Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Londoni üleujutused (0)

1 Hindamata
Punktid

Londoni üleujutused
London on Suurbritannia pealinn, mis asub Thames ’i jõe kallastel. Thames on väga suur ja võimas jõgi, mis suubub Põhjamerre. Vee vooluhulk Thames’is on suur. Kuna Thames suubub Põhjamerre, siis mõjutavad seda tõus ja mõõn. Ka erinevad tormid mõjutavad väga kergesti Thames’i jõge, põhjustades üleujutusi.
Üks suurimaid üleujutusi toimus 1953. aastal, kui suure tormi tagajärjel tõusis veetase Thames’is nii palju, et vesi tõusis üle tõusupiirete. Selle tagajärjel suri 58 inimest ja üle 10 000 inimese olid sunnitud evakueeruma. See oli tugevaks hoiatuseks Briti valitsusele suureneva ohu eest. 1983. aastaks valmiski Briti valitsuse algatusel Thames’i jõele hiiglaslik tõusubärjäär.
Põhjuseid, miks üleujutusi esineb on mitmeid, kuid enamasti taanduvad need kõik globaalsele soojenemisele . Globaalne soojenemine põhjustab mereveetaseme tõusu ning ka mitmeid torme. Tormid omakorda toovad kaasa enamasti veemasse ning paduvihmasid - see tekitabki üleujutusi.
Üleujutuste tagajärjed Thames’i jõel ja eriti just Londonis võivad olla katastroofilised. Kui mereveetase tõuseks 3m, ujutataks see üle ala, kus elab ja töötab 1,4 mln inimest. Üleujutused võivad tekitada majanduslikku kahju riigile. Inimesed on sunnitud lahkuma oma kodudest , paljud majad, teed ja muud objektid hävivad või saavad tugevalt kahjustada ning see annab oma löögi riigi majandusele.
Suurimaks abinõuks võib kindlasti lugeda praegu Londoni barjääri ehitamist. Kuid mitte ainult barjääride ehitamine ei too edu. Praegu on hakatud lammutama vanu kaitsevalle, et jõgi saaks võtta oma endise sängi või üleujutusala tagasi, et hajutada veetaseme tõusu. Samuti on hakatud ehitama Thames’i-äärseid maju sammastele, et hoida neid tõusuvee eest.
Kaitsevallide lammutamise taga on kindlasti mingil määral ökoloogiline mõtlemine, tänu millele hajutatakse tõusuvett ning tekivad üleujutusaladele taas sood , mis on kasulikud bioloogilisele mitmekesisusele. Thames’i barjääri tulemusel on London mingil määral kaitstud tõusuvee eest, kuid kindlasti mitte täielikult. Mida aeg edasi, seda tihedamini ollakes sunnitud barjääri üles tõstma, kuna tõusuvesi on probleemiks tihedamini. Üks moment tekib hetk, kus barjäär ei suuda enam tõusuvett tagasi hoida ning väga suur katastroof ongi valmis.
Londoni üleujutused #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-03-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Pauvau123 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Mis on globaalne soojenemine-
12
doc

Mis on globaalne soojenemine?

põhjustajaid võib olla globaalne soojenemine. Orkaanide tekkimiseks on vaja sobivat olukorda. Kuigi meedia on jätnud mulje, justkui oleks Katrina tekkinud globaalse soojenemise tõttu, ei ole selle kindlaks tegemine tegelikult võimalik. Tornaadod Tornaadode arvukus ning intensiivsus ei sõltu otseselt globaalsest soojenemisest, sest tornaadode tekkimiseks vajalikud tingimused on üsna spetsiifilised ning puudub otsene seos kõrgemate temperatuuridega. Kuumalained ja üleujutused Sademetemustri muutumisega kaasnevad paratamatult ka üleujutused ja laiaulatuslikud kuumalained. Kuumalainete mõju teeb omakorda raskemaks asjaolu, et öised temperatuurid on viimaste kümnendite jooksul päevastest temperatuuridest rohkem tõusnud. Öised temperatuurid püsivad kõrged suurenenud veeauru sisalduse tõttu atmosfääris. Veelgi suuremat kahju tekitavad üleujutused, mis on globaalse soojenemise tõttu üha sagedamad. Üleujutuste juures mängivad olulist rolli geograafia ning

Geograafia
Euroopa ja loodusgeograafia
80
doc

Euroopa ja loodusgeograafia

koguni lennuliiklus. Euroopa hakkas Vana Maailma keskpunktiks kujunema juba antiikajal, kui Vahemere piirkonnas pandi alates 8. sajandist eKr alus linnriikidele ja alustati vilgast kaubavahetust teiste piirkondadega. Euroopas on liiklemist ja kaubavahetust soodustanud ka suurte laevatatavate jõgede olemasolu: Rhone Prantsusmaal, Po Itaalias, Wisla, Dnepr, Doonau, Volga jt. Suurte jõgede kallastele rajati linnu, näiteks Pariis Seine'i, London Thamesi kaldale. Euroopa sadamalinnadest lähtusid uurimis- ja maadeavastusreisid maakera teistesse piirkondadesse, hiljem ka nende koloniseerimine. Varem kui mujal maailmas jõuti Euroopas ka tööstusliku tootmiseni, mis hakkas üha rohkem vajama toorainet, mida hakati sisse vedama asumaadest. Kuigi paljud neist saavutasid iseseisvuse 20. sajandi keskel, on neil Euroopaga säilinud keelelised, kultuurilised ja majandussidemed. ((Foto: EyjafjallajöHulli vulkaanipurse 2010. aasta aprillis

Euroopa
Pinnased ja muld
24
docx

Pinnased ja muld

I Teema Pinnased ja muld 1)Pinnase jaotuse alused, pinnase liigitus sõelanalüüsi andmete järgi. Pinnaste liigitus *Kaljupinnas (lubjakivi, dolomiit, mergel), poolkaljupinnas (liivakivi) *Jämepurdpinnas (kruus, killustik) *Peenpurdpinnas (Liivpinnas) *Savipinnas *Eripinnas (muda, turvas, järvelubi jne) *Tehispinnas (täide, prügi) Jämepurdpinnased on nõrkade osakeste vaheliste seostega ja sisaldavad üle 50% jämepurdu (kive) Liivpinnas on osakeste vaheliste sidemeteta, jämepurru sisaldus alla 50%, plastsuseta pude pinnas. Liigitatakse peenosise <0,06 mm järgi kruus, liiv, möll. Savipinnas - pinnasele on iseloomulik osakeste vaheliste sidemete olemasolu, jämepurru sisaldus alla 50%, plastsete omadustega. Liigitus toimub plastsusarvu või saueosakeste järgi: saviliiv (kerge, raske), liivsavi (kerge, keskmine, raske), savi (kerge, raske) Eripinnased on eelmistesse rühmadesse mittekuuluvad looduslikud pinnased. Eestis näiteks turvas, allikalubi, järvelubi. Osakeste läbim?

Geograafia
Hüdroloogia ja vesiehitised kordamisküsimused
64
doc

Hüdroloogia ja vesiehitised kordamisküsimused

 maakasutusest Geograafiliselt kõrgmatel aladel paikneva jõe vooluhulk/äravooluhulk on kogu aasta vältel kõrgem, kui madalamatel kohtadel asuvatel jõgedel. Mäestikes toitub jõgi lumesulamisveest ning aastaringselt peamiselt sademetest. Kivine/ kaljune pińnamood soodustab äravoolu hulka mõõda jõge – imbumine maapinda on väike. Jõed, mis toituvad vaid talvistest sademetest on suvel väga madala veeseisuga. Samas võivad talvel vihmasadude ajal esineda üleujutused. Suure languga jõelõigul on vool kiire ning jõgi on tavaliselt sirgjooneline. Laugemal jõelõigul voolab vesi aeglasemalt. Alamjooksul on lang väike, vool aeglane, seetõttu on jõgi väga looklev. 16. Hüdrograaf Hüdrograaf – ajas muutuv vooluhulk, mis jaguneb pinna- ja pinnasevee äravooluks ja püsivooluks. Hüdrograafi komponendid – otse- ja baasäravool ning sademete resultatiivne summa = sademete kogu sadu – infiltratsioon. Hüdrograafi mõjutavad tegurid:

Hüdroloogia
Sooteadus
37
pdf

Sooteadus

Sooteadus MI. 0920 3,0 EAP 1. Sood ja sooteadus 2. Soode mõiste ja levik 2.1. Soo ja turba mõiste 2.2. Soostumist ja soode teket mõjutavad tegurid 2.3. Soode levik maailmas 2.4. Sood maastiku osana ja ökosüsteemina 3. Eesti soode ökoloogiline iseloomustus 3.1. Soostumist põhjustavad tegurid 3.2. Soode arenemiskäik 3.3. Veereziim soodes 3.4. Turvas, turbaliigid ja -lasundid 3.5. Soode levik Eestis 4. Eesti soode üldine liigitus ja iseloomustus 4.1. Madalood 4.2. Siirdesood 4.3. Rabad 5. Aineringe sookooslustes 6. Soode kasutamine 6.1. Kasutamise võimalused 6.2. Soode kasutamine metsakasvatuses 6.2.1. Liigniiskuse tunnused, pahed ja põhjused 6.2.2. Melioratsiooni mõiste ja liigid; metsaparanduse objektid 6.2.3. Kuivendusviisid, nende valik 6.2.4. Kuivendusvõrgu ja kuivendussüsteemi mõisted ja koosseis 6.2.5.

