) aparaadiosad Jootetina Tina, lisandina plii Jootemetall ehk joodis (jootmistöödeks) Metall + hapnik metallioksiid Metall + hape sool + vesinik Metall + vesi hüdroksiid + vesinik...

Keemia
141 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Põhikooli kokkuvõte

Hapete nimetused/happejääk: Soolhape HCl Kloriid Divesiniksulfiidhape H2S Sulfiid Lämmastikhape HNO3 Nitraat Väävelhape H2SO4 Sulfaat Väävlishape H2SO3 Sulfit Süsihape H2CO3 Karbonaat Fosforhape H3PO4 Fosfaat ! Happe oksüdatsiooniastme laengu saame leida vesiniku aatomite arvu järgi happe molekulis. · Reaktsioonid: Aktiivne metall + vesi = hüdroksiid + vesinik Aktiivse metallioksiid + vesi = hüdroksiid Mittemetallioksiid + vesi = hape Metallioksiid + mittemetallioksiid = sool + vahetusreaktsioonid. · Metallide pingerida: Lahjendatud sool ­ ja väävelhappega reageerivad vaid need metallid, mis asuvad pingereas vesinikust vasakul. 2HCl + Mg = MgCl2 + H2 H2So4 + Cu =/= Kui metall reageerib soolaga siis iga eelnev metall tõrjub talle järgneva metalli soolalahusest...

Keemia
223 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Anorgaanilised reaktsioonivõrrandid

OKSIID = SOOL + H2O = UUS SOOL + UUS HAPE + SOOL NB! Reaktsioon toimub siis, kui tekkiv hape on reageerivast HAPE happest nõrgem või kui uus tekkiv sool ei lahustu vees (sade). = SOOL + H2 NB! Reageerivad pingereas vesinikust vasakul paiknevad + METALL metallid. Erandiks on k. HNO3, lahj. HNO3 ja k. H2SO4 reageerimine metallidega (ei kehti metallide pingerida, ei eraldu H2, tekib sool, oksiid ja H2O). + HAP.OKSIID = SOOL + H2O =...

Keemia
319 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Analoogelektroonika

Transistori kasutamine võimenduselemendina. 2.Analoog- ja digitaalelektroonika erinevus. 3.RC-sidestus transistori reziimvoolude isoleerimiseks sisendsignaali allikast ja tarbija ahelast. 4.Trafosidestus samaks otstarbeks. 5.Balansslülitus (galvaaniline sidestus) samaks otstarbeks. 6.Bipolaartransistori ja MOP-transistori põhierinevused. 7.Operatsioonvõimendi ja selle parameetrid. Automaatikaseadmetes pidevsignaalidega sooritatavateks arvutusteheteks kasutatav suure võimendusteguriga alalispingevõimendi. Parameetrid: võimendustegur 8.Milleks on vajalikud operatsioonivõimendi balansseerimine ja korrigeerimine? 9.Võimendi sageduskarakteristik. Alumiste, keskmiste ja ülemiste sageduste mõisted. 10.OV mitteinverteeriv lülitus. 11.OV järgurina. 12.OV inverteeriv lülitus. 13.OV summaatorina. 14.OV diferentsiaalvõimendina. 15.Bipolaarvõimendi OV-l. 16.Integraator OV-l. 17.Diferentseeriv v...

Elektroonika
128 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Alumiinium ja Raud

KEEMIA KT kordamine 1. 1. metall + O2 > metallioksiid 2. metall + hape > sool + H2 3. metall + sool > uus metall + uus sool 4. aktiivne metall + vesi > hüdroksiid + H2 5. keskmise akt. metall + vesi to > oksiid + H2 1. 4Al + 3O2 > 2Al2O3 3Fe + 2O2 > Fe3O4 tri raud tetra oksiid / (Fe2+OFe3+2O3) /...

Keemia
41 allalaadimist
thumbnail
3
rtf

8 klass kõik koos

Iseloomulik on: hapu maitse, söövitav toime. Näiteks: sidrunhape,õunhape,äädikhape,oblikhape,piimhape. Indikaator - aine, millega määratakse, mis ainega on tegu (lakmus - muutub happest punaseks ). Happeid: HCl - vesinikkloriidhaoe ehk soolhape ( maohape) H2S - divesiniksulfiidhape ( mädamuna lõhn) HNO3 - lämmastikhape H2SO4 - väävelhape H2SO3 - väävlishape H2CO3 - süsihape H3PO4 - fosforhape Kõik + = katioonid (+laeng) Kõik - = anioonid (-laeng) H on alati katioon ehk + laenguga. Teised on kõik - ( nr. vastavalt H indeksi järgi ) Hapete liigid. Hapnikku sisaldavad: HNO3, H2SO4, H2SO3, H2CO3, H3PO4 Ei sisalda: HCl, H2S Üheprootoniline: HCl, HNO3 Mitmeprootoniline: H1SO4,H2SO3,H2CO3,H3PO4,H2S Nõrgad happed: H2CO3, H2SO3,H2PO4,H2S Tugevad happed: H2SO4, HCl, HNO3 Ohutusnõuded: · Veega nahalt maha pesta · Raputada peale söögisoodat ( NaOH ) · NB! Hapet alati enne vette valada. Hapete reageerimine metallidega: metall...

Keemia
195 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Põhiklassid + mis millega reageerib

I ja IIA rühm (Ca..) Vähemaktiivsete metallide hüdroksiidid ­ nõrgad alused, lahustuvad vees halvasti. Soolad ­ ained, mis koosnevad aluse katioonidest ja happe anioonidest. · Al. Oksiid + hape sool + vesi · Al.oksiid + vesi hüdroksiid (nõrgalt aluselised oksiidid veega ei reageeri!) · H. oksiid + alus sool + vesi · h. oksiid + al.oksiid sool · h. oksiid + vesi hape · hüdroksiid metallioksiid + vesi (leelised on vastupidavad) · leelis + vesi alus (hüdroksiid) (aint leelised!) · alus + sool sool + alus · metall + mittemetall sool · metall + hape sool + vesinik (pingerida) · metall + sool metall + sool (metallid reageerivad ainult vees lahustuvate sooladega) · alus + hape sool + vesi (neutralisatsioonireaktsioon)...

Keemia
72 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Keemilised vooluallikad

Mingit elektrivoolu seejuures ei teki. Teatud tingimustes on aga võimalik redoksreaktsioon läbi viia nii, et oksüdeerumis- ja redutseerumisprotsessid toimuvad ruumi eriosades ja nii on võimalik saada elektrivoolu. Kui valada ühte keeduklaasi tsinksuflaati ja asetada sellesse tsingipulga ning teise keeduklaasi vasksulfaadi ja sellesse asetada vasepulk ja kui see kõik ühendada elektrolüüdisilla abil. (Sillas on elektrolüüdilahus) ja kui ka metallpulgad ühendada omavahel elektrijuhtmetega, paigutades ahelasse ka ampermeetri, siis näeme, et niipea kui vooluring on sulgenud, näitab ampermeeter, et ahelas on vool. Tsink kui aktiivsem metall oksüdeerub, tsinkioonid lähevad lahusesse, vabanenud elektronid aga jäävad metalli. Tsingil tekib negatiivne laeng ehk elektronide liig. Vase kui vähem aktiivse metalli ioonid reduts...

Keemia
23 allalaadimist
thumbnail
6
odt

Mõisted

Elektrolüüs - Elektrolüüsiks nimetatakse lahuse või sulami keemilise koostise muutumist elektrivoolu toimel. Elektrolüüs on redoksreaktsioon. Vee karedus - Vee karedus on lahustunud magneesiumi- ja kaltsiumiühendite sisaldus looduslikus vees. Oksiid - Oksiid on keemiline aine, mis koosneb kahest elemendist, millest üks on hapnik, ning mille molekulis hapnikuaatomite vahel puudub keemiline side. Happeline oksiid - Aluseline oksiid - metallioksiid Hape - Hape on keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes annab lahusesse vesinikioone. Alus - Alus on keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes annab lahusesse hüdroksiidioone. Leelis - Leelisteks nimetatakse keemias tugevaid aluseid, nimelt metallide hüdroksiide, mis vees lahustudes dissotsieeruvad metalli- ja hüdroksüülioonideks. Sool - Soolad on keemilised ained, mis koosnevad metalli katioonidest (näiteks Ca2+) ja happeanioonidest ehk happejäägist (näiteks SO42-)....

Keemia
174 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun