Elektrotehnika II eksam (0)

 
 
 
1)  Konstantide vaheline seos 
Kuitahes keerukat vooluringi, millel on kaks  sisend - ja kaks väljundklemmi, nimetatakse 
neliklemmiks. 
 
Neliklemmi konstandid on A, B, C, D 
 
Põhivalem: 
 
 
 
 
 
Passiivse neliklemmi konstantide vaheline seos: 
 
 
 
Sümmeetriline  neliklemm : 
 
 
 
2)  Konstantide  ühikud  
 
A, D – ühikuta suurused 
B - Ω  (oom) 
C – S (siimens) 
 
3)  Neliklemmi ringdiagrammi valem 
 
Esimesed  kaks   vektorit   kujutavad  endast  voole  lühisel  ja  tühijooksul,  kolmas  vektor  aga 
voolu  ühes  koormusolukorras  (joon.9.16).  Ringjoone  keskpunkt  c  asub  neid  vektoreid 
ühendavate sirgjoonte (ringi kõõlude) keskristsirgete lõikepunktis. 
 
 
 
Kolmefaasilised  voolud  
 
1)  Mitmefaasiliste süsteemide sümmeetria tingimused 
 
 
 
 
 
 
 
2)  Sümmeetriliste süsteemide põhiomadus 
 
 
 
3)   Tähtühendus  – liini ja faasi suurustevahelised seosed sümmeetrilistel koormustel 
 
L1,  L2  ja  L3  -  kolme   juhet ,  millega  koormus  e.  tarbija  on  ühendatud  generaatori 
faasimähistega (antud juhul algustega A, B ja C) nimetatakse liinijuhtmeteks. 
 -  iga liinijuhtme ja neutraaljuhtme vahelist pinget nimetatakse faasipingeks. 
 - liinijuhtmete vahelisi pingeid nimetatakse liinipingeteks. 
U - liinipingete effektiiv- e. Tegevväärtus 
  -  faasipingete  effektiiv- e. Tegevväärtus 
 
 
Tähtühenduse korral on liini- ja faasivoolud  võrdsed: 
 
 
Tähtühenduse korral on liinipinge  √  korda suurem faasipingest: 
 
 
Vektordiagrammist nähtub, et liinipinged on faasipingetest 30o võrra ees. 
 
Liinipinge avaldub vastavate faasipingete vahena: 
 
 
 
4)  Kolmnurkühendus – sama 
 
Kolmnurkühenduse puhul on liinipinged võrdsed faasipingetega: 
 
 
U = Uf 
Kolmnurkühenduse korral on liinivool √  korda suurem faasivoolust: 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
5)  Liinivoolude  vektoriaalne  summa  neljajuhtmelises  süsteemis,  sümmeetrilisel  ja 
mittesüm. süsteemis ning kolmejuhtmelises süsteemis. 
 
 
 
 
6)  Liinivoolude arvutus kolmnurkühenduses faasivoolude järgi  
 
 
 
7)  Kolmefaasilise süteemis  võimsused  sümmeetrilise  koormusel  
 
 
 
Ühikud:    P, w;  
Q, var; 
S, V*A 
 
 
 
8 ) Sümmeetriliste komponentide arvutusvalemid, kuidas arvutatakse ja mis sees on 
 
 
 
 
Mittesiinuselised voolud 
 
1)  Mittesiinuselised voolud, Fourieri rida ja selle liikmed. 
 
Võivad tekkida: 
 
 
 
 
A0 -     alaliskomponent 
 - põhilaineks ehk esimeseks harmooniliseks 
Kõik ülejäänud liikmed kujuga 
  - kõrgemad harmoonilised  
 
 
2)  Mittesiinuseliste 
suuruste 
väärtused 
(maksimaal, 
kesk, 
efektiiv). 
Efektiivväärtuste arvutamised. 
 
Suurus f (w t) on iseloomustatav kolme väärtusega: 
1) Am  -   maksimaalväärtusega perioodi kestel,  
2) A  -     ruutkeskmisega perioodi jooksul ehk efektiivväärtusega 
3) Akesk - keskväärtusega mooduli järgi 
 
 
 
 
 
3)  Mittesiinuste  pingete  ja  voolude  vooluringide  arvutamine,  induktiiv  ja 
mahtuvuslik takistus. (osad summutavad) 
 
1. 
2.
 
3. 
 
 
   Induktiivtakistus   summutab  voolu  kõrgemaid  harmoonilisi  ning  silub  voolukõvera 
kuju. 
  Mida  suurem  on  harmoonilise  järjekorranumber,  seda  väiksem  on  mahtuvustakistus 
sellele  harmoonilise  ning  seda  teravamalt  avaldub  see  harmooniline  voolukõveras 
võrreldes pingekõveraga. 
  Seega mahtuvustakistus toob esile voolu kõrgemad harmoonilised ning moonutab 
voolukõvera kuju. 
 
4)  Võimsused 
Moonutusvõimsus:  
 
Vahelduvvoolu mittelineaarsed vooluringid 
 
 
1)  Mittelineaarsed elemendid 
 
 
 
2)   Ferromagnetilise  südamikuga vektordiagramm  
 
 
 
 
 
 
 
 
3)  Aseskeemid – jada ja rööp 
 
 
 
 
 
 
 
 
4)  Ferroresonantsi  erinevus  lineaarse  resonantsi  ees.  Kuidas  tekib  jadaühel  ja 
kuidas rööpühenduse  resonants . 
 
Võrreldes konstantsete parameetritega vooluringi resonantsiolukorda, omab mittelineaarne 
vooluring resonantsil järgmisi erinevusi: 
1) resonantsi olukorda on võimalik saavutada toitepinge muutmisega, 
2) ühe ja sama toitepinge korral võib vooluringis esineda kolm erinevat voolu väärtust 
 
Resonants jadaühendusel tekib siis kui: 
 
 
 
Resonants rööpühendusel tekib siis kui: 
 
 
 
Vooluringi tööolukorrad, 
 
Siirdeprotsessid  
1)  Kommutatsiooni seadused 
 
Defineerime kaks kommutatsiooni seadust: 
I seadus (ehk reegel): igas  induktiivsust  sisaldavas harus säilitavad kommutatsiooni 
hetkel vool ja  magnetvoog  need väärtused, mis neil oli enne kommutatsiooni,s.o. vool 
ja magnetvoog hakkavad muutuma  enne kommutatsiooni olnud väärtustest. 
II seadus (ehk reegel): igas mahtuvust sisaldavas harus säilitavad kommutatsiooni 
hetkel pinge ja laeng need väärtused, mis neil oli enne kommutatsiooni,s.o. pinge ja 
laeng hakkavad muutuma enne kommutatsiooni olnud väärtustest. 
 
 
2)  rL vooluringi lühis 
 
 
 
 
 
 
 
3)  rL vooluringi lülitamine alalispingele 
 
 
 
4)  rC vooluringi lühis 
 
 
 
 
 
5)  rC vooluringi lülitamine alalispingele 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
6)  Kuidas arvutada pooli induktiivtakistus 
 
 
Esimese osa tabel – ideeaalse elemendid vahelduvvoolu ringis ja nende vektordiagramm