Geoloogia
Eesti loodusgeograafia konspekt
57
doc

Eesti loodusgeograafia konspekt

Eesti Loodusgeograafia 03.09 Loengukursus jaguneb kolme ossa: 1. Üldosa ­ põhineb suuresti raamatul ,,Eesti. Loodus", Tallinn, 1995 tuleb läbi lugeda Anto Raukas 2. Regionaalosa ­ maastikuline liigestus ja maastikurajoonide iseloomust. Põhineb suuresti raamatul ,,Eesti maastikud", Tartu, 2005 ja loengus räägitul tuleb läbi lugeda 3. Kaarditundmine ­ 300 kohta, eksamil Sõrve ps ei küsi. Eksamil saab kontuurkaardi ja saame 15 toponüümi ning 12 PEAB TEADMA Tuleb ka kaarditundmise praktikumi, et saada teada kus midagi asub 19. septemberl kaarditundmise praktikum 23. ja 24. September kontrolltöö, mis hõlmab 30% lõpphindest (III, V ja VI st geoloogia osa) 23. september KT perekonnanimede järgi: P-Ü Eesti loodusgeograafilise tundmise lugu Ptolemaios (100-175) kaardid on tähtis verstapost, ta võttis kokku antiikmaailma saavutused. Slaidil pole tema joonistatud. Eesti kohta andmeid pole, aga on olemas Skandinaavia kui saarena, mõned s

Eesti loodusgeograafia
Eesti elustik ja elukooslused konspekt
80
docx

Eesti elustik ja elukooslused konspekt

Puhatu,Lihula-Lavassaare -servamäre SOODE TAIMEKOOSLUSED Madal- ja siirdesoode liigitus Madalsood *Õõtsiksood -esineb: kinnikasvanud või kinnikasvavate veekogude ümbruses -toitainete sisaldus: keskmine kuni kõrge -taimkate: muda-, pudel, ümar- ja niitjas tarn, soopihl, ubaleht. Eutroofsed turbasamblad, sirbikud *Luhasood -esineb: jõgede ja järvede luhtades -iseloomulik: perioodilised üleujutused -toitainete sisaldus: keskmine -taimkate: pilliroog, konnaosi, luht-, sale, põis- ja mätastarn. Põõsastest pajud. *Allikasood -esineb: allikate ümbruses -iseloomulik: survelised põhjaveed -toitainete sisaldus: keskmine kuni kõrge -taimkate: pruun sepsikas, raud-, ääris- ja mätastarn, tömbiõieline luga. Samblarinne tihe. Harva mänd. *Lubjarikkad pärismadalsood -esineb: karbonaatsel aluskivimil, nõgudes

Eesti elustik ja elukooslused
Halliste luha taimkatte muutustest
55
pdf

Halliste luha taimkatte muutustest

Soomaa jõed seob ühtseks hüdrograafiliseks süsteemiks Pärnu jõgi, kuhu jõuab vesi peaaegu kõigist Soomaa jõgedest. Soomaa rahvuspargi territooriumi hüdrograafilise süsteemi suleb Navesti jõgi, mis on ühtlasi kaitseala põhjapiiriks. Soomaa peajõeks loetakse Halliste jõge koos lisajõe Raudnaga, mis moodustavad vooluvee peatelje Sakala kõrgustikult Pärnu madalikule (Järvet, 1994). Soomaa omapäraks on jõgede kõrged ja pikaajalised üleujutused, mis on ainulaadsed kogu Põhja-Euroopas. Navesti, Halliste, Raudna ja Lemmjõe alamjooksu tuntakse Riisa üleujutusalana. Halliste jõgi suubub vastuvoolu Navesti jõkke ning põhjustab kevadeti ja sügiseti suurvee (Allilender, 1997). Üleujutus võib kesta mõnest päevast kuni mõne kuuni. Suurvee maksimum esineb tavaliselt jäämineku ajal (Allilender, 1997). Tavalistel aastatel hõlmab üleujutus ca 50 km2 suuruse ala, olles ühest küljest piiratud

Rakendusbotaanika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun