2. Mittelineaarsed alalisvooluahelad 2.1 Mittelineaarne takisti Eespool, jaotises 1.4 ja 1.5 takistust ja takisteid vaadeldes eeldati, et takistit läbiv vool on võrdeline pingega ehk takistus on püsiv suurus, mille väärtus lineaarselt muutub vaid sõltuvalt temperatuurist. Niisuguste omadustega takistit nimetatakse lineaartakistiks. Elektrotehnikas ja elektroonikas on kasutusel ka mitmesugused mittelineaartakistid. Mittelineaar- takisti takistus sõltub välismõjuritest · temperatuurist (termotakisti: termistor ja posistor) · pingest (varistor) · valguskiirgusest (fototakisti) · magnetväljatugevusest (Halli andur) · mehaanilisest deformatsioonist (tensotakisti) Mittelineaartakistit iseloomustab tema pinge-voolu tunnusjoon. Pinge-voolu tunnusjooneks nimetatakse graafikut, mis iseloomustab voolu sõltuvust pingest I = f (U ) Lineaartakisti pinge-voolu tunnusjoon on sirge (a), mis läbib koordinaatide algpunkti (origo). Võr...
(osad summutavad) 1. 2. 3. Induktiivtakistus summutab voolu kõrgemaid harmoonilisi ning silub voolukõvera kuju. Mida suurem on harmoonilise järjekorranumber, seda väiksem on mahtuvustakistus sellele harmoonilise ning seda teravamalt avaldub see harmooniline voolukõveras võrreldes pingekõveraga. Seega mahtuvustakistus toob esile voolu kõrgemad harmoonilised ning moonutab voolukõvera kuju. 4) Võimsused Moonutusvõimsus: Vahelduvvoolu mittelineaarsed vooluringid 1) Mittelineaarsed elemendid 2) Ferromagnetilise südamikuga vektordiagramm 3) Aseskeemid – jada ja rööp 4) Ferroresonantsi erinevus lineaarse resonantsi ees. Kuidas tekib jadaühel ja kuidas rööpühenduse resonants. Võrreldes konstantsete parameetritega vooluringi resonantsiolukorda, omab mittelineaarne vooluring resonantsil järgmisi erinevusi: 1) resonantsi olukorda on võimalik saavutada toitepinge muutmisega,
fikseerimist. See eeldab passiivsete ahelate tundmist ja oskust neid kasutada. Samuti vajatakse passiivahelaid signaalide ülekandel ühelt aktiivkomponenti sisaldavalt lülitusastmelt või moodulilt teisele, et sobitada astmete impedantse ja signaalinivoosid ning et vahelduvsignaalide puhul vajaduse korral mõjutada meile sobivas suunas signaali spektrit. Allteemad: Passiiv- ja aktiivkomponendid. Lineaarsed ja mittelineaarsed ahelad. Koormussirge ja muud graafilised meetodid. Mittehargnevad vooluahelad. Jadaühendus. Hargnevad vooluahelad. Rööpühendus. Takistuste segaühendus. Pingejagurid. Attenuaatorid. Läbivkoormus. Sildlülitus. Pingeallikad ja nende aseskeemid. Pingeallikate jada- ja rööpühendus. Elektriskeemid. 5.1.1. Passiiv- ja aktiivkomponendid Elektroonikas kasutatavaid passiivkomponentidel (ka: elementidel, seadistel)
9. Pingeasümmeetria Seisund kus faasipingete efektiivväärtused või faasivahelised nihkenurgad pole võrdsed. Asümmeetriategur ka=U2/U1*100% (U1-pärijärg.U2-vastujärg.) 10. Harmoonikud Perioodiline pinge moonutus. 11. Harmoonmoonutustegur Kõrgemaid harmoonikuid võib selle järgi hinnata ehk THD=(Ruutj.(UH2-e summa 2st 40ni))/U1 Kirjeldab pinge moonutust protsentides. 12. Harmoonikute allikad Põhiliselt mittelineaarsed koormused e. jõuelektroonikat kasutavad ja elektrilahendusel rajanevad tööstuskoormused. (juhitavad ajamid, alaldid, inverterid, kaarahjud, lahenduslambid, arvutid, printerid jne). 13. Paralleelresonants nähtused jaotusvõrkudes Kui mõne harmooniku sagedus=resonantssagedusega ning harmooniku allika perspektiivist põikimahtuvus paralleelühenduses võrgu ekvivalentse induktiivsusega ning tekib pingeresonants ehk väga suured pinged. 14
(n) … y nimetatakse diferentsiaalvõrrandiks(DV-ks) a. Diferentsiaalvõrrandi järk on diferentsiaalvõrrandis esinevate tuletiste kõrgeim järk.( y ´=3x-5) b. DV-i lahendiks nimetatakse iga funktsiooni y= f(x), mille asetamisel võrrandisse saama samasuguse c. Näited: d. e. f. Liigitus: 1. Harilikud diferentsiaalvõrrandid- Lineaarsed või mittelineaarsed- Homogeensed või mittehomogeensed 2. Osatuletistega diferentsiaalvõrrandid- Lineaarsed või mittelineaarsed- Homogeensed või mittehomogeensed 32. DV-t kujul M(x)dx+N(y)dy =0 nimetatakse eraldatud muutujatega võrrandiks dy dy 33. dx =ky . Korrutan dx ja jagan y läbi saan y =kdx . Võtan integraali. Vastus: lny= kx+C ⟹ y= Cekx
TAKISTITE LIIGITUS Takistuse muutumise seaduspärasuse järgi liigitatakse: 1. Lineaarsed takistid Lineaartakistit läbiv vool on võrdeline pingega U, 2. Mittelineaarsed takistid Mittelineaartakistite vool sõltub välismõjuritest: · Rakendatud pingest varistoridel · Temperatuurist termotakistitel · Valguskiirgusest fotottakistitel Otstarbelt ja ehituselt jagunevad takistid: 1. Püsitakistid mille takistus on kindla suurusega 2. Muuttakistid mille takistus on sujuvalt muudetav Muutumise graafik võib olla: 1. Lineaarne 2. Mittelineaarne Takistuse keha kuju poolest liigituvad takistused: 1
Mida suurem järk seda suurem sumbuvus. Joonisel tähedab seda et seda kiiremini pääsualast läheb üle keelualale. 21. Võnkering ja selle resonantsisagedus. Võnkering on kondensaatorist ja induktiivpoolist koosnev elektriahel. 22. Passiivelementide ja aktiivelementide olemus. Elektroonikas on passiivelementideks seadised, mis ei vaja toimimiseks lisatoiteallikat. Passiivelemendid võivad olla volt-amper karakteristiku järgi lineaarsed või mittelineaarsed. Passiivelemente kasutatakse aktiivelementide õigete töörežiimi saavutamiseks. Passiivelemendid on takistid, kondensaatorid, dioodid. aktiivfiltreid, mis sisaldavad peale passiivkomponentide veel aktiivkomponente (transistorid või operatsioonvõimendid). Kaasaegsetes sidesüsteemides on laialdaselt kasutatud aktiivfiltreid, sest neil on järgnevad eelised: 1. Kuna skeemitehnika võimaldab saada induktiivse iseloomuga ülekandefunktsiooni, siis saab poolide asemel kasutada takisteid. 2
Elektrimasinate, -aparaatide ja elektritehniliste seadmestike valmistamisel kasutatakse eriotstarbelisi ehk spetsiaalseid elektrimaterjale, millistel peavad olema vastavad elektrilised ja elektrimagnetilised omadused. Elektrimaterjale liigitatakse elektriliste ja magnetiliste omaduste järgi: o elektrijuhid (juhtmed, mähised, lülitite kontaktid); o dielektrikud ehk elektrilised isolaator materjalid (isolaatorid, kondensaatorid); o pooljuhid (võimendid, alaldid, mittelineaarsed takistid); o pehmemagnetmaterjalid (raadiotehnilised ja elektrimootorite detailid ning trafode ja releede südamikud); o kõvamagnetmaterjalid (püsimagnetid, alalisvoolu masinates, side-ja kõrgsagedusvoolu seadmetes). Samal ajal võivad magnetmaterjalid olla elektrijuhid, pooljuhid või ülijuhid. Kasutuskoht määrab valitava materjali vajalikud omadused.
Tehnikud, töödejuhatajad o Töölisklass Oskustöölised Lihttöölised J. Goldthorpi klassimudeli kriitika o Ametikoht pole ainumäärav klassipositsiooni hindamiseks – ei arvesta tööturul mitteaktiivsetega; töötud, üliõpilased, lapsed o Ei arvesta muutuvaid olusid ühiskonna ja indiviidi tasanandil – uued ametikategooriad, fragmenteeritud/mittelineaarsed biograafiad o Skeem on meeste keskne, ei arvesta soolist eripära tööturul o Ei arvesta jõukustaset o Ei arvesta eliidi spetsiifilise positsiooniga – nende ebaproportsionaalne sotsiaalne mõju/kaalukus ühiskonnas. Klassid: kõrgklass, keskklass, töölisklass, alamklass – määratlused – eristumine sotsiaalmajandusliku staatuse põhjal (nt sissetulek, hairdus) o Kõrgklass Vana raha – päritud jõukus
Kasutatav mudeli esitusvorm sõltub rakendusest. Tehnikaaladel kasutatakse reeglina matemaatilisi mudeleid. Matemaatilised mudelid lähtuvalt esitusvormist jagunevad:- analüütilised mudelid (võrrandid, võrrandisüsteemid);- mitteanalüütilised mudelid (programmid).Süsteemi matemaatilise mudeli võrrandite tüüpilised liigid: 1) Algebraline 2) diferentsiaalvõrrand 3) lineaarsed võrrandid 4) mittelineaarsed. 1.3 Muutujad ja Parameetrid- Muutujad (ajast sõltuvad liikmed) kirjeldavad süsteemis toimuvaid dünaamilisi protsesse ja on üldiselt mõõdetadav. Orienteeritud süsteemis, kus on valdavalt tegemist informatsiooniliste protessidega, nimetatakse muutujaid tihti ka signaalideks. Parameetrid- Süsteemi või tema elementide iseloomustussuurused, mis esinevad enamasti dimensiooniga kordajatena süsteemi või mõnda elementi iseloomustavais võrrandeis (matemaatilises mudelis)
Kiudlasereid tehakse enamasti topeltkattega kiududega. Seda tüüpi kiududel on südamik ja selle peal kaks katet. Materjalide murdumisnäitajad on valitud selliselt, et kiu südamik käitub ühemoodilise kiuna, mille kaudu laserikiir väljub, ja välimine kattekiht käitub mitmemoodilise kiuna pumpava laseri jaoks. [2] Kiudlaserite võimsusele seavad piiri optilised mittelineaarsused, mis hakkavad esile tulema, kui valguse elektriväli piisavalt suureks muutub. Mittelineaarsed mõjud võivad segada laseri tööd ja isegi kiudu kahjustada. [2] Pilt 3 Kiudlaser Pilt 4 Vedeliklaser 4.4 Vedeliklaserid Vedeliklaseritel on kitsas kiirguse lainepikkuse vahemik. Nende eelis on asjaolu, et töötavat ainet jahutab konvektsioonist põhjustatud ringlus. See võimaldab vedeliklaseri impulsienergiat tunduvalt suurendada. [2]
TÖÖLISKLASS (,,sinikraed", füüsiline töö, wages) VI Oskustöölised (osaliselt rutiinsed tööd) VII Lihttöölised J. Goldthorpi klassimudeli kriitika: Ametikoht pole ainumäärav klassipositsiooni hindamiseks ei arvesta tööturul mitteaktiivsetega: töötud, üliõpilased, pensionärid, lapsed Ei arvesta muutuvaid olusid ühiskonna ja indiviidi tasandil uued ametikategooriad, fragmenteeritud / mittelineaarsed biograafiad Skeem on meestekeskne, ei arvesta soolist segregatsioon (eraldatust) tööturul Eliidi spetsiifilise positsiooniga ei ole arvestadud -ametipositsioon vs varaline jõukus vs eluvõimalused Muutused tootmises ja tarbimises Erinevad lähenemised tarbimisele ning nende peamised erinevused: Tarbija identiteet, elustiil ja staatus. Materiaalsus ja tähistamine Organisatsioon ja tarbimine Demonstratiivse tarbimise kontseptsioon
x/gx=y/gy=. c) n-muutuja ja mitme kitsendusega ül. z=(x1x2...xn), g(x1x2...xn)=c, z=(x1x2...xn) +[c-g(x1x2...xn)], z=c-g(x1;x2...xn)=0, z1=1-g1=0, zn=n-gn=0 d) Teist järku tingimused: vaba opt ül: d2z=fxxdx2+2fxydxdy+fyydy2, kitsendusega: d2z=fxxdx2+2fxydxdy+fyydy+fyd2y, Lagrange'i: d2z=zxxDx2+zxydxdy+zyxdydx+zyydy2 TT kitsendusi arvastades: z max, kui d2z<0, dg=0, z min, kui d2z>0, dg=0, TT hessi det kaudu: q=au2+2huv+bv2,kui u+v=0 18. Esimest järku lineaarsed diferentsiaalvõrrandid, mittelineaarsed diferentsiaalvõrrandid, faasidiagramm. üldkuju dy/dt+uy=w *konstantse koraja ja vabaliikmega LDV-d Dy/dt+u(t)y=w(t) u(t)=k1 , w(t)=k2 Homogeenne juht: u(t)= k1, w(t)=0 , dy/dt+ay=0 , y(t)Ae -at , a=0 korral y(t)=yc+yp=A+bt Mittehom.juht: dy/dt+ay=b , yc=Ae-at , y(t)=yc+yp , yp=b/a *Muutuva koefitsendi ja vabaliikmega LDV: dy/dt+u(t)y=w(t) Homogeenne juht: w(t)=0 , dy/dt+u(t)y=0 , y=Ae -u(t)dt Mittehom: y(t)= e-u(t)dt (A+weu(t)dt dt) *Mittelineraarsed DV f(y;t)dy + g(y;t)dt=0
11. Liitahelate arvutus sõlmepingemeetodil Sõlmpunkt on elektriahela punkt, milles on ühendatud 3 või enam juhet. Mistahes sõlme voolude algebarline summa=0, väljuvate voolude summat loetakse negatiivseks. 12. Töö ja võimsus Töö on energia, mida teeb keha pannes suletud vooluringis elektrilaenguid liikuma A=Uit (1J) Võimsus avaldab seadme töövõimeid. Võimsus on töö, mida tehakse 1 sekundi vältel P=II (1W) 13. Mittelineaarsed elemendid. Mittelineaarsed elektriahelad ja nende lahendamine. Mittelineaarse alalsivoolu takistus sõltub temperatuurist jt välismõjudest 14. Magnetvoog. Magnetväljatugevus. Elektromagnetiline jõud. Vasaku käe reegel Magnetvooks φ läbi väljaga ristioleva pinna nim. voolutiheduse B ja pindala S korrutist: φ=BS Magnetväljatugevus näitab, milline magnetiline ergutus langeb 1 m Elektromagnetiline jõud: vastassuunalised magnetväljad tõmbuvad, samasuunalised tõukuvad. Selle tulemusena
Dielektrikute tähtsaimateks omadusteks on dielektriline vastuvõtlikkus, läbitavus ja läbilöögitugevus. 1.10 Pooljuht Pooljuhtideks nimetatakse aineid ja elemente, mille elektrijuhtivus on juhtide ja dielektrikute vahepeal. 1.11 Takisti Takisti on element mingi soovitava või kindla takistuse tekitamiseks vooluringis. Sellest tulenevalt kasutatakse neid kas voolutugevuse piiramiseks või pingelangu tekitamiseks. Takistid võivad olla kas lineaarsed või mittelineaarsed. Lineaartakistite voolutugevus on võrdeline talle mõjuva pingega. Mittelineaartakistite vool sõltub aga mõjuva pinge väärusest või veel mingist füüsikalisest tegurist, nagu näiteks temperatuur, valgus vm. 1.12 Siseahel Vooluallikas endas kulgevat vooluringi osad. 1.13 Välisahel Vooluringi osa, mis koosneb juhtmetest ja tarvititest. 1.14 Elektrimootor Elektrimootor on seade, mida kasutatakse elektrienergia muundamiseks mehaaniliseks tööks.
Professionaalid, keskastmejuhid Vaheklass: (III) Kontoritöötajad, müük ja teenindus, kantseleitöö; (IV) väikeettevõtjad, sõltumatud ametimehed; (V) Tehnikud, töödejuhatajad Töölisklass: (VI) Oskustöölised; (VII) lihttöölised Kriitika: Ametikoht pole ainumäärav klassipositsiooni hindamiseks – ei arvestata tööturul mitteaktiivsetega Ei arvesta muutuvaid olusid ühiskonna ja indiviidi tasandil – uued ametikohad, mittelineaarsed biod Skeem on meestekeskne, - ei arvestata soolist segregatsiooni tööturul Ei arvesta jõukusastet Ei arvesta eliidi spetsiifilise positsiooniga – nende ebaproportsionaalne sotsiaalne mõju ühiskonnas Klassid: Kõrgklassid: päritud jõukus; individuaalne karjäär; erinevad viisid jõukaks saamisel, erinevate sotsiaalsete kategooriate kasvav esindatus Keskklass: mitmekesisus; suurenev vajadus ekspertide ja proffide järele, riigi
töölisklass („sinikraed“, füüsiline töö, wages) VI Oskustöölised (osaliselt rutiinsed tööd) VII Lihttöölised. J. Goldthorpi klassimudeli kriitika • Ametikoht pole ainumäärav klassipositsiooni hindamiseks – ei arvesta tööturul mitteaktiivsetega: töötud, üliõpilased, pensionärid, lapsed • Ei arvesta muutuvaid olusid ühiskonna ja indiviidi tasandil – uued ametikategooriad, fragmenteeritud / mittelineaarsed biograafiad • Skeem on meestekeskne, ei arvesta soolist segregatsiooni tööturul • Eliidi spetsiifilise positsiooniga ei ole arvestatud – ametipositsioon, majanduslik kapital, eluvõimalused Klassid: kõrgklass, keskklass, töölisklass, alamklass – määratlused kõrgklass: • Sotsiaalne klass, mis moodustub jõukamatest ühiskonnaliikmetest, eelkõige oma varanduse/jõukuse pärinud suurettevõtete või aktsiakapitali omanikest.
ole aktiveerimisfunktsiooni, ehk aktiveerimisfunktsioon on lineaarne funktsioon tõusunurgaga = 45 o K = tan = 1 (valemist 1.5). Seega neuroni väljund: n I = wi xi , (1.15) i =1 kus n neuroni sisendite arv. NB! Widrow-Hoff'i algoritm, mida me tuletame kehtib ka siis, kui neuronite aktiveerimisfunktsioonid on mittelineaarsed. Vaadeldavas algoritmis peab olema etteantud iga neuroni väljundi etalonväärtus T see väärtus, mida me tahame saavutada. Järelikult iga neuroni ruutviga 2 on: 2 = (T - I ) 2 (1.16) Veafunktsiooni gradient koosneb selle funktsiooni tuletistest kõikide kaalukoefitsientide järgi: 2 I
ning sisendite seos väljunditega. Süsteemi matemaatilise mudeli liigid: 1.Algebralised, seovad omavahel muutujate iga ajahetke väärtusi. 2. Diferentsiaalvõrrandid, seovad muutujaid kirjeldavaid ajafunktsioone. 3. Lineaarsed võrrandid, võivad sisaldada liikmetena vaid muutujaid esimeses astmes, muutujate korrutisi konstantsete või ajast sõltuvate parameetritega ning liikmete summat ja vahet. 4. Mittelineaarsed ehk kõik mis ei ole lineaarsed. 5. Abstraktne süsteem on konkreetsete süsteemimudelite ekvivalentsiklassi ühtne esindaja, milles on säilitatud matemaatilised funktsionaalsed seosed ja võrrandid, kuid on kõrvaldatud muutujate ja parameetrite füüsikaline või muu päritolu ning mõõtühikud. Abstraktset süsteemimudelit kasutades on lihtne käsitleda mudeli teisendamise, analüüsi ja ajaliste protsesside arvutamise meetodeid puht- matemaatiliste ülesannetena
ole aktiveerimisfunktsiooni, ehk aktiveerimisfunktsioon on lineaarne funktsioon tõusunurgaga = 45 o K = tan = 1 (valemist 1.5). Seega neuroni väljund: n I = wi xi , (1.15) i =1 kus n neuroni sisendite arv. NB! Widrow-Hoff'i algoritm, mida me tuletame kehtib ka siis, kui neuronite aktiveerimisfunktsioonid on mittelineaarsed. Vaadeldavas algoritmis peab olema etteantud iga neuroni väljundi etalonväärtus T see väärtus, mida me tahame saavutada. Järelikult iga neuroni ruutviga 2 on: 2 = (T - I ) 2 (1.16) Veafunktsiooni gradient koosneb selle funktsiooni tuletistest kõikide kaalukoefitsientide järgi: 2 I
Mudeli korrektne esitamine Erindi mõju Vabaliikme olulisus Mittelineaarsed lineariseeritavad mudelid Kovariatsioon Kovariatsiooni omadused 2 = E ( X - µ X ) 2 Dispersioon: ühe suuruse hajumine 1
1 Elektrotehnika Eelteadmised Elektrotehnika õppimisel tulevad kasuks eelnevad teadmised füüsikast. Eesmärgid Elektrotehnika kursus on abiks oskustööliste ettevalmistamisel kutsekoolis. Annab vajalikku teavet ektrotehnika teoreetilistest alustest ja elektritehniliste seadiste rakendamisest, kus käsitletakse järgmisi teemasid: · Elektrotehnika õppimiseks vajalikud põhimõisted; · Alalisvool; · Mittelineaarsed alalisvooluahelad; · Elektrimagnetism; · Elektromagnetiline induktsioon; · Elektrimahtuvus; · Ühefaasiline vahelduvvool; · Kolmefaasiline vahelduvvool; · Elektrimasinad; · Trafo; · Voolu toime inimesele Mõtisklus 1. Mis on elektrotehnika? 2. Miks kasutatakse tänapäeval nii laialdaselt elektrienergiat? 1. Elektrotehnika on teadus elektriliste nähtuste tehnilisest rakendamisest. 2
elektrooniline pangandus jne) 2. Süsteemi definitsioon, selgita (kasuta joonist). Süsteem on omavahel seotud objektide terviklik kogum. Ta on mitteamorfne ja terviklik. Joonis 1 süsteem ja alamsüsteemid (dekomponeerimine), seosed ja liidesed 3. Selgita süsteemide klassifitseerimise aluseid. 1. Käituminestaatilised süsteemid, dünaamilised süsteemid (muutuvad ajas); 2. Matemaatiline mudellineaarsed süsteemid (kehtib superpositsiooni printsiip), mittelineaarsed süsteemid; 3. Aegpidevaja (reaalaja)süsteemid, diskreetaja süsteemid; 4. Parameetridstatsionaarsed süsteemid (välised parameetrid ei muutu ajas), mittestatsionaarsed süsteemid (parameetrid muutuvad ajas); 5. Sisendite ja väljundite arvühemõõtmelised (üks sisend ja üks väljund), mitmemõõtmelised. 4. Mida käsitletakse mõistega mudel, too näiteid (kasuta joonist).
Ökonomeetria-BA. Harjutusülesande koos lahendustega Koostanud: Tiiu Paas Ülesanne 1. Analüüsime regressioonimudelit Yi 800 0.93 X i 50 Di 0.01Di X i uˆ i , i 1,2,..,100 , (t ) (22.54) (2.34) (0.56) R 2 0.82, F 15.342 ( p 0.001) kus Y – küsitletu tarbimine eurodes, X – küsitletu sissetulek eurodesning D – küsitletu sugu (D = 1, kui mees ning D = 0, kui naine); t – statistiku kriitiliseks väärtuseks on t 0.025,96 1.99 . Vastake järgmistele küsimustele ning põhjendage vastuseid a) kas mudel on statistiliselt oluline olulisuse nivool 0.05; mida saate öelda mudeli kirjeldatuse taseme kohta. b) millised muutujad on statistilised olulised olulisuse nivool 0.05; c) Leida muut...
V Tehnikud, töödejuhatajad (,,poolenisti sinikraed") töölisklass (,,sinikraed", füüsiline töö, wages) VI Oskustöölised (osaliselt rutiinsed tööd) VII Lihttöölised. 6) J. Goldthorpi klassimudeli kriitika · Ametikoht pole ainumäärav klassipositsiooni hindamiseks ei arvesta tööturul mitteaktiivsetega: töötud, üliõpilased, pensionärid, lapsed · Ei arvesta muutuvaid olusid ühiskonna ja indiviidi tasandil uued ametikategooriad, fragmenteeritud / mittelineaarsed biograafiad · Skeem on meestekeskne, ei arvesta soolist segregatsiooni tööturul · Eliidi spetsiifilise positsiooniga ei ole arvestatud ametipositsioon, majanduslik kapital, eluvõimalused 7) Klassid: kõrgklass, keskklass, töölisklass, alamklass määratlused kõrgklass: · Sotsiaalne klass, mis moodustub jõukamatest ühiskonnaliikmetest, eelkõige oma varanduse/jõukuse pärinud suurettevõtete või aktsiakapitali omanikest.
parameetriteks ja mis võivad olla konstantsed, sõltuda ajast või ka mudeli muutujatest. Süsteemi matemaatilise mudeli võrrandite tüüpilisi liike: 1.Algebralised, mis seovad muutujate iga ajahetke väärtusi omavahel. 2. Diferentsiaalvõrrandid, mis seovad muutujaid kirjeldavaid ajafunktsioone. 3.Lineaarsed võrrandid, mis võivad sisaldada liikmetena vaid muutujaid esimeses astmes, muutujate korrutisi konstantsete või ajast sõltuvate parameetritega ning liikmete summasid-vahesid. 4. Mittelineaarsed kõik, mis ei ole lineaarsed. Abstraktne süsteem on konkreetsete süsteemimudelite ekvivalentsiklassi ühtne esindaja, milles on säilitatud matemaatilised funktsionaalsed seosed ja võrrandid, kuid on kõrvaldatud muutujate ja parameetrite füüsikaline või muu päritolu ning igasugused mõõtühikud. Abstraktset süsteemimudelit kasutades on hõlpus käsitleda mudeli teisendamise, analüüsi ja ajaliste protsesside arvutamise meetodeid puht-matemaatiliste ülesannetena. Kui abs
lihtsamad lülitused IV tase ............... loendurid, registrid. Montaazi areng: Plekist sassii peale monteeritud elemendid. Trükkplaatidel THT - through hole technology Pindmontaaz SMT - surface mount tecnology 12 Elektroonika komponendid. I elemendibaasi tase Passiivsed elemendid: R, C, L, trafo Aktiivelemendid saab teha võimendi Transistor. Diood passiivelement? aktiivelement? Lineaarsed või mittelineaarsed? VAK järgi! VAK volt-amper-karakteristik Transistor, diood kõik mittelineaarsed! Võib kasutada lineaarses reziimis. Transistor Diood 13 2. Elektroonika passiivsed komponendid Takisti (resistor) on elektriahela element, mille tähtsaim tunnussuurus on elektriline takistus. voolu piiramiseks, vajaliku pingelangu või potentsiaali tekitamiseks.
· Lisaks sellele elektrolüütkondensaatoritel kasvab energiakadu sagedustel üle 2...3 KHz järsult. See vool sõltub omakorda veel kondensaatorile rakendunud alalispinge komponendist. Sellist moonutust saab vähendada kui ühendada elektrolüütkondensaatoriga rööbiti paberkondensaator või plastkondensaator, sest nendel on ka kõrgetel helisagedustel dielektriku kaonurga tangens vähemalt 10 korda väiksem ja puudub ventiili toime. Elektrolüütkondensaatori mittelineaarsed omadused ilmnevad eriti just kõrgetel sagedustel (üle 3 kHz) ja temaga rööbitise paberkondensaatori mahtuvus võib elektrolüütkondensaatori mahtuvusest olla 10...100 korda väiksem. Võimsusvõimendit võib toita stabiliseerimata või stabiliseeritud toiteallikast. Stabiliseerimata toiteallika kasutamisel on soovitav, et toitealaldi sisetakistus oleks niivõrd väike, et võimendi väljundvõimsuse suurendamisel nimisuuruseni ei langeks toitepinge mitte rohkem kui 10%.
53.Regressioonanalüüs mitme põhjusliku tunnuse korral – lineaarne mitmese reg võrrand näeb üldjuhul välja y= a+b1x1+.. +bnxn kus y=tagajärgne tunnus ja x = põhjuslik. 54.Regressioonanalüüs mittelineaarse seose korral – Lineaarseid seoseid esineb reaalsuses harva, aga lineaarseid regvõrrandeid kasutatakse sageli, sest regressioonikordaja pole absoluutselt täpne, regressioonivõrrand kehtib meie poolt vaadeldava muutumispiirkonna kohta, mittelineaarsed võrrandid on tundlikumad erandlike väärtuste osas, ebastabiilsemad. 55.Baas- ja ahelindeksid, teisendamine ühest kujust teise. – Baasindeks –arvutatakse kui vaadeldaval perioodil olemasoleva tunnuse väärtuse p1 ja mingi baasiks valitud ajaperioodil omandatud tunnuse väärtuse pb suhtes. Ahelindeks – leitakse kahe järjestikuse perioodi tunnuse väärtuste suhtenda. Alustatakse väärtusest 1 ja edasi arvutatakse
Modelleerimiseks nimetatakse mudeli ehitamist ja selle kasutamist. Mudelite klassifitseerimine tunnuste järgi. 1. Sihipärase kasutuse järgi teoreetilis-analüütilised meetodid rakenduslikud mudelid 2. Tasandi ja problemaatika järgi makromudelid mikromudelid problemaatikamudelid 3. Matemaatiliste seoste järgi funktsionaalsed (determineeritud) stohhastilised (juhuslikkust arvestavad) lineaarsed mittelineaarsed 4. Aja arvestamise järgi staatilised 5 dünaamilised 5. Kasutatavate mõõtühikute järgi naturaalsed väärtuselised sega standardiseeritud protsentuaalsed 6. Lihtsustatuse aste agreeritud detailiseeritud punktmudelid ruumilised mudelid Determineeritud ja stohhastilised mudelid. Mudelid jagunevad determineeritud ja stohhastilisteks mudeliteks
alalisvoolu signaal vahemikus 4÷20 mA või 0÷5 mA. Oluline pole mitte andur, vaid anduri väljundsignaali suurus. Andurid peavad töötama koos täiturmehhanismidega, mis on väga erinevad. Tänapäeval on põhiliselt elektrilised, vahelduvpinge asünkroonmootorid, mis pannakse tööle impulssreziimis. 12 13 Reguleerimisteooria alused 10. Lineaarsed ja mittelineaarsed ARS. Tüüpilised mittelineaarsed karakteristikud. ARS uurimise ülesanded ja meetodid. Protsessid dünaamilistes süsteemides. Staatika ja dünaamika karakteristikute ja võrrandite mõisted. Igas reguleerimissüsteemi lülis kulgeb signaal elemendi sisendist väljundile. Kuna elemendi sisend- ja väljundsignaali kandjateks võivad olla mitmesugused füüsikalised suurused, siis ei tarvitse sisend- ja väljundsignaalide mõõtühikud
Sageduskordisti on tavaliselt kasutatud raadio vastuvõtjas või saatjas et kordistada ossilaatori baassagedust eelsätestatud kordade võrra. Kordistatud sagedus siis võimendatakse ja saadetakse modulaatorisse ning antenni ühendavasse vooluringi, et transportida saatvasse antenni. Eeliseks on suure stabiilsusega resonaator, näiteks kvarts resonaator, mida on ebapraktiline toota kõrgemate sageduste jaoks. Sageduskordisti kasutab sissetuleva sagedusega harmooniasse viidud vooluringi. Mittelineaarsed elemente, nagu näiteks dioode, võib lisada, et parandada harmooniliste sageduste tekitamist. Kuna võimsus harmoonikas väheneb pidevalt, on tavaliselt sageduskordisti seadistatud ainlut väiksele sissetuleva sageduse kordistamisele. Tavaliselt on võimendid lisatud sageduskordistite ahelasse, et kindlustada vastav signaalitase viimasel sagedusel.
Teoreem hulga jaotumisest ekivalentsiklassideks o Teoreem. Kui R on hulgal X defineeritud ekvivalentsirelatsioon, siis kehtib: 1) Kui xRy kehtib, siis [x ] R=[ y ]R , 2) Kui xRy ei kehti, siis [x ]R ∩ [ y ] R=∅ , 3) Ekvivalentsiklasside ühend on hulk X . 21 25. Mitterange ja range järjestusrelatsioon. Tähtsamad näited. Lineaarsed ja mittelineaarsed järjestused. Näited. [2] Mitterange järjestusrelatsioon o DEF: Relatsiooni R nimetatakse mitterangeks järjestusrelatsiooniks, kui R on refleksiivne, antisümmeetriline ja transitiivne. Range järjestusrelatsioon o DEF: Relatsiooni R nimetatakse rangeks järjestusrelatsiooniks, kui R on antirefleksiivne ja transitiivne. Lineaarsed ja mittelineaarsed järjestused
Asukohavalik koosneb neljast etapist: 1)valitakse operatsioonide ahelana, mis eeldab analüüsimist, prognoosimist, optimeerimist, 3.matemaatiliste seoste järgi: *funktsionaalsed(determeneeritud), *stohhastilised asukoha hindamise kriteeriumid(tulu, sotsiaalsete teenuste hulk, lähedus tarbijale, kulud majanduslikku põhjendamist ja sobiva alternatiivi valimist mitmete võimaluste seast. (juhulikkust arvestavad), *lineaarsed,*mittelineaarsed:-kitsendusega/ kinsenduseta kokku, tööjõud, infrastruktuur ja kommunikatsioonid, hankijad, ärikliima, maj. ja pol. Juhtimisotsuse liikid * intuitiivsed stohhalised otsused *ratsionaalsed stohhastlised mudelid, -multiplikatiivne/aditiivne 4.aja arvestamise järgi(3 ajahorisonti: *lühiajaline-1 stabiilsus, maksundus, ametiühingud, õkoloogia); 2)identifitseeritakse tähtsust omavad otsusused *optimalsed..
Vastutav õppejõud: Priit Kasenõmm Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks • Hiliskurdistunud, põhjus:meningiit, infektsioon, trauma, ototoksilised ravimid • Kuuldeaparaatidega kõneeristamisvõime alla 30%(65dB) Oluline on kõne olemasolu, kuulmismälu, kõnekeskkond Kuulmislanguse mittekirurgiline rehabilitatsioon, erinevad kuulmisabivahendid. Kuuldeaparaadid: *lineaarsed, *mittelineaarsed (analoogsed, digitaalsed, programmeeritavad). Kuuldeaparaatide põhilised tüübid: • TASKUAPARAADID • KÕRVATAGUSED • KÕRVASISESED Täiskõrva ehk CONCHA aparaat Poolkõrva ehk HALF CONCHA aparaat Kanali ehk CANAL aparaat Kuulmekäigusisene ehk CIC aparaat Heli ülekande süsteemid (FM) Äkk-kurtuse põhjused ja ravi. Põhjused: Äkk-kurtus on mõne tunni jooksul tekkiv kuulmislangus ühes kõrvas, vähem kui 10% võib esineda mõlemas kõrvas. Täpset tekkemehhanismi ei teata
hoiak reklaamiteatesse ja imagosse) katsed, mis on olnud nende mudelite aluseks, on enamasti olnud sellised, kus registreeritakse isiku üksikuid sõnalisi väiteid tema jaoks olulistel reklaamitavaga seotud teemadel. - ahelmudelites jäävad välja paljud tegelikult olulised mõjud ja protsessid; päevakorda tõusid (1) täielikuma teguriteloendi koostamine ja vastavate mõjude uurimine, ning (2) mudelite muutumine küberneetilisteks (mittelineaarsed mõjud, tagasisidestused ja paralleelsed toimekanalid jms) + eksperimentaalne lähenemine - peale suure osalusmääraga töötlussituatsiooni käsitletakse ka nõrga osalusmäära puhul toimivaid mõjustusteid; lisandunud on afektiivsete/tundeelamuslike reaktsioonide mõjud ning visuaalse teabetöötluse seaduspärasused Richard Petty ja John Cacioppo: üksikasjaliku töötluse tõenäosuse mudel ELM ("elaboration likelihood model")
keeruline. · Süsteemi struktuur ja omadused peavad garanteerima süsteemi eesmärkide täitmise. · Joonised: Sisendiks on mingi ressurss, tegevuseks (süsteemis sees) mingi teisendus/protsess ja väljundiks tulemus. 3. Selgita süsteemide klassifitseerimise aluseid. · Käitumine staatilised vs dünaamilised (ajas muutuvad). · Matemaatiline lineaarsed vs mittelineaarsed. · Aeg pidevaja vs diskreetaja süsteemid. · Parameetrid statsionaarsed vs portatiivsed süsteemid. · Sisendite ja väljundite arv ühemõõtmelised vs mitmemõõtmelised. 4. Mida käsitletakse mõistega mudel, too näiteid (kasuta joonist). · Teatava süsteemi (elementide ja nendevaheliste seoste kogumi) esitusviis, mille eesmärk on süsteemi paremini tunda ja selle põhjal süsteemi arendada või paremini juhtida
o TÖÖLISKLASS („sinikraed“, füüsiline töö, wages) o VI Oskustöölised (osaliselt rutiinsed tööd) o VII Lihttöölised 6) J. Goldthorpi klassimudeli kriitika o Ametikoht pole ainumäärav klassipositsiooni hindamiseks – ei arvesta tööturul mitteaktiivsetega: töötud, üliõpilased, pensionärid, lapsed o Ei arvesta muutuvaid olusid ühiskonna ja indiviidi tasandil – uued ametikategooriad, fragmenteeritud / mittelineaarsed biograafiad o Skeem on meeste(ametite)keskne, ei arvesta soolist segregatsiooni (eraldatust) tööturul o Ei arvesta jõukustaset (ametipositsioonist sõltumatult) o Ei arvesta eliidi spetsiifilise positsiooniga – nende ebaproportsionaalne sotsiaalne mõju/kaalukus ühiskonnas 7) Klassid: kõrgklass, keskklass, töölisklass, alamklass – määratlused o Kõrgklass - „vana raha“ – päritud jõukus
mitteaktiivsetega: töötud, üliõpilased, pensionärid, lapsed mitteaktiivsetega: töötud, üliõpilased, pensionärid, lapsed Ei arvesta muutuvaid olusid ühiskonna ja indiviidi tasandil –uued ametikategooriad, Ei arvesta muutuvaid olusid ühiskonna ja indiviidi tasandil –uued ametikategooriad, fragmenteeritud/ mittelineaarsed biograafiad fragmenteeritud/ mittelineaarsed biograafiad Skeem on meestekeskne, ei arvesta soolist segregatsiooni tööturul Skeem on meestekeskne, ei arvesta soolist segregatsiooni tööturul
toimub kütuse aeglane oksüdatsioon (,,leegita põlemine") ja reaktsioonil vabaneva energia eraldumine elektrienergiana. Inimene kasutab keemilisi vooluallikaid igapäevaelus väga aktiivselt ja tõenäoliselt ei kujutaks me oma elu ilma nendeta ettegi keemilised vooluallikad on muutnud inimese eluviisi liikuvamaks, sest elektritehnika on muutunud tänu keemilistele vooluallikatele teisaldatavaks. 6. Mõõtmised alalisvooluahelas. Mittelineaarsed alalisvooluahelad Elektrotehnikas ja elektroonikas on kasutusel ka mitmesugused mittelineaartakistid. Mittelineaartakistitakistus sõltub välismõjuritest · temperatuurist (termotakisti: termistor ja posistor) · pingest (varistor) · valguskiirgusest (fototakisti) · magnetväljatugevusest (Halli andur) · mehaanilisest deformatsioonist (tensotakisti) Pingevoolu tunnusjooneks nimetatakse graafikut, mis iseloomustab voolu sõltuvust pingest = I f ( U )
Algliikmete kaalude summa on 1. Soovitatavalt tuleb piltidel teha atmosfääri korrektsioon, st taandada nad heleduskordaja ühikutesse.. kui algliikmed leitakse pildilt eneselt, pole see vajalik. Tavaliselt on algliikmed mingid kindlad obj või ained, materjalid, mille spektrid on tead nt laborimõõtmistest, välimõõtmistest vmt Sageli kasut algliikmete valikuks alustuseks peakomp teisendust On katsetatud ka mittelineaarset spektrisegu lahutamist, tegelikult ongi seosed üldiselt mittelineaarsed eriti kui piksli sees toimub kiirguse mitmekordne hajumine eri algliikmete vahel. Tüüpilised rakendused: geoloogias mineraalide tundmine, taimkatte analüüs, veekogude eriti rannikumere uurimisel, kärdi 9. Taimkatte heleduse olenevus lehepinnaindeksist ja katvusest. 10. Looduslike taimkatete kaugseire. Eestis märgalad, pärandkooslused, kaitsealad jm keskpunktis. Raiesmike koosluste seire:
ja paagutatakse kõrgel temperatuuril. Pooljuht termotakistusanduritel on tunduvalt suurem elektritakistuse temperatuuritegur st. nendega on võimalik mõõta temperatuure tunduvalt suuremas diapasoonis kui traattermotakistusanduritega. Termistorite puhul temperatuuri suurenedes nende takistus väheneb. Joonisel 0.2.15. on toodud termotakistusandurite staatilised karakteristikud. Karakteristikutest nähtub, et traatandurite puhul on karakteristikud lineaarsed. Termistorite karakteristikud on mittelineaarsed ja nad on ka ebastabiilsemad, mis piirab nende kasutamist. 13/27 jklng3.sxw Termoelektrilised andurid. Termoelektrilisi andureid kasutatakse suhteliselt kõrgete temperatuuride mõõtmiseks. Termoelektrilises anduris on tajuriks termopaar (joonis 0.2.16.), mis kujutab endast kaht erinevast metallist või sulamist isoleeritud ja otsapidi kokkujoodetud elektrijuhti. Seda
.......................................................................................... 39 10. Süsteemide stabiilsus, juhitavus ja jälgitavus .................................................................... 49 11. Stabiliseerimissüsteem ehk olekuregulaator ...................................................................... 54 12. Jälgimissüsteem ehk olekutaastaja ..................................................................................... 62 13. Mittelineaarsed süsteemid ja nende lineariseerimine ......................................................... 67 LISA 1 Operaatorteisendused ................................................................................................ 73 LISA 2 Operaatorteisenduste omadused ................................................................................ 74 LISA 3 Ülesannete vahetulemused ja vastused...................................................................... 75 4 1. LAPLACE'I TEISENDUS
Funktsioon R näitab, kuivõrd palju funkstiooni väärtus hälbib tema tegelikust optimaalsest väärtusest. 3. Ülesande taandamine tõenäosuslikuks: Mittejuhitavatele muutujatele antakse tõenäosuslikud karakteristikud. Näiteks, eeldatakse et muutuja w väärtustel on ühesugune tõenäosus. 25. Mittelineaarse planeerimise ülesannete iseärasused. Gradient ja gradientmeetodid (tuua ära lihtsaim algoritm). Ülesandes on mittelineaarsed kas sihifunktsioon või lisatingimused. Lahendamine on tavaliselt küllaltki keeruline sest: 1. Optimeerimisarvutused peavad algama lubatavast piirkonnast; 2. Optimaalne lahend võib asuda lubatavate lahendite piirkonna mistahes punktis; 3. Arvutus toimub iteratiivselt, iteratsioonide arv võib olla väga suur; 4. Tulemuseks saadakse lokaalne optimum ja mitte alati pole võimalik teada, kas see on ka globaalne.
Vahelduvvoolu korral räägitakse näivtakistusest, mille moodustavad aktiivtakistus ja reaktiivtakistus (mahtuvustakistus ja induktiivtakistus). Takistus põhjustab pingelangu. Elektritakistuse R pöördväärtus on elektrijuhtivus G: Takisti on element mingi soovitava või kindla takistuse tekitamiseks vooluringis. Sellest tulenevalt kasutatakse neid kas voolutugevuse piiramiseks või pingelangu tekitamiseks. Takistid võivad olla kas lineaarsed või mittelineaarsed. Lineaartakistite voolutugevus on võrdeline talle mõjuva pingega. Mittelineaartakistite vool sõltub aga mõjuva pinge väärusest või veel mingist füüsikalisest tegurist, nagu näiteks temperatuur, valgus vm. Eritakistuse ühik oom korda meeter ehk oom-meeter (m) on defineeritud kui antud ainest tehtud 1 m pikkuse ja 1 m2 ristlõikepindalaga juhi takistus. Jadaühendus ehk järjestikühendus on voolutarvitite selline ühendusviis, mille korral kõiki tarviteid läbib sama
IB IB (IE) A t UBE t Joon.1.9 Mittelineaarmoonutustel aga vastupidi, moonutub signaali kuju ja selle põhjuseks Usis on võimenduselementide mittelineaarsus. Kõik teadaolevad võimenduselemendid on vähemal või enamal määral mittelineaarsed, kusjuures see mittelineaarsus võib olla erinevatel tööreziimidel erinev. Tunnusjoonte mittelineaarsuse tõttu võimendatakse signaali eri osi (erinevaid hetkväärtusi) erinevalt ja selle tulemusena muutub siinuseline signaal mittesiinuseliseks (joon.1.9). Elektrotehnikast on teada, et mittesiinuselised pinged ja voolud (signaalid) on vaadeldavad harmooniliste (siinuseliste) signaalide summana. ja seega on
Põhjenda. 19.Mida tehakse akust suurema mahtuvuse saamiseks? 20.Millistel tingimustel on aku mahtuvus suurem ja tööiga pikem? 18.Allikate ühendusviisid. 1. Mis iseloomustab vooluallikaid? 2. Teha akude jadaühenduse skeem. Millal kasutatakse akude jadaühendust? 3. Teha akude rõõpühenduse skeem. Millal kasutatakse akude rõõpühendus? 4. Teha akude segaühenduse skeem. Millal kasutatakse akude segaühenduse viisi? 19.Mittelineaarsed alalisvooluahelad. 1. Milliseid takisteid nimetatakse lineaartakistiteks? 2. Milliseid takisteid nimetatakse mittelineaartakistiteks? 3. Termotakistid, nende omadused. 4. Termistor, tama omadus ja kus kasutatakse? 5. Posistor, tama omadus ja kus kasutatakse? 6. Varistor, tama omadus ja kus kasutatakse? 7. Fototakisti, tama omadus ja kus kasutatakse? Teha kasutamise skeem. 8. Millist ahelat nimetatakse mittelineaarseks? Põhjenda. 20.Elektromagnetism. 1. Mis on magnetism? 2
sisendsignaali amplituudist ja selle sageduse, amplituudi kõrvelehäälestusest arvestuslikust; ·Parasiitsete signaalikomponentide mahasurumine; ·Väljundfaasimürade spektraaltihedus; ·Kordisti astmete arv; ·Mõõdud, kaal, tarvitatav võimsus. Koostöös mikroskeemidega on kordisti oluliseks näitajaks kordistis kasutatav filtri tüüp, selle hüve, mõõtmed ja tehnoloogilisus. 5.1.1. Mittelineaarsed filter sageduskordistid- Siin leiab rakendust võimendi või näiteks dioodi mittelineaarsus, tänu millele saadakse sageduskordisti (joonis 5.1.1.a) väljundis polüharmooniline signaal. Vajalik harmoonik eraldatakse sealt siis vastavale sagedusele häälestatud filtri abil. Mittelineaarsuse sobilikuks kujuks peaks olema kahepoolne n-astmeline parabool, kus n - soovitav sageduse kordistuse kordsus (joonis 5.1.1 b)
rakenduslikud mudelid (kvantitatiivset laadi, ei välista eelnevat teoreetilist käsitlust) 2. Tasandi ja problemaatika järgi: makromudelid (regioon); mikromudelid (ettevõte või selle allosa); problemaatikamudelid (rahandus, logistika v muu valdkond) 3. Matemaatiliste seoste järgi: funktsionaalsed (determineeritud) mudelid; stohhastilised (juhuslikkust arvestavad); lineaarsed mudelid; mittelineaarsed; aditiivsed ja multiplikatiivsed 4. Aja arvestamise järgi: staatilised mudelid (konkreetse hetke sisu); dünaamilised mudelid. Staatilisest võib tekitada dünaamilise kui lisada aegrida 5. Kasutatavate mõõtühikute järgi: naturaalsed mudelid (töökoha tasand); väärtuselised; segamudelid; standardiseeritud (standardiseeritud mastaap, kõik x ja y ühte mõõdupuusse, jagatakse läbi standardhälbega,
hindade,investeeringute,tööhõive, palga jt. Põhiliste majandusnäitajate kujunemist ning dünaamikat.Modelleeritake ka sisemajanduse koguprodukti kujunemist, tootmist ja kapitali liikumist. Rahandusministeeriumi mudel on eelkõige suunatud majanduspoliitika simuleerimisele ning majanduspoliitiliste otsuste võimalike alternatiivvariantide hindamisele.25.Simulatsioonil baseeruvad ökonomeetrilised mudelid. Näide taoliste mudelite koostamisest. Mittelineaarsed simulatsioonil baseeruvad ökonomeetrilised mudelid. Ökonomeetriliste mudelite erijuhu moodustavad sellised mudelid, mille korral lähteandmeteks ei ole mitte statistikaameti poolt hangitud arvandmed, vaid arvutuslikud suurused, mis on saadud eelneva modelleerimise tulemusena. Selliseid mudeleid nim. simulatsioonil baseeruvateks mudeliteks. Näide: Sealiha arvutusliku omahinna ökonomeetrilise mudeli koostamisest. Omahind on leitav järgmise eeskirja järgi O=K
annaabi.ee 
