Vee molekul (0)

Vee molekul
Vee (H2O) molekulis tekib polaarne kovalentne side. Hapnik, mille aatomil on suurem elektronegatiivsus, omandab molekulis negatiivse ning kaks üksiksidemetega seotud vesiniku aatomit positiivsed laengud . Ühised elektronpaarid on seejuures rohkem hapniku poole tõmmatud.
Vesiniku aatomi ainus elektron on tõmmatud elektronegatiivsema elemendi aatomi poole, mistõttu see omandab väikese negatiivse ja vesinik väikese positiivse laengu. Positiivse laenguga vesiniku aatom seotakse järgmise molekuli negatiivse laenguga aatomiga jne, st molekulid liituvad üksteisega.
Inimene koosneb paljust süsinikust ehk süsinikvõrest ja mille vahel on vesi.

• Keemiline side – ühendab keemilisi elemente omavahel
  
• Keemiline reaktsioon – tekitab ja lõhub sidemeid
  

• Vesinikside on elektrostaatiline ja moodustub erinimeliste laengute külgtõmbe tulemusena. Vesi on dünaamiline süsteem, vesiniksidemed tekivad ja lagunevad. Vesinikside seob omavahel kokku üksikud vee molekulid. Ilma vesiniksidemete olemasoluta oleks vesi gaasilises olekus ja elu Maal võimatu.
  
• Klaster – erineva arvuga vee molekulide kogumid. Üheaegselt on vees palju erineva suurusega klastreid, mille suurus ja struktuur muutuvad pidevalt, kuna vee molekulid liiguvad ühest klastrist teise.
  

Inimese massist moodustab vesi u 60%. Lootel 97%, vastsündinul 75%. Päevane veevajadus 2,5L vett. Ilma veeta uudab inimene elada 5-7 päeva.

• H2O bilanss – organismi siseneva vee mass peab olema võrdne organismist väljuva vee massiga. Organismi normaalse elutegevuse puhul on veebilanss tasakaalus.
  
• ENDO – sisse tulev
  
• EKSO – välja minev
  

Rakuhingamine dissimilatsiooniprotsesside kõige olulisem:
C6H12O6 + 6O2 = 6CO2 + 6H2O + 38 ATP ( glükogeen ja glükoosi molekulid = süsihappegaas + vesi + energia)

• Veesisalduse vähenemine organismis:
  

• 1,5-3% - janu
  
• 6-8% - kehatemperatuuri tõus, südamepekslemine, peapööritus ja –valu, hallutsinatsioonid
  
• 10% - pöördumatud muutused organismis
  
• 15-12% - surm ( veri on niivõrd “paks”, et süda ei suuda tagada normaalset vereringet)
  

• Hüdrofiilsus – ainete omadus lahustuda vees
  
• Hüdrofoobsus – ainete omadus mitte lahustuda vees
  
• Hüdratatsioon – keemilise ühendi füüsikaline või keemiline liitumine veega
  
• Dehüdratsioon – vee kaotus
  
• Hüdrolüüs – keemiliste sidemete lõhkumine vee molekuli toimel (keerulisemast lihtsamaks)
  
• Vee dissotsiatsioon e vee dissotsieerumine – vee molekuli lõhkumine ioonideks
  

Vee ülesanded elusorganismis:

Rakkude sisekeskkond ja rakuvaheruum

Lahustumine ja elektrolüütiline dissotsatsioon, ensüümreaktsioonid

Transport

Jääkainete eemaldamine

Termoregulaator

Kindel ph ja osmootne rõhk (turgor)

Biovedelike peamine koostisosa

Hüdrolüüs toitainetest lihtsate orgaaniliste ühendite moodustamine
PÕHIBIOELEMENDID H, C, O, N, P, S
Kõige olulisemad elemendid.

• Organismi elementaarkoostis on organismi ehituse ja talituse aluseks
  
• Neist on üles ehitatud biomolekulid ( valgud , lipiidid , suhkrud, nukleiinhapped ) ehk raku orgaaniline aine
  
• Esinevad biomolekulides aatomitena
  
• Moodustavad kergesti kovalentseid sidemeid, mis on tugevad keemilised sidemed ja tagavad biomolekulide stabiilse ehituse. Need sidemed on tähtsad, sest muidu organism laguneks ära. Osad sidemed on nõrgad, sest lammutada on ka vaja (nt toidu puhul saab nõrgemate sidemete lõhkumisest kiiresti energiat või vajaka jäänud aineid).
  
• Moodustavad kaksik- ja kolmiksidemeid, et me saaksime rohkem kombinatsioone
  
• Organismis moodustuvad nende baasil lihtsad orgaanilised ühendid (CO2, H20, NH3), mis on kergesti organismis kasutatavad või väljutatavad
  

SÜSINIK

• Kõik elusorganismid on üles ehitatud süsiniku baasil
  
• Seda sisaldavad nii väga lihtsad kui ka väga suured ja keerulised (bio)molekulid
  
• Molekulaarne mitmekesisus loob aluse elusorganismide bioloogilisele mitmekesisusele
  
• Siseneb organismi läbi fotosünteesivate taimede (õhust ja mullast), teised organismid saavad süsiniku toidust. Taime sisse saab süsihappegaas läbi taimedes olevate õhulõhude ning välja tuleb hapnik.
  
• Süsinikku sisaldavad ained – orgaanilised ained ja nendega tegeleb orgaaniline keemia
  
• SÜSINIK INIMORGANISMIS:
  

• 15 kg (70kg in)
  
• Kaaluliselt 18%
  
• 4 kovalentset sidet
  
• Sidemed on ensümaatiliselt lõhutavad
  
• Üksik-, kaksik – ja kolmiksidemed
  

VESINIK

• Kõige levinum element universumis
  
• Moodustub ühe sideme
  
• Kõige lihtsama ehitusega
  
• Inimorganismis:
  

• 7kg
  
• Kaaluliselt 10%
  
• Vesiniksidemed biomolekulis
  
• Iga süsiniku küljes on vesinik
  

HAPNIK

• Toodavad taimed
  
• Hingatakse seda sisse
  
• Kui hapnikku pole, siis sureb organism ära. Miks? Sest me ei saa energiat enam toidust kätte ilma hapnikuta
  

LÄMMASTIK

• Aminohapetes, nukleiinhapetes, heterotsüklilistes lämmastikuühendites
  
• Biomolekulides süsinikuskelett täiendav, mitmekesistav ja reaktsioonivõimet tõstev element
  
• Saab jälle toidust, kuid ka toidulisanditest
  

FOSFOR

• Nukleiinhapetes, fosfolipiidides, koensüümides, fosfoestrites jne
  
• Fosfolipiide on rakumembraanis (tehakse nendest )
  

VÄÄVEL

• Naha, juuste, küünte valkudes
  
• Aminohapete, koensüümide, vitamiinide koostis
  
• Kui on liiga palju, siis on ohtlik, aga liiga vähe ei tohi ka olla
  

4 põhilist biomolekuli:

Süsivesikud (=suhkrud) – kõik ei ole magusad

Lipiidid (= rasvad ) – kõik ei ole rasvad

Valgud – pikk ahel, mis koosneb aminohapetest

Nukleiinhapped (DNA, RNA)

• Biomolekulid – elusorganismides esinevad orgaanilised ained, mis täidavad vähemalt ühte biofunktsiooni. Pannakse kokku tugevate kovalentsete sidemete abil.
  
• Makromolekulid – väga suured molekulid ( süsivesik , valk, nukleiinhape )
  
• Monomeerid – väikesed molekulid, mis on polümeeride ehitusüksusteks, võivad ka omaette töötada. On vagun. -AM-
  
• Polümeerid – pikad molekulid, mis koosnevad sarnastest või identsetest monomeeridest. Vesi aitab neid lõhkuda. On üks pikk rong. -AM-AM-AM-
  
• Konformatsioon – makromolekulide ruumiline ehitus