Elektrotehnika materjal 1/13 (1)

35

Elektrotehnika

Eelteadmised
Elektrotehnika õppimisel tulevad kasuks eelnevad teadmised füüsikast.
Eesmärgid
Elektrotehnika kursus on abiks oskustööliste ettevalmistamisel kutsekoolis.
Annab vajalikku teavet ektrotehnika teoreetilistest alustest ja elektritehniliste seadiste rakendamisest, kus käsitletakse järgmisi teemasid :

• Elektrotehnika õppimiseks vajalikud põhimõisted;
  
• Alalisvool ;
  
• Mittelineaarsed alalisvooluahelad;
  
• Elektrimagnetism ;
  
• Elektromagnetiline induktsioon ;
  
• Elektrimahtuvus;
  
• Ühefaasiline vahelduvvool ;
  
• Kolmefaasiline vahelduvvool;
  
• Elektrimasinad ;
  
• Trafo ;
  
• Voolu toime inimesele
  

 
Mõtisklus
1. Mis on elektrotehnika?
2. Miks kasutatakse tänapäeval nii laialdaselt elektrienergiat?
1. Elektrotehnika on teadus elektriliste nähtuste tehnilisest rakendamisest.
2. Elektrienergiat on lihtne muundada mehaaniliseks või keemiliseks energiaks, soojuseks või valguseks ja suunata üsnagi kaugel asuvatele tarbijatele

Sissejuhatus

Teaduse ja tehnika haru, mis tegeleb elektrienergia tootmise, muundamise, jaotamise ja tarbimise küsimustega, nimetatakse elektrotehnikaks. Elektrotehnika on teadus elektriliste nähtuste tehnilisest rakendamisest.
Tänapäeval ei ole enam ühtki eluala , mis ei ole seotud ühe noorima teaduse ja tehnika ala - elektrotehnikaga.
Elektrotehnika areng algas üle saja aasta tagasi esimesest traat telegrafist ja esimestest algelistest elektrimasinatest, kuigi üksikuid elektrilisi nähtusi tunti juba Vanas - Kreekas. Kaasaegse elektrotehnika sünniajaks on 18. sajandi lõpuaastad ja 19. sajandi algus.
Tänapäeva elektrotehnika hõlmab elektrienergia tootmise küsimusi, tema jaotamist ja peamiselt muundamist teisteks energia liikideks. Sai võimalikuks elektrikeevitus, elektrolüüs, kõrgete temperatuuride saamine, karastamine kõrgsagedusvooluga, samuti telefoni ja raadioside .
Elektrienergia tootmiseks on vaja võimsaid turbiine ja elektrigeneraatoreid, mida toodab elektrotehnikatööstus. Elektrienergia ülekandmiseks suurte kauguste taha ja jaotamiseks tarbijate – tehaste, šahtide, elamute jne. vahel, ehitatakse alajaamu ja elektriliine.
Rahvamajandusharu mille ülesandeks on elektrienergia tootmise tagamine, nimetatakse energeetikaks.
Elektrienergiat on lihtne muundada mehaaniliseks või keemiliseks energiaks, soojuseks või valguseke ja suunata üsnagi kaugel asuvatele tarbijatele. Tänapäeval ehitatakse soojus - ja elektrijaamu arvukalt, kuna lisaks elektrile saadakse sealt auru soojusvõrkudesse.
Eesti suurimad soojuselektrijaamad on:

• Balti SEJ – 1390 MW,
  
• Eesti SEJ - 1610 MW,
  
• Ahtme SEJ – 20 MW (kaevandamine otse maa alt),
  
• Kohtla-Järve SEJ 39 MW ja IRU SEJ 190 MW.
  

Elektritarbijaid varustatakse energiaga elektrivõrkudest, kuhu on ühendatud enamasti mitu jaama nende erineva koormatuse ühtlustamiseks vastavas piirkonnas.
Energiasüsteem koosneb elektrijaamadest, ülekandeliinidest, alajaamadest ja soojusvõrkudest, mis on ühtsete talitlustingimustega.
Elektrisüsteem on energiasüsteemi osa mis koosneb ainult elektriseadmetest: elektrijaamadest, ülekandeliinidest, alajaamadest ja tarbijaist.
Elektrienergiat tootvaid , muundavaid, jaotavaid või tarbivaid seadmeid, näiteks generaatorid koos abi- ja hooldusseadmetega, alajaamu, elektriliine jm. nimetatakse elektriseadmeiks.
Elektriseadmed jaotatakse:

Valgustusseadmed tehisvalguse s.o. inimsilmaga nähtava, aga samuti ultravioletse ja infrapunase elektromagnetkiirguse tekitamiseks.

Jõuseadmed masinate, tööpinkide jm. valmistoodangu saamiseks, kasutatavate seadmete käitamiseks.

Elektrivõrgud energia ülekandmiseks ja jaotamiseks jaamadest tarbijatele.
Paiknevuse alusel jaotatakse (sise e. ruumides asuvaid ) kinnisteks seadmeteks ja väljaspool ruume ja hooneid s.o. lageda taeva all asuvaid lahtisteks seadmeteks.
Asukoha järgi jaotatakse elektriseadmeid paikseteks ja teisaldatavateks. Seadmeid, milles elektrienergia muundub mehaaniliseks, soojus- või mõneks muuks energialiigiks, nimetatakse elektritarbijaiks. Elektritarbijad on näiteks elektrimootorid , valgustid, elektrisoojendusriistad jne.
Tarbija nimipinge ja võrgupinge, millesse ta lülitatakse, peavad olema võrdsed.
Nimipinged.
Väikepinge – extra lowvoltage (ELV) vahelduvpinge puhul 50 V, alalispinge puhul 120 V. Eristatakse kaitseväikepinget (SELV, PELV ) ja talitlusväikepinget (FELV).
Madalpinge – low voltage (LV), pingepiirkond, mille korral pinge võib olla väikepingest suurem, kuid ei ületa normaaltalitlusel vahelduvpinge puhul 1000 V ja alalispinge puhul 1500 V
Kõrgepinge – gigh voltage (HV), pingepiirkond, mille korral pinge on normaaltalitlusel vahevahelduvpinge puhul suurem kui 1000 V ja alalispinge puhul suurem kui 1500 V
Mõtisklus

Mis on elektrotehnika?

Miks kasutatakse elektrienergiat?

Elektrotehnika on teadus elektriliste nähtuste tehnilisest rakendamisest.

Elektrienergiat on lihtne muundada mehaaniliseks või keemiliseks energiaks, soojuseks või valguseke ja suunata üsnagi kaugel asuvatele tarbijatele.
Tõene / Väär küsimus. 1.osa
Vali õige vastus
1. Teaduse ja tehnika haru, mis tegeleb elektrienergia tootmise, muundamise, jaotamise ja tarbimise küsimustega, nimetatakse energeetikaks.
Tõene Väär     
Vihje
1. Teaduse ja tehnika haru, mis tegeleb elektrienergia tootmise, muundamise, jaotamise ja tarbimise küsimustega, nimetatakse elektrotehnikaks.
Väär !
Õige !
1. Vale
2. Elektrotehnika on teadus elektriliste nähtuste tehnilisest rakendamisest.
Tõene Väär     
Vihje
2. Elektrotehnika on teadus elektriliste nähtuste tehnilisest rakendamisest.
Õige !
Väär !
2. Õige
3. Elektrotehnika areng algas üle tuhande aasta tagasi esimesest traat telegrafist ja esimestest algelistest elektrimasinatest
Tõene Väär     
Vihje
3. Elektrotehnika areng algas üle saja aasta tagasi esimesest traat telegrafist ja esimestest algelistest elektrimasinatest
Väär !
Õige !
3. Vale
4. Tänapäeva elektrotehnika hõlmab elektrienergia tootmise küsimusi, tema jaotamist ja peamiselt muundamist teisteks energia liikideks.
Tõene Väär     
Vihje
4. Tänapäeva elektrotehnika hõlmab elektrienergia tootmise küsimusi, tema jaotamist ja peamiselt muundamist teisteks energia liikideks.
Õige !
Väär !
4. Õige
5. Tänu elektrotehnikale sai võimalikuks elektrikeevitus, elektrolüüs, kõrgete temperatuuride saamine, karastamine kõrgsagedusvooluga, samuti telefoni ja raadioside
Tõene Väär     
Vihje
5. Tänu elektrile sai võimalikuks elektrikeevitus, elektrolüüs, kõrgete temperatuuride saamine, karastamine kõrgsagedusvooluga, samuti telefoni ja raadioside
Õige !
Väär !
5. Õige
6. Elektrienergia tootmiseks on vaja võimsaid elektrimootoreid, mida toodab elektrotehnikatööstus.
Tõene Väär     
Vihje
6. Elektrienergia tootmiseks on vaja võimsaid turbiine ja elektrigeneraatoreid, mida toodab elektrotehnikatööstus.
Väär !
Õige !
6. Vale
7. Elektrienergia ülekandmiseks suurte kauguste taha ja jaotamiseks tarbijate – tehaste, šahtide, elamute jne. vahel, ehitatakse trafoalajaamu ja elektriliine.
Tõene Väär     
Vihje
7. Elektrienergia ülekandmiseks suurte kauguste taha ja jaotamiseks tarbijate – tehaste, šahtide, elamute jne. vahel, ehitatakse trafoalajaamu ja elektriliine.
Õige !
Väär !
7. Õige
8. Rahvamajandusharu mille ülesandeks on elektrienergia tootmise tagamine, nimetatakse elektrotehnikaks.
Tõene Väär     
Vihje
8. Rahvamajandusharu mille ülesandeks on elektrienergia tootmise tagamine, nimetatakse energeetikaks.
Väär !
Õige !
8. Vale
9. Elektrienergiat on raske muundada mehaaniliseks või keemiliseks energiaks, soojuseks või valguseke ja suunata kaugel asuvatele tarbijatele.
Tõene Väär     
Vihje
9. Elektrienergiat on lihtne muundada mehaaniliseks või keemiliseks energiaks, soojuseks või valguseke ja suunata kaugel asuvatele tarbijatele.
Väär !
Õige !
9. Vale
10.Tänapäeval ehitatakse soojus- ja elektrijaamu vähe, kuna lisaks elektrile saadakse sealt auru soojusvõrkudesse.
Tõene Väär     
Vihje
10.Tänapäeval ehitatakse soojus- ja elektrijaamu arvukalt, kuna lisaks elektrile saadakse sealt auru soojusvõrkudesse.
Väär !
Õige !
10.Vale
11.Elektritarbijaid varustatakse energiaga elektrivõrkudest, kuhu on ühendatud üksik jaam nende erineva koormatuse ühtlustamiseks vastavas piirkonnas.
Tõene Väär     
Vihje
11.Elektritarbijaid varustatakse energiaga elektrivõrkudest, kuhu on ühendatud enamasti mitu jaama nende erineva koormuse ühtlustamiseks vastavas piirkonnas.
Väär !
Õige !
11.Vale
12.Energiasüsteem koosneb elektrijaamadest, ülekandeliinidest, alajaamadest ja soojusvõrkudest, mis ei ole ühtsete talitlustingimustega.
Tõene Väär     
Vihje
12.Energiasüsteem koosneb elektrijaamadest, ülekandeliinidest, alajaamadest ja soojusvõrkudest, mis on ühtsete talitlustingimustega.
Väär !
Õige !
12.Vale
Tõene / Väär küsimus. 2.osa
Vali õige vastus
1. Elektrisüsteem on energiasüsteemi osa mis koosneb ainult elektriseadmetest: elektrijaamadest, ülekandeliinidest, alajaamadest ja tarbijaist.
Tõene Väär     
Vihje
1. Elektrisüsteem on energiasüsteemi osa mis koosneb ainult elektriseadmetest: elektrijaamadest, ülekandeliinidest, alajaamadest ja tarbijaist.
Õige !
Väär !
1. Õige
2. Elektrienergiat tootvaid, muundavaid, jaotavaid või tarbivaid seadmeid, näiteks generaatorid koos abi- ja hooldusseadmetega, alajaamu, elektriliine jm. nimetatakse elektritarbijaiks.
Tõene Väär     
Vihje
2. Elektrienergiat tootvaid, muundavaid, jaotavaid või tarbivaid seadmeid, näiteks generaatorid koos abi- ja hooldusseadmetega, alajaamu, elektriliine jm. nimetatakse elektriseadmeiks.
Väär !
Õige !
2. Vale
3. Valgustusseadmed on tehisvalguse s.o. inimsilmaga nähtava, aga samuti ultravioletse ja infrapunase elektromagnetkiirguse tekitamiseks.
Tõene Väär     
Vihje
3. Valgustusseadmed on tehisvalguse s.o. inimsilmaga nähtava, aga samuti ultravioletse ja infrapunase elektromagnetkiirguse tekitamiseks.
Õige !
Väär !
3. Õige
4. Jõuseadmed on masinate, tööpinkide jm. valmistoodangu saamiseks, kasutatavate seadmete käitamiseks.
Tõene Väär     
Vihje
4. Jõuseadmed on masinate, tööpinkide jm. valmistoodangu saamiseks, kasutatavate seadmete käitamiseks.
Õige !
Väär !
4. Õige
5. Elektrivõrgud on energia ülekandmiseks ja jaotamiseks jaamadest tarbijatele.
Tõene Väär     
Vihje
5. Elektrivõrgud on energia ülekandmiseks ja jaotamiseks jaamadest tarbijatele.
Õige !
Väär !
5. Õige
6. Seadmeid, milles elektrienergia muundub mehaaniliseks, soojus- või mõneks muuks energialiigiks, nimetatakse elektrivõrkudeks..
Tõene Väär     
Vihje
6. Seadmeid, milles elektrienergia muundub mehaaniliseks, soojus- või mõneks muuks energialiigiks, nimetatakse elektritarbijaiks.
Väär !
Õige !
6. Vale
7. Elektritarbijad on näiteks elektrigeneraatorid, alaldid, transformaatorid jne.
Tõene Väär     
Vihje
7. Elektritarbijad on näiteks elektrimootorid, valgustid, elektrisoojendusriistad jne.
Väär !
Õige !
7. Vale
8. Tarbija nimipinge ja võrgupinge, millesse ta lülitatakse ei pea olema võrdsed.
Tõene Väär     
Vihje
8. Tarbija nimipinge ja võrgupinge, millesse ta lülitatakse, peavad olema võrdsed.
Väär !
Õige !
8. Vale
9. Väikepinge – extra lowvoltage (ELV) vahelduvpinge puhul 100 V, alalispinge puhul 150 V.
Tõene Väär     
Vihje
9. Väikepinge – extra lowvoltage (ELV) vahelduvpinge puhul 50 V, alalispinge puhul 120 V.
Väär !
Õige !
9. Vale
10.Madalpinge – low voltage (LV), pingepiirkond, mille korral pinge võib olla väikepingest suurem, kuid ei ületa normaaltalitlusel vahelduvpinge puhul 1000 V ja alalispinge puhul 1500 V
Tõene Väär     
Vihje
10.Madalpinge – low voltage (LV), pingepiirkond, mille korral pinge võib olla väikepingest suurem, kuid ei ületa normaaltalitlusel vahelduvpinge puhul 1000 V ja alalispinge puhul 1500 V
Õige !
Väär !
10.Õige
11.Kõrgepinge – gigh voltage (HV), pingepiirkond, mille korral pinge on normaaltalitlusel vahevahelduvpinge puhul suurem kui 1000 V ja alalispinge puhul suurem kuni 1500 V
Tõene Väär     
Vihje
11.Kõrgepinge – gigh voltage (HV), pingepiirkond, mille korral pinge on normaaltalitlusel vahevahelduvpinge puhul suurem kui 1000 V ja alalispinge puhul suurem kui 1500 V
Väär !
Õige !
11.Vale
12. Asukoha järgi jaotatakse elektriseadmeid kinnisteks ja lahtisteks.
Tõene Väär     
Vihje
12. Asukoha järgi jaotatakse elektriseadmeid paikseteks ja teisaldatavateks.
Väär !
Õige !
12.Vale
Kordamine
Vasta küsimustele

Elektrifitseerimise tähtsus.

Mida nimetatakse energeetikaks?

Mida nimetatakse energiasüsteemiks?

Mida nimetatakse elektrisüsteemiks?

Milliseid seadmeid nimetatakse elektriseadmeiks?

Millised seadmed on valgustusseadmed? Tuua näiteid.

Millised seadmed on jõusedmed? Tuua näiteid.

Millised seadmed on elektrivõrgud?

Millised seadmeid nimetatakse elektritarbijaiks?

Kuidas jaotatakse elektriseadmeid pinge järgi? Pingete suurused?

Milline peab olema tarbija nimipinge ja võrgupinge millesse nad lülitatakse?

Kuidas jaotatakse elektriseadmeid nende asukoha järgi?
  
Your score is 0/0.

Tänapäeval ei ole enam ühtki eluala, mis ei ole seotud elektrotehnikaga. Sai võimalikuks elektrikeevitus, elektrolüüs, kõrgete temperatuuride saamine, karastamine kõrgsagedusvooluga, samuti telefoni ja raadioside jne.

Rahvamajandusharu mille ülesandeks on elektrienergia tootmise tagamine, nimetatakse energeetikaks.

Energiasüsteem koosneb elektrijaamadest, ülekandeliinidest, alajaamadest ja soojusvõrkudest, mis on ühtsete talitlustingimustega.

Elektrisüsteem on energiasüsteemi osa mis koosneb ainult elektriseadmetest: elektrijaamadest, ülekandeliinidest, alajaamadest ja tarbijaist.

Elektrienergiat tootvaid, muundavaid, jaotavaid või tarbivaid seadmeid, näiteks generaatorid koos abi- ja hooldusseadmetega, alajaamu, elektriliine jm. nimetatakse elektriseadmeiks.

Valgustusseadmed on tehisvalguse s.o. inimsilmaga nähtava, aga samuti ultravioletse ja infrapunase elektromagnetkiirguse tekitamiseks (hõõglamp, luminofoorlamp ).

Jõuseadmed on masinate, tööpinkide jm. valmistoodangu saamiseks, kasutatavate seadmete käitamiseks ( elektrimootor , elektrimagnet).

Elektrivõrgud on ette nähtud energia ülekandmiseks ja jaotamiseks jaamadest tarbijatele.

Seadmeid, milles elektrienergia muundub mehaaniliseks, soojus- või mõneks muuks energialiigiks, nimetatakse elektritarbijaiks.

Väikepinge – extra lowvoltage (ELV) vahelduvpinge puhul 50 V, alalispinge puhul 120 V. Eristatakse kaitseväikepinget (SELV, PELV) ja talitlusväikepinget (FELV).Madalpinge – low voltage (LV), pingepiirkond, mille korral pinge võib olla väikepingest suurem,kuid ei ületa normaaltalitlusel vahelduvpinge puhul 1000 V ja alalispinge puhul 1500 V. Kõrgepinge – gigh voltage (HV), pingepiirkond, mille korral pinge on normaaltalitlusel vahevahelduvpinge puhul suurem kui 1000 V ja alalispinge puhul suurem kui 1500 V.

Tarbija nimipinge ja võrgupinge, millesse ta lülitatakse, peavad olema võrdsed.

Asukoha järgi jaotatakse elektriseadmeid paikseteks ja teisaldatavateks.

1. Põhimõisted

Eelteadmised
Antud teema õppimisel tulevad kasuks teadmised keemiast aine ehituse kohta
Mõtisklus
Põhimõistete läbimisel käsitletakse teemasid, kus õpilased saavad ülevaate aine ja aatomi ehitusest. Samuti teadmised aatomite ioniseerimisest, elektrilaengutest, elektriväljast ja elektrilisest potentsiaalist.
Põhimõistetes käsitletakse järgmisi teemasid:

• Aine ehitus;
  
• Aatomi ehitus;
  
• Mõisted aatomite ioniseerimisest;
  
• Elektrilaengud ;
  
• Elektriväli;
  
• Potentsiaal.
  

1.1. Aine ehitus

Kõike, mida me igapäevases elus tajume, nimetatakse mateeriaks. Kõik olemasolev on materiaalne: kogu maailm koosneb mitmesuguses vormis erinevast liikuvast ja muutuvast mateeriast .
Aine on üks mateeria liikidest, millest koosnevad kõik füüsikalised kehad.
Molekul on aine väikseim osake, millel on selle aine keemilised omadused.
Molekulid koosnevad aatomitest, keemilistes reaktsioonides aatomid ei lagune. Molekul on väga väike, umbes 2 – 3 sajamiljondikku sentimeetrit . Kõik molekulid omavad liikumise energiat nn. kineetilist energiat ja on aines püsivas korrapäratus liikumises. Mida suurem on aine kineetilise energia hulk, seda kiiremini molekulid liiguvad ja seda kõrgem on aine temperatuur. Molekulid on omavahel seotud vastastikus külgetõmbejõu mõjul.
Olenevalt omavahelise külgetõmbejõu suurusest ja molekulide liikumise kiirusest, seega vastavalt nende füüsikalistele omadustele jagatakse aineid:
1. Kõvadeks ehk tahketeks (metallid, puit).
2. Vedelateks (vedelikud).
3. Gaasilisteks (aur, õhk).
Teadus on kindlaks teinud, et kõige keerulisemad ained, järelikult ka nende molekulid on lihtsamate keemiliste ainete ühinemise tulemus. Neid lihtsamaid aineid nimetatakse keemilisteks elementideks. Väiksemaid osi, milleks võib jagada keemilisi elemente, säilitades tema omadused, nimetatakse aatomiteks.
Mõtisklus
Kuidas ained jaotatakse vastavalt nende füüsikalistele omadustele?
Vastavalt füüsikalistele omadustele jaotatakse aineid:
1. Kõvadeks ehk tahketeks (metallid, puit).
2. Vedelateks (vedelikud).
3. Gaasilisteks (aur, õhk).
Tõene / Väär küsimus
Vali õige vastus
1. Kõike, mida me igapäevases elus tajume, nimetatakse aineks.
Tõene Väär     
Vihje
1. Kõike, mida me igapäevases elus tajume, nimetatakse mateeriaks.
Väär !
Õige !
1. Vale
2. Kõik olemasolev ei ole materiaalne
Tõene Väär     
Vihje
2. Kõik olemasolev on materiaalne
Väär !
Õige !
2. Vale
3. Kogu maailm koosneb mitmesuguses vormis erinevast liikuvast ja muutuvast mateeriast.
Tõene Väär     
Vihje
3. Kogu maailm koosneb mitmesuguses vormis erinevast liikuvast ja muutuvast mateeriast.
Õige !
Väär !
3. Õige
4. Aine on üks mateeria liikidest, millest koosnevad kõik keemilised kehad.
Tõene Väär     
Vihje
4. Aine on üks mateeria liikidest, millest koosnevad kõik füüsikalised kehad.
Õige !
Väär !
4. Vale
5. Molekul on aine väikseim osake, millel on selle aine keemilised omadused.
Tõene Väär     
Vihje
5. Molekul on aine väikseim osake, millel on selle aine keemilised omadused.
Õige !
Väär !
5. Õige
6. Molekulid koosnevad aatomitest, keemilistes reaktsioonides aatomid lagunevad.
Tõene Väär     
Vihje
6. Molekulid koosnevad aatomitest, keemilistes reaktsioonides aatomid ei lagune.
Väär !
Õige !
6. Vale
7. Kõik molekulid omavad liikumise energiat nn. kineetilist energiat ja on aines püsivas korrapäratus liikumises.
Tõene Väär     
Vihje
7. Kõik molekulid omavad liikumise energiat nn. kineetilist energiat ja on aines püsivas korrapäratus liikumises.
Õige !
Väär !
7. Õige
8. Mida madalam on aine kineetilise energia hulk, seda kiiremini molekulid liiguvad ja seda kõrgem on aine temperatuur
Tõene Väär     
Vihje
8. Mida suurem on aine kineetilise energia hulk, seda kiiremini molekulid liiguvad ja seda kõrgem on aine temperatuur
Väär !
Õige !
8. Vale
9. Molekulid ei ole omavahel seotud.
Tõene Väär     
Vihje
9. Molekulid on omavahel seotud vastastikus külgetõmbejõu mõjul.
Väär !
Õige !
9. Vale
10.Väiksemaid osi, milleks võib jagada keemilisi elemente, säilitades tema omadused, nimetatakse aatomiteks.
Tõene Väär     
Vihje
10.Väiksemaid osi, milleks võib jagada keemilisi elemente, säilitades tema omadused, nimetatakse aatomiteks.
Õige !
Väär !
10.Õige
Top of Form
Valida õige vastus
1. Mis on molekul?
1. Aine, millest koosnevad kõik füüsikalised kehad.
2. Aine suurim osake, millel on selle aine keemilised omadused.
3. Aine väikseim osake, millel on selle aine keemilised omadused.
4. Aine suurim osake, millel puuduvad selle aine keemilised omadused.
5. Aine väikseim osake, millel puuduvad selle aine keemikused omadused.
2. Kuidas on molekulid omavahel seotud?
1. Mehaanilise jõu mõjul.
2. Vastastikuse külgetõmbejõu mõjul.
3. Magnetvälja jõu mõjul.
4. Molekulid ei ole üksteisega seotud.
3. Millist energiat omavad omavad molekulid?
1. Potentsiaalset energiat.
2. Soojusenergiat.
3. Reaktiivenergiat.
4. Kineetilist energiat.
Bottom of Form
Kordamine
Vasta küsimustele

Mida nimetatakse mateeriaks?

Millest koosneb kogu maailm?

Mis on aine?

Mis on molekul?

Millest molekulid koosnevad?

Kas molekulid lagunevad keemilistes reaktsioonides?

Millist energiat molekulid omavad?

Kuidas on molekulid omavahel seotud?

Kuidas nimetatakse väiksemaid osi, milleks võib jagada keemilisi elemente, säilitades tema omadused?
  
Your score is 0/0.

Kõike, mida me igapäevases elus tajume, nimetatakse mateeriaks.

Kõik olemasolev on materiaalne: kogu maailm koosneb mitmesuguses vormis erinevast liikuvast ja muutuvast mateeriast.

Aine on üks mateeria liikidest, millest koosnevad kõik füüsikalised kehad.

Molekul on aine väikseim osake, millel on selle aine keemilised omadused.

Molekulid koosnevad aatomitest.

Keemilistes reaktsioonides aatomid ei lagune.

Kõik molekulid omavad liikumise energiat nn. kineetilist energiat ja on aines püsivas korrapäratus liikumises.

Molekulid on omavahel seotud vastastikus külgetõmbejõu mõjul.

Väiksemaid osi, milleks võib jagada keemilisi elemente, säilitades tema omadused, nimetatakse aatomiteks.

1.2. Aatomi ehitus

Aatom on keemilise elemendi väikseim osake (Lomonossov, “Matemaatilise keemia elemendid“ Aatom koosneb tuumast ja seda ümbritsevatest elektronidest. Aatomituuma moodustavad positiivse laenguga prootonid ja elektrilaenguta neutronid . Prootonid annavad tuumale positiivse laengu, nende arv võrdub elemendi järjekorra numbriga keemiliste elementide perioodilisussüsteemis. Neutronite arv on massiarvu ja järjekorranumbri vahe.
Neutraalses aatomis on prootonite arv ühtlasi võrdne ümber tuuma liikuvate elektronide arvuga, millised moodustavad elektronkatte. Elektronkate jaguneb elektronkihtideks. Elektronkihis võib olla kõige rohkem 2n2 elektroni, kus n on kihi number. Seega kujutab aatom endast väga väikest planeetide süsteemi (1 sm pikkusele joonele mahub ritta umbes 108 elektroni).
Peamine osa massist on koondunud aatomi keskel asuvasse tuuma, kuna kergemad osad (umbes 2000 korda) elektronid – liiguvad kiirusega ca 200 kilomeetrit sekundis ümber tuuma.
Mõtisklus
Milline on aatomi ehitus?
.Aatomituuma moodustavad positiivse laenguga prootonid ja elektrilaenguta neutronid. Prootonid annavad tuumale positiivse laengu.
Tõene / Väär küsimus
Vali õige vastus
1. Aatom on keemilise elemendi väikseim osake
Tõene Väär     
Vihje
1. Aatom on keemilise elemendi väikseim osake
Õige !
Väär !
1. Õige
2. Aatom koosneb tuumast ja seda ümbritsevatest neutronitest.
Tõene Väär     
Vihje
2. Aatom koosneb tuumast ja seda ümbritsevatest elektronidest.
Väär !
Õige !
2. Vale
3. Aatomituuma moodustavad negatiivse laenguga elektronid ja elektrilaenguta neutronid.
Tõene Väär     
Vihje
3. Aatomituuma moodustavad positiivse laenguga prootonid ja elektrilaenguta neutronid.
Väär !
Õige !
3. Vale
4. Elektronide arv võrdub elemendi järjekorra numbriga keemiliste elementide perioodilisussüsteemis
Tõene Väär     
Vihje
4. Prootonite arv võrdub elemendi järjekorra numbriga keemiliste elementide perioodilisussüsteemis
Väär !
Õige !
4. Vale
5. Neutronite arv on massiarvu ja järjekorranumbri vahe.
Tõene Väär     
Vihje
5. Neutronite arv on massiarvu ja järjekorranumbri vahe.
Õige !
Väär !
5. Õige
6. Neutraalses aatomis on prootonite arv ühtlasi võrdne ümber tuuma liikuvate elektronide arvuga.
Tõene Väär     
Vihje
6. Neutraalses aatomis on prootonite arv ühtlasi võrdne ümber tuuma liikuvate elektronide arvuga.
Õige !
Väär !
6. Õige
7. Elektronkate jaguneb elektronkihiks.
Tõene Väär     
Vihje
7. Elektronkate jaguneb elektronkihtideks.
Väär !
Õige !
7. Vale
8. Aatom kujutab endast väga väikest planeetide süsteemi.
Tõene Väär     
Vihje
8. Aatom kujutab endast väga väikest planeetide süsteemi.
Õige !
Väär !
8. Õige
9. Peamine osa aatomi massist moodustavad.seda ümbritsevatest elektronid.
Tõene Väär     
Vihje
9. Peamine osa massist on koondunud aatomi keskel asuvasse tuuma.
Väär !
Õige !
9. Vale
10.Kergemad osad (umbes 200 korda) elektronid – liiguvad kiirusega ca 2000 kilomeetrit sekundis ümber tuuma.
Tõene Väär     
Vihje
10.Kergemad osad (umbes 2000 korda) elektronid – liiguvad kiirusega ca 200 kilomeetrit sekundis ümber tuuma.
Väär !
Õige !
10.Vale
Top of Form
Valida õige vastus
1. Milline laeng on aatomituumal?
1. Positiivne.
2. Negatiivne.
3. Normaalsetes tingimustes ei oma elektrilaengut.
2. Milline suhe on normaalsetes tingimustes aatomituuma laengutel ja elektronidel?
1. Aatomituum omab positiivset laengut.
2. Aatomituumal ja elektronidell on võrdsed laengud .
3. Aatomituum omab negatiivset laengut.
4. Elektronid omavad negatiivset laengut.
5. Elektronid omavad positiivset laengut.
3. Mida kujutab endast elektron ?
1. Väikseim positiivse laenguga osake.
2. Väikseim osake, millel on antud aine omadused.
3. Väikseim negatiivse laenguga osake.
4. Suurim negatiivse laenguga osake.
5. Suurim positiivse laenguga osake.
Bottom of Form
Kordamine
Vasta küsimustele

Mis on aatom?

Millest aatom koosneb?

Mis moodustavad aatomituuma?

Millise laengu annavad tuumale prootonid?

Millega võrdub prootonite arv keemiliste elementide perioodilisussüsteemis?.

Millega võrdub neutronite arv keemiliste elementide perioodilisussüsteemis?

Millega võrdub neutraalses aatomis prootonite ja neutronite arv?

Kuidas jaguneb aatomi elektronkate?

Mida aatom endast kujutab?

Kuhu on koondunud peamine osa aatomi massist?

Kui palju on elektronid aatomi tuumast kergemad?

Kui kiiresti liiguvad elektronid ümber aatomi tuuma?
  
Your score is 0/0.

Aatom on keemilise elemendi väikseim osake.

Aatom koosneb tuumast ja seda ümbritsevatest elektronidest.

Aatomituuma moodustavad positiivse laenguga prootonid ja elektrilaenguta neutronid.

Prootonid annavad tuumale positiivse laengu.

Prootonite arv võrdub elemendi järjekorra numbriga keemiliste elementide perioodilisussüsteemis.

Neutronite arv keemiliste elementide perioodilisussüsteemis on massiarvu ja järjekorranumbri vahe.

Neutraalses aatomis on prootonite arv võrdne ümber tuuma liikuvate elektronide arvuga.

Aatomi elektronkate jaguneb elektronkihtideks.

Aatom kujutab aatom endast väga väikest planeetide süsteemi.

Peamine osa massist on koondunud aatomi keskel asuvasse tuuma.

Elektronid on umbes 2000 korda aatomi tuumast kergemad.

Elektronid liiguvad kiirusega ca 200 kilomeetrit sekundis ümber aatomi tuuma.

1.3. Elektrilaengud

Juba kauges minevikus avastati Vana – Kreekas, et merevaiku hõõrudes villase riide või nahaga, tõmbab see enda külge kergeid esemeid. Niisugust nähtust nimetati elektriseerimiseks. Tuletatud kreeka keelest “ elektron ”, mis tähendab merevaiku.
Hõõrumisel või ükskõik millisel muul põhjusel elektriseerub alati üks keha positiivselt ja teine keha negatiivselt - ühele kehale jääb positiivne laeng, mis on alati võrdne teise keha negatiivse laenguga.
Elektriteooria kohaselt kaotab keha positiivsel laadimisel osa elektrone, negatiivselt laetav keha aga saab elektrone juurde.
Üksikult võttes toimivad mõlemat liiki laengud mittelaetud kehadesse ühteviisi - tõmbavad kergeid laenguta esemeid enda külge.
Laengute erinevus ilmub alles nende koosmõjul. Ühenimelised elektrilaengud tõukavad üksteist, erinimelised laengud seevastu tõmbuvad mehaanilise jõuga, mille suuruse määrab laengute suurus ja nende vahekaugus .
Mehaaniline jõud on seda tugevam, mida suuremad on kehade elektrilaengud ja mida väiksem on nende vahekaugus.
Üksiku elektroni laeng on praktiliseks kasutamiseks liiga väike. Elektronide hulka mingil kehal nimetatakse elektriliseks laenguks ja tähistatakse rahvusvaheliselt Q tähega. Elektrilaengu mõõtühikuks valiti kulon , mida tähistatakse C tähega (venekeelses kirjanduses K). 1kulon on elektrihulk, mis läbib juhi ristlõiget 1 sekundi jooksul kui voolutugevus on 1 amper ehk
1kulon = 1 ampersekund.
Mõtisklus
1. Millest oleneb laengutevahelise jõu suurus?
2. Milline elektrihulk on üks kulon?
1. Mehaanilise jõu suurus oleneb laengute suurusest ja nende vahekaugusest. Mehaaniline jõud on seda tugevam, mida suuremad on kehade elektrilaengud ja mida väiksem on nebde vahekaugus,
2. Elektrihulk on 1 kulon kui juhi ristlõiget läbib ühe sekundi jooksul vool üks amper.
Tõene / Väär küsimus
Vali õige vastus
1. Elektronid liiguvad aatomites ringjoonelistel orbiitidel
Tõene Väär     
Vihje
1. Elektronid liiguvad aatomites rinngjoonelistel orbiitidel.
Õige !
Väär !
1. Õige
2. Elektronid liiguvad aatomites elliptilistel orbiitidel.
Tõene Väär     
Vihje
2. Elektronid liiguvad aatomites elliptilistel orbiitidel.
Õige !
Väär !
2. Õige
3. Samanimelised elektrilaengud tõmbuvad
Tõene Väär     
Vihje
3. Samanimelised elektrilaengud tõukuvad
Väär !
Õige !
3. Väär
4. Erinimelised elektrilaengud tõmbuvad
Tõene Väär     
Vihje
4. Erinimelised elektrilaengud tõmbuvad
Õige !
Väär !
4. Õige
5. Elektriteooria kohaselt kaotab keha negatiivsel laadimisel osa elektrone.
Tõene Väär     
Vihje
5. Elektriteooria kohaselt võtab negatiivselt laetav keha elektrone juurde.
Väär !
Õige !
5. Väär
6. Elektriteooria kohaselt saab keha positiivsel laadimisel elektrone juurde.
Tõene Väär     
Vihje
6. Elektriteooria kohaselt kaotab keha positiivsel laadimisel osa elektrone.
Väär !
Õige !
6. Väär
7. Mehaaniline jõud on seda tugevam, mida suuremad on kehade elektrilaengud.
Tõene Väär     
Vihje
7. Mehaaniline jõud on seda tugevam, mida suuremad on kehade elektrilaengud.
Õige !
Väär !
7. Õige
8. Mehaaniline jõud on seda tugevam, mida suurem on nende vahekaugus.
Tõene Väär     
Vihje
8. Mehaaniline jõud on seda tugevam, mida väiksem on nende vahekaugus.
Väär !
Õige !
8. Vale
9. Üksiku elektroni laeng on praktiliseks kasutamiseks liiga suur.
Tõene Väär     
Vihje
9. Üksiku elektroni laeng on praktiliseks kasutamiseks liiga väike.
Väär !
Õige !
9. Vale
10. Elektronide hulka mingil kehal nimetatakse elektriliseks laenguks ja tähistatakse rahvusvaheliselt F tähega.
Tõene Väär     
Vihje
10.Elektronide hulka mingil kehal nimetatakse elektriliseks laenguks ja tähistatakse rahvusvaheliselt Q tähega.
Väär !
Õige !
10.Vale
11.Elektrilaengu mõõtühikuks on farad.
Tõene Väär     
Vihje
11.Elektrilaengu mõõtühikuks on kulon.
Väär !
Õige !
11.Vale
12.Üks kulon on elektrihulk, mis läbib juhi ristlõiget 1 tunni jooksul kui voolutugevus on 1 amper ehk 1 kulon = 1 ampertund.
Tõene Väär     
Vihje
12.Üks kulon on elektrihulk, mis läbib juhi ristlõiget 1 sekundi jooksul kui voolutugevus on 1 amper ehk 1 kulon = 1 ampersekund.
Väär !
Õige !
12.Vale
Kordamine
Vasta küsimustele

Kuidas elektriseeruvad kehad hõõrumisel?

Milline on alati hõõrumisel laengute tasakaal?

Millal on keha laetud positiivselt?

Millal on keha laetud negatiivselt?

Kuidas toimivad mõlemat liiki elektrilaengud teistesse kehadesse?

Millal ilmub laengute erinevus?

Kuidas elektrilaengud üksteist mõjutavad?

Millest oleneb laengutevahelise mehaanilise jõu suurus?

Milline on praktiliseks kasutamiseks üksiku elektroni laengu suurus?

Mida nimetatakse elektriliseks laenguks ja kuidas elektrilaengut tähistatakse?

Mis on elektrilaengu mõõtühikuks ja kuidas elektrilaengut tähistatakse?

Millal on elektrihulk üks kulon?
  
Your score is 0/0.

Hõõrumisel või ükskõik millisel muul põhjusel elektriseerub alati üks keha positiivselt ja teine keha negatiivselt.

Hõõrumisel või ükskõik millisel muul põhjusel elektriseerub alati üks keha positiivselt ja teine keha negatiivselt - ühele kehale jääb positiivne laeng, mis on alati võrdne teise keha negatiivse laenguga.

Elektriteooria kohaselt kaotab keha positiivsel laadimisel osa elektrone ja ta jääb laetuks positiivselt.

Elektriteooria kohaselt võtab keha negatiivsel laadimisel elektrone juurde ja ta jääb laetuks negatiivselt.

Üksikult võttes toimivad mõlemat liiki laengud mittelaetud kehadesse ühteviisi - tõmbavad kergeid laenguta esemeid enda külge.

Laengute erinevus ilmub alles nende koosmõjul.

Ühenimelised elektrilaengud tõukavad üksteist, erinimelised laengud seevastu tõmbuvad mehaanilise jõuga, mille suuruse määrab laengute suurus ja nende vahekaugus.

Mehaaniline jõud on seda tugevam, mida suuremad on kehade elektrilaengud ja mida väiksem on nende vahekaugus.

Üksiku elektroni laeng on praktiliseks kasutamiseks liiga väike.

Elektronide hulka mingil kehal nimetatakse elektriliseks laenguks ja tähistatakse rahvusvaheliselt Q tähega.

Elektrilaengu mõõtühikuks on kulon, mida tähistatakse C tähega (venekeelses kirjanduses K).

Elektrihulk on üks kulon kui juhi ristlõiget läbib 1 sekundi jooksul voolutugevus 1 amper ehk 1 kulon = 1 ampersekund. 

1.4. Mõisted aatomite ioniseerimisest

Elektronid liiguvad aatomites ringjoonelisel või elliptilistel orbiitidel, kusjuures igas kihis on kindel arv elektrone. Normaalselt on tuumalaeng tasakaalus elektronide laenguga ja aatomis on normaalses olukorras elektriline tasakaal, öeldakse aatom on neutraalne .
Kui mingi välise jõu mõju tagajärjel eraldub aatomist osa elektrone, siis ühes sellega kaob mainitud tasakaal ja aatom hakkab avaldama elektrilist välismõju. Kogu aatom omandab tervikuna positiivse elektrilaengu, sest aatomisse järelejäänud elektronide kogulaeng ei suuda enam tasakaalustada tervet tuuma endiseks jäänud positiivset laengut, viimane jääbki aatomis mõjuma ja see mõju ulatub väljapoole aatomi piire.
Vabanenud elektron võib lühikest aega olla aatomite vahelises ruumis ja siis minna teise aatomi koosseisu. Neutraalne aatom muutub negatiivselt laetuks, kuna tuuma positiivne laeng ei suuda elektronide suurenenud laengut tasakaalustada.
Positiivne ioon - positiivse elektrilaenguga aatom, mis on kaotanud ühe või mitu valentselektroni.
Negatiivne ioon - negatiivse elektrilaenguga aatom, millega on täiendavalt ühinenud elektrone.
Mõtisklus
1. Kuidas liiguvad aatomites elektronid?
2. Millal hakkab aatom avaldama elektrilist välismõju?
1. Elektronid liiguvad aatomites ringijoonelisel või elliptilistel orbiitidel.
2. Kui mingi välise jõu mõju tagajärjel eraldub aatomites osa elektrone või võtab aatom elektrone juurde, siis sellega kaob elektriline tasakaal ja aatom hakkab avaldama elektrilist välismõju.
Tõene / Väär küsimus
Vali õige vastus
1. Elektronid liiguvad aatomites ainult ringjoonelisel orbiitidel.
Tõene Väär     
Vihje
1. Elektronid liiguvad aatomites ringjoonelisel või elliptilistel orbiitidel.
Väär !
Õige !
1. Vale
2. Normaalselt on tuumalaeng tasakaalus elektronide laenguga ja aatomis on normaalses olukorras elektriline tasakaal.
Tõene Väär     
Vihje
2. Normaalselt on tuumalaeng tasakaalus elektronide laenguga ja aatomis on normaalses olukorras elektriline tasakaal, öeldakse aatom on neutraalne.
Õige !
Väär !
2. Õige
3. Kui mingi välise jõu mõju tagajärjel võtab aatom elektrone juurde, siis ühes sellega kaob mainitud tasakaal ja aatom hakkab avaldama elektrilist välismõju.
Tõene Väär     
Vihje
3. Kui mingi välise jõu mõju tagajärjel eraldub aatomist osa elektrone, siis ühes sellega kaob mainitud tasakaal ja aatom hakkab avaldama elektrilist välismõju.
Õige !
Väär !
3. Õige
4. Positiivne ioon on positiivse elektrilaenguga aatom, mis on võtnud juurde ühe või mitu valentselektroni.
Tõene Väär     
Vihje
4. Positiivne ioon on positiivse elektrilaenguga aatom, mis on kaotanud ühe või mitu valentselektroni.
Väär !
Õige !
4. Vale
5. Negatiivne ioon on negatiivse elektrilaenguga aatom, mis on kaotanud ühe või mitu valentselektroni.
Tõene Väär     
Vihje
5. Negatiivne ioon on negatiivse elektrilaenguga aatom, millega on täiendavalt ühinenud elektrone.
Väär !
Õige !
5. Vale
Top of Form
Valida õige vastus
1. MIda nimetatakse positiivseks iooniks ?
1. Suurum positiivse laenguga osake.
2. Väikseim positiivse laenguga osake.
3. Positiivse elektrilaenguga aatom, mis on kaotanud ühe või mitu valentselektroni.
4. Positiivse elektrilaenguga aatom, mis on juurde võtnud ühe või mitu valentselektroni.
5. Normaalsetes tingimustes omab positiivset elektrilaengut.
2. Mida nimetatakse negatiivseks iooniks?
1. Suurin negatiivse laenguga osake.
2. Negatiivse elektrilaenguga aatom, mis on kaotanud ühe või mitu valentselektroni.
3. Negatiivse elektrilaenguga aatom, mis on juurde võtnud ühe või mitu valentselektroni.
4. Normaalsetes tingimustes omab negatiivset elektrilaengut.
5. Väikseim negatiivse laenguga osake.
3. Millises materjalis on palju vabu elektrone?
1. Pooljuhis.
2. Dielektrikus.
3. Isolaatoris.
4. Elektrijuhtmes.
5. Vedelikes .
Bottom of Form
Kordamine
Vasta küsimustele

Kuidas aatomites elektronid liiguvad?

Milline on aatomis normaalses olukorras elektriline tasakaal?

Millal õeldakse, et aatom on neutraalne?

Millal on aatomis elektriline tasakaal rikutud?

Millal hakkab aatom avaldama elektrilist välismõju?

Millal avaldab aatom positiivset välismõju?

Millist aatomit nimetatakse positiivseks ionniks?

Millist aatomit nimetatakse negatiivseks iooniks?
  
Your score is 0/0.

Elektronid liiguvad aatomites ringjoonelisel või elliptilistel orbiitidel.

Normaalselt on tuumalaeng tasakaalus elektronide laenguga ja aatomis on normaalses olukorras elektriline tasakaal.

Normaalselt on tuumalaeng tasakaalus elektronide laenguga ja aatomis elektriline tasakaal, siis öeldakse aatom on neutraalne.

Kui mingi välise jõu mõju tagajärjel eraldub aatomist osa elektrone, siis ühes sellega kaob elektriline tasakaal.

Kui mingi välise jõu mõju tagajärjel eraldub aatomist osa elektrone, siis ühes sellega kaob elektriline tasakaal ja aatom hakkab avaldama elektrilist välismõju.

Kui mingi välise jõu mõju tagajärjel eraldub aatomist osa elektrone, siis ühes sellega kaob elektriline tasakaal. Kogu aatom omandab tervikuna positiivse elektrilaengu, sest aatomisse järelejäänud elektronide kogulaeng ei suuda enam tasakaalustada tervet tuuma endiseks jäänud positiivset laengut, viimane jääbki aatomis mõjuma ja see mõju ulatub väljapoole aatomi piire.

Positiivne ioon on positiivse elektrilaenguga aatom, mis on kaotanud ühe või mitu valentselektroni.

Negatiivne ioon on negatiivse elektrilaenguga aatom, millega on täiendavalt ühinenud elektrone.

1.5. Elektriväli

Elektriväli tekib laetud keha ümber. Elektriväljaks nimetatakse elektrilaengut kandva keha ümbrust, kus ilmnevad elektrilised jõud, mis avaldub mehaanilise jõuna teistele laetud osakestele.
Elektriväli ei koosne aineosakestest. Inimene ei tunneta elektrivälja. Elektrivälja olemasolu saab kindlaks teha laetud kehaga.
Elektrivälja võib kindlaks teha kui viia laetud keha lähedusse mingisugune elektriline laeng – nad kas tõmbuvad või tõukuvad. Elektriliselt neutraalse keha ümber pole elektrivälja mõju märgatav, sest aatomites tasakaalustuvad elektriväljad.
Kahe lähestikku asetatud samanimelise laenguga kehalt väljuvad jõujooned püüavad teineteist “tõugata” ja muutuda omavahel paralleelseteks.
Erinimeliste laengute koosmõjul tekkiva elektrivälja jõujooned aga liituvad ühisteks joonteks. Kahe paralleelse plaadi vahel on elektrivälja jõujooned suuruselt ja suunalt ühesugused, sellist elektrivälja nimetatakse ühtlaseks ehk homogeenseks elektriväljaks.
Mõtisklus
1. Millistest aineosakestest koosneb elektriväli?
2. Kuidas saab elektrivälja olemasolu kindlaks teha?
1. Elektriväli ei koosne mingitest aineosadest.
2. Elektrivälja saab kindlaks teha kui viia laetud keha lähedusse mingisugune elektriline laeng - nad kas tõmbuvad või tõukuvad.
 
 
Tõene / Väär küsimus
Vali õige vastus
1. Erinimeliste laengutega kehalt väljuvad jõujooned püüavad teineteist "tõugata" ja muutuda pralleelseteks.
Tõene Väär     
Vihje
1. Erinimeliste laengutega kehalt väljuvad jõujooned püüavad teineteist tõmmata.
Väär !
Õige !
1. Vale
2. Erinimeliste laengute koosmõjul tekkiva elektrivälja jõujooned liituvad ühisteks joonteks.
Tõene Väär     
Vihje
2. Erinimeliste laengute koosmõjul tekkiva elektrivälja jõujooned liituvad ühisteks joonteks.
Õige !
Väär !
2. Õige
3. Kahe paralleelse plaadi vahel on elektrivälja jõujooned suuruselt ja suunalt ühesugused.
Tõene Väär     
Vihje
3. Kahe paralleelse plaadi vahel on elektrivälja jõujooned suuruselt ja suunalt ühesugused.
Õige !
Väär !
3. Õige
4. Elektriväli tekib laetud keha ümber.
Tõene Väär     
Vihje
4. Elektriväli tekib laetud keha ümber.
Õige !
Väär !
4. Õige
5. Elektriväljaks nimetatakse elektrilaengut kandva keha ümbrust, kus ilmnevad elektrilised jõud, mis avaldub mehaanilise jõuna teistele laetud osakestele.
Tõene Väär     
Vihje
5. Elektriväljaks nimetatakse elektrilaengut kandva keha ümbrust, kus ilmnevad elektrilised jõud, mis avaldub mehaanilise jõuna teistele laetud osakestele.
Õige !
Väär !
5. Õige
6. Elektriväli koosneb aineosakestest.
Tõene Väär     
Vihje
6. Elektriväli ei koosne aineosakestest.
Väär !
Õige !
6. Vale
7. Inimene tunnetab elektrivälja.
Tõene Väär     
Vihje
7. Inimene ei tunneta elektrivälja.
Väär !
Õige !
7. Vale.
8. Elektrivälja olemasolu saab kindlaks teha laetud kehaga.
Tõene Väär     
Vihje
8. Elektrivälja olemasolu saab kindlaks teha laetud kehaga.
Õige !
Väär !
8. Õige
9. Elektrivälja võib kindlaks teha kui viia laetud keha lähedusse mingisugune elektriline laeng – nad kas tõmbuvad või tõukuvad.
Tõene Väär     
Vihje
9. Elektrivälja võib kindlaks teha kui viia laetud keha lähedusse mingisugune elektriline laeng – nad kas tõmbuvad või tõukuvad.
Õige !
Väär !
9. Õige
10. Elektriliselt neutraalse keha ümber on elektriväli
Tõene Väär     
Vihje
10. Elektriliselt neutraalse keha ümber pole elektrivälja mõju märgatav, sest aatomites tasakaalustuvad elektriväljad.
Väär !
Õige !
10. Vale
Top of Form
Valida õige vastus
Millist elektrivälja nimetatakse homogeenseks elektriväljaks?
1. Ellektrivälja jõujooned liituvad ühisteks joonteks.
2. Kahe paralleelse plaadi vahel on elektrivälja jõujooned suuruselt ja suunalt ühesugused.
3. Kahe plaadi vahel olevad elektrivälja jõujooned ei ole suuruselt ja suunalt ühesugused.
4. Ellektrivälja jõujooned püüavad üksteist tõugata.
5. Erinimeliste laengute koosmõjul tekkiva elektrivälja jõujooned püüavad üksteist tõugata.
Bottom of Form
Kordamine
Vasta küsimustele

Kus tekib elektriväli?

Mida nimetatakse elektriväljaks ja millist mõju ta avaldab teistele laetud osakestele?

Millest elektriväli koosneb?

Kas inimene tunnetab elektrivälja?

Millega saab elaktrivälja olemasolu kindlaks teha?

Kuidas saab elektrivälja kindlaks teha?

Kas neutraalse aatomi ümber on elaktrivälja mõju märgatav?

Kuidas samanimelised elektrilaengud üksteist mõjutavad?

Kuidas erinimelised elektrilaengu üksteist mõjutavad?

Millist magnetvälja nimetatakse ühtlaseks ehk homogeenseks elektriväljaks?
Your score is 0/0.

Elektriväli tekib laetud keha ümber.

Elektriväljaks nimetatakse elektrilaengut kandva keha ümbrust, kus ilmnevad elektrilised jõud, mis avaldub mehaanilise jõuna teistele laetud osakestele.

Elektriväli ei koosne aineosakestest.

Inimene ei tunneta elektrivälja.

Elektrivälja olemasolu saab kindlaks teha laetud kehaga.

Elektrivälja võib kindlaks teha kui viia laetud keha lähedusse mingisugune elektriline laeng – nad kas tõmbuvad või tõukuvad.

Elektriliselt neutraalse keha ümber pole elektrivälja mõju märgatav, sest aatomites tasakaalustuvad elektriväljad.

Kahe lähestikku asetatud samanimelise laenguga kehalt väljuvad jõujooned püüavad teineteist “tõugata” ja muutuda omavahel paralleelseteks.

Erinimeliste laengute koosmõjul tekkiva elektrivälja jõujooned liituvad ühisteks joonteks.

Kui kahe paralleelse plaadi vahel on elektrivälja jõujooned suuruselt ja suunalt ühesugused siis sellist elektrivälja nimetatakse ühtlaseks ehk homogeenseks elektriväljaks.

1.6.Potentsiaal

Kui positiivne laeng asetada elektrivälja, siis ta liigub elektrivälja jõu mõjul. Seejuures tehakse tööd. Järelikult omab elektrivälja iga punkt energiat. Selle energia määramiseks kasutatakse mõistet potentsiaal
Positiivselt laetud keha elektriväljas olev positiivne laeng tõugatakse kehast eemale. Järelikult liigub positiivne laeng elektrivälja suurema potentsiaali poolt väiksema potentsiaali poole.
Kahe punkti vahel, millel on ühesugune potentsiaal laeng liikuda ei saa. Potentsiaaliks nimetatakse elektrilaengute erineva intensiivsusega kuhjumisi.
Elektrilaengu liikumiseks on vajalik potentsiaalide vahe. Potentsiaalide vahet nimetatakse pingeks.  Pinget tähistatakse tähega U. U = φ1 – φ2.
Kui mingis punktis tekitatakse potentsiaal korraga mitme laengu poolt, siis resulteeriv potentsiaal võrdub üksikute laengute poolt tekitatud potentsiaalide algebralise summaga :
φ = φ1 + φ2 + φ3 + φn...
Mõtisklus
1. Miks kasutatakse mõistet potentsiaal?
2. Kuidas elektrilaengud liiguvad?
1. Elektrivälja energia määramiseks kasutatakse mõistet potentsiaal.
2. Elektrilaengud liiguvad alati suurema potentsiaali poolt väiksema potentsiaali poole.
Tõene / Väär küsimus
Vali õige vastus
1. Elektrilaengud liiguvad siis kui kahe punkti vahel on ühesugune potentsiaal.
Tõene Väär     
Vihje
1. Kahe punkti vahel, millel on ühesugune potentsiaal, laengu liikuda ei saa.
Väär !
Õige !
1. Vale
2. Kui mingis punktis tekitatakse potentsiaal korraga mitme laengu poolt, siis resulteeriv potentsiaal võrdub üksikute laengute poolt tekitatud potentsiaalide geomeetrilise summaga.
Tõene Väär     
Vihje
2. Kui mingis punktis tekitatakse potentsiaal korraga mitme laengu poolt, siis resulteeriv potentsiaal võrdub üksikute laengute poolt tekitatud potentsiaalide algebralise summaga.
Väär !
Õige !
2. Vale
3. Kui positiivne laeng asetada elektrivälja, siis ta liigub elektrivälja jõu mõjul.
Tõene Väär     
Vihje
3. Kui positiivne laeng asetada elektrivälja, siis ta liigub elektrivälja jõu mõjul.
Õige !
Väär !
3. Õige
4. Positiivselt laetud keha elektriväljas olev positiivne laeng tõugatakse kehast eemale.
Tõene Väär     
Vihje
4. Positiivselt laetud keha elektriväljas olev positiivne laeng tõugatakse kehast eemale.
Õige !
Väär !
4. Õige
5. Positiivne laeng liigub elektrivälja suurema potentsiaali poolt väiksema potentsiaali poole.
Tõene Väär     
Vihje
5. Positiivne laeng liigub elektrivälja suurema potentsiaali poolt väiksema potentsiaali poole.
Õige !
Väär !
5. Õige
6. Potentsiaaliks nimetatakse elektrilaengute ühesuguse intensiivsusega kuhjumisi.
Tõene Väär     
Vihje
6. Potentsiaaliks nimetatakse elektrilaengute erineva intensiivsusega kuhjumisi.
Väär !
Õige !
6. Vale
7. Elektrilaengu liikumiseks on vajalik potentsiaalide vahe.
Tõene Väär     
Vihje
7. Elektrilaengu liikumiseks on vajalik potentsiaalide vahe.
Õige !
Väär !
7. Õige
8. Potentsiaalide vahet nimetatakse elektrivooluks.
Tõene Väär     
Vihje
8. Potentsiaalide vahet nimetatakse pingeks.
Väär !
Õige !
8. Vale
9. Pinget tähistatakse tähega I.
Tõene Väär     
Vihje
9. Pinget tähistatakse tähega U. U = φ1 – φ
Väär !
Õige !
9. Vale
10. Elektrivälja iga punkt omab energiat. Selle energia määramiseks kasutatakse mõistet pinge.
Tõene Väär     
Vihje
10. Elektrivälja iga punkt omab energiat. Selle energia määramiseks kasutatakse mõistet potentsiaal
Väär !
Õige !
10. Vale
Top of Form
Valida õige vastus
Mis on elektripinge ?
1. Laengute hulk, mis läbib juhet ühes sekundis.
2. Elektrivoolu töö ühes sekundis.
3. Jõud, mis tekitab toiteallika klemmide vahele potentsiaalide vahe.
4. Potentsiaalide vahe vooluahela osal.
5. Elektrihulk, mis läbib juhet ühes sekundis.
Bottom of Form
Kordamine
Vasta küsimustele

Kas positiivne elektrilaeng liigub elektrivälja mõjul?

Kas elektrivälja iga punkt omab energiat ja millist mõistet selle energia määramiseks kasutatakse?

Mis juhtub positiivse elektrilaenguga positiivselt laetud elektriväljas?

Kuidas liigub positiivne elektrilaeng positiivselt laetud elektriväljas?

Kas laeng liigub ühesuguse potentsiaaliga punktide vahel?

Mida nimetatakse potentsiaaliks?

Mis on elektrilaengu liikumiseks vajalik?

Mida nimetatakse pingeks?

Millise tähega pinget tähistatakse?

Millega võrdub resulteeriv potentsiaal kui mingis punktis tekitatakse potentsiaal mitme laengu poolt?
Your score is 0/0.

Kui positiivne laeng asetada elektrivälja, siis ta liigub elektrivälja jõu mõjul.

Elektrivälja iga punkt omab energiat ja selle energia määramiseks kasutatakse mõistet potentsiaal.

Positiivselt laetud keha elektriväljas olev positiivne laeng tõugatakse kehast eemale.

Positiivne laeng liigub elektrivälja suurema potentsiaali poolt väiksema potentsiaali poole.

Kahe punkti vahel, millel on ühesugune potentsiaal laeng liikuda ei saa.

Potentsiaaliks nimetatakse elektrilaengute erineva intensiivsusega kuhjumisi.

Elektrilaengu liikumiseks on vajalik potentsiaalide vahe.

Potentsiaalide vahet nimetatakse pingeks.

Pinget tähistatakse tähega U. U = φ1 – φ2.

Kui mingis punktis tekitatakse potentsiaal korraga mitme laengu poolt, siis resulteeriv potentsiaal võrdub üksikute laengute poolt tekitatud potentsiaalide algebralise summaga:

Kokkuvõte põhimõistetest

Põhimõistete läbimisel saavad õpilased ülevaate:

• Aine ehitusest;
  
• Aatomi ehitusest;
  
• Aatomite ioniseerimisest;
  
• Elektrilaengutest;
  
• Elektriväljast;
  
• Potentsiaali olemusest.
  

Põhimõistete läbimine on aluseks, et aru saada järgnevatest teemadest :

• Alalisvool
  
• Mittelineaarsed alalisvooluahelad;
  
• Elektrimagnetism;
  
• Elektromagnetiline induktsioon;
  
• Elektrimahtuvus;
  
• Vahelduvvool;
  
• Elektrimasinad;
  
• Trafo;
  
• Voolu toime inimesele.