Alumiiniumoksid Al2O3- on polümeerse struktuuriga valge kristalne aine. See on äärmiselt inertne aine mis on väga vastupidav veetoimele ja praktiliselt ei reageeri ka hapete ning leeliste lahjendatud lahustega. Üks enam tuntud alumiiniumoksiidi teisendeid looduses on korund. Erakordselt kõva ainena kasutatakse peeneteralist korundo ehk smirglit lihvimispulbrite, puhastuspastade jms koostises läipaistvad suured korundikristalid on hinnalised vääriskivid. Lisandite tõttu on nad sageli värvilised. Punaseid korunde nimetatakse rubiinideks, siniseid ja kollaseid safiirideks. Al(OH)3 temp. Al2O3+H2O Normaaltingimustel sulab alumiiniumoksiid temperatuuril 2054°C ja keeb temperatuuril 2980°C. Plii(II)oksiid PbO2-Üks tähtsamaid pliiühendeid, tumeda (pruunikas, must) värvusega väga tugevate oksüdeerivate omadustega. Teda kasutatakse põhiliselt elektroodimaterjalina pliiakudes. Kõik plii lahustuvad ühendid on tugevalt mürgised. Pb3O4-plii(II) j...
AINEKLASSID JA NENDE SAAMISVÕIMALUSED Klass Nimetus Saamine OKSIIDID K2O kaaliumoksiid 1.Oksüdeerumisel: CO2 süsinikdioksiid Metall + hapnik = metallioksiid (aluseline oksiid) Fe2O3 raud(III)oksiid või diraudtrioksiid 2Ca+O2=2CaO Mittemetall+hapnik=mittemetallioksiid (happeline oksiid) C+O2=CO2 2.Lagunemisreaktsioonil (kuumutamine) Sool = metallioksiid + mittemetallioksiid
Metallioksiidid + Vesi = Alus Sool + Sool = Sool + Sool Ainult IA/IIA metallid Lähteained peavad vees lahustuma. Üks tekkivatest ainetest peab sadestuma Hape + Alus = Sool + Vesi Metall + Hape = Sool + Vesinik (H2 ) Metall pingereas vesinikust eespool Mittemetallioksiid + Alus = Sool + Vesi Metall + Mittemetall = Sool Metallioksiid + Hape = Sool + Vesi IA/Ca alarühma metallid + Vesi = Alus + H2 Metallioksiid + Mittemetallioksiid = Sool Zn/Al/Cr/Fe + Veeaur = Oksiid + H2 Sool + Alus = Alus + Uus sool Metall + Sool = Sool + Metall Lähteained peavad vees lahustuma. Reaktsiooni asuva metall peab olema soola omast Üks tekkivatest ainetest peab sadestuma aktiivsem. Algne sool peab olema vees lahutuv
roosakaspunane SOOL-kristalne aine, mis koosneb aluse katioonidest ja happeanioonidest Fe+NO3-raud(III)nitraat NH4+PO4-ammooniumfosfaat Nimetused koosnevad katioonide ning anioonide nimetustest, vesiniksoolade nimetuses märgitakse eesliite abil ka vesinikioonide arv. Kui metall saab moodustada erinevas o-a katioone, märgitakse soola nimetuses ka metalli o-a Oksiid- hapniku ja mingi teise keemilise elemendi ühend Aluseline oksiid-metallioksiid Happeline oksiid-mittemetallioksiid Amfoteerne oksiid-oksiidid,mis ei reageeri veega, vaid hapete ja alustega Neutraalne oksiid-oksiidid, mis ei reageeri veega, hapetega ega alustega Hape-aine, mis annab lahusesse vesinikioone Hapnikhape-hape, mille molekuli koostisesse kuulub hapniku aatomeid Üheprootoniline hape-hape, mille molekul annab lahusesse ainult ühe vesinikiooni Mitmeprootoniline hape-hape, mille molekul annab lahusesse kaks või enam vesinikiooni
Keemia 1.*Oksiid: O , hapniku ja mingi teise keemilise elemendi ühend metall hapnik Fe2O3 raud(III)oksiid mittemetall hapnik P2O5 difosforpentaoksiid ·metallioksiid-koosneb metallist ja hapnikust. Metall asub IA,IIA,IIIA rühmas. nt. Na2O – naatriumoksiid BaO – baariumoksiid Al2O3 – alumiiniumoksiid Metall asub B-rühmas, IVA, VA rühmas nt. Fe2O3 – raud(III)oksiid SnO2 – tina(IV)oksiid ·mittemetallioksiid-koosneb mittemetallist ja hapnikust. Indeksite asemel kasutatakse eesliiteid 2-di; 3-tri; 4-tetra; 5-penta; 6-heksa; 7-hepta; 8-oksa; 9-nona; 10-deka nt. CO2 – süsinikdioksiid P4O10 – tetrafosfordekaoksiid
OKSIIDID OKSIIDI mõiste: Liitained, mis koosnevad kahest elemendist millest üks on hapnik. CO2 OKSIIDID TEKIVAD: Mittemetall + hapnik= mittemetallioksiid. C + O2 = CO2 Metall + hapnik = metallioksiid 2Ca + O2 = 2CaO OKSIIDE LIIGITATAKSE Happelised oksiidid. Aluselised oksiidid. Enamasti mittemetalli Enamasti oksiidid. metallioksiidid. SO2, SO3, CO2 Al2O3,CuO,CaO HAPPELISTE OKSIIDIDE KEEMILISED OMADUSED happeline oksiid + vesi = hape CO2 + H2O = H2CO3 happeline oksiid + alus = sool + vesi CO2 + 2NaOH = Na2CO3 + H2O happeline oksiid + aluseline oksiid= sool
Hapete nimetused/happejääk: Soolhape HCl Kloriid Divesiniksulfiidhape H2S Sulfiid Lämmastikhape HNO3 Nitraat Väävelhape H2SO4 Sulfaat Väävlishape H2SO3 Sulfit Süsihape H2CO3 Karbonaat Fosforhape H3PO4 Fosfaat ! Happe oksüdatsiooniastme laengu saame leida vesiniku aatomite arvu järgi happe molekulis. · Reaktsioonid: Aktiivne metall + vesi = hüdroksiid + vesinik Aktiivse metallioksiid + vesi = hüdroksiid Mittemetallioksiid + vesi = hape Metallioksiid + mittemetallioksiid = sool + vahetusreaktsioonid. · Metallide pingerida: Lahjendatud sool ja väävelhappega reageerivad vaid need metallid, mis asuvad pingereas vesinikust vasakul. 2HCl + Mg = MgCl2 + H2 H2So4 + Cu =/= Kui metall reageerib soolaga siis iga eelnev metall tõrjub talle järgneva metalli soolalahusest
Alused ehk hüdroksiidid on liitained mis koosnevad 1, või mitmest OH rühmast. Saamine 1)Metallioksiid+Vesi Na2O+H20 -> 2NaOH 2)Aktiivne metall+Vesi 2Na+2H2O -> 2NaOH+H2 3)Soolade vesilahuste elektrolüüsil 2NaCl+2H2O -> 2NaOH +H2+Cl2 4)Vees lahustuv alus+sool CuSO4+2NaOH -> Na2SO4+Cu(OH) 2 Liigitus: Veeslahustuvad hüdroksiidid ehk leelised (LiOH;BaOH) ja vees lahustumatud(Cu(OH) 2;Zn(OH) 2). Keemilised omadused: Leelised 1)Reageerivad hapetega 2NaOH+H2SO4 -> Na2SO4+2H2O
METALLIDE SAAMINE MAAKIDEST Maak→rikastatud maak→metallioksiid→metall Kogu protsess on väga energiamahukas. Ühendis sidemete lõhkumiseks tuleb kulutada Energiat. 1. Maagi rikastamine: maak vabastatakse kõrvalainetest kasutades füüsikaliste omaduste erinevust. 2. Särdamine: mitteoksiidsete maakide kuumutamine õhu juuresolekul, et saada oksiidne maak. 2PbS+3O2=2PbO+2SO2 3. Metalli redutseerimine metallioksiidist: Redutseerijana kasutatakse: a) koksi (C) (kõige odavam) Fe3O4+4C=3Fe+4CO
Seetõttu kõrgahjus ei saada puhast rauda, vaid sulamit, mida nimetatakse malmiks. Malm sisaldab 1,7-5% süsinikku ja veel teisi lisandeid. 2) Maakidest metalli tootmine on tavaliselt keerukas, mitmeetapiline protsess. Enne maagis sisalduvate ainete redutseerimist on vaja maaki sageli eelnevalt töödelda. Seda tehakse kahel moel: : Rikastamine- rikastamisel eraldatakse maagist suurem osa kõrvalainetest : Särdamine- metallioksiid üleviimine oksiidiks sest oksiidide redutseerimisel saadakse puhtam ja paremate omadustega metall. Seda tehakse särdamisel ehk kuumutamisel õhuhapniku juuresolekul ETAPID Metalli redutseerimine metallioksiidist: Redutseerijana kasutatakse: a) koksi (C) (kõige odavam) Fe3O4+4C=3Fe+4CO b) süsinikmonooksiidi (CO), mis tekib ka koksi kasutamisel Fe2O3+3CO=2Fe+3CO2
Kui element asub A rühmas siis on tema elektronide arv viimasel kihil = rühma nr-iga. Reaktsioonivõrrandid Hape H ja happejääk, nt HCl Alus Hüdroksiid, OH lõpuga Mittemetalli oksiid Mittemetall + S+O2, SO2 Metalli oksiid Metall + O2 Sool Ca(NO3)2 ; NaCl ; CaCl2 ; Na2CO3 1. Alus + hape = sool + vesi Nt: NaOH + HCl = NaCl + H2O 2. (mitte)metalli oksiid + hape = sool + vesi Nt: CaO + 2HCl = CaCl2 + H2O 3. Mittemetalli oksiid + metallioksiid = sool Nt. CO2 + CaO = CaCO3 4. metall + hape = sool + vesinikust Nt: Mg + 2HCl = MgCl2 + H2 5. mittemetalli oksiid + vesi = hape Nt: CO2 + H2O = H2CO3 6. Metalli oksiid + vesi = hüdrooksiid Nt: Na2O + H2O = 2NaOH Happed Muud asjad HCl vesinikkloriidhape ehk soolhape Cl kloriid H2SO3 väävlishape SO32 sulfit H2SO4 väävelhape SO42 sulfaat
Li2O = liitiumoksiid BeO = berülliumoksiid FeO = raud(II)oksiid N2O5 = dilämmastikpentaoksiid Cr2O3 = kroom(III)oksiid SO3 = vääveltrioksiid 4. Tõmba joon alla oksiididele, mille reageerimisel veega tekib söövitav lahus. K2O, CuO, SO2, CaO, Al2O3, SiO2, N2O5, Li2O, P4O10, H2O, Ag2O 5. Kirjuta järgmiste oksiidide valemid. Alumiiniumoksiid Al2O3 dilämmastikoksiid N2O kroom(VI)oksiid CrO3 raud(II)oksiid FeO 6. Nimeta üks metallioksiid ja üks mittemetallioksiid ning kirjuta, kus neid kasutatakse. 1. H2O – joomiseks 2. Li2O – kasutatakse patareides 7. Lõpeta ja tasakaalusta reaktsioonivõrrandid. SO2 + 2 LiOH = Li2SO3 + H2O K2O + 2 HCl = 2 KCl + H2O K2O + SO2 = K2SO3 8. Milliseid oksiide iseloomustavad järgmised laused. a) tekib süsiniku ja selle mitmesuguste ühendite põlemisel piisava hulga hapnikuga, samuti hingamisel – CO2
KEEMIA KT kordamine 1. 1. metall + O2 > metallioksiid 2. metall + hape > sool + H2 3. metall + sool > uus metall + uus sool 4. aktiivne metall + vesi > hüdroksiid + H2 5. keskmise akt. metall + vesi to > oksiid + H2 1. 4Al + 3O2 > 2Al2O3 3Fe + 2O2 > Fe3O4 tri raud tetra oksiid / (Fe2+OFe3+2O3) /
METALLURGIA VÄRVILISE METALLI KASUTAMINE JA TOOTMINE Metallurgia kui teadusharu uurib metallide ja nende sulamite omadusi ning tootmise ja töötlemise tehnoloogiat. Eraldavad metallurgid on huvitatud peamiselt kolmest voolust: algainest (maak), kontsentraatidest (väärtuslik metallioksiid/sulfiid) ning jäätmetest. Värviliste ainete maagid sisaldavad tavaliselt mitmesuguseid komponente, mistõttu ühes maardlas kaevandatakse sageli mitut metalli. Värvilist metalli kasutatakse palju nt. igapäevaelu tarbeesemete jaoks toidualumiiniumnõud, alumiiniumpurgid, foolium. Värvilisi metalle on aga palju ning igalühel omad keemilised ning füüsikalised omadused. Enamusi neist kasutatakse ehituses lennuki -ja laevaehituses, torudena, radioaatoritena jm.
Anorgaanilised ühendid Oksiid – hapnikuühend mingi elemendiga Aluseline Amfoteerne Happeline Neutraalne oksiid oksiid oksiid oksiid metallioksiid sellel võivad Mittemetalliok happelised ja avalduda nii siid aluselised omadused aluselised kui puuduvad happelised omadused reageerib Reageerib reageerib Ei reageeri millegagi hapetega; tugevate hapete ja alustega tugevalt leelistega aluselised reageerivad veega
Leelis vees lahustuv tugev alus. I ja IIA rühm (Ca..) Vähemaktiivsete metallide hüdroksiidid nõrgad alused, lahustuvad vees halvasti. Soolad ained, mis koosnevad aluse katioonidest ja happe anioonidest. · Al. Oksiid + hape sool + vesi · Al.oksiid + vesi hüdroksiid (nõrgalt aluselised oksiidid veega ei reageeri!) · H. oksiid + alus sool + vesi · h. oksiid + al.oksiid sool · h. oksiid + vesi hape · hüdroksiid metallioksiid + vesi (leelised on vastupidavad) · leelis + vesi alus (hüdroksiid) (aint leelised!) · alus + sool sool + alus · metall + mittemetall sool · metall + hape sool + vesinik (pingerida) · metall + sool metall + sool (metallid reageerivad ainult vees lahustuvate sooladega) · alus + hape sool + vesi (neutralisatsioonireaktsioon)
Mida rohkem süsinikke (süsinik-süsinik), halvemini lahustuv. 3. saamine Tv 9.3 D-F sipelg- ehk metaanh., oblik- ehk etaandih., palderjan- ehk pentaanh. (...+O2...+H2O) äädik- ehk etaanh., või- ehk butaanh., merevaik- ehk butaandih. (...+O2...) 4. keemilised omadused (happelisus) tv 9.3 G,H metall + hapesool + H2 KUI on H2-st eespool sool + hapesool + hape KUI tekib nõrgem hape/sadeneb vahetusr. metallioksiid + hapesool + H2O ALATI neutralisats. alus + hapesool + H2O ALATI neutralisats. metall + S2- H2S metall + CO3 H2CO3 (H2O ja CO2) 5. karboksüülhapete esindajad (põhjalikult metaan- etaanhape, teistel esinemine looduses,rasvhapped, aminohapped, liigitus, vaata ka tv 9.4 A) Metaanhape Etaanhape Rahvapärane nim
HAPPELINE + H2O NB! Ei reageeri SiO2 OKSIID + ALUS = SOOL + H2O (mittemetalli + AL. OKSIID = SOOL oksiid) + HAPE = SOOL + H2O ALUSELINE OKSIID = LEELIS + H2O (metallioksiid) NB! Reageerivad ainult IA ja IIA (alates Ca) metallide oksiidid) + HAPNIK = OKSIID + VÄÄVEL = SOOL (sulfiid) + HALOGEEN (F, = SOOL (halogeenid) Cl, Br, I) = LEELIS + H2 METALL + H2O
Anorgaaniliste ainete keemilised omadused OKSIIDID Aluseliste oksiidide keemilised omadused Aluseline oksiid ehk metallioksiid 1) Reageerimine veega Saadus on leelis (tugev alus) + - Li2O + H2O > 2LiOH 2+ - CaO + H2O > Ca(OH)2 Veega reageerivad ainult I ja II A rühma, alates kaltsiumist, nende metallide oksiidid. 2) Reageerimine happega Saadused on sool ja vesi. + - + - Na2O + 2HCl > 2NaCl + H2O III -II + -2 3+ 2- Fe2O3 + 3H2SO4 > Fe2(SO4)3 + 3H2O 2+ - BaO + 2HI > BaI2 + H2O 3) Reageerimine happelise oksiidiga Saaduseks on sool.
Kordamisküsimused IV Anorgaaniliste ainete põhiklassid 1. Mis on : · Liitaine keemiline ühend, milles esinevad kahe või enama elemendi aatomid. · Oksiid keemiline aine, mis koosneb kahest elemendist, millest üks on hapnik, ning mille molekulis hapnikuaatomite vahel puudub keemiline side. · Happeline oksiid mittemetallioksiidid. · Aluseline oksiid metallioksiidid. · Amfoteerne oksiid metallioksiid (Al2O3, ZnO) · Neutraalne oksiid mittemetallioksiidid (CO, NO) · Hape keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes annab lahusesse vesinikioone. · Üheprootoniline hape hape, milles vesinikku on üks. · Mitmeprootoniline hape happe, milles on mitu vesinikku. · Alus keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes annab lahusesse hüdroksiidioone. · Leelis aktiivsete metallide alused.
HAPPELISED JA ALUSELISED OKSIIDID. OKSIIDIDE SAAMINE Eesmärgid · Liigitan oksiide aluselisteks ja happelisteks. · Tean, et happelistest oksiididest. reageerivad veega ainult aktiivsete metallide oksiidid. · Kirjutan ja tasakaalustan reaktsioonivõrrandid oksiidi reageerimisel veega. · Nimetan oksiidide saamisvõimalusi (2). Metallioksiid ja mittemetallioksiid Leia järgmisest loetelust metallioksiidid ja mittemetallioksiidid: CaO, SiO2, Na2O, Cr2O3, N2O3, B2O3, CrO3, Fe2O3, BaO, MnO2, CO, Cl2O7, Al2O3, CuO, H2O. Oksiidide liigitamine · Oksiidid liigitatakse nende keelimiste omaduste alusel. · Enamik oksiide on kas aluselised või happelised. · TV lk 17 E (1) Aluselised oksiidid ...on aluseliste omadustega, nad reageerivad hapetega. Enamus metallioksiide on aluseliste omadustega
Oksiidid (happeline, aluseline) Sool Alus Oksiidid Oksiid on kahes elemendist koosnev ühend, millest üks on hapnik. Oksiidid jagunevad Happeline oksiid Aluseline oksiid Hapetele vastavaid oksiide Aluseline oksiid on alusele nimetatakse happelisteks (hüdroksiidile) vastav oksiid. oksiidideks. Enamasti on Happelised oksiidid mitte- metallioksiid. Oksiide nimetatakse a)Oksüdatsiooniastme kaudu b)Eesliidete järgi Haped Haped on liitained, mis annavad lahusesse. vesinikioone. Hapete iseloomulikuks on hapu maitse. Hapete kindlaks tegemiseks on vaja indikaatorit. Hapetes on vähemalt üks vesinikioon, aga seal kus on neid mitu nimetatakse mitmeprootonilisteks hapeteks. Hape reageerimisel metallidega, tekib teise
Messing ehk valgevask Vask, tsink Veekraanid, masinaosad Melhior Vask, nikkel (lisandina ka Lauatarbed, ehted, mündid, teisi metalle) aparaadiosad Jootetina Tina, lisandina plii Jootemetall ehk joodis (jootmistöödeks) Metall + hapnik metallioksiid Metall + hape sool + vesinik Metall + vesi hüdroksiid + vesinik
1) Happniku sisaldavad H2SO4 2) Happniku mitte sisaldavad HCl Alus ehk hüdrooksiid on aine, mille vesilahuses on ülekaalus hüdrooksiid ioonid. 1 Vees lahustavad alused ehk leelised NaOh 2 Vees mitte lahustuv alus Fe(oh)3 Soolad on liitained, mis koosnevad metalliioonist ja happejääk ioonist. Jaotus: 1 lihtsoolad Na2Co3 2 vesiniksoolad NaHCO3 Kristallhüdraat CaSo4+2H2o Oksiid koosneb kahest elemendist millest üks on hapnik. Jaotus: 1 aluselineoksiid ehk metallioksiid on oksiid millele vastab kindel hüdrooksiid CaO Ca(oh)2 2 Happeline ehk mittemetalli oksiid on oksiid millele vastab kindel hape So2 h2so3 Co2 h2co3 Anfoteerne oksiid on oksiid, mis reageerib nii happe kui alusega. Al2O3 Inerterneoksiid ei reageeri happe, aluse ega veega. CO Metallide pingerida on metallide rida, mis algab aktiivsete ja lõppeb vähe aktiivsetega. 1 Lahjendatud sool happega ja väävel hapega reageerivad need metallid, mis asuvad pingereast vesinikust vasakul.
8d klassi kontrolltöö kordamisküsimused 1. Oksiidid a) Nende valemite ära tundmine metall või mittemetall + hapnik b) Oksiidide nimetamine peab olema selge (metalli ja mittemetallioksiidide nimetused on erinevad) mittemetalli oksiidi nimetamine: mittemetall x(lad k nr) Oy metalli oksiidi nimetamine: metall (metalli o.a.) OKSIID (erandid: IA IIA IIIA ja IIB) c) Oksiidide saamise reaktsioonid metall + hapnik -> metallioksiid mittemetall + hapnik -> mittemetallioksiid (lihtainetena kirjutatakse mittemetallidest alati indeksiga kaks järgmisi: H2, O2, N2, Cl2, F2, Br2, I2, teistel indeksit ei panda, nt: S, P, Si) d) Oksiidide reageerimine veega aluseline oksiid (metalli oksiid) + vesi -> leelis (millised aluselised oksiidid reageerivad veega ja millised mitte?) IA IIA reageerivad veega Näide: CaO + H2O Ca (OH)2 happeline oksiid(mittemetalli oksiid) + vesi-> hape (ainukesed erandid NO, CO ja SiO2,
taastub. (Näiteks: akupatarei, autoaku, akumulaator) Galvaanielement Galvaanielement on Luigi Galvani järgi nime saanud elektrivoolu allikas, mis muudab keemilise energia vahetult elektrienergiaks. Galvaanielement on ühekordse kasutusega, erinevalt akust ei saa seda uuesti laadida. Galvaanielement koosneb negatiivsest elektroodist (korpus) tavaliselt (tsink) ja positiivsest elektroodist (vask, süsi või metallioksiid), mis on sukeldatud vedelasse või pastataolisesse (kuivelementidel) massi. Esimese galvaanielemendi ehitas 1799. aastal Galvaanipaar elektrolüüdi lahuses tekkinud reaktsioonis on metallide pingereas eespool asuv metall on anoodiks ja tagapool asuv metall katoodiks. Kasutatud materjal: Keemia õpik, Googlei otsingumootor http://et.wikipedia.org/wiki/Galvaanielement http://et.wikipedia.org/wiki/Kuivelement
Aine keemilised omadused näitavad tema võimet reageerida teiste ainetega. Metallid loovutavad keemilistes reaktsioonides elektrone, seejuures kasvab oksüdatsiooniaste toimub redoksreaktsioon, milles metallid on REDUTSEERIJAD (loovutajad) Üheks tuntumaks elektronide sidujaks - oksüdeerijaks on HAPNIK. Reageerimine HAPNIKUGA Õhuhapnikuga reageerimisel tekib metalli pinnale oksiidikiht. Esimese A rühma ja teise A rühma (aktiivsed metallid) reageerivad hapnikuga väga AKTIIVSELT. Tulemuseks metallioksiid. Selleks, et takistada aktiivsete metallide reageerimist õhuhapnikuga säilitatakse neid suletud anumas õlikihi all. Keskmiste ja vähemaktiivsete metallide pinnale tekib hapniku toimel tihe oksiidikiht, mis kaitseb edasise oksüdeerumise eest (Fe, Al Cu ,Zn ,Sn) Väärismetallid on hapniku suhtes vastupidavad ,väheaktiivsed. Au Ag Reageerimine HAPETEGA Tekib sool ja eraldub vesinik. Aktiivsed metallid ( I A ja II A) reageerivad tormiliselt, võib plahvatada
o Enamik on märgised (v.a. äädikas, sipelghape, sidrunhape, piimhape, aminohapped) Füsioloogilised: o Võivad olla kordi mürgisemad kui anorgaanilised happed Keemilised: o Võrreldes anorgaaniliste hapetega nõrgad happed 9. Reaktsioonid karb.hapetega o Hape + metall → sool + H2↑ 2HCOOH + Li → 2HCOOLi + H2↑ o Hape + alus → sool + vesi 2CH3COOH + Ca(OH)2 →(CH3COO)2Ca + 2H2O o Hape + metallioksiid → sool + vesi 2HOOCCH2CH3 + MgO → Mg(OOCCH2CH3)2 + H2O o Hape + nõrgema happe sool → sool + hape 2CH3COOH + CaCO3 → (CH3COO)2Ca + H2CO3 (H2O + CO2↑) 10. Asendatud ja asendamata karb.hapete võrdlus, esindajad Asendatud karb.happed: o Asendusrühmaga, nt. aminohapped, OH-rühmaga karb.happed (piimhape, õunhape, viinhape, sidrunhape) CH3CH(NH2)COOH – 2-aminopropaanhape Asendamata karb.happed:
OKSIIDID JA NENDE SAAMINE. VESI JA LAHUSED Raudvara 8. klassile OKSIIDID Oksiidid on ained, mis koosnevad hapnikust oksüdatsiooniastmega II ja mõnest muust keemilisest elemendist. Metallioksiid Mittemetallioksiid Nimetuse andmisel kasutatakse metallilise Nimetuste andmisel kasutatakse eesliiteid: elemendi oksüdatsiooniastet. Kui elemendil on oksüdatsiooniaste kindel (IA, 2 di; 3 tri; 4 tetra; 5 penta; IIA ja Al, tavaliselt ka Zn (OA II); Ag (OA I), 6 heksa; 7 hepta; 8 okta; 9 nona; siis seda nimetusse ei pane. 10 - deka I -II VII -II
3) Nõrgad lahused · ei lahustu vees Al(OH)3, Cu(OH)2, CuOH, Fe(OH)3, Fe(OH)2. Tuntud: NaOH. (seebikivi) · väga söövitav · NaOH + rasv + tuhk = seep · valge, tahke · reageerib õhuniiskusele Nuuskpiiritus. · NH3 * H2O = NH3OH ( ammoniaakhüdriid) · terava lõhnaga · mürgine vedelik Kustutatud lubi. · CaO + H2O -> Ca(OH)2 · ehitussegud - lubimört MITTEMETALLIOKSIID + VESI -> HAPE SO3 + H2O -> H2SO4 METALLIOKSIID + VESI -> ALUS CaO + H2O -> Ca(OH)2 Reaktsioonid alustega. 1) Lagunemisreaktsioon Ca(OH)2 -> CaO + H2O 2NaOH - Na2O + H2O energia neeldub 2) Neutralisatsioonireaktsioon HAPE + ALUS = SOOL + VESI H2SO4 + 2NaOH -> Na2SO4 + H2O 2HCl + 2KOH -> 2KCl + H2O 2HNO3 + Ca(OH)2 -> Ca(NO3)2 + 2H2O Lahuse pH. pH - vesinikioonide sisaldus lahuses Happeline: 7 - neutraalne; 5,6 - nõrk; 3,4 - keskmine; 0,1,2 - tugev
Keskmiseaktiivsusega metallid Reaktsioon kulgeb mõõduka Ei reageeri veega, Kõrgel kiirusega temp., reageerivad veeauruga Väha aktiivsed metallid Ei reageeri Ei reageeri vee ega vee auruga METALL+HAPE -> SOOL+VESINIK (reageerivad need metallid , mis on metallide pingereas vasinikust vasakul pool) AKTIIVNE METALL+VESI->LEELIS+VESINIK KESKMISEAKTIIVSUSEGA METALL+VESI->METALLIOKSIID+VESIKIK VÄHEAKTIIVSED METALLID+VESI-> REAKTSIOONI EI TOIMU 7. Metallide redutseerivate omaduste võrdlus (reaktsioonid) METALL+SOOL-> UUS METALL+UUS SOOL -Metallide aktiivsus reageerimise nii hapniku, lahjendatud hapeta kui ka veega on väga erinev -Metall tõrjub sooladest välja vähem aktiivse metalli -Vask ei suuda rauda sooladest välja tõrjuda -Kui uuritav metall suudab teise metalli välja tõrjuda, on ta sellest metallist aktiivsem 8
Tekib nõrgem (või lenduvam) hape samuti sademesse) H2SO4 + NaCl = NaHSO4 + HCl Ba(OH)2 + Na2SO4 = BaSO4 + 2NaOH 2NaOH + CuSO4 = Na2SO4 + Cu(OH)2 Saamine Vesinik + mittemetall (halogeenid . väävel,...) 1a ja 2a rühma metal(metallioksiid) + vesi Metall + mittemetall 2 Fe + 3 Cl2 = 2 FeCl3 H2 + Cl2 = 2 HCl Ca + 2 H2O = Ca(OH)2 + H2 Metall + Hape (pingerida) Ca + 2 HCl = CaCl2 + H2 Vesi + happeline (enamasti mittemetalli) oksiid Na2O + 2 H2O = 2 NaOH Metall + soolalahus (pingerida) Fe + CuCl2 = CuCl2 + Fe
3Fe + 4CO2 Cu2O + C = 2Cu + CO *Kui metallimaak on sulfiid, siis särratatakse ("põletatakse") see esmalt oksiidiks ja redutseeritakse siis söega metalliks. Nii toimub plii tootmine: 2PbS + 3O2 = 2PpO + 2SO2 PbO + H2 = Cu + H2O *Maak→rikastatud maak→metallioksiid→meta Kogu protsess on väga energiamahukas. Ühendis sidemete lõhkumiseks tuleb kulutada energiat. *Redutseerijana kasutatakse: a) koksi (C) (kõige odavam) Fe3O4+4C → 3Fe+4CO b) süsinikmonooksiidi (CO), mis tekib ka koksi kasutamisel Fe2O3+3CO → 2Fe+3CO c) vesinikku (väga puhaste metallide saamiseks) CuO+H2 → Cu+H2 d) alumiiniumi (aluminotermia), kui on metalli vaja toota rasksulavast maagist Cr2O3+2Al → 2Cr+Al2O3
Elektriakudesse salvestatakse elektrienergiat, mis muundub neis keem. Energiaks ja vastavalt vajadusele taas elektrienergiaks. Selline aku on kasutatav korduvalt: tühjenenud akut on võimalik laadida, st juhtida temast läbi alalisvoolu, mille suund on vastupidine tühjendusvoolu omale. Tähtsamad tunnused on: pinge, mahutavus ja kasutamisiga. 46.Kuivelemendid. Elektrivooluallikas, mis muundab keem energiat vahetult elektrienergiaks. Koosneb neg (tsingist) ja pos (vask, süsi või metallioksiid) elektroodist. Elektrivool tekib pos elektroodil toimuva redutseerimis- ja neg elektroodil toimuva oksüdeerumisreaktsiooni tulemusena. Emj on 1,25-1,6 V. 47.Ühefaasiline alaldi, sildlülitus. Vahelduvvoolu alalisvooluks muundav seade. Alaldatud voolu pulsatsiooni vähendamiseks ühendatakse a-i väljundahelasse silufilter. Ühefaasilisi kasut peamiselt automaatika- ja telemehaanika- ning raadioseadmete toitmiseks. Kahest rööpharust ja nendevahelisest sildühendusest koosnev lülitus
voolamise vältimiseks pastaks või geeliks. Selleks on elektrolüüdile lisatud kas tärklist, jahu, ligniini või muud sarnast. Galvaanielement ehk element on Luigi Galvani järgi nime saanud elektrivoolu allikas, mis muudab keemilise energia vahetult elektrienergiaks. Galvaanielement on ühekordse kasutusega, erinevalt akust ei saa seda uuesti laadida. Galvaanielement koosneb negatiivsest elektroodist (korpus) tavaliselt (tsink) ja positiivsest elektroodist (vask, süsi või metallioksiid), mis on sukeldatud pastataolisesse või vedelasse (mitte kuivelementidel) massi. Galvaanielemendis tekkib elektrivool vooluringi ühendamisel positiivsel elektroodil redutseerumis- ja negatiivsel oksüdeerumisreaktsiooni tulemusel. Elemendi elektromotoorjõud sõltub elektroodide materjalist ja elektrolüüdi koostisest ning voolutugevuse piirväärtus elektroodide kujust ja keemiliste reaktsioonide kiirusest. Li-ioon akud
moodustuvad üksnes vesinikioonid. HAPPELINE OKSIID mittemetallioksiid, mis vastab mingile happele; alusega reageerides annavad soola ja vee. TUGEV HAPE lahuses täielikult dissotseerumun ioonideks: H2SO4; HNO3; HCl. NÕRK HAPE lahustumisel osaliselt dissotseerub ioonideks: H2S; H2CO3; H4SiO4. ALUS EHK HÜDROKSIID (aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone) elektrolüüt, mille dissotsiatsioonil anioonidena moodustuvad üksnes hüdroksiidioonid. ALUSELINE OKSIID metallioksiid, mis reageerides happega annab soola ja vee. LEELIS vees lahustuv alus. IA ja IIA rühma metallid, söövitavad. NEUTRALISATSIOONIREAKTSIOON aluse ja happe vaheline reaktsioon, saadusteks sool ja vesi. LAHUSE pH SKAALA näitab keskkonna happelisust; skaala 0 kuni 14. pH=7 neutraalne keskkond. pH>7 aluseline keskkond. PH<7 happeline keskkond. SOOL (kristalne aine, mis koosneb aluse katioonidest ja happe anioonidest) elektrolüüt, mille
Neist valmistatakse omakorda üle viie tuhande sulami. Metalli tootmine (metallurgia) hakkas kujunema umbes kuus-seitse tuhat aastat tagasi. Keskajal hakkas metallurgia arenema eriti Kesk-Euroopas, Saksamaal. 2 Metallide tootmine Metallurgia kui teadusharu uurib metallide ja nende sulamite omadusi ning tootmise ja töötlemise tehnoloogiat. Eraldavad metallurgid on huvitatud peamiselt kolmest voolust: algainest (maak), kontsentraatidest (väärtuslik metallioksiid/sulfiid) ning jäätmetest. Värviliste ainete maagid sisaldavad tavaliselt mitmesuguseid komponente, mistõttu ühes maardlas kaevandatakse sageli mitut metalli. 4 Metallurgiaga tegelevad riigid on Venemaa, Ukraina ja Valgevene. Eestis sellega ei tegeleta, kuigi Eestil on kõik eeldused energiamahuka alumiiniumi või magneesiumitööstuse tekkeks
teljele. 3) Kujutan graafiku tabeli vms punktid 4) Ühendan punktid joonega 5) Pane graafikule nimi, nt ’’Mari puu kasvu sõltuvus aastatest’’ 6) Kirjuta alla, mis graafikust järeldub. NB! Ära unusta graafiku otstes olevaid noolekesi! Anorgaaniliste ainete nomenklatuur (nimetamine): Oksiidide nimetamine: 1) Kindla o-a-ga metallioksiid = metalli nimi + oksiid 2) Muutuva o-a-ga metallioksiid (B rühm, III-VIIIA v.a. Al) = metalli nimi (oksüdatsiooniaste) + oksiid 3) Mittemetallioksiid = eesliited: mono, di, tri, tetra, penta, heksa, hepta, okta, nona, deka. Hüdroksiidide nimetamine: 1) Kindla o-a-ga metall = metalli nimi + hüdroksiid Ca(OH)₂-kaltsiumhüdroksiid 2) Muutuva o-a-ga metall = metalli nimi(oksüdatsiooniaste)+hüdroksiid (CR(OH)₃ - kroom(III) oksiid. Soolade nimetamine:
Happeliseks oksiidiks nim. oksiidi, mille reageerimisel alustega tekivad sool ja vesi. Tugev hape Tugevate elektrolüütide dissotsiatsioon on praktiliselt täielik. (H2SO4, HNO3, HCl, HBr, HI) Nõrk hape Nõrgad elektrolüüdid on dissotsieerunud vaid osaliselt. (H2CO3, H2S, H2SO3, H4SiO4, HNO2) Alus hüdroksiid on keemiline ühend, kus metalliioon on seotud ühe või mitme hüdroksiidiooniga. Alused on ühendid, mis liidavad prootoneid. Aluseline oksiid metallioksiid, millele vastab kindel hüdroksiid. Aluselisteks oksiidideks nim. oksiide, mille reageerimisel hapetega tekivad sool ja vesi. Leelis vees lahustuv hüdroksiid. Neutralisatsioonireaktsioon happe ja hüroksiidi vaheline reaktsioon, mille saadusteks on sool ja vesi. Lahuse pH skaala lahuse happelisust(pH<7), neutraalsust(pH=7)või aluselisust(pH>7) väljendav skaala. Sool keemiline ühend, kus metalliioonid on seotud happejääkioonidega.
kui tuumas prootoneid. Elektrolüüs - Elektrolüüsiks nimetatakse lahuse või sulami keemilise koostise muutumist elektrivoolu toimel. Elektrolüüs on redoksreaktsioon. Vee karedus - Vee karedus on lahustunud magneesiumi- ja kaltsiumiühendite sisaldus looduslikus vees. Oksiid - Oksiid on keemiline aine, mis koosneb kahest elemendist, millest üks on hapnik, ning mille molekulis hapnikuaatomite vahel puudub keemiline side. Happeline oksiid - Aluseline oksiid - metallioksiid Hape - Hape on keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes annab lahusesse vesinikioone. Alus - Alus on keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes annab lahusesse hüdroksiidioone. Leelis - Leelisteks nimetatakse keemias tugevaid aluseid, nimelt metallide hüdroksiide, mis vees lahustudes dissotsieeruvad metalli- ja hüdroksüülioonideks. Sool - Soolad on keemilised ained, mis koosnevad metalli katioonidest (näiteks Ca2+) ja happeanioonidest ehk happejäägist (näiteks SO42-)
elektronkihtidest Aatommass aatomi mass aatommassiühikutes Aatomi tuum aatomi keskosake, moodustab põhiosa aatomi massist, koosneb prootonitest ja neutronitest Ainete segu mitme aine segu, mis koosneb erinevate ainete osakestest Alus e. hüdroksiid on aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone (OH-), metalli katioonide+ ühend hüdroksiidiooniga - Aluseline keskkond ülekaalus on hüdrosiidioonid (OH-), pH>7 Aluseline oksiid metallioksiid, hapniku ühend metalliga Anioon negatiivse laenguga ioon Elementide rühm Mendelejevi perioodilisuse tabelis kohakuti üksteise all asuvate elementide rida, rühma elementidel väliskihis rühma numbrile vastav arv elektrone Elementide periood Mendelejevi perioodilisuse tabelis kõrvuti asuvate elemantide rida, perioodi elementidel perioodi numbrile vastav elektronkihtide arv Füüsikaline nähtus nähtus, milles muutuvad aine füüsikalised omadused
MITTEMETALLID koosnevad mittemetallide aatomitest. 5 Näiteks väävel S, süsinik C O2 hapnik , O3 osoon H2 vesinik, N2 lämmastik, VII A rühma mittemetallid: F2 fluor, Cl2 kloor, Br2 broom, J2 jood. Liitained koosnevad kahest või enamast aatomite liigist. Liitainetes on alati võimalik eristada +ioon ja ioon. Positiivne pool ja negatiivne pool. + - + - NaCl Na2/So4 Oksiid : (Jagunevad : metallid ja mittemetallid) metallioksiid: +1 -2 +2 -2 Näide : naatriumoksiid Na O baariumoksiid BaO +2 -2=0 + -2 liitiumoksiid LiO 2 mittemetallioksiid -2 SO vääveltrioksiid 3 Hüdroksiid ehk alus Näide +1 -1 NaOH naatriumhüdroksiid , vees lahustuv leeliseline +3 -1 Al(OH) alumiiniumhüdroksiid , vees ei lahustu Osad hüdroksiidid lahustuvad vees ja osad mitte. Leelisteks nim. vees lahustuvaid
61)Hape on aine, mis annab lahusesse vesinikioone. 62)Happeline oksiid ehk mittemetallioksiid koosneb mittemetallist ja hapnikust.(NO) 63) Tugev happe lahuses on peamiselt vesinikioonid ja happeanioonid. Happe molekule seal praktiliselt pole . (HNO3, HCl, H2SO4) 64)Nõrk happe lahuses on ülekaalus happe molekulid ja väga vähe on vesinikioone ja happeanione.(H 2CO3, H2SO3, H2S) 65)Alus on aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone. 66)Aluseline oksiid ehk metallioksiid koosneb metallist ja hapnikust (CaO) 67)Leelis on vees lahustuv alus. 68)Neutralisatsioonireaktsioon on reaktsioon, millest võtavad osa alus ja hape ning tekivad soola ja vesi (näiteks HCl + NaOH = NaCl + H2 O) 69)Lahuse pH skaala on lahuse happelisuse (aluselisuse) skaala . Neutraalse vesilahuse pH= 7, happelisel lahusel pH < 7 ja aluselisel pH> 7. 70)pH on suurus, mis väljendab vesinikioonide sisaldust lahuses.
Vastus : · Komposiitmaterjal on mitme faasiline materjal, mis laseb mõjule pääseda kõigi faaside positiivsetel omadustel ja mille puhul täheldatakse omaduste sünergiat. · KM on konstruktsioonmaterjal, mis koosenb kahest või enamast faasist, mis on kombineeritud makrotasandil ja on omavahel sidestatud. 3. Tooge vähemalt a üks naine komposiitidest, milles võib täheldada kombineeritud toime efekti: 1. plast + klaas ,2. metall + metallioksiid 4. Mida kujutab endast linataime vars ( komposiitide aspektist ) ? Parasvöötmes kultiveeritav tsellulooskiutaim, kõrge keskmise suhtelise molekulmassiga tselluloos. Seemnetest toodetakse linaõli ( kuivav õli. E värnits õhu/hapniku toimel oksüdeerub/polümeriseerub jäigaks vaiguks. 5. Miks alustati alumiiniumi tööstusliku tootmisega alates 1886. Aastal, kuigi protsess oli tunda juba 75 aastat varem ?
Neutraalsed oksiid: N2O, NO, CO Oksiidid: 1. Metall + hapnik aluseline oksiid Na + O2 Na2O 2.Mittemetall + hapnik happeline oksiid S + O2 SO2 3.Aktiivne metall + vesi leelis + vesinik Ca + 2 H2O Ca(OH)2 + H2 4.Keskmise aktiivsusega metall + vesi (t) oksiid + vesinik Zn + H2O (t) ZnO + H2 5.Aluseline oksiid + vesi alus Na2O + H2O 2 NaOH 6.Happeline oksiid + vesi hape SO2 + H2O H2SO3 7.Mittelahustuv alus (t) metallioksiid + vesi Cu(OH)2 (t) CuO + H2O 8.Leelis (t) ei lagune NaOH (t) 9.Karbonaadi lagunemine CaCO3 (t) CO2 + CaO 10.Happeline oksiid + alus sool + vesi CO2 + 2 NaOH Na2CO3 + H2O 11.Happeline oksiid + aluseline oksiid sool N2O5 + H2O 2 HNO3 12.Amfoteerne oksiid + alus/hape sool + vesi Al2O3 + 6 HCl 2 AlCl3 + 3 H2O Amfoteerne oksiid + vesi ei reageeri Alused: Leelised (IA rühma metallid + Ca + Ba) ja mittelahustuvad alused 13.NEUTRALISATSIOONI REAKTSIOON: Leelis + hape sool + vesi
Mittemetallid. 1. Kuidas muutuvad elementide mittemetallilised omadused rühmas ülalt alla ja perioodis vasakult paremale?(tugevnevad/nõrgenevad) Keemiliste elementide mittemetallilised omadused perioodilisustabeli perioodides vasakult paremale tugevnevad ja rühmades alt üles vastavalt elementide elektronegatiivsuse kasvule. 2. Millised on mittemetallide üldised omadused? (olek, elektrijuhtivus, elektrone väliskihil jne) Mittemetallid on väga erineva värvusega. Ei juhi elektrit. Erand-süsiniku allotroop grafiit on hea elektrijuht, kasutatakse elektroodimaterjalina. Tavatingimustes gaasilises olekus. Ainete sulamistemperatuur kasvab ka aatomite arvu suurenemisel molekulis. 3. Milline keemiline side on mittemetalliaatomite vahel? Aatomite vahel on kovalentsed sidemed. Osa on molekulaarsed, teine osa on aga mittemolekulaarsed, polümeerse ehitusega ained. 4. Elektronskeemid. On aatomi...
Elektriakudesse salvestatakse elektrienergiat, mis muundub neis keem. Energiaks ja vastavalt vajadusele taas elektrienergiaks. Selline aku on kasutatav korduvalt: tühjenenud akut on võimalik laadida, st juhtida temast läbi alalisvoolu, mille suund on vastupidine tühjendusvoolu omale. Tähtsamad tunnused on: pinge, mahutavus ja kasutamisiga. 46.Kuivelemendid. Elektrivooluallikas, mis muundab keem energiat vahetult elektrienergiaks. Koosneb neg (tsingist) ja pos (vask, süsi või metallioksiid) elektroodist. Elektrivool tekib pos elektroodil toimuva redutseerimis- ja neg elektroodil toimuva oksüdeerumisreaktsiooni tulemusena. Emj on 1,25-1,6 V. 47.Ühefaasiline alaldi, sildlülitus. Vahelduvvoolu alalisvooluks muundav seade. Alaldatud voolu pulsatsiooni vähendamiseks ühendatakse a-i väljundahelasse silufilter. Ühefaasilisi kasut peamiselt automaatika- ja telemehaanika- ning raadioseadmete toitmiseks. Kahest rööpharust ja nendevahelisest sildühendusest koosnev lülitus
toimel kõvenevad moodustades katva kile Tekkinud kile ei lahustu vees ega piirituses Vastavalt toorainele, mille seemnetest õli on pressitud : Linaseemneõli Kanepiõli Värnitsad Kuivamise kiirendamiseks töödeldakse looduslikke õlisid kõrge temperatuuriga, saadakse nn. värnitsad naturaalvärnits – saadakse toorõli kuumutamisel koos sikatiividega Sikatiiv – kuivamise kiirendaja, keemiliselt metallioksiid Looduslikud vaigud Loodusliku päritoluga vaigud, mis lahustatakse lahustis ja kantakse peale lakina või polituurina Näited : Sellak – teatud troopiliste putukate elutegevuse jäägid Kampol – okaspuu vaigust Sünteetilised vaigud Keemiliselt kõvenevad materjalid Happelise kõvendajaga lakid (AC) Polüesterlakid Polüuretaanlakid Ultraviolettkiirguse toimel kõvenevad lakid Vesialuselised lakid
saanud elektrivoolu allikas, mis muudab keemilise energia vahetult elektrienergiaks. Esimese galvaanielemendi ehitas 1799. aastal Luigi Galvani katsetest lähtuvalt Alessandro Volta.Galvaanielement on ühekordse kasutusega, erinevalt akust ei saa seda uuesti laadida.Galvaanielement koosneb negatiivsest elektroodist (korpus) tavaliselt (tsink) ja positiivsest elektroodist (vask, grafiit või metallioksiid), mis on sukeldatud vedelasse või pastataolisesse (kuivelementidel) massi.Galvaanielemendis tekib elektrivool vooluringi ühendamisel positiivsel elektroodil redutseerumis- ja negatiivsel oksüdeerumisreaktsiooni tulemusel. Elemendielektromotoorjõud sõltub elektroodide materjalist ja elektrolüüdi koostisest ning voolutugevuse piirväärtus elektroodide kujust ja keemiliste reaktsioonide kiirusest. Galvaanielementide
liikumise tõttu muutub ka aatomi oksüdatsiooniaste. 107. Galvaanielement, töötamise põhimõte, näide. Galvaanielement - elektrivoolu allikas, kus toimub isevooluline keemiline reaktsioon ja sellest vabanev energia kasutatakse elektri saamiseks. Galvaanielement on ühekordse kasutusega, erinevalt akust ei saa seda uuesti laadida. Galvaanielement koosneb negatiivsest elektroodist (korpus) tavaliselt (tsink) ja positiivsest elektroodist (vask, grafiit või metallioksiid), mis on sukeldatud vedelasse või pastataolisesse (kuivelementidel) massi. Galvaanielemendis tekib elektrivool vooluringi ühendamisel positiivsel elektroodil redutseerumis- ja negatiivsel oksüdeerumisreaktsioonitulemusel. Elemendi elektromotoorjõud sõltub elektroodide materjalist ja elektrolüüdi koostisest ning voolutugevuse piirväärtus elektroodide kujust ja keemiliste reaktsioonide kiirusest. - seadis, milles redoksreaktsioonide tulemusel tekib elektromotoorjõud.
annaabi.ee 
