50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 14 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-06-22
Kuupäev, millal dokument üles laeti
5 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
_arna
Õppematerjali autor
Annika Anni, Marilin Palmist, Siiri Paurson, Merilyn Rohi INVASIIVSETE VÕÕRLIIKIDE MÕJU BIOLOOGILISELE MITMEKESISUSELE Uurimistöö aines looduskaitse alused Keskkonnakaitse õppekava Juhendaja: Kaire Lanno, PhD Tartu 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................... 3 1. BIOLOOGILINE MITMEKESISUS........................................................................4 2. INVASIIVSED LIIGID......................................................................................... 5 2.1 Invasiivsed võõrliigid Eestis.......................................................................6 2.2 Invasiivsed võõrliigid maailmas.................................................................9 3. RAHVUSVAHELISED LEPPED JA EESTI SEADUSANDLUS.................................12 4. LAHENDUSED..
keskkonnaseisundit ja saada lähteandmeid programmide, planeeringute ja arengukavade koostamiseks. Keskkonnaseire ülesanded: Keskkonna saastatuse ja reostuse hetkeolukorra määramine ning analüüsimine; abinõude rakendamist või täiendavat uurimist nõudvate keskkonnamuutuste väljaselgitamine; saasteainete kauglevi jälgimine ja rahvusvaheliste lepingute alusel võrdlusuuringute läbiviimine; keskkonnaseisundit iseloomustavate näitajate süsteemi arendamine ja täiendamine; bioloogilise mitmekesisuse hetkeolukorra hindamine ja analüüsimine; taastuvate loodusvarade seisundi ja hulga määramine; keskkonda mõjutavate tegurite hindamine; tagasiside rakendatud meetmete efektiivsusest. Seire tasandid: Riiklik, kohalik omavalitsus, ettevõtte tasand. Riikliku keskkonnaseire organisatsiooniline struktuur: Üldkoordinaator (Keskkonnakaitseministeerium), seirenõukogu, allprogrammide vastutavad täitjad, seire vahetud teostajad. LOODUSKAITSESEADUS (2004)
kaitse tema enda pärast või soov säilitada see tulevastele põlvedele.“ o Ökoloogialeksikon: „Ühiskondlikud ja riiklikud meetmed, mis peavad tagama loodusvarade otstarbeka kasutamise, taastamise ja kaitse, tervisliku elukeskkonna hoidmise ja loomise, maastikukaitse ja –hoolduse ning väärtuslike loodusobjektide säilitamise.“ o Vello Keppart: „Looduskaitse on looduse mitmekesisuse, loodusvarade ning looduslike koosluste ja populatsioonide kaitse inimtegevuse ja ebasoodsate looduslike mõjude eest, nende hooldamine ja taastamine. Eesmärgiks on peamiselt kohalike loodusharulduste ja liikide, ka maastike kaitse. Tänapäevane looduskaitse püüab ühendada elupaikade, koosluste, liikide ja maastike kaitse terviklikuks looduse mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitseks.“
Mingisugune osa primaarsest puhasproduktsioonist on ühik, mis kajastab inimkonna ja ökosüsteemi tarbimist (HANPP). Põhimõtteliselt on see see osa, mis elus ökosüsteemidest võtta on inimesel konsumendina. Inimesed muudavad ökosüsteeme sellisteks, et need võimaldavad vajalikke produktsioone toota, nt põllumajandus. Väga suur osa toorainest, läheb infrastruktuuri ülalpidamiseks. Praegune rahvastki püsib varem kogutud (energeetiliste) varude arvel. Elurikkus ehk bioloogiline mitmekesisus. Väärtus, mis evolutsioonikäigus mutatsioonide kaudu on sündinud geneetilisel tasemel, mis võimaldab elusorganisme kokku panna, võib olla väärtuslik liikide populatsioonide sees. Liigiline mitmekesisus. (liikide arv ja jaotus) Kui liigi üksuseid komineerida siis me räägime kooslustest. Sama liigi komplekt võib moodustada funktsionaalselt erinevaid koosluseid. Neil on neli olulist omadust:
Mingisugune osa primaarsest puhasproduktsioonist on ühik, mis kajastab inimkonna ja ökosüsteemi tarbimist (HANPP). Põhimõtteliselt on see see osa, mis elus ökosüsteemidest võtta on inimesel konsumendina. Inimesed muudavad ökosüsteeme sellisteks, et need võimaldavad vajalikke produktsioone toota, nt põllumajandus. Väga suur osa toorainest, läheb infrastruktuuri ülalpidamiseks. Praegune rahvastki püsib varem kogutud (energeetiliste) varude arvel. Elurikkus ehk bioloogiline mitmekesisus. Väärtus, mis evolutsioonikäigus mutatsioonide kaudu on sündinud geneetilisel tasemel, mis võimaldab elusorganisme kokku panna, võib olla väärtuslik liikide populatsioonide sees. Liigiline mitmekesisus. (liikide arv ja jaotus) Kui liigi üksuseid komineerida siis me räägime kooslustest. Sama liigi komplekt võib moodustada funktsionaalselt erinevaid koosluseid. Neil on neli olulist omadust:
· teatud piirkonna kõikidest populatsioonidest moodustunud tervik Koosluse struktuur · Koosluse koosseis (eluvormiline, liigiline, populatsiooniline struktuur) · Koosseisu elementide paiknemine ruumis (ruumiline struktuur) · Ajaline kestvus ja järgnevus (dünaamika ehk kronoloogiline struktuur) · Neid ühendavate ökoloogiliste seoste kogum (funktsionaalne struktuur) Koosluse koosseis (eluvormiline, liigiline, populatsiooniline struktuur) * Liigiline mitmekesisus Diversiteet, koosluse liigirikkus. * Koosluse valitsev liik (dominant) mõjutab märkimisväärselt teiste liikide elutingimusi * ökoton mitme erineva koosluse või maastiku siirdevöönd Kahe erineva koosluse üleminekuala · Servaefekt · Veekogu kaldad · Põld mets · Põld heinamaa · Liikide leviku tõke · Geokeemiline barjäär Liigiline mitmekesisus · Liikide kontsentreerumise alad · Liikide rändealad Kompensatsioonialad
Rahvusvahelised teetähised keskkonnakaitse arengus 1962 Rachel Carson "Hääletu kevad“, Silent Spring, Fawcett Crest. 1962. 304 l “Inimene on osa loodusest ning järelikult on inimese sõda looduse vastu sisuliselt sõda inimese enda vastu.» 1972 ÜRO I Keskkonna ja Arengu konverents Stockholmis 1972 Meadows, Forrester "Kasvupiirid" 1973-1976 EL esimene Keskkonnaprogramm 1992 ÜRO II Keskkonna- ja Arengukonverents Rio de Janeiros • Kliimamuutuste konventsioon • Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon • Agenda 21, Säästev areng 2002 ÜRO III Keskkonna- ja Arengukonverents, Johannesburgis, Rio+10 2012 ÜRO IV Keskkonna- ja Arengukonverents, Rio de Janeiros , Rio+20 2015 Säästava Arengu 17 eesmärki Igaüheõigus ja muutused Eesti keskkonnaõiguses Igaüheõiguse (Everyman’s right) mõiste Õigus looduses vabalt liikuda koos kohustusega loodust hoida. [SASS] Looduses vabalt liikumise õigus kõikide maaomanike maadel viisil, mis ei too endaga kaasa paha
1) Üksikute indiviididega või organismidega autökoloogia; 2) Populatsioonidega (kogum ühe liigi isendeid) demökoloogia; 3) Kooslustega (kogum eri liikide populatsioone) sünökoloogia. Indiviid isend, üksikolend, terviklik, enamasti jagamatu organism, mis on ainevahetuse poolest keskkonnaga suhteliselt iseseisev. Vegetatiivselt paljunevail taimedel, kännistena elavail ainuõõsseil jts. organismidel on indiviide raske eristada. Liik (species), bioloogilise süstemaatika tähtsaim üksus (takson), on niisugune väikseim organismirühm, mis sellesse rühma mittekuuluvate organismidega ristudes ei anna paljunemisvõimelisi järglasi. Tüpoloogiliselt on liik selline organismide klassifikatsiooni väikseim üksus, mis erineb igast muust liigist mitme tunnuse poolest, vahepealseid vorme ei ole või on väga vähe. Populatsioon asurkond, rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas.
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid