Geneetiliselt muundatud organism (GMO) on tänapäeva biotehnoloogia abil selliselt muundatud geeni(de)ga organism, mida loodus ise teha ei saa (näiteks kahe lille hübriide ei loeta selles mõttes GMO-deks). GMO-de mõju bioloogilisele mitmekesisusele Vaatamata andmete ebapiisavusele, on tänapäeval üldiselt tunnustatud GMO-de negatiivne mõju keskkonnale. Mõju on seotud peamiselt GM taimedelt pärit geneetilise materjali looduskeskkonda sattumisega ja seal võimalike kahjulike muutuste esile kutsumisega. Viimastel aastatel on teadmised GMO-de mõjust keskkonnale märkimisväärselt suurenenud. Sellele on kaasa aidanud GMO-de jälgimine ehk seire. Pikaajalise seire kohustus on sätestatud ka EL seadusandluses (direktiiv 2001/18/EC).
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus-ja keskkonnainstituut Annika Anni, Marilin Palmist, Siiri Paurson, Merilyn Rohi INVASIIVSETE VÕÕRLIIKIDE MÕJU BIOLOOGILISELE MITMEKESISUSELE Uurimistöö aines looduskaitse alused Keskkonnakaitse õppekava Juhendaja: Kaire Lanno, PhD Tartu 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................... 3 1. BIOLOOGILINE MITMEKESISUS........................................................................4 2. INVASIIVSED LIIGID..................................
Heli Sarrapik Martna Põhikool 7. klass Võõrliigid Eestis ja tagajärjed looduslikule mitmekesisusele Kodurotid 1. Liiginimetus eesti ja ladina keeles. Liiginimetus eesti keeles: Kodurott Liiginimetus ladina keeles: Rattus rattus L. 2. Kuidas sattus Eesti loodusesse? Koduroti looduslik levila on Indias. Sealt on ta inimese kaasabil levinud üle maailma. Vahemeremaadele jõudis ta Vana-Rooma ajal, sest roomlased importisid Indiast vürtse. Vahemeremaadel elas rotte ennegi, aga need ei olnud kodurotid ega rändrotid. Ajalooliselt on
Metsandus hävimine on Transport seotud Tööstus inimtegevusega . KALANDUSE MÕJU BIOLOOGILISE MITMELESISUSELE Üksikute liikide arvukuse oluline vähendamine Veekogude reostaminepüünistes hukkunud kalaga Mõju teiste loomarühmade bioloogilise mitmekesisele Veekogude reostamine kalatöötlemise jääkidega Laevade mehhaaniline mõju METSADE HÄVIMISE MÕJU BIOLOOGILISE MITMEKESISUSELE Kaovad paljude looma- ja taimeliikide elupaigad Keskkonna elurikkus väheneb TÖÖSTUSE MÕJU BIOLOOGILISE MITMEKESISUSELE ENERGEETIKA (maavarade MASINA-, APARAADI- JA METALLITÖÖSTU kaevandamine) ained nagu SO2 , NO , HF , HCl , H2S KERGETÖÖSTUS (mürgised jäätmed) KEEMIATÖÖSTU S (heitmed)
......................................................................................5 1.2. Taimeliikide hävinemine.........................................................................................7 2. Bioloogiline mitmekesisus..........................................................................................10 2.1. Bioloogilise mitmekesisuse tähendus...................................................................10 2.2. Inimese mõju bioloogilisele mitmekesisusele......................................................11 Kokkuvõte.......................................................................................................................13 Viidatud allikad................................................................................................................14 Lisad................................................................................................................................16 Lisa 1. Maailmakaart.....................
Organismi elementaarkoostis on organismi ehituse ja talitluse aluseks. Põhibioelementidest on üles ehitatud biomolekulid (valgud, lipiidid, suhkrud, nukleiinhapped) ehk raku orgaaniline aine. Esinevad biomolekulides aatomitena. Moodustavad kergesti kovalentseid sidemeid, mis on tugevad keemilised sidemed ja tagavad biomolekulide stabiilse ehituse Moodustavad kaksiksidemeid (O, C, N) ja kolmiksidemeid (C), mis on aluseks biomolekulide mitmekesisusele ja heale reaktsioonivõimele. Nende baasil moodustuvad organismis lihtsad orgaanilised ühendid (CO2, H2O, NH3), mis on kergesti organismis kasutatavad või väljutatavad. C - SÜSINIK · Kõik elusorganismid on üles ehitatud süsiniku baasil · Süsinikku sisaldavad nii väga lihtsad kui ka väga suured ja keerulised (bio)molekulid. · Molekulaarne mitmekesisus loob aluse elusorganismide bioloogilisele mitmekesisusele
Potentsiaalselt viib see uute mikroorganismide ja viiruste tekkele, mille mõju keskkonnale ei ole võimalik ennustada. Vaatamata andmete ebapiisavusele, on tänapäeval üldiselt tunnustatud GMO- de negatiivne mõju keskkonnale. Mõjud on seotud sellega, et GM taimede pärilik aine sattub keskkonda, kus ta võib põhjustada kahjulikud muutused. Enamik sõltumatuid uurijaid kinnitavad, et geneetiliselt muundatud organismid kujutavad endast ohtu bioloogilisele mitmekesisusele. Oht bioloogilisele mitmekesisusele tuleneb: a) pestitsiidide suuremast kasutamisest võrreldes tavapõllumajandusega; b) kohalike liikide hävimisest ja asendumisest; c) kõrvaliste liikide kahjustumisest; d) geneetilise ebastabiilsuse tekkest. Üks kõige süstemaatilisem GMO-de mõjude uuringuid bioloogilisele mitmekesisusele on tehtud Inglismaal ajavahemikus 1999- 2002. Uuringus vaadeldi õlirapsi, suhkrupeeti ja maisi. Iga põld jagati sama kultuuri GM ja geneetiliselt muundamata
Peipsi järv on tekkinud mandrijää poolt ja tekitatud madalasse lohku. Peipsi järve põhja- ja lõunakallas on väga erinevad. Põhjakaldal, näiteks Kauksis on liivane rand ning seal kohtab luiteid. Lõunakallas on, aga kinni kasvanud ning soostunud. Selle põhjuseks on maakerge, mis põhjakaldal on kiirem kui lõunakaldal. Selle tulemusena valgub Peipsi järve vesi aeglaselt lõunasse ning ujutab üle uusi lõunapoolseid alasid (Hein, 2008). Elustik Tänu oma suurusele ja elupaikade mitmekesisusele on Peipsi koduks paljudele olenditele. Siit on leitud 122 liiki suurtaimi, üle tuhande liigi väikeseid vetikaid, ligi 300 liiki planktonloomi, üle 400 liigi palja silmaga nähtavaid põhjaloomi ja 34 liiki kalu ning sõõrsuid. Järve rannikul võib kohata 9 liiki kahepaikseid ja 6 liiki roomajaid. Siin on nähtud 266 liiki linde. Järvega ja tema ümbrusega on seotud ligikaudu paarkümmend liiki imetajaid (Hein, 2008). Veestik
Kuid mitte ainult barjääride ehitamine ei too edu. Praegu on hakatud lammutama vanu kaitsevalle, et jõgi saaks võtta oma endise sängi või üleujutusala tagasi, et hajutada veetaseme tõusu. Samuti on hakatud ehitama Thames'i-äärseid maju sammastele, et hoida neid tõusuvee eest. Kaitsevallide lammutamise taga on kindlasti mingil määral ökoloogiline mõtlemine, tänu millele hajutatakse tõusuvett ning tekivad üleujutusaladele taas sood, mis on kasulikud bioloogilisele mitmekesisusele. Thames'i barjääri tulemusel on London mingil määral kaitstud tõusuvee eest, kuid kindlasti mitte täielikult. Mida aeg edasi, seda tihedamini ollakes sunnitud barjääri üles tõstma, kuna tõusuvesi on probleemiks tihedamini. Üks moment tekib hetk, kus barjäär ei suuda enam tõusuvett tagasi hoida ning väga suur katastroof ongi valmis.
on sellest raamatust. Maaülevaade Eesti Bioloogilise mitmekesisuse riikliku ülevaate Maaülevaate koostamine algas aastal 1996, materjalid koondati aastaks 1998. Projekti finantseeris ÜRO Keskkonnaprogramm ja juhtis Keskkonnaministeerium koos ÜRO Arenguprogrammi Tallinna esindusega. Ülevaate koostamisel osales ligikaudu sadakond eksperti: bioloogidest majandusteadlaste ja juristideni. Maaülevaadetesse koondatakse andmed ja antakse hinnangud ressurssidele ning looduslikule mitmekesisusele, käsitledes vastavat seadusandlust, arengukavasid, organisatsioone, finantse ja inimressursse, seatakse esialgsed eelistused, määratletakse kitsaskohad ja nende ületamise võimalused.
Ida-Euroopa lauskmaa osana on Eesti madal ja tasane ala, mille pinnamoele on iseloomulikud kõrgustikud ilma kõrgemate mägedeta jalavamaad madalike, nõgude ja orunditega. Koos Põhja-Eesti panga ja teiste paljanditega moodustavad need Eesti reljeefi suurvormid. Tänu parasvöötme kliimale ja tasasele pinnamoele on Eestis palju väikseid siseveekogusid. Kuna iga-aastane sademete hulk ületab keskmiselt 200300 mm-iga aurumist, siis peab ülejääv vesi ära mitmekesisusele voolama jõgede kaudu või talletuma järvedes ja rabades
Rouge Madame Käisin 03. aprillil Kuressaare Kultuurikeskuses kuulamas kontserti ''Rouge Madame''.Tegu oli ühe unikaalse Eesti-Prantsuse duoga, mille liikmeteks olid sellised huvitavad isikud nagu Lembe Lokk ja Jean- Christophe Onno. Dou esitas erinevaid laule oma repertuaarist. Lugude valik oli hea, kuna asi oli tehtud mitmekesiseks. Nimelt esitati lugusid eesti keeles, inglise keeles ning muidugi ka prantsuse keeles. Ning tänu sellisele mitmekesisusele ja ka laulude pealkirje mitte teades,ei oskagi ma välja tuua nii öelda oma lemmikut. Kuigi minu meelest oli iga pala omamoodi ja meeldejääv. Eriti mõnusalt kõlas muusikas ka prantsuse keel, mis on minu meelest üks kauneimaid keeli. Samuti tõmbas tähelepanu nende muusikainstrumentide valik, sest kokku olid sobitatud nii elektriklaver, basskitarr kui ka erinevad heliefektid. Alguses ma ei teadnud üldse, mida
Looduse ja kogemuse vahekord. Vt. “Prolegomena …”: §§ 14, 16, 17. Kogemuse struktuur; Kant ja Aristoteles kategooriatest . Kaemus vahendab meile veel mitte-struktureeritud meelemuljete mitmekesisust, ajas ja ruumis lokaliseeritud optilisi, akustilisi ja teisi meelemuljeid. Me võiksime ju kujutleda, et meie meeleliste ettekujutuste mitmekesisus pole midagi enamat kui üksteisele järgnevate muljete vool ilma igasuguse seoseta nende vahel. Kuid tegelikult on ettekujutuste mitmekesisusele alati iseloomulik ka mingit laadi seostatus ehk ühtsus. Kui me omistame ettekujutuste mitmekesisusele ühtsuse, siis omistame me Kanti arusaama kohaselt sellele midagi niisugust, mis on täiesti erinev tema tajutavatest omadustest – näiteks värvidest või helidest. Tema kogemuse-kriitika eesmärgiks ongi välja selgitada selle ühtsuse päritolu. Kanti küsimusepüstituse kohaselt on siin kaks epistemoloogilist valikuvõimalust: teadvustatud objekti ühtsus kutsutakse esile kas subjekti
SEENED Seenteriiki kuulub suur hulk üherakulisi ja hulkrakseid organisme. Soodsates tingimustes kasvavad ja paljunevad seened suhteliselt kiresti, seega tekib neid koguaeg juurde ning ei teata nende täpset arvu. Teadlased arvavad, et seeneliike on u 1.5 miljonit. Kõik seened on eukarüoodid, sest sarnaselt looma v taimerakkudega paikneb nende tsütoplasmas üks v mitu rakutuuma. Vaatamata seente suurele mitmekesisusele on nad kõik heterotroofid ja kasutavad seetüttu elutegevuseks vajaliku energia saamiseks teiste organismide poolt sünteesitud orgaanilist ainet. VÄLISEHITUS Enamik seentest on hulkraksed ja nende keha koosneb seeneniitidest ehk hüüfidest. Need on moodustunud pikkadest silindrikujulistest rakkudest. Soodsates tingimustes need kasvavad ja arenevad kiiresti ning moodustavad omavahel läbi põimunud seeneniidistiku ehk mütseeli. PALJUNEMINE Paljunevad enamasti eoste abil
ülikooli bioloogina. Aastal 2001 sai ta Tartu Ülikoolist kutsemagistri kraadi (MBA) ärijuhtimises. Töö teemaks oli "Riigi poolt asutatud sihtasutuste juhtimissüsteemi täiustamine". 2007. aasta sügisel alustas Kaljulaid õpinguid Tartu Ülikooli doktorantuuris. Doktoritöö teemaks oli "Riigieelarvelise rahastamise ja aruandluse metoodika mõju teadustegevuse mitmekesisusele". Aasta hiljem katkestas ta õpingud. Kaljulaid oli 16. jaanuarist 2012 kuni 10. oktoobrini 2016 Tartu Ülikooli nõukogu esimees. 2015. aasta septembris valiti ta Poliitikauuringuta Keskuse PRAXIS juhiks, kuid asendaja puudumise tõttu Euroopa Kontrollikoja liikme ametis ei saanud ta Praxise juhi ametisse astuda. Seejärel tehti talle ettepanek asuda PRAXISe nõukogusse, kus ta alustas tegevust juulis 2016.
SEENED Kõik seened on eukarüoodid, sest nende tsütoplasmas on üks või mitu rakutuuma. Vaatamata seente suurele mitmekesisusele on nad kõik heterotroofid e. kasutavad elutegevuseks vajaliku energia saamiseks teiste oranismide poolt sünteesitud aineid. Välisehitus: Hulkraksed, keha koosneb seeneniitidest e. hüüfidest, mis moodustuvad omavahel läbipõimunud seeneniidistiku e. mütseeli. Paljunevad eoste abil nii sugulisel kui mittesugulisel teel. Eosed arenevad viljakehades. Söödavad seened kuuluvad kandseente hulka. Hallitused moodustub mitmetest hallikute liikidest. Hallitanud toit on enamikele
..18 °C. Küllaltki sagedased on olulised kõrvalekalded normidest (nii külma kui ka sooja puhul). Absoluutselt madalaim õhutemperatuur -43,5 °C on registreeritud Jõgeval 1940 ja kõrgeim +35,6 °C on mõõdetud 1992 Võrus. Pikima suvepäeva pikkus on ligi 19 tundi, lühim talvepäev kestab vaid 6 tundi. Valged ööd kestavad mai algusest juuli lõpuni. Timestik Eesti floora on tänu kohaliku mullastiku mitmekesisusele suhteliselt liigirikas. Eestis elab pärismaiseid soontaimi 1440 liiki ja samblaid 560 liiki. Endeemsetest taimeliikidest kasvavad Eestis saaremaa robirohi ja eesti soojumikas.
jooksukingi. 1972.a.Montreali olümpiamängudel kandis Adidase varustust üle 82% individuaalsetest kergejõustiku medalivõitjatest. Adidase tugevaks küljeks olid katsetused uute materjalidega ja tehnoloogia alal, et muuta jalatseid veelgi kergemaks ja vastupidavamaks. Kingakülgede tugevdamiseks hakati kasutama kängurunahka, täiustati naelkingade nailonvoodrit ning jooksukingadele võeti kasutusele vahetatavad naeltallad. Tänu toodete kõrgele kvaliteedile, uuendustele ja toodete mitmekesisusele saavutas Adidas 1970-ndate keskel rahvusvahelises konkurentsis domineeriva positsiooni. 1970-ndatel aastatel alanud kehakultuuribuum tabas Adidast ootamatult. Miljonid aktiivse spordiga mittetegelenud inimesed hakkasid äkki huvi tundma enda treenimise vastu. Eriti suurenes sörkjooksuhuvi. 1980-ndatel aastatel tegeles sellega 25- 30 miljonit ameeriklast, 10 miljonit inimest kasutas jooksukingi vaba aja veetmiseks.
pingekõrgendus ning pingemadaldustrafodena Eritrafode hulka kuuluvad eriotstarbelised jõutrafod (ahju-, alaldus-, keevitus-, raadiotehnilised trafod), sääste-, mõõte-, teimi-, sagedusmuundus- jt. trafod. Trafod jagunevad ühe- ja mitmefaasilisteks. Peale selle võib trafo olla kahe kolme või enam mähisega faasi kohta. Sõltuvalt jahutamise viisist jagunevad trafod õli- ja kuivtrafodeks. Esimesed on asetatud õlikasti, teisi jahutatakse õhuga. Vaatamata trafotüüpide suurele mitmekesisusele, on nende töötamisüõhimõte ja neis toimuvad füüsikalised nähtused sisuliselt samad. Seepärast käsitletakse esmajoones kõige lihtsamat ühefaasilist jõutrafot. Trafo töötamispõhimõte Vaatleme ühefaasilise kahe mähisega trafo töötamispõhimõtet, mille konstruktiivne skeem on kujutatud joonisel 1.2 (joonis) (joon.1.2) Ühefaasiline kahe mähisega trafo. a). konstruktiivne skeem b).põhimõtteskeem
erakordseid teadusläbimurdeid või me ei tee järeleandmisi oma tarbimisharjumuste osas ja keeldume oma ökoloogilise jalajälje vähendamisest, mis on keeruline ning pikk protsess, ka sel põhjusel, et see muudaks tunduvalt senist lõpmatule kasvule rajatud majandussüsteemi. Tunnustatud bioloog Steve Jones väidab, et inimene on "looduses" 10 000 korda levinum liik kui ta tohiks olla ja on sellega saanud ohuks biloogilisele mitmekesisusele, ökosüsteemidele ja iseendale. Tuleb kas suremust suurendada või sündimust vähendada. Üleskutse suremuse suurendamisele on ilmselgelt ebaeetiline, seepärast jääb üle mõjutada sündimust, põhilised abinõud selleks on alljärgnevad: pereplaneerimine Selle alla käib pere nõustamine ja ka igakülgne arstlik teenindus, nt eostumisvastaste vahendite jaotamine jms. Üldiselt peetakse pereplaneerimist üheks tõhusamaks vahendiks sündimuse reguleerimisel.
1972.a.Montreali olümpiamängudel kandis Adidase varustust üle 82% individuaalsetest kergejõustiku medalivõitjatest. Adidase tugevaks küljeks olid katsetused uute materjalidega ja tehnoloogia alal, et muuta jalatseid veelgi kergemaks ja vastupidavamaks. Kingakülgede tugevdamiseks hakati kasutama kängurunahka, täiustati naelkingade nailonvoodrit ning jooksukingadele võeti kasutusele vahetatavad naeltallad. Tänu toodete kõrgele kvaliteedile, uuendustele ja toodete mitmekesisusele saavutas Adidas 1970-ndate keskel rahvusvahelises konkurentsis domineeriva positsiooni. 1970-ndatel aastatel alanud kehakultuuribuum tabas Adidast ootamatult. Miljonid aktiivse spordiga mittetegelenud inimesed hakkasid äkki huvi tundma enda treenimise vastu. Eriti suurenes sörkjooksuhuvi. 1980-ndatel aastatel tegeles sellega 25- 30 miljonit ameeriklast, 10 miljonit inimest kasutas jooksukingi vaba aja veetmiseks. Olles kindel oma turu- liidri
alamjooksul 37 kalaliiki. Peipsi kaladest on vaid kümmekonnal töönduslik või rekreatiivne tähtsus. Turul nõutuimad kalad on tänapäeval koha ja ahven. Väljapüügi suuruse alusel järgnevad kohale latikas, särg ja ahven. Peipsi kaladest on kaitse all kuus liiki. Eesti kalapüügieeskiri ei luba harjust, tõugjat ega säga püüda ühestki veekogust. (J. Haberman, T. Timm, A. Raukas, 2008) 2.7 Kahepaiksed, roomajad ja imetajad Peipsi suurus on eelduseks siinse loomastiku liigilisele mitmekesisusele ja jaotumisele. Mitmed loomaliigid kes on seotud veekogude ja nende kaldakooslustega (saarmas, kobras, naarits, mink ja ondatra), elavad Peipsi järve kaldavööndis ja sinna suubuvates vooluveekogudes. Kahepaiksed ehk amfiibid on Peipsi rannikualal esindatud üheksa liigiga. Eestis elavatest kahepaiksetest puudub siin vaid kõre ehk juttselg-kärnkonn. Peipsi järves on levinud tähnik- ja harivesilik, muda-, rohekärn-, kärn-, rohu- ja rabakonn, esineb ka järve-, tiigi- ja veekonni.
Suuremates kogustes tõrva valmistamiseks ehitati näiteks Mustjalas paekivist umbes inimese kõrgusi mantelahje. Keskel asuvat ahju nimetati ema- ehk käreahjuks, ümber küttekoldena toimivat ahju isa- ehk tuleahi. Kahelt poolt kuhjati ahju ümber soojapidamiseks mulda. Emaahju põhjas oli auk, kust tõrv toru kaudu välja voolas. Kagu Eesti tõrvaahjud olid kuplikujulise siseahjuga, mille ots ulatus välisahjust välja. Neid täideti küljel olevast avast. Mõju metsade looduslikule mitmekesisusele, võimalused tänapäeval Piirkondades, kus tõrva aeti selleks, et seda vilja vastu vahetada või müüa, omas tõrvaajamine võrdlemisi suut sotsiaalset tähendust. Tõrvaajamine pakkus kohalikule rahvale võimalust elatise hankimiseks ja raha teenimiseks. Loodusele jättis tõrvaajamine väheseid jälgi peamiselt selle kaudu, et seal, kus tõrva aeti pikemat aega ja ulatuslikumalt, kahanes männikute hulk. Männikute asemele sirgusid tihtipeale kaasikud või muud lehtmetsad
tugeva aluse, et globaliseerunud infoühiskonnas hästi hakkama saada. Tänapäeval saab hästi hakkama loov ja ettevõtlik inimene. · Eestis areneks välja innovaatiline, loovusel ja ettevõtlikkusel põhinev majandus, mis looks meile tugeva positsiooni üleilmastuvas maailmas. · Eesti oleks turvaline elukeskkond vanadele ja noortele, maa- ja linnarahvale, ning inimeste kõrval ka kogu bioloogilisele mitmekesisusele. 1. Annavad inimestele rohkem vabadusi ja kontrolli oma elu üle Nad näevad, et Eesti inimene aastal 2025 ... ... otsustab oma tuleviku üle ise - ta osaleb ühiskondlike küsimuste arutamises ning suudab lahendusi mõjutada. ... on suunatud eneseteostusele - tal on hea haridus ning ta elab avatud ühiskonnas, mis soosib ettevõtlust ja inimeste tegevusvabadust. Tal on edu saavutamiseks teistega võrdsed võimalused. ..
Nüüd on aga järjest enam süvenenud arusaam, et lisaks toitumisviisile lahutab seeni taimedest veel palju muid olulisi tunnuseid. Praegusel ajal paigutatakse seened omaette eluriiki- seeneriiki. Sellest hoolimata käsitletakse neid raamatutes botaanika peatükis, kuigi teatakse hästi, et seened ei ole taimed. Kõik seened on eukarüoodid, sest sarnaselt looma ja taimerakkudega paikneb nende tsütoplasmas üks või mitu rakutuuma. Vaatamata seente suurele mitmekesisusele on nad kõik heterotroofid ja kasutavad seetõttu elutegevuseks vajaliku energia saamiseks teiste organismide poolt sünteesitud orgaanilist ainet. 2. Enamik seeni on hulkraksed organismid, kelle keha koosneb seeneniitidest ehk hüüfidest. Need on moodustunud pikkadest silindrikujulistest rakkudest. Soodsateskasvutingimustes hüüfid kasvavad ja harunevad kiiresti ning moodustavad omavahel läbipõimunud seeneniidistiku ehk mütseeli. 3
ja eraldatusest ja stabiilsusest Koosluste mitmekesisus Väikeses mõõtkavas on liigirikkamad kooslused parasvöötme niidukooslused Suurim taimeliikide arv ruutkilomeetril on registreeritud Argentiinas madala rohuga kuival mägikarjamaal – 89 liiki! Laelatu puisniit Eestis on samas arvestuses II kohal maailmas – 76 liigiga! Ökoloogia ökonoomika Majandusliku väärtuse omistamine geneetilisele mitmekesisusele, liikidele, kooslustele ja ökosüsteemidele Majandusliku väärtuse hindamisel 2 lähenemisviisi: Majandusliku väärtuse 3 tasandit: Turu- e. tootmisväärtus (nt. kui palju küttimisel saadud liha väärt on) Kasutamata ja looduslikus seisundis oleva ressursi väärtus (nt. loodusturism) Tulevikuväärtus (nt. potentsiaal koduveise aretamisel) Ökoloogia ökonoomika Majandusliku väärtuse 4 tasandit:
Organismis moodustuvad nende baasil lihtsad orgaanilised ühendid (CO2, H20, NH3), mis on kergesti organismis kasutatavad või väljutatavad SÜSINIK Kõik elusorganismid on üles ehitatud süsiniku baasil Seda sisaldavad nii väga lihtsad kui ka väga suured ja keerulised (bio)molekulid Molekulaarne mitmekesisus loob aluse elusorganismide bioloogilisele mitmekesisusele Siseneb organismi läbi fotosünteesivate taimede (õhust ja mullast), teised organismid saavad süsiniku toidust. Taime sisse saab süsihappegaas läbi taimedes olevate õhulõhude ning välja tuleb hapnik. Süsinikku sisaldavad ained – orgaanilised ained ja nendega tegeleb orgaaniline keemia SÜSINIK INIMORGANISMIS: o 15 kg (70kg in) o Kaaluliselt 18% o 4 kovalentset sidet o Sidemed on ensümaatiliselt lõhutavad
jooksukingi. 1972.a.Montreali olümpiamängudel kandis Adidase varustust üle 82% individuaalsetest kergejõustiku medalivõitjatest. Adidase tugevaks küljeks olid katsetused uute materjalidega ja tehnoloogia alal, et muuta jalatseid veelgi kergemaks ja vastupidavamaks. Kingakülgede tugevdamiseks hakati kasutama kängurunahka, täiustati naelkingade nailonvoodrit ning jooksukingadele võeti kasutusele vahetatavad naeltallad. Tänu toodete kõrgele kvaliteedile, uuendustele ja toodete mitmekesisusele saavutas Adidas 1970-ndate keskel rahvusvahelises konkurentsis domineeriva positsiooni. 1970-ndatel aastatel alanud kehakultuuribuum tabas Adidast ootamatult. Miljonid aktiivse spordiga mittetegelenud inimesed hakkasid äkki huvi tundma enda treenimise vastu. Eriti suurenes sörkjooksuhuvi. 1980-ndatel aastatel tegeles sellega 25- 30 miljonit ameeriklast, 10 miljonit inimest kasutas jooksukingi vaba aja veetmiseks.
...................................................................... 4 3. Geneetiliselt muundatud kultuuride levik........................................................................ 5 4. Geneetiliselt muundatud kultuuride kasutamine.............................................................. 6 5. Geneetiliselt muundatud organismidega seotud riskid.................................................... 7 5.1 Geneetiliselt muundatud organismide mõju bioloogilisele mitmekesisusele............... 7 5.1.1 Pestitsiidid................................................................................................................... 8 5.1.2 Kohalike liikide asendumine....................................................................................... 9 5.1.3 Kõrvaliste liikide asendumine..................................................................................... 9 5.1.4 Geneetiline ebastabiilsus....................................................................
........................... 5 1.1.1 GM taimede jaotus kolme põlvkonda lähtuvalt tehnoloogiast ja eesmärgist...5 1.2 Geneetiliselt muundatud põllukultuuride ajalugu ja levik.......................................5 2. Geneetiliselt muundatud kultuuride mõju................................................................8 2.1 GM rapsi mõju looduskeskkonnale......................................................................... 8 2.1.1 GM rapsi otsene mõju bioloogilisele mitmekesisusele.................................... 8 2.2 GM rapsi potentsiaalne mõju inimese tervisele.......................................................9 2.2.1 GM rapsi otsesed riskid inimese tervisele........................................................9 2.2.2 GM rapsi kaudsed mõjud inimese tervisele....................................................10 3. GM rapsi ja tavarapsi võimalikust kooseksisteerimisest.......................................11 3.1
jooksukingi. 1972.a.Montreali olümpiamängudel kandis Adidase varustust üle 82% individuaalsetest kergejõustiku medalivõitjatest. Adidase tugevaks küljeks olid katsetused uute materjalidega ja tehnoloogia alal, et muuta jalatseid veelgi kergemaks ja vastupidavamaks. Kingakülgede tugevdamiseks hakati kasutama kängurunahka, täiustati naelkingade nailonvoodrit ning jooksukingadele võeti kasutusele vahetatavad naeltallad. Tänu toodete kõrgele kvaliteedile, uuendustele ja toodete mitmekesisusele saavutas Adidas 1970-ndate keskel rahvusvahelises konkurentsis domineeriva positsiooni. 1970-ndatel aastatel alanud kehakultuuribuum tabas Adidast ootamatult. Miljonid aktiivse spordiga mittetegelenud inimesed hakkasid äkki huvi tundma enda treenimise vastu. Eriti suurenes sörkjooksuhuvi. 1980-ndatel aastatel tegeles sellega 25- 30 miljonit ameeriklast, 10 miljonit inimest kasutas jooksukingi vaba aja veetmiseks.
Areng on üks elu tunnuseid. Hulkraksed loomorganismid võtavad väliskeskkonnast tulevat infot vastu oma meeleorganitega, mis paneb närvisüsteemi reageerima. Üherakulistel organismidel asendavad närvisüsteemi spetsiaalsed valgumolekulid välismembraanis, mis annavad infot väliskeskkonnast edasi raku sisemusse ja panevad organismi välisärritajale lähenema või kaugenema. Organismide reageerimine ärritusele on üks elu tunnuseid. Tänu eluslooduse keerukusele ja mitmekesisusele on võimatu elu kõiki ilminguid üheaegselt käsitleda. Molekulaarset taset loetakse elu esmaseks organiseerituse tasemeks ja seda uurib molekulaarbioloogia. Organellid on rakustruktuurid, millel on kindel ehitus ja talitlus ning seetõttu eristatakse vahel ka elu organiseerituse organelli taset. Rakk on elu esmane organiseerituse tase, kus ilmnevad elu kõik omadused ning mida uurib tsütoloogia. Hulkraksetes organismides on elufunktsioonid eri kudede ja rakkude vahel jaotunud
majanduslik seis polnud hea -Majandussõda USA ja NL-i -Tehnoloogia mahajäämus vahel -Uus võimurelvastumise laine - 1. Millised sammud oleksid võinud NL-i päästa? Oleks võinud keskenduda majanduse mitmekesisusele. Ressursside raiskamine. Kogu vale majandussüsteem oli see, mis Nõukogude Liidu kukutas. 2. Milles seisneb Poola Solidaarsuse liikumise tähtsus? Poola solidaarsusliikumine aktiviseeris ka teiste satelliitriikide tegevust, nähti, et kui midagi ette võtta, on võimalik ka midagi saavutada. 2.1. Mida tahetakse öelda lausega : Pärast 1981. Aasta detsembrit ei olnud võimalik uuesti rääkida ,,inimnäolisest sotsialismist"
jooksukingi. 1972.a.Montreali olümpiamängudel kandis Adidase varustust üle 82% individuaalsetest kergejõustiku medalivõitjatest. Adidase tugevaks küljeks olid katsetused uute materjalidega ja tehnoloogia alal, et muuta jalatseid veelgi kergemaks ja vastupidavamaks. Kingakülgede tugevdamiseks hakati kasutama kängurunahka, täiustati naelkingade nailonvoodrit ning jooksukingadele võeti kasutusele vahetatavad naeltallad. Tänu toodete kõrgele kvaliteedile, uuendustele ja toodete mitmekesisusele saavutas Adidas 1970-ndate keskel rahvusvahelises konkurentsis domineeriva positsiooni. 1970-ndatel aastatel alanud kehakultuuribuum tabas Adidast ootamatult. Miljonid aktiivse spordiga mittetegelenud inimesed hakkasid äkki huvi tundma enda treenimise vastu. Eriti suurenes sörkjooksuhuvi. 1980-ndatel aastatel tegeles sellega 25- 30 miljonit ameeriklast, 10 miljonit inimest kasutas jooksukingi vaba aja veetmiseks.
Kohaliku jäätmemajanduse kava või regionaalsed maantee ehitamise plaanid on näited KSH direktiivi rakendamisest. Seda seadust rakendatakse samuti maakasutuses, põllumajanduses, veemajanduses, turismis, tööstuses ja energeetikas. Euroopa Liidu KSH Direktiiv Oluliste kavade ja programmide koostamisel peavad ametkonnad koostama keskkonna aruande, et määrata, kirjeldada ja hinnata nende programmide-kavade võimalikku mõju keskkonnale. Nende mõjude seas on mõjud looduse mitmekesisusele, faunale ja floorale, pinnasele ja veele, kliimateguritele, maastikule ja inimese tervisele. KSH Direktiiv võimaldab igaühel väljendada oma arvamust nii keskkonnaaruandele kui ka kavade- programmide visanditele. Nii keskkonna aruande kui ka üldsusega konsulteerimise tulemused tuleb arvesse võtta kavade-programmide lõppvariantides. Euroopa Liidu KSH Direktiiv Direktiiv teeb KSH kohustuslikuks plaanidele ja programmidele: • mis on koostatud põllumajanduse, metsanduse,
ringlusel. 8. Millised tegevused hävitavad vihmausse? Vihmausside jaoks toidukättesaamise küsimus väga oluline. Enamik liike on aktiivsed ka sügisel seni, kuni esimesed öökülmad algavad. Samuti on oluline eemaldada aiamaalt nii vähe orgaanilist ainet kui võimalik ja lasta igasugustel taimedel, sealhulgas langenud lehtedel ja viljadel laguneda ja mädaneda. Igasugune mullas toimuv põllumajanduslik tegevus avaldab mõju vihmaussikoosluse arvukusele ja mitmekesisusele, mõju võib olla negatiivne või positiivne Enamasti on tegemist mullatemperatuuri, -niiskuse, orgaanilise aine hulga ja kvaliteedi muutuste tagajärjega Mida suurema ulatusega ja sagedam on koosluste häirimine, seda väiksem on vihmausside arvukus ja biomass Maakasutuse intensiivistamine toob kaasa mitmekesisuse vähenemise ja varisest toituvate liikide kadumise, mulla saastumise tagajärjeks on muutused koosluse liigilises koosseisus
mille kuulub puukujud, rahvariiete valmistamine, sallide ja rättide kudumine, sitsijaki õmblemine, käsivankrite ja laastukorvide valmistamine, ning väikekaaneli valmistamiseks samas vajatakse Eesti looduslikke ressursse. Peale selle, Võromaa suitsutraditsioon hõlmab arvukaid kombeid ja tavasid, mis on lisaks saunatamisele seotud vihategemise, saunade ehitamise ja parandamise ning liha suitsutamisega (Ibid.,17). Lõpuks, tänu Eesti taimestiku ja loomastiku mitmekesisusele on võimalik ravimtaimeid koguneda ja kasutada, hoidistada ja Lindori laati korraldada. Ometi, seoses EST-FOR Invest plaanitava puidurafinerimistehase ehitamisega, Eesti looduse väärtuste ja sellega seotud vaimse kultuuri väärtuste ,,tervis" jääb küsimärgi all. Teiselt poolt, aga selle tehas positiivselt mõjutaks Eesti majanduslikku aspekti suurendaks Eestile lisanduvat rohelise energia toodangut, looks töökohti, soodustaks SKP ja ekspordi kasvu (CENTAR 2017, 7-9)
KIRJALIK TEST: KORDAMISKÜSIMUSED Osata analüüsida, tuua välja seosed põhjus-tagajärg, tuua näiteid. 1. Kuidas linnastumine ehk urbanisatsioon mõjutab maapiirkondi (liigid, maaressurss). 1.1 Miinused: Viimase 30a kasvavad linnad 2x kiiremini, kui rahvas. Oht looduslikele elupaikadele ja looduse mitmekesisusele. Vajadus materiaalsete ressursside järgi. Muutused maastikus ja maakasutuses. 1.2 Plussid: Antropogeenne surve looduskeskkonnale väheneb. On liike, kes kasu lõikavad. Vähendame oma öko jalajälge, kasutades vähem maad. Püsin linnade kogupindala. Linnastumise põhjuseks on inimeste ränne maalt linna, et asju paremini kätte saada, elutingimused on paremad (kanalisatsioonist tuleb vesi), töökohad on lähemal ja neid leidub siin rohkem, palgad on kõrgemad
Eesti turismisektorit iseloomustavad mitmed kitsaskohad, mis pärsivad turismisektori jätkusuutlikku arengut. Väliskülastajatest valdava osa moodustavad lühiajalisi reise tegevad külastajad lähiriikidest. Lühike viibimise kestus tuleneb põhiliselt sellest, et ei ole piisavalt välisturistidele huvipakkuvaid ja Eestile omapäraseid ajaveetmisvõimalusi või infot nende kohta, mis motiveeriks välisturiste Eestis kauem viibima. Lisaks teenuste vähesele mitmekesisusele on probleemiks turismiteenuste ebaühtlane kvaliteet, teenusepakkujate vähene kliendikesksus ja turismiasjaliste ebapiisav koostöö. Eesti on kaugemates Lääne- ja Lõuna-Euroopa riikides vähe tuntud. Eestil puudub nii nende riikide elanikkonna kui ka reisifirmade silmis selgesti eristatav reisisihi maine. Lähemalasuvates riikides, eriti Rootsis ja Venemaal, takistavad nõudluse suurendamist negatiivsed eelarvamused Eesti kohta.
elanikele ja võib kahjustada kohalikku turismi. Hapnikuvaegus on probleemiks peamiselt jõgede suudmealadel ja rannikuvetes, kuigi seda võib ette tulla ka mageveejärvedes. Teisalt on vetikate vohamine ka ise tohutusuur probleem. Ookean värvub punaseks või roheliseks, olenevalt vetikate liigist, ning näeb sellisena ebameeldiv välja ning turistidel ja kohalikel on sel ajal keelatud ujuma minna. Reoveega saastumine võib ohustada ka inimeste ja loomade tervist. Mõju eluslooduse mitmekesisusele Turism võib eluslooduse mitmekesisust vähendada mitmel moel, nt konkureerides temaga elupaikade ja loodusvarade pärast. Konkreetsemalt võib elusloodust kahjustada. Näide: Kreekas, Zakynthoses , mis on merikilpkonna tähtsaim paljunemisala, on liivarandadel asuvad munemispaigad häiritud, turismiarenduse ja turistide käitumisega hävitatud. Kahjuks kattub turismi kõrghooaeg ohualti merikilpkonna paljunemisperioodiga. Maa degradeerumine
Praegu on panda suurimaks probleemiks üksikute populatsioonide isoleeritus. Kokku on Hiina mägedes 13 reservaati, mis on üksteisest võsastike ja põldudega eraldatud, mis teeb asukate vaba rändamise ja paaritumise võimatuks. Kuigi ühes reservaadis elava populatsiooni arvukus on maksimaalselt mõnikümmend pandat, toimub lähisuguluses olevate isendite ristumine, mis mõjub väga ebasoodsalt populatsiooni geneetilisele mitmekesisusele. Suur panda paljuneb väga aeglaselt. Emasloom sünnitab vaid ühe poja. Kaksikute sünni korral pühendab ema tähelepanu vaid ühele pojale, teine aga sureb nälga. PANDAD VANGISTUSES Pandat kirjeldati esmakordselt 1869. aastal. Esimene elus panda püüti kinni 68 aastat hiljem. 1936. aastal korraldasid ameeriklased Floyd Smith ja William Harkness ekspeditsiooni Hiinasse. Retk katkes Harknessi ootamatu surma tõttu Shanghais. Leskproua Harkness otsustas oma mehe kavatsused teoks teha
Hiinale. Stastikast aastast 2011 võib näha, et Hiina võtab majanduslikult Ameerika üle aastaks 2025. Kultuuriline globalisatsioon tagajärjel võib ka väga kergelt välja surra mingisugune väiksem kultuur riigis. Seda võib nimetada kultuurseks imperialismiks. Imperialismil on iseenesest väga lai mõiste, kuid seda võib mõista niimodi, et ühe riigi enesekeskset poliitikat oma võimu- ja mõjupiirkonna laiendamiseks. Ülemaailmse majanduse vastastikune mõju keelelisele mitmekesisusele on juba pakutud mitmeid aastaid välja keeleteadlaste poolt nagu Lenore Grenoble Chicago ülikoolis. See on argument mis läheb mitmeid aastaid tagasi 1970'ndatesse, kui Herbert Schiller pakkus välja põleva teema kultuursest imperialismist, mis pakkus seda, et majanduslikult võimekatel riikidel on tohutu kultuuriline mõju riikides millesse nad tungivad. On olnud selgelt näha mitmetes riikides ja just eriti Austraaslias. Austraalia oli
13. Püüa kirjalikes töödes valgustada uuritavaid probleeme 2 v enamast aspektist. 14. Niihästi psüühilistel kui sotsiaalsetel nähtustel on tõenäosuslik- stohhastiline- iseloom. 15. Psühholoogia kui teadus tõstatab rohkem probleeme kui neid suudab rahuldava avstusega lahti seletada.16. mingi teooriale omaseid mõiteid väljaspool antud teooriat kasutamine muudab need eklektika ohtlikeks. 17. Psühhol eesmärk pole mitte asju täpselt paika panna vaid osutab ennekõike hingeelu mitmekesisusele ja variatiivsusele.18. Psühholoogia kui teadus röövib kuigivõrd psüühika nähtustelt selle salapära, mis neil on nt okultismis, kuid lisab sellele kriitiliselt juurdleva mõtte ja oskuse mõista nähtusi nende suhtetoimes ja ühtses süsteemis. 19. Paljud elunähtused nagu ka kirjanusest saadud juhtumid ei lase end lahtui seletada mitte ühe, vaid miteme erineva terroria või kontseptsiooni raames. Koduvägivalla, koolihirmu või narkomaania levikut võime
Palju oli liitsõnu, liitsõnaliste nimede lõppudes saavad populaarseks -oks, -raag, -vere, -pere, -pärg, -soo, -soon(Must 2000: 63). Kokkuvõte Eestlaste nimed kujutavad endast hiigelsuurt ja mitmekesist uurimismaterjali. Meie perenimede hulk on väikese rahva kohta hämmastavalt suur, põhjuseks oli perekonnanimede panemise aegse nimeloome rikkus ja mitmekesisus. Eesti rahvas polnud nimedepaneku ajaks veel omal maal peremees, sellest tuleneb suur saksakeelsete nimede suur osakaal. Nimede mitmekesisusele aitasid kaasa erinevad paikkondlikud traditsioonid ja seegi, et eesti keel ei olnud veel valmis - maa erinevates osades räägiti erinevat murdekeelt. Need olid ka põhjuseks, miks paljud nimed aja jooksul kirjapilti muutnud on. Oma panuse nimede mitmekesisusele andis Eesti Vabariigi aegne nimede eestistamise kampaania, mille käigus tekkis juurde suur hulk looduspoeetilisi perekonnanimesid. Kasutatud kirjandus Henno, Kairit. 2003. Meie perekonnanimede ajaloost. Oma Keel nr 1, lk 3337.
ja muu töötulu saamise piirangute otsustamisel. Kõnesoleva keelu taga on võimalik näha ka eesmärki kaitsta parlamendi antud koosseisu vähemust enamuse võimaliku otsuse eest halvendada poliitiliste oponentide olukorda, vähendades nende tasu või kehtestades lisapiiranguid muu töötulu saamisele.“ KOKKUVÕTE Ülevaade tõlgendamisargumentidest osutab nii tõlgendamisproblemaatika keerukusele kui ka argumenteerimisvõimaluste mitmekesisusele. Õige vastus on suhteline ning sünnib argumendi ja vastuargumendi mängus, jäädes seetõttu pea alati vaieldavaks.
Taimestik Eesti taimestik ehk Eesti floora on Eestis kasvavate taimeliikide kogum. Eristatakse pärismaist taimestikku ja introdutseeritud taimestikku. Eestis kasvab pärismaisena ligikaudu 1440 liiki soontaimi ja 560 liiki sammaltaimi. Introdutseeritud floora liikide arv pole teada, kuid see ületab pärismaist floorat hulk kordi. Introdutseeritud on peamiselt soontaimi. Eesti floora on tänu kohaliku mullastiku mitmekesisusele suhteliselt liigirikas. Eestis elab pärismaiseid soontaimi 1440 liiki ja samblaid 560 liiki. Endeemsetest taimeliikidest kasvavad Eestis saaremaa robirohi ja eesti soojumikas. Rahvastik Mulle meeldib väga , et eestis elab vähe inimesi . Üldse Meeldib mulle , et Eesti on väikene . Kui Eesti oleks suurem siis oleks kõik hoopis teistmoodi . 1. jaanuaril 2010 elas Eestis 1 322 845 inimest (rännet arvestamata 1 340 127 inimest). 1
Keskmine sademete hulk Maal on suurenenud alates 20. saj. algusest kuni 1960. aastateni ja siis vähenenud kuni 1980 aastateni. Kliimamuutuste mõju · Rannikualadele (üleujutused, erosioon, lisakulutused kaitseehitistele) · Veevarudele (veevarud, vee kvaliteet) · Metsadele (levik, liigiline koosseis, puidu juurdekasv) · Põllumajandusele (saagikus, niisutamine) · Inimese tervisele (terviserikked palavuse pärast, haiguste levik, saastunud õhk) · Looduse mitmekesisusele (liigiline koosseis, liustikualad jmt) Kasvuhooneefekti tagajärjed TEMPERATUURI TÕUS Aurumine suureneb, Orkaanid, tormid, tugevad niiskuse puudus vihmasajud Põud Liustikejää sulamine Kahjurite levik Üleujutused uutele aladele Erosioon, maalihked Joogivee nappus Vähenevad saagid soostumine Haiguste levik
karjatavate rändkarjustega, lõuna-alade mägisuguharudega või tasandike tailastest põlluharijatega. Hiinlased elavad kollasesse lössipinda uuristatud koobastes; telliskivist ja graniitplaatidest; mudaplönnidest ehitatud õlikatustega onnides; puumajades, mille nikerdustega aknaid katab klaasi asemel läbipaistev paber. Hiinlased räägivad erinevaid keeli, rõisvastuvad erinevalt, söövad väga erinevat toitu. Sellele mitmekesisusele vaatamata ühendab neid kõiki tugev `'hiinalikkus'', mis kujutab endas segu üleolekutundest, onupojapoliitikast, konformismist ja fatalismist. Hiinlased naeratavad igas olukorras ja iga sündmuse puhul, olgu see siis rõõmus, traagiline või midagi vahepealset. Nad suhtuvad kõigesse leplikult, on järeleandlikud, hoiavad vaos oma emotsioone ja väldivad otsest vastasseisu. Ega nii paljud erinevad temperimendid saakski teisiti sedavõrd piiratud ruumis koos elada. Tegelikult on
osakaal Eesti territooriumist, majanduslikust kasutusest väljas oleva ala osakaal territooriumist, pärandmaastike osakaal; investeeringud keskkonnakaitsesse ja keskkonnaharidusse. Kaasnevad ohud: 1. Võõrandumine traditsioonilisest looduskeskkonnast ja looduskasutusest. 2. Seoses toetust vääriva tendentsiga suurendada taastuvatel loodusressurssidel põhineva toodetava energia osakaalu suureneb samas surve looduskeskkonnale ja bioloogilisele mitmekesisusele. Soovitakse saavutada: Eesti keskkonna stabiilne ja teadmistepõhine haldamine. Ristkasutust võimaldavad loodusvarade riiklikud registrid ja korrastatud vastav statistika. Läänemere regiooni keskkonnaseisundi säilitamise ja parandamise meetmete rakendamises. Selleks kõigeks on vaja, et ühiskond vastutaks ökosüsteemi ühise arendamise eest. Ressursside kasutamiseks tulevikus tuleb nendesse hetkel investeerida. Tuleb arendada välja loodusressursside kasutamis plaan.
Korduvalt on maininud, et eesmärgiks on toota valim, milles keeled oleksid võimalikult erinevad. Esiteks võetakse kõik keeled erinevatest keelkondadest, kuid sellel juhul ei saaks valimis olla üle 27 keele. Seega, kui me kasutatakse sellest suuremat valimit, on probleem kahepoolne: (I) Mitu keelt igast keelkonnast peaks valimis olema? (II) Kas keeled võivad olla geneetiliselt seotud? Kõige pealt tuleks natuke tähelepanu pöörata lingvistilisele mitmekesisusele. Sest antud valimis esineb mitmeid keeli ühest keelkonnast, mis peavad siiski olema lingvistiliselt piisavalt erinevad. Lingvistiline mitmekesisus on väga suhteline mõiste, mida saab kasutada vaid konkreetse probleemi puhul. Keeled võivad olla tihti ühes mõttes väga sarnased, ent teisalt väga erinevad. On leitud, et väiksema arvu keeltega keelkonnas (nt Afro-Asiatic 258 keelt) on mitmekesisus suurem, kui suure arvuga keelkondades (nt Okeaania keelkond 426 keelt)
annaabi.ee 
