100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 12 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-11-05
Kuupäev, millal dokument üles laeti
96 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Ronald Kändla
Õppematerjali autor
Elektrotehnika 1. Teie ettekujutus aine ehitusest ja elektri füüsikalisest olemusest, laeng. • Kehad koosnevad ainetest või ainete segudest. • Ained koosnevad osakestest. • Osakesed on väga väikesed. • Osakesed mõjutavad üksteist. • Aineosakeste vahel on tühja ruumi (mis on täidetud väljaga). • Aineosakesed on lakkamatus korrapäratus liikumises – soojusliikumises. • Mida kiiremini liiguvad osakesed, seda kõrgem on keha temperatuur. • Üksiku osakese liikumise kiirust ei ole võimalik kindlaks teha. • Räägitakse kiiruste keskväärtustest ja teistest statistilistest suurustest. • Osakesi kujutatakse soojusõpetuses ette kui elastseid kerakesi, mis on pidevas korrapäratus liikumises Laeng on füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha osalemist vastastikmõjus. Laengud on tihedalt seotud jäävate kvantarvudega. Füüsikas peetakse laengu all silmas tihti just elektrilaengut. Elektrilaeng
1. Elektrilaeng ja elektriväli. Potentsiaal ja pinge. Elektrilaeng e. laeng on füüsikaline suurus, mis näitab kui tugevasti laetud kehad osalevad elektrilises vastastikmõjus. Tähis q, ühik 1C (kulon) Laengud jaotatakse kokkuleppeliselt positiivseteks (+) ja negatiivseteks (). Samaliigilise laenguga kehad tõukuvad ja eriliigilise laenguga kehad tõmbuvad. Elektrilaengu väärtus on positiivse laengu puhul positiivne arv ja negatiivse laengu puhul negatiivne arv. Neutraalsele osakesele või kehale võidakse omistada elektrilaengu väärtus 0. Elektriväli on elektrilaengu poolt tekitatud ruumis leviv pidev väli, mis mõjutab teisi ruumis paiknevaid elektrilaenguid. Elektrivälja potentsiaal on füüsikaline suurus, mis võrdub mingisse elektrostaatilise välja punkti asetatud elektrilaengu potentsiaalse energia ja laengu suuruse suhtega. Kui me tähistame potentsiaali tähega , siis kus Wp on laengu potentsiaalne energia ja q on laengu suurus. Potentsiaal on sk
ELEKTROTEHNIKA ALUSED Õppevahend eesti kutsekoolides mehhatroonikat õppijaile Koostanud Rain Lahtmets Tallinn 2001 Saateks Raske on välja tulla uue elektrotehnika aluste raamatuga, eriti kui see on mõeldud õppevahendiks neile, kes on kutsekoolis valinud erialaks mehhatroonika. Mehhatroonika hõlmab kõike, mis on vajalik tööstuslikuks tehnoloogiliseks protsessiks, ning haarab endasse tööpingi, jõumasinad ja juhtimisseadmed. Toote valmistamiseks kasutatakse tööpingis elektri-, pneumo- kui ka hüdroajameid, protsessi juhitakse arvuti ning elektri-, pneumo- ja/või hüdroseadmetega. Mida peab tulevane mehhatroonik teadma elektrotehnikast
1. Alalisvooluringide omadused.- Vooluring koosneb 3: toiteallikas, tarbija e koormus ja ühendusjuhtmed. Vooluringi graafilist kujutist nim skeemiks. Vooluringi osa, kus vool on ühe ja sama väärtusega nim haruks (3 või enam haru). Kalbaanilist ühenduskohta nim sõlmeks. Kui vooluringis oleva elemendi pinge ja vooluline sõltuvus on lineaarne, siis nim selliseid elemente sisaldavaid vooluringe lin vooluringideks. Kui sõltuvus ei ole lineaarne, siis on tegemist mittelin vooluringiga. Kui vooluringivool ei muutu aja jooksul suuruselt ega suunalt nim seda vooluringi alalisvooluringiks. Suletud vooluringis eks vool, kui eks potensiaalide vahe ehk pingeallika klemm. Vool kulgeb vooluringis kõrgemalt madalamale potensiaalile 2. Alalisvooluringide arvutamine Ohmi ja Kirchhoffi seaduste alusel. OHMi seadus: I = U/R (vool juhtmes võrdeline pingega tema otstel ja pöördvõrdeline juhtme takistusega). Kirchhoffi I seadus: Hargnemispunkti
alused. Sellega tõestas ta elektromagnetlainete olemasolu seoses sellega, et elektri-ja magnetväli mõjutavad teineteist nagu "mõju" ja "vastumõju" Newtoni kolmandas seaduses. 8 Sellele lisaks tõestas Maxwell, et valgus koosneb enamjaolt elektromagnetlainetest ning need lained avaldavad survet kõikidele pindadele, mis neid peegeldavad või neelavad. Need faktid tähistasid elektriajastu tõhusat algust ning näitasid, et elektrotehnika rajaneb kolmel põhiseadusel: 1. Elektrivool juhis tekitab elektromagnetilise jõu, mis ümbritseb induktiivpooli. 2. Kui juht, liikudes magnetväljas, lõikab magnetvälja jõujooni, siis tekib juhis vool. 3. Muutuv elektriväli tekitab magnetvälja ja muutuv magnetväli tekitab elektrivälja. Elektritööstuse kasvu põhjustas üha suurenev nõudmine elektritarvete järele. Aastal 1879 töötas Thomas Alva Edison (1847...1931) välja praktikas kasutatava hõõglambi ning hakkas
Kuna tänapäeval on teaduskeeleks inglise keel, siis on tähtsamad mõisted tõlgitud ka inglise keelde sõnavara arendamiseks. Materjali alguses on ära toodud kõik kasutatavad tähistused. Teine peatükk keskendub automaatjuhtimise ning täiturelementide kirjeldamisele. Tuuakse välja automaatsüsteemi põhikomponendid ning nende kirjeldused, samuti mõningate täiturmehhanismide omavaheline võrdlus. Kolmandas peatükis käsitletakse elektrotehnika aluseid, mida on vajalik tunda, saamaks aru, kuidas elektriga juhitavad täiturmehhanismid töötavad ning millised probleemid sellega kaasnevad. Neljandas petükkis käsitletakse lähemalt elektrimootoreid, mis on tänapäeval ühed levinumad elektromehaanilised täiturid. Viies peatükk kirjeldab tööstuses kõige laiemalt kasutatavat elektrimootorit: asünkroonmootorit, tema tööpõhimõtet ja töörežiime. Kuuendas peatükis räägitakse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid