Mina ja stress Stress- pingeseisund, mis tekib välis- ja sisekeskkonna ulatuslikul muutumisel, nn üldine kohanemissündroom. Mida aga tähendab stress minu jaoks? Võin öelda, et oma lühikese eluperioodi jooksul ei ole ma pidanud tundma stressi tihedalt. Võibolla paar korda ainult. Stress tähendab minu jaoks nii füüsilist kui vaimset väsimust. Väsimust kõigest: koolist, tööst, sõpradest, perekonnast, huvidest jne. Stressiga kaasneb tahe koguaeg puhata. Vahel kui on kevad, ning ma pean käima koolis, tunnen kuidas minus pole jõudu. Ma olen koguaeg nii väsinud, tahaks puhata, kuid ei saa. Väljas paistab päike, ning mina pean istuma umbses koolis, nelja seina vahel. See morjendab mind, see rikub mu tuju, ning sellest tingituna on tihti stress mind murdnud kevadel. Õnneks ei saa öelda, et minu puhul kestaks stress igavesti, ei. Võibolla maksimum nädal või kaks tunnen ma suurt vajadust magamise, puhkamise ja lai...
Meeskonnatöö põhimõtted . Meeskond peab arvestama üksteisega. See tähendab, et ei lasta ühel kõike ära teha või ei peeta ühte vähem vajalikuks kui teisi. Meeskonnal peab olema võistlus himu või tahe saavutada edukus alal mida nad teevad. Ühesõnaga ei tohi võta seda tegevust ükskõikselt. Meeskonna töö üks mõte on ka see et panna inimesed koos tööle. Mida tähendab esmamulje Esmamuljet mõjutavad paljud tegurid : · Riietus · Kehahoiak · Kehakeel (liigutused mida sa teed ja kuidas sa neid teed ) · Suhtlemisstiil · Näoilme Esmamulje tähendab seda kuidas sa suudad endale inimesele tutvustada ja millise suhtumise sa inimeses tekitad. Kuidas kujundada endast positiivne esmamulje See oleneb kellele sa pead esmamuljet jätma. Kui sa tahad sõpra saada ja siis üritad jätta sellist esmamuljet nagu tööandjale siis sellest sul kasu pole sõpruse alustamisel. Muidugi eks see oleneb ka sellest kes mida loodab leida esmamulje...
Tartu Kutsehariduskeskus Ärinduse ja kaubanduse osakond Anneli Priinits ISESEISEV TÖÖ Stress Edda Sõõru Tartu 2014 Minu toimetulek stressiga Stress on emotsionaalne pingeseisund, mis tekib sise- ja väliskeskkonna muutumisel. Stressi korral on hormoonide talitus häiritud ja tekib esile nn. stressihormoonid, mis on kahjulikud inimese tervisele. Stress tekib äärmuslikes tingimustes. Selleks võivad olla nii pingeline elukeskkond, töökeskkond kui ka üksindus, haigus ja lähedase kaotus. On olemas ka nn. hea stress, mis viib meid edasi. Selline stress on hea ja normaalne nähtus, mis tagab eduka toimimise ja edasimineku. Pikaajaline stress mõjub organismile halvasti. Meie seas on kahte tüüpi inimesi on ekstraverdid ja introverdid. Ekstraverdid on suhtlusjulged ja väljapoole suunatud inimesed. Nad on vähem tundlikud välismõjude suhtes. Nad...
Toimetulek stressiga. Mina sattun stressi tavaliselt siis kui saan koolis kahe. Aga kui mul see kaks parandatud elu kohe kergem. Vahel tekkib stress ka siis kui tuleb mõni suurem kontrolltöö. Kontrolltöö möödas, stress läinud. Aga suurem stress tuleb siis kui mul tuleb meelde et mul oli vaja mingi tähtsam asi ära teha aga pole siiani teind. Stress tekkib ka siis kui keegi ajab närvi. Vot sellisel juhul proovin mõttes 10 lugeda see tavaliselt aitab aga kui ei, siis lähen ta juurest minema. Stressi vastu aitab veel muusika kuulamine, filmi vaatamine, saun ja hobbid. Ma saan stressiga hakkama.
Stress mind ümbritsevas maailmas Stress on tänapäeva ühiskonnas inimeste seas väga laialt levinud. Masenduse teket soodustab ka kindlasti kiire elutempo ja palju ülessaneid mida vaja täita on. Stress tekib inimestel valdavalt olukordades kus nad ei tea mida teha, kuidas käituda või olukorraga toime tulla. Kõikidel inimestel on probleemidega toimetulekuks omad moodused osad hakkavad jooma, teised jälle mõtlevad positiivselt ja sisendavad endale, et nad on tublid ja saavad hakkama. Meetodeid kuidas stressi vastu võidelda on lõputult, mõned neist on efektiivsemad, teised jälle vähem efektiivsemad. Mingit sorti stressiallikaga on kokku puutunud iga inimene, nii ka mina. Üldiselt ei ole ma isiksusena masendusele väga vastuvõtlik, üritan valdavalt positiivselt mõelda. Mõnikord juhtub aga ikka, et teatud olukord või mingi ajaperiood on väga stressirohke. Kõige suurem stressiallikas nii minu kui...
Stress ja Toimetulek arutelu Õpilane: Kristin Tammerand Juhendaja: Grete Arro Tallinn 2012 Sisukord 1)Sissejuhatus 2)Miks stress tekib? 3)Stressimaandamisvõtted 4)Võtted, mida ma juurde loengus õppisin 5)Minu stressimaandamisvõtted Sissejuhatus Stress on emotsionaalne pingeseisund, mis tekib välis- ja sisekeskkonna ulatuslikul muutumisel, nn üldine kohanemissündroom. Stressi korral häirub hormonaalne tasakaal ning vallanduvad stressihormoonid, mis avaldavad negatiivset mõju kõigile elundkondadele, kõige rohkem südame-vereringesüsteemile. Stressihormoonid põhjustavad lihaspinge suurenemist,veresoonte ahenemist ja vererõhu tõusu. Mõnedes tingimustes on stress hea ja normaalne nähtus, mis tagab eduka toimimise ja ellujäämise, kuid pikaajaline stress mõjub organismile hävitavalt. Miks Stress tekib? Stress tekib organismi jaoks äärmuslikes tingimustes, milleks võivad olla ni...
ÕENDUS Õed on terviseala professionaalid, kel on kõige "püsivam ja tihedam kokkupuude vanematsüklis olevate naistega". Õed on vastutavad tervise edendamise eest perede ja laste seas. Abil või hoolitsusel, mida naine saab raseduse ajal ja esimesel aastal peale sünnitust, võib olla pikaajaline mõju nii naisele kui ka tema lapsele. Ema-lapse rolli kujunemist mõjutab hoolitsus ja informatsioon, mida õed jagavad. INIMENE Mercer ei defineeri otseselt inimest, aga viitab inimese "minale". Tema arvates on inimese "mina" eraldiseisev teistest rollidest, mida inimene enda kanda võtab. Sisemine "mina" areneb välja kultuurikontekstist ja näitab, kuidas olukordi vaadeldakse ja kujundatakse. Enesehinnang ja enesekindlus on tähtsad osad emarolliga kohanemisel. Ema kui isikut nähakse eraldiseisva, kuid samas seotuna oma lapse ja lapse isaga või kellegi teise tähtsaga. Ta on nii mõjutaja kui ka mõjutatava rollis. TERVIS Mercer defineerib tervist ku...
Kuidas stressist vabaneda? Stressi mõistetakse tavakeeles ärritava närvipingena, mis pikema aja jooksul mõjub muserdavalt ja tekitab kehalisi vaevusi. Teaduslikumalt tõlgendatult on stress keha ja meelte vastus organismile esitatud kõrgendatud nõudmistele. Tänapäeval on vist kõik kogenud stressi oma elu osana. Iga inimene tajub enda ümber toimuvat sõltuvalt oma vaadetest, vaimsest ja füüsilisest tervisest, töökoha mikrokliimast ning perekonna ja sõprade toetusest. Oluline on meeles pidada, et mitte kõik stressi vormid pole negatiivsed. Mõõdukas stress võib omada meie elus positiivset ja isegi jõuduandvat rolli. Stress saab meil aidata tõsta oma loovust ja motivatsiooni. Rohkem tajuvad inimesed siiski negatiivset stressi, mille sümptomiteks võivad olla energiapuudus, viha, kurbus, ülesöömine või alkoholi ja uimastite tarvitamine, unetus, halb keskendumisvõime, peavalu, probleemid suhetes teiste inimes...
1. Psühholoogia aine -> Mõiste tuleneb kreeka keelest ("psyche" hing, "logos" õpetus). "Hinge" asemel tänapäeval kasutusel "psüühika". Psühholoogia teadus, mis uurib psüühika seaduspärasusi, olemust ja avaldumisvorme (käitumist ja mentaalseid protsesse uuriv distsipliin). 2. Psühholoogia harud (teoreetilised ja rakenduslikud) -> Teoreetilised: Üldpsühholoogia - täiskasvanud normaalse inimese psüühika uurimine Psühhodiagnostika - psüühiliste seisundite diagnoosimise probleemid Psühhofüsioloogia - uurib psüühika füsioloogilisi aluseid Sotsiaalpsühholoogia - inimese käitumise eripära gruppides Diferentsiaalpsühholoogia - inimgruppide (nt rasside, soo) psüühilise eripära uurimine Arengupsühholoogia - psüühika areng erinevatel eluetappidel Patopsühholoogia - psüühiliselt haigete eripära uurimine Kognitiivne psühholoogia - tunnetusprotsesside uurimine Eksperimentaalpsühholoogia -ekspe...
1. Milgrami katse. Sisu. Eetilised probleemid. On kaks katsealust,kelle vahel loositakse õpilase ja õpetaja roll ,esitatakse küsimused ning iga vale vastuse tagajärjel saab õpilane eliktrilöögi ning valede vastuste kordumisel elektrilöögi tugevus tugevneb.Tegelikuses õpilane vaid mängis valu ning elektrilööke ei saanud.Katse näitas, et inimesel on kergem kuuletuda kui vastu hakata. Katsed loomadega, inimeste manipuleerimine, 2. Inimese areng. Geneetika ja keskkond (suhe, mõju). Imiku refleksid (6). Laps on juba sünnist mõjutatud vanemate geenide poolt,kuid last mõjutab ka teda ümbritsev ühiskond ka vanemad ise.Eriti olulised on esimesed eluaastad REFLEKSID Kõndimisrefleks,ehmatusrefleks,otsimisrefleks, haaramisrefleks,ujumisrefleks,pupillirefleks 3. Une faasid. Unehäired Kerge uni-kestab 2min,keha lõdvestub jääb magama, Uinumise faas aeglustub südame töö,silmad võivad liikuda Deltauni-võimali...
Stress Tänapäeval on vist kõik kogenud stressi oma elu osana. Kaks inimest võivad kogeda sama asja, stressi ning reageerida sellele täiesti erinevalt kuna iga inimene tajub enda ümber toimuvat sõltuvalt oma vaadetest, enda füüsilisest ja vaimsest tervisest ning perekonna ja sõprade toetusest. Stress on enamamasti negatiivne emotsionaalne kogemus, millega kaasnevad käitumuslikud muutused ning tujud. Inimesed mõistavad stressi kui närvipinget, mis mõjub pikema aja jooksul muserdavalt ning võib tekitada kehalisi vaevusi. Kuid mitte kõik stressi vormid ei pruugi olla negatiivsed. Mõõdukas stress võib omada meie elus posistiivset või isegi jõuduandvat rolli. Positiivne stress aitab vahest tõsta loovust ning motivatsiooni. Kuid rohkem tajuvad inimesed siiski negatiivset stressi. Stressis oleval inimesel võib esineda mitmeid erinevaid sümptomeid milleks võivad olla näiteks energiapuudus, vih...
ORGANISATSIOONIKÄITUMINE (KT I) 1. Millised on organisatsioonikäitumise uurimismeetodid? • Vaatlus ja osalusvaatlus • Juhtumite kirjeldus ja analüüs • Küsitlus • Eksperiment ja laboratoorne eksperiment • Intervjuu • Hindamiskeskus ja eksperthinnangud 2. Mida väidab isiksusjoonte teooria? Isiksusjoonte teooria väidab, et inimestel on mõned kaasasündinud isiksuseomadused, mis kujundavad isiksuse ja seeläbi ka käitumise. Edukatel liidritel on teatud omadused. Need omadused teevad inimesest hea liidri igas olukorras. 3. Kirjeldage erinevaid temperamenditüüpe. Hippokratese ajast – neli temperamenditüüpi (kehamahla teooria) • Flegmaatik – stabiilne introvert • Sangviinik – stabiilne ekstravert • Melanhoolik – neurootiline introvert • Koleerik - neurootiline ekstravert Eysenck (1973) – kirjeldas kahte isiksuse põhidimensiooni: ekstravertsus-introvertsus ja neurootilisus-sta...
1. Millised on organisatsioonikäitumise uurimismeetodid? Vaatlus ja osalusvaatlus Juhtumite kirjeldus ja analüüs Küsitlus Eksperiment ja laboratoorne eksperiment Intervjuu Hindamiskeskus ja eksperthinnangud 2. Mida väidab isiksusjoonte teooria? Isiksusjoonte teooria väidab, et inimestel on mõned kaasasündinud isiksuseomadused, mis kujundavad isiksuse ja seeläbi ka käitumise. Edukatel liidritel on teatud omadused. Need omadused teevad inimesest hea liidri igas olukorras. 3. Kirjeldage erinevaid temperamenditüüpe. Hippokratese ajast neli temperamenditüüpi (kehamahla teooria) Flegmaatik stabiilne introvert Sangviinik stabiilne ekstravert Melanhoolik neurootiline introvert Koleerik - neurootiline ekstravert Eysenck (1973) kirjeldas kahte isiksuse põhidimensiooni: ekstravertsus-introvertsus ja neurootilisus-stabiilsus. 4. Selgitage sisemise kontrollkeskme erinevust välisest k...
Kordamisküsimused psühholoogias ja loogikas 1. Psühholoogia aine Psühholoogia teadus, mis uurib psüühika seaduspärasusi, olemust ja avaldumisvorme. 2. Psühholoogia harud (teoreetilised ja rakenduslikud) Teoreetilised: Üldpsühholoogia täiskasvanud normaalse inimese psüühika uurimine Psühhodiagnostika psüühiliste seisundite diagnoosimise probleemid Psühhofüsioloogia uurib psüühika füsioloogilisi aluseid Sotsiaalpsühholoogia inimese käitumise eripära gruppides Diferentsiaalpsühholoogia inimgruppide (nt rasside, soo) psüühilise eripära uurimine Arengupsühholoogia psüühika areng erinevatel eluetappidel Patopsühholoogia psüühiliselt haigete eripära uurimine Kognitiivne psühholoogia tunnetusprotsesside uurimine Eksperimentaalpsühholoogia eksperimendi kui meetodi käsitlemine Rakenduslik: Tööstuspsühholoogia Meditsiinipsühholoogia Õiguspsühholoogia Pedagoogiline psühholoogia Personalipsühho...
S.S 2010-05-22 STRESS JA ISIKSUS Psühholoogia viimane kontrolltöö ptk 11 ja 12 STRESS JA TOIMETULEK Stressi termini võttis kasutusele Hans Selye 1926.aastal. Organism reageerib ärritustele kaht tüüpi reaktsioonidega spetsiifilised ja üldised. Eriomased e spetsiifilised on need, mis iseloomustavad üht konkreetset haigust ja on selle diagnoosimise aluseks. Üldised e mittespetsiifilised sarnanevad kõigi haiguste ja kahjustuste korral, nende põhjal ei saa haigusi eristada. Stressiteooria sündis paljude mitte spetsiifiliste haiguste külgede uurimisel. Stress e kohanemissündroom on organismi mittespetsiifiline vastus keskkonna või situatsiooni esitatud nõudmistele. Stressi kulgemise 3 faasi : (Kõik algab esimesest kokkupuutest stressoriga s stressi tekitavad olukorrag...
KORDAMISKÜSIMUSED ARVESTUSLIKUKS SEMINARIKS 1. Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia mõiste avamine. Isiksuse mõiste, isiksust kujundavad faktorid Isikusisesed protsessid : Mina- käsitlus, enesehinnang, hoiakud, Maslow ja vajaduste hierarhia ( loomuomane vajadus areneda) 2. Mina käsitlus ( kontseptsioon) ja selle kujunemine, mina-pilt ja enesehinnang ja millist rolli mängivad selles referentsgrupp e ,, olulised teised ,, ; tingimuslik ja tingimusteta suhtumine ja vajadus ,, midagi väärt olla", Enesehinnangu ja enesetõhususe seos 3. Hoiakud ja hoiakute kolm mõõdet. Hoiakute kujunemine, muutmine ja kognitiivne dissonants ( tunnetuslik ebakõla) ning mõõtmine ja Likerti skaala. Mõiste 1 "Hoiakud on kestvad positiivsete või negatiivsete hinnangute süsteemid, emotsionaalsed läbielamised ning sotsiaalsete objektide suhtes poolt või vastu tegutsemise tehnikad" MÕISTE 2 Hoiak ( a...
Pshhopatoloogia- teadus,mis tegeleb pshika hiretega. Stress-organismi mittespetsiifiline vastus keskkonna vi situatsiooni esitatud nudmistele. Spetsiifilised reaktsioonid-iseloomustavad ht konkreetset haigust ja on selle diagnoosi aluseks. Mittespetsiifilised reaktsioonid-on sarnased kigi haiguste ja kahjustuste korral, nende phjal ei saa haigusi eristada, vaid nad tekitavad lihtsalt haiguse. Eustress ehk hea stress-see mjub inimesele stimuleerivalt ja hlbustab tema kohanemist, selline tunne vib tulla ametikrgendustel, abiellumisel vi tunnustamisel. Distress ehk halb stress-selle tulemusena tekivad organismi elutegevuses hired ja kohandumisvime alaneb, raskematel juhtudel on tagajrjeks haigus. Lbiplemissndroom-tekib siis, kui inimene kogeb liiga tugevat survet ja samavrd pole tal kuigivrd phjust rahuloluks. Eriti mjutab see selliseid inimesi, kes on tl esialgu vga agarad ja innukad, tugevalt motiveeritud ja vibolla ka idealistli...
Karol Pakkas 12B Mina - Eesti Vabariigi ja Euroopa Liidu kodanik Essee Eesti kodanikuks olemine tähendab mulle seda, et ma saan olla tulevikus üks, kes saab anda oma hääle nii valimistel kui ka muudes riiki puudutavates küsimustes. Hetke seisuga, arvestades minu vanust, on minu jaoks kõige olulisem hea hariduse saamine. Mina kui Eesti kodanik pean kinni pidama Eesti Vabariigi seadustest ja koolikohustusest, mis on mulle kõige olulisem seadustest tulenev ülesanne. Samas on see ka minu õigus, mis tuleneb jällegi seadustest. On hea, et sellised asjad on riigis reguleeritud. Mulle meeldib, et sellele on mõeldud, mida inimene vajab selleks, et nautida täisväärtuslikku elu. Kodanikuna olen ma ka kohustatud Eestimaa puhtust ja loodust hoidma. Meie maal on väga palju puhast loodust, kuid meil on ka...
Psühholoogia. Suhtlemispsühholoogia. Suhtes tuleks küsida tagasisidet. Kui keegi kuulab, siis tuleks anda tagasisidet, kas sa said aru, mida sulle räägiti. Tihti suhtlemisel, ei ole huvi kuulata teist vaid ise rääkida. Suhe on protsess, kus on rohkelt võimalusi suhet parandada/rikkuda. Suhtlemiselt tuleb ennas ANALÜÜSIDA. Inimene mõtleb tihti asju juurde mida situatsioonis pole. Üks ja sama tegevus on erineva tähendusega sõltuvalt meie emotsioonist/arvamusest. ,,Attributions made by happy and unhappy couples." Brehm & Kassin Mõjutamine on efektiivne kui sa tead mis mõjub ja tunned inimest. Mõjutatakse ka emotsioone n.kompliment ja tihti pärast seda esitatakse palve. Sotsiaalse võrgustiku kaudu saadava toetuse tüübid: · Psühholoogiline · Informaatiline · Materiaalne Psühholoogiline Inimestel on vajadus kellegi eest hoolitseda. Et positiivse...
Tervisega on lugu nõnda, et vaevalt saab paari sõnaga selgeks teha, mida see endast kujutab. Kui tervis on korras, ei tunne me seda mingil moel ega vist märka sellele mõeldagi. Kipub tervis käest ära minema, on seda kohe tunda ning siis minnakse arsti juurde abi otsima. Hulga lihtsam on tervist hoida kui seda hiljem parandada. Sest teie, minu, meie kõigi tervis on ka meie laste tulevik, meie ühiskonna rikkus, meie kõigi heaolu. Et olla terve või saada tervemaks, selleks saab ise palju teha: olla kehaliselt aktiivne, toituda tervislikult, loobuda suitsetamisest, alkoholist ja narkootilistest ainetest ning võtta vajalikul määral puhkust ja lõõgastuda ühesõnaga elada tervislikult. Viimased aastad on esitanud tõsise väljakutse meie elumuutustega kohanemise võimele, nõudnud majandusliku kitsikusega võitlemist, ebakindlusest jagusaamisest, uute teadmiste kiiret omandamist. See kõik on lisandunud närvipinget ja toonud paljude perede ellu e...
Sotsiaalne problem koolikiusamine. Mina valisin sotsiaalseks probleemiks koolikiusamise. Kuna seda on meie ühiskonnas palju. Misk tekib koolis kiusamine, mina arvan, et koolikiusamine saab alguse sellest, kui vanematel pole aega tegeleda OMA lastega.Koolikiusamine on tihedalt seotud ka ühiskonnas ja pereelus toimuvaga. Seda põhjustab sotsiaalne kihistumine ja tööpuudus. Tööpuuduse tõttu kasvav stress ja suureneb vägivald kogu ühiskonnas.. Koolikiusamise suureks teguriks on ka tööpuudus, alkoholism ja narkomaania. Koolikiusamine on seotud ka võimupositsiooni kuritarvitamisega. Tihtipeale ei julge kiusatavad sellest kellegile rääkida. On kahte sorti kiusamist füüsiline ja vaimne kiusamine. Füüsilist kiusamine esineb rohkem poiste hulgas nagu peksmine, raha või asjade väljapressimist. See paistab ka rohkem teistele inimestele silma. Ja tüdrukud seevastu emotsionaalse kiusamisega, mis võib märkamata jääda. Kahjuks ei ole võimalik lapsi...
TÖÖSTRESS JA SELLEGA TOIMETULEK ERIALASES TÖÖS Mida me mõtleme sõna tööstress all? Tööstressi käsitletakse pingeseisundina, mis tekib, kui inimene tajub vastuolu töökeskkonna poolt esitatud väljakutsete ja oma toimetulekuvõimaluste vahel. Täpsemalt, tööstress on kogum emotsionaalseid, kognitiivseid, käitumuslikke ja füsioloogilisi reaktsioone, mida kutsuvad esile töö sisu, töökorraldusega seotud ja töökeskkonnas esinevad faktorid. Stress ei ole üdini negatiivne, sest miks muidu on sellest räägitud kiviajast peale. Stress olnud inimesele kaitse- või kohanemisreaktsiooniks, selleks et väliskeskkonna stressoritele reageerimise abil tulla mingi olukorraga toime (Teichmann, 2002). Tööstress on kasvav probleem kogu maailmas, mis mõjutab mitte ainult tervise ja heaolu töötajaid, vaid ka organisatsioonide tootlikkust. Ma olen oma noore elu jooksul väga vähe tööl käinud, kuid siiski olen kogenud tööstressi. Hakkasin tööl käima juba ...
,,Igaüks on oma õnne sepp" müüt või tegelikkus? Öeldakse, et igaüks on ise oma õnne sepp. Mõned inimesed arvavad, et see on kõigest müüt. Mina aga nii ei arva. Õnn tähendab erinevatele inimestele erinevaid asju. Tänapäeval kiputakse raha ja edukust õnnega segamini ajama. Kui mõne inimese jaoks on õnn hea elatustase, siis teised tunnevad õnne oma lähedastest ja sõpradest. Tegelikult kipub olema nii, et inimesel võib elus kõik olla hästi, kuid ta ei tunne end õnnelikuna. Läänelikus ühiskonnas sisendatakse kõigile juba lapsest peale, et tuleb olla edukas, palju saavutada ja kaugele jõuda. Sellega kaasneva pinge ja stressi eest ei kaitse aga keegi. Kui inimene on terve, tal on tore pere ja sõbrad, eluase ja toit laual, siis tegelikult võib seda inimest õnnelikuks lugeda. Tavaliselt tunnetab ja oskab hinnata aga inimene oma õnne alles siis, kui on kogenud õnnetust. Inimene saab ise väga paljut oma el...
Tallinna Polütehnikum Mitteverbaalne suhtlemine. Referaat Koostas: Tallinn 2011 1 Mitteverbaalne suhtlemine. Erinevad allikad on numbrites eri arvamusel, kuid: Suhtlemises teistega, omab mõju/ efekti: Informatsioon ise 10-30% muljest Hääl (+ diktsioon jne) 20-30%, ning Kehakeel/ väline mulje kuni 70% Isegi suurepäraselt ettevalmistatud ettekannet võib füüsiliste näitajatega ära rikkuda! "Fight or flight" reaktsioon: Ürgne instinkt: tundmatus olukorras hindan, kas situatsioon on ohtlik või mitte Kui liiga ohtlik põgenen (suhtlemisest, vestlusest, ruumist) Kui mõõdukalt ohtlik võitlen (võtan kokku ja olen silmitsi olukorraga) Toimib igas tundmatus olukorras, aitab teha reeglina õigeid ...
RAKVERE ÕHTUKESKKOOL Kaugõpe 10B klass Nelly Valdmets PSÜHHOLOOGIA poolaasta referaat Rakvere 2009 SISUKORD Sissejuhatus 1. Mõtlemine ja keel 1.1 Mõtlemine 1.2 Loovus 1.3 Keel 2. Intelligentsus ja selle mõõtmine 2.1 Intelligentsuse mõiste ja teooriad 2.2 Pärilikkus ja keskkond 2.3 Intelligentsustestid 3. Motivatsioon 3.1 Motivatsiooniteooriad 3.2 Seksuaalvajadus 3.3 Saavutusvajadus 4. Emotsioonid 4.1 Emotsiooni mõiste ja olemus 4.2 Emotsioonide käsitlus 4.3 Põhiemotsioonid 4.4 Emotsionaalsed seisundid 4.5 Emotsioonide väljendumine 5. Stress ja toimetulek 5.1 Stress 5.2 Stressi põhjused 5.3 Stressikogemuse koostisosad 5.4 Millest stressikogemus sõltub? 5.5 Isiksus ja stress 5.6 Stressi tagajärjed 5.7 Stressiga toimetulek 6. Isiksus ja testid 6.1 Isiksus 6.2 ...
Stress Toimetulekustrateegiad stressi ja läbipõlemisega võitlemiseks Välja võib tuua neli strateegiat, mis aitavad stressiga paremini toime tulla. Iga strateegia all on valik tegevusi või otsustusi, mida saab kasutada. Ära on toodud ka neli strateegiat, mille kasutamine on kokkuvõttes ebaefektiivne ning mille korduv kasutamine viib läbipõlemiseni. Head strateegiad mida kasutada: · Planeeri probleemi lahendamine · Tean mida teha ja pingutan, et asjad hakkaksid liikuma · Teen tegevusplaani ja järgin seda · Muudan midagi, et asjad korda saaks · Toetun varasemale kogemusele ja toimin selle järgi Hinda olukorda positiivselt · Muutun või kasvan isiksusena · Muutun juhtunu läbi paremaks, professionaalsemaks · Leian endale uue sihi · Avastan uuesti, mis on oluline Otsi sotsiaalset toetust · Räägi kellegagi, et olukorrast paremat ülevaadet saada · Otsin kellegi, kes suudaks olukorraga ...
Tallinna Laagna Gümnaasium Marita Raudsepp 12.b klass STRESS JA SOTSIAALNE ÄREVUS Referaat Juhendaja: õpetaja Maret Kraas Tallinn 2012 SISSEJUHATUS Antud referaadis on uurimise alla võetud stress ja sotisiaalne ärevus. Kogutud on info raamatutest ja internetis antud probleemide kohta. Välja on uuritud stressi mõiste, ajalooline taust kood teadlastega, kes tuvastasid selle haiguse. Vaadatud üle on stressi ja sotsiaalse ärevuse tekkepõhjused, sümptomid ning ravivõimalused. MIS ON STRESS? Stress on elu lahutamatu koostisosa. Stressi vältimine ei ole alati ei võimalik ega ka soovitav, sest stress võib olla väga kasulik. Selles saab probleem siis, kui me kaotame kontrolli- kui pinge kasvab, kuid selle mahalaadimise võime mitte. Negatiivne stress on seisund, milles meile esitatavad nõudmised ja meie toimetuleku võime ei ole tasakaalus. (O'Hanlon 1998) AJALUGU Antoine de Sa...
MAINORI KÕRGKOOL ______________ Instituut _________________ eriala Nimi ENESEHINNANG JA SELLE MÕJU KÄITUMISELE Ainetöö Juhendaja: ___________ Enesehinnang ja selle mõju käitumisele Õppekeskus 2010 2 Enesehinnang ja selle mõju käitumisele SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 4 1. ENESEHINNANGU TEOREETILISI KÄSITLUSI..............................................................5 1.1. Eneseteadvuse empiiriline uurimi...
Kontrolltöö nr 1 1. Organisatsioonikäitumise uurimismeetodid: Vaatlused Juhtumite analüüsid Küsitlused Eriuurimused Eksperimentaalsed uurimused Laboratoorsed eksperimendid Intervjuud 2. Isiksusjoonte teooria väidab, et inimestel on mõned kaasasündinud isiksuseomadused, mis kujundavad isiksuse ja seeläbi ka käitumise. 3. Temperamenditüüpid: Flegmaatik stabiilne introvert Sangviinik stabiilne ekstravert Melanhoolik neurootiline introvert Koleerik - neurootiline ekstravert 4. Sisemise kontrollkeskme erinevus välisest kontrollkeskmest. Kui in. tunneb, et ta mõjutab suurel määral temaga juhtuvat, siis on ta seesmise kontrollikeskmega. On motiveeritum, pühendunum. Kui in. tunneb, et teda mõjutavad teised inimesed või org., siis on ta välise kontrollikeskmega inimene. Vajab rohkem bürokraatlikku organisatsio...
Eksamiküsimused inimeseõpetuses 1. Mina pildi kujunemine. Enesehinnang, selle mõju inimesele. Enesehinnangu muutmise võimalusi. Inimese minakäsitus sisaldab kõiki selle inimese endasse puutuvaid mõtteid ja tundeid ning muutub kogu elu jooksul. Seda võib mõjutada peaaegu igasugune kogemus ning see muutub kogu elu jooksul, sest sõltub muutuvatest inimsuhetest. Teised inimesed ei määra seda tervenisti. Me tegutseme ka iseseisvalt ja meie arusaamad oma minast arenevad ka selle tegevuse tulemusel. Tavaliselt on inimestel iseenda kohta väga palju erinevaid arvamusi, isegi vasturääkivaid. Meie enda moodustatud enesekäsitusest oleneb suurel määral, millist uut informatsiooni enda kohta me vastu võtame ja kui kiiresti me seda teeme. Minakontseptsiooni sisu sõltub kultuurist ja inimese kogemustest. Enesehinnangu all mõistetakse inimese positiivseid või negatiivseid tundeid enda suhtes, ene...
Psüühiliste nähtuste klassifikatsioon 1. Psüühilised protsessid 2. Psüühilised seisundid 3. Psüühilised omadused Psüühiliste protsesside klassifikatsioon a) Tunnetusprotsessid b) Emotsionaalsed protsessid c) Tahtelised protsessid Aistingute klassifikatsioon 1. Eksterotseptiivsed aistingud (nägemine, kuulmine, haistmine) 2. Interotseptiivsed aistingud (nälja,kehatemp.,tasakaaluaistingud) 3. Propriotseptiivsed aistingud ( asuvad lihastes ja kõõlustes,staatilised ja kinesteetilised) Psühholoogiate klassifikatsioon 1. Eelteaduslik 2. Filosoofiline 3. Teaduslik Psühholoogia peamised ülesanded · Taju · Inimeste ja loomade k'itumine · Alateadvus · Aju funktsioneerimine · Emotsioonide regulatsioon Psühholoogia staatus. Seisund. APA Psühholoogia areng · Arengus on kahesuguseid muutusi: kontinuaalsed, järjepidevad ja katkendlikud. Siit tulenevalt ...
TALLINNA TERVISHOIU KÕRGKOOL Kutse õppetool Hok 11 TÖÖKESKKONNA OHUTEGURID Alla Ramazanova Juhendaja: Milvi Moks Tallinn 2013 KASUTATUD KIRJANDUS: Töökeskkonna käsiraamat. ( 2009). Tallinn: Sotsiaalministeerium. www.ti.ee/ott/info 11. Töökeskkonnas esineb alati ohutegureid, mis võivad tekitada tervisekahjustusi. Tööandja ülesanne on hinnata terviseriske ning rakendada abinõusid ümbritseva keskkonna ohuteguritega kokkupuute vähendamiseks nii, et need ei kahjustaks töötaja tervist. Töökeskkonnas võivad inimesele mõjuda mitmed ohutegurid: füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühhosotsiaalsed. Mina töötan haiglas hooldustöötajana ja arvan, et meil on väga palju ohutegureid , mis kahjustavad minu tervist. ...
Inimene kaevab omale suuga haua Igal sõnal, lausel ja väljendil on mitu tähendust. Iga inimene võib tõlgendada sõnu lauset ja väljendit oma moodi. Keegi ei saa öelda, kas see on õige või vale, sest igal ühel on oma arvamus. Igat teemat saab arutada mitmeti. Samuti ka väljendit Inimene kaevab omale suuga haua. "Inimene kaevab omale suuga haua" on iseenesest väga huvitav väljend, seda fraasi saab mõelda mitmeti nagu väga paljusid teisigi fraase. Arvan, et algselt on mõeldud selle väljendi all seda, et inimesed räägivad liiga palju, mõtlemata mida nad üldse öelda tahaksid ja kas midagi üldse öelda on. Näiteks mina ise, kas oli mul vaja üldse suu lahti teha, aga ei, ikka oli vaja, nüüd siis veel üks lisakirjand. Tihtipeale ei mõeldagi seda, mida öeldakse, kui sõna on juba lendu lastud, siis tagasi seda enam võtta ei saa. Näiteks riigikogu liige Jaan Kundla, kes sai kuulsaks oma eksliku väljendiga, kui nimetas oma korteris elavaid üürilisi...
PARKSEPA KESKKOOL Marleen Reisberg 11a MIS ON STRESS JA KUIDAS SELLEGA TOIME TULLA? Uurimistöö Juhendaja: Heli Maaslieb Parksepa 2013 Sisukord SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 3 1. Mis on stress? ......................................................................................................................... 4 2. Stressi tekkepõhjused ............................................................................................................. 5 2.1. Sotsiaal-majanduslikud stressitegurid ............................................................................. 5 2.2. Elukeskkond, stress ja keskkonnasäästlik eluviis ............................................................ 6 ...
Herakl eitos Kuusalu Keskkool 11. klass Liisbeth Kallakmaa Herakleitos elas umbes 535 eKr – 475 eKr. Oli vanakreeka filosoof (eelsokraatik) Tegutses Väike-Aasias Ephesose linnas. Tema isa nimi oli Bloson. Ta oli tuntud perest Ta üksik eluviis muutis ta ennasttäis olevaks ja väidetavalt tekkis tal stress ühiskonnaprobleemide tõttu. Ta hüüdnimeks oli "Tume", sest tema poolt kirjapandut oli raske mõista. Samuti kutsuti teda "Nutvaks", sest alati, kui Herakleitos väljus kodust ja nägi ümberringi nii palju rumalalt elavaid ja surevaid inimesi, olevat ta haletsusest nutnud. Juba lapsepõlves pani ta teisi imestama: algul väites, et ta midagi ei tea, hiljem aga – väites, et on kõiketeadja. Teised inimesed aga ei teadvat midagi. Ja kui teavadki, siis pole nende teadmised midagi väärt, sest "paljuteadmine ei tee targaks". Herakleitose filosoofia Herakleitose filosoofia kõige iseloomulikumaks jooneks on tema arusaam...
Arvuti ja tervis Arvuti on masin, mida kõige laiemas mõistes võib kirjeldada aparaadina. Arvuti on tööriist, meelelahutaja, õppevahend ja suhtlemisvahend. Arvuteid on väga erinevaid, nii ka arvutiga kaasnevaid terviseprobleeme. Mitmed probleemid tekivad sellest, et inimesed veedavad liiga kaua aega arvuti taga ja ei liiguta ennast piisavalt. Arvuti kasutamisega võib tekkida palju terviseprobleeme, millest esijalgu ei pruugi inimestel aimugi olla. Arvutisõltuvus on tõsine tervisehäire, mis sunnib meid liigselt tegelema arvutiga. Usun, et paljud tänapäeva inimesed, ka mina nende hulgas, ei suudaks olla enam ilma arvutita ja internetita. Kindlasti põhjustab arvutisõltuvus ka ülekaalu. Arvutis olles saab aega parajaks teha ja igavust peletada, aga kõik see aeg, mil me töötame arvutiga kahjustab sama aeg ka meie tervist. Kõige rohkem mõjutab arvuti meie silmi ja nägemist. Mõju silmadele sõltub peamiselt ...
Kaitsekõne Prügikollile Tere kohus ja vandekohtunikud. Tervist pealtvaatajad. Mina kui kaitsja esindan Ivo Kaalikat kaitsekõnega. Ivo on ,,kerjus" ning tema kaitseks saab kohe öelda , et ta arvas, et tal pole midagi kaotada kui varastab poest endale eluks vajalikku söögikraami. Ivo ise muutus prügikolliks 5 aastat tagasi kui lõppes tema esimene abielu. Abielu ise oli väga rutakas ning sai tehtud mõningaid ennatlikke otsuseid. Ivo naine Leena oli viiendat kuud rase kui abielu toimus. Laps oli loomulikult Ivo oma. Kui laps lõpuks sündinud oli hakkaski kõik allamäge minema. Kuna Ivol ei olnud väga tasuv töökohta ja Leena ei saanud raseduse tõttu ültse töötada siis sissetulek ei olnud eriti suur. Lapsele kulus väga palju energiat ja raha. Seetõttu tekkis Ivol stress ning ta hakkas jooma ja veetis enamuse oma ajast kasiinodes, et kodust võimalikult kaugele pääseda. Nii tekkis Ivo perel pankrott ning Lee...
Rakvere Reaalgümnaasium Kristin Lichtfeldt 10.T klass STRESS JA SELLEST HOIDUMINE Psühholoogia referaat Hindajad: Eda Peinar ja Liivo Raudver Rakvere 2010 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 Stress mis see on? Kas haigus või inimese väljamõeldud kaitse enda õigustamiseks umbes, et ,,ma olen närviline, mul on stress"? Käesolev referaat käsitleb teemat vaatenurgast, et stress on siiski pingeseisund. Selles töös on kirjutatud ka võimalikest stressi tekkepõhjustest ning antakse ka nõu, kuidas stressist vabaneda..............................
Stressi põhjused seksuaalelus Referaat 2010 Sisukord Sissejuhatus 3 Stress seksuaalelus - mis see on? 3 Rutiinist armukadeduseni 4 Raseduse mõju seksile 5 Seksist rääkimine partneriga 6 Kust saada abi? 7 Kasutatud kirjandus 9 Sissejuhatus Inimestel on palju probleeme, mille pärast muretseda. Oleks õige, kui nende seksuaalelu mitte ei tekitaks neile lisa stressi, vaid annaks just võimaluse puhata ümbritsevast ning nautida end ja oma partnerit. Seda ei tohiks võtta kui kohustust, vaid kui hetke, mis on antud, et puhkata argielust. Kahjuks on siiski enamus inimesi mingil hetkel oma seksuaalelus tundnud stressi. Millest stress tekib, millest hoiduda, mida paremini teha, kuidas probleemid lahendada nende küsimuste vastused on tähtsad enda ja oma partneri seksuaalelu parandamiseks ning sealse stressi vähendamiseks....
Kus valmivad spermid ja millist teed liiguvad kehast välja? Spermid moodustuvad poiste munandites ja valmivad munandimanustes. Spermid liiguvad mööda seemnejuhasid kusitisse. Kus valmivad munarakud ja millist teed liiguvad naise kehas? Munarakud valmivad munasarjades. Munarakud liiguvad mööda muhajuhasid. Millised tegurid vähendavad meeste viljakust? Vigased spermid Stress Suitsetamine Varjatult kulgevad põletikud Temperatuuri tõus munandites (kui hoiad arvutit süles) Istuv eluviis Munandite verevarustushäired Mis võib kahjustada loodet tema arengu käigus? Füüsikalised mõjutajad (nt rappumine, põrutused, kitsad riided, löögid, kiirgused) Ema haigused (nt süüfilise bakterid, toksoplasma, punetised) Keemilised ühendid (nt lahustid, nikotiin, alkohol, ravimid Platsenta roll emalt lootele ja vastupidi Platsenta kaudu toimub loote ja ema vahel ainete vahetus. Em...
Organisatsioonikäitumine I KT 1. Millised on organisatsioonikäitumise uurimismeetodid? Vaatlused; juhtumite (situatsioonide) analüüsid; küsitlused; eriuurimused; eksperimentaalsed uurimused; laboratoorsed eksperimendid; intervjuud. 2. Mida väidab isiksusjoonte teooria? Inimestel on mõned kaasasündinud isiksuseomadused, mis kujundavad isiksuse ja seeläbi ka käitumise. 3. Kirjeldage erinevaid temperamenditüüpe. Melanhoolik Tujukas, ärev, pessimistlik, tagasihoidlik, ebasotsiaalne, vaikne, rigiidne (neurootiline, introvertne) Koleerik Agressiivne, tujukas, impulsiivne, optimistlik, aktiivne, paigalpüsimatu, muutlik (neurootiline, ekstravertne) Flegmaatik Passiivne, ettevaatlik, mõtlik, rahulik, kontrollitud, usaldusväärne, stabiilne (introvertne, emotsionaalselt stabiilne) Sangviinik Sotsiaalne, jutukas, muretu, liider...
Küsitlus stressi põhjustest ja mõjust õpilaste seas. Tere, koolikaaslane! Mina olen ..........., meie kooli ......(klass) klassiõpilane. Sellel aastal teen uurimistöö teemal ,,Stress". Olen väga tänulik, kui ka Sina oleksid mulle abiks selle töö tegemisel ja täidaksid ausalt alloleva küsimustