Seened ja Bakterid (0)

SEENED
Kõik seened on eukarüoodid, sest nende tsütoplasmas on üks või mitu rakutuuma. Vaatamata seente suurele mitmekesisusele on nad kõik heterotroofid e. kasutavad elutegevuseks vajaliku energia saamiseks teiste oranismide poolt sünteesitud aineid.
Välisehitus: Hulkraksed , keha koosneb seeneniitidest e. hüüfidest, mis moodustuvad omavahel läbipõimunud seeneniidistiku e. mütseeli.
Paljunevad eoste abil nii sugulisel kui mittesugulisel teel. Eosed arenevad viljakehades.
Söödavad seened kuuluvad kandseente hulka.
Hallitused moodustub mitmetest hallikute liikidest. Hallitanud toit on enamikele loomadele mürgine, sest sisaldab mükotoksiine.
Tuntuimad mikroskoopilised seened on pärmseened (pagaripärmi kasutatakse taigna kergitamiseks ).
Seeneraku ehitus: sarnanevad loomarahu, mitte taimeraku ehitusele. Ühearakulised pärmseened on ümarad, kuid hulkraksete seente hüüfe moodustavad rakud on pikad ja silindrikujulised. Mõnede seeneliikide rakkudel otsmised rakuvaheseinad puuduvad ja seetõttu koosneb seeneniit ühest hulktuumsest rakust.
Seente tähtsus looduses ja inimtegevuses: Seened on koos bakteritega ühed peamised surnud organismide lagundajad. Põhjustavad mitmeid seenhaigusi, sest nad on heterotroofid. Põhjustavad nahahaigusi, taimehaigusi, kahjustavad tarbepuitu ja ka elusaid puid.
BAKTERID
Bakteritel puudub membraanidega piiritletud rakutuum ja seetõttu moodustavad nad omaette eeltuumsete e. prokaürootide rühma.
Väliskujult kerajad või niitjad , ka kruvikujulised. Saavad elada üksikult, kuid tihti jäävad pärast pooldumist seotuks ja moodustavad kogumikke või ahelaid. Vaatamata sellele on nad siiski üherakulised organismid.
Bakteriraku ümbrise ehitus: Enamik baktereid on ümbritsetud ühe rakumembraaniga, mis koosneb valkudest ja lipiididest . Membraanist väljapoole jääb kest, mis koosneb polüsahhariididest. Kest täidab kaitsefunktsiooni. Karvakeste abil kinnituvad bakterid kasvuks sobivale pinnale ja seostuvad üksteisega- Viburid on liikumiseks. Mõned kestad eritavad limakapsleid, mis on nii kaitseks kui liikumise hõlbustamiseks. Mitmed bakterid on organismidele ohtlikud, sest põhjustavad mitmesuguseid tervisehäireid, mis võivad lõppeda surmaga. Sellised bakterid on patogeensed. Nende tõvestav toime tuleneb väliskeskkonda eritatavatest mürkainetest – bakteritoksiinidest.
Bakteri kromosoomid: Bakteritel puudub rakutuum, seda asendab tuumapiirkond. Koosneb ühest DNA molekulist. Kõigil bakteritel on vaid üks kromosoom . Lisaks on bakteri tsütoplasmas väiksemad DNA rõngad e. plasmiidid . Plasmiidid sisaldavad geene, mis on vajalikud bakteri kasvukeskonna eripärast tulenevate ensüümide sünteesiks. Aitavad lagundada ümbritsevas keskkonnas leiduvaid orgaanilisi aineid.
Bakteriraku ehitus: Eeltuumse raku sisemuses puuduvad membraanidest koosnevad rakustruktuurid ja nendega ümbritsetud organellid . Valgusüntees toimub ribosoomides.
Mõnede bakterite tsütoplasmas esinevad väikesemõõdulised gaasivakuoolid. Need on valgulise membraaniga ümbritsetud põiekesed. On iseloomulikud vesikeskkonnas elavatele bakteritele. Aitavad organismil veekogu pinnale tõusta või selle sügavamatesse kihtidesse liikuda .
Elutegevuse iseärasused: Bakterid paljunevad pooldumisega. Sellele eelneb raku kasvamine ja varuainete süntees. Paljunevad kiiresti.
Kui bakterid satuvad elutegevuseks mittesobivasse keskkonda, siis võib osa liike moodustada spoore . Spooridel elutegevuse tunnused peaaegu puuduvad, sest kogu ainevahetus on aeglane. Bakterid saavad spooride kujul täiendava vee ja toitaineteta elada aastasadu . Spoorid taluvad madalaid temperatuure ja lühiajalist keetmist.
Tähtsus: Täpse bakterite arvu välja selgitamine on võimatu, sest nad paljunevad väga kiiresti ning uusi liike tekib pidevalt juurde. Kohastuvad edukalt muutuva keskkonnaga. Valdav osa bakteritest on heterotroofid. Omastavad toitained osmoosi teel ümbritsevast keskkonnast. Suudavad lagundada ka selliseid ained, mis enamikule heterotroofidele on kasutuskõlbmatud (nt. tselluloos , nafta). Lagundavad jääkaineid ja surnud orgasnisme. Moodustavad koos teiste heterotroofidega laguahelaid, milles oksüdeeritakse looduses leiduvad orgaanilised ained järk-järgult lihtsama ehitusega ühenditeks, mille lõpp-produktiks on anorgaanilised ühendid. Orgaanilise aine lagundajatena on bakteritel oluline roll mulla kujundamisel. Bakterid osalevad kõigi peamiste keemiliste elementide looduslikes ringetes.
Bakterid ümbritsevad kõiki organisme. Nii näiteks aitavad jämesooles elavad bakterid lagundada mitmeid orgaanilisi ühendeid, mida üksnes inimese seedeensüümid lõhustada ei suuda. Varustavad inimorganismi vitamiinidega.
Bakterite kasutamine: insuliin, toiduainete hapendamine, kütus, metallide tootmine, valguliste ensüümide tootmine (toiduained, tekstiil, farmaatsia ).