Situatsioonülesanne ADIDAS vs NIKE (0)

Situatsiooniülesanne ADIDAS vs NIKE
1960-ndatel ja 1970-ndate algus oli jooksjatel ainult üks sportjalatsi valik: Adidas. Saksa firma Adidas valmistas võistlussportlastele kergeid ja vastupidavaid jooksukingi. 1972.a. Montreali olümpiamängudel kandis Adidase varustust üle 82% individuaalsetest kergejõustiku medalivõitjatest. Adidase tugevaks küljeks olid katsetused uute materjalidega ja tehnoloogia alal, et muuta jalatseid veelgi kergemaks ja vastupidavamaks. Kingakülgede tugevdamiseks hakati kasutama kängurunahka, täiustati naelkingade nailonvoodrit ning jooksukingadele võeti kasutusele vahetatavad naeltallad. Tänu toodete kõrgele kvaliteedile, uuendustele ja toodete mitmekesisusele saavutas Adidas 1970-ndate keskel rahvusvahelises konkurentsis domineeriva positsiooni.
1970-ndatel aastatel alanud kehakultuuribuum tabas Adidast ootamatult. Miljonid aktiivse spordiga mittetegelenud inimesed hakkasid äkki huvi tundma enda treenimise vastu. Eriti suurenes sörkjooksuhuvi. 1980-ndatel aastatel tegeles sellega 25- 30 miljonit ameeriklast, 10 miljonit inimest kasutas jooksukingi vaba aja veetmiseks. Olles kindel oma turu- liidri positsioonis, ei hakanud Adidas sörkjooksukingade turule eriti aktiivselt püüdlema. Sellele turule oli ilmunud aga palju tegijaid: Puma , Brooks, New Balance ja Tiger. Kõige agressiivsem ja uuendusmeelsem oli aga Nike. Oregoni ülikooli endine jooksja Nike debüteeris oma jooksukingadega 1972.a. olümpiamängude proovivõistlustel. Tema kingi kandvad maratonijooksjad saavutasid neli kohta seitsmest esimesest kohast. Esikolmik kandis küll Adidase kingi.
Nike läbimurre saabus 1975.a. tänu vetruvamale vahveltallale. Nike jooksukingade turg kasvas kiiresti. 1972.a. kahelt miljonilt kuni 1976.a. 14 miljonile ja 1991.a. 3,5 miljardile, mis moodustas 26% sportjalatsite turust ning tõi oma firma liidripositsioonile. Nike edu tagasid uuringud ja tehnoloogia parandamine ning stiilide ja mudelite mitmekesisus . Firmas tegeles uuringute ja tootearenguga ligikaudu 100 töötajat. Momentülesvõtete abil uuriti inimkeha liikumist tavalise ja paigaljooksu puhul. Uute materjalide ja täiustatud mudelite uuringutesse kaasati 300 sportlast. Nike poolt pakutav stiilide valik oli väga suur. Need pidid meeldima igasugustele jooksjatele ja jätma mulje Nikest kui kõige konkurentsivõimelisemast jooksukingade tootjast. 1980-ndate aastate algul saavutas jooksubuum haripunkti . Adidas hakkas konkurentsivõitluses maha jääma, sest oli vaja luua suures valikus uuendatud tooteid ja laiendada oma tegevust teistele spordialadele. Nike saavutas ülekaalu korvpallurite ja teismeliste hulgas oma Air- Jordan liiniga, L.A Gear ja Reebok aga oma moetoodetega. 1990-ndate alguses vähenes Adidase turuosa 4%-ni.
Küsimused:
1. Kuidas põhjustas halb otsustamine Adidase turuosa vähenemist? Kas oli selles mingi osa ka ebakindlusel?
2. 1970-ndatel aastatel ei kasutatud Adidases rühmaotsustamist. Kuidas oleks see mõjutanud tegevuse lõpptulemusi?
3. Missugused Nike juhtkonna otsused aitasid saavutada edu?
4. Mida võiks Adidase juhtkond ette võtta oma minevikuvigade korvamiseks?
Probleem:
Probleem on firmal Adidas. 1972. a oli Adidasel 82% turuosast, aga see jõudis 20 aastaga langeda 4%-ni. Selline turuosa langus andis võimaluse konkurentidele, tulla välja uute toodetega ja suurendada oma turuosa.
Tunnus:
Turuosa langes väga palju ja turule ilmusid uued kõvad tegijad . Kõige agressiivsem ja uuendusmeelsem oli Nike. Adidas jäi konkurentsivõistluses maha.
Põhjus:
Miljonid aktiivse spordiga mittetegelenud inimesed hakkasid äkki huvi tundma enda treenimise vastu. Eriti suurenes sörkjooksuhuvi.
Adidas tegi võistlussportlastele kergeid ja vastupidavaid jooksukingi, aga kehakultuuribuumi aeg hakkasid spordiga mittetegelenud inimesed äkki huvi tundma enda treenimise vastu ja tekkis nõudlus sörkjooksu vastu.
Adidas oli kindel oma turu- liidri positsioonis ja ei hakkanudki eriti aktiivselt tavainimeste sörkjooksukingade turule püüdlema, oldi kindel oma edus ja ei panustatud piisavalt uute toodete arendamisele. Seda võimalust kasutasid ära kohe teised firmad, kes agressiivselt ja uuenduslikult sisenesid sörkjooksukingade turule. Inimestele meeldisid uuendused ja valikuvõimalus .
Tagajärg:
Adidase juhid tegid vale otsuse, mille tõttu jäid nad ilma väga paljudest klientidest ja suurtest summadest . Spetsialiseeritus ainult tippsportlastele ei tasunud ennast ära, keegi ei osanud sellist turusituatsiooni ette näha. Tarbijate vajadused ja nõudlus võivad kiirelt ja totaalselt muutuda. Valede otsuste vastuvõtmine sai brändile vägagi saatuslikuks.
Küsimused:
1. Kuidas põhjustas halb otsustamine Adidase turuosa vähenemist? Kas oli selles mingi osa ka ebakindlusel ?
Adidase juhtide halva otsuse tagajärjeks oli väga paljudest klientidest ja suurtest summadest ilma jäämine. Adidasel puudusid olulised teadmised ja ettenägelikkus uue turusituatsiooni tekkimises. Nähti tulusust ja tasuvust ainult tippsportlastele spetsialiseerudes. Ebakindlus otsuste tegemisel mõjutas väga palju. Ei osatud ja ei julgetud õigel ajal õigeid otsuseid vastu võtta.
2. 1970- ndatel aastatel ei kasutatud Adidases rühmaotsustamist. Kuidas oleks see mõjutanud tegevuse lõpptulemusi?
Kui oleks rühmaotsustamist kasutatud, arvan, et siis poleks olnud Adidasel sellist paigalseisu. Üheskoos oleks saadud paljude teemade üle arutleda ja vältida paljusid valesid otsuseid.
3. Missugused Nike juhtkonna otsused aitasid saavutada edu?
„Nike edu tagasid uuringud ja tehnoloogia parandamine ning stiilide ja mudelite mitmekesisus. Firmas tegeles uuringute ja tootearenguga ligikaudu 100 töötajat.“
Nike oli mitmekesine ja omas tooteid erinevatele sihtgruppidele. Nike kasutas ilmselt ka rühmaotsustamist ja tootearenguga tegeles u. 100 töötajat.
4. Mida võiks Adidase juhtkond ette võtta oma minevikuvigade korvamiseks?
Arvan, et Adidas peaks kasutama rühmaotsustamist, korraldama nt ajurünnaku või probleemlahendusmeetodite abil leidma viise, kuidas korvata minevikuvigu ja kuidas uuesti turule pääseda. Juhtkond peaks leidma oma meeskonnast üles asjalikud, ettenägelikud ja loominglised inimesed ja nendega arutlema antud teemasid, mis puudutavad minevikuvigu. Või tegema koostööd ekspertidega.
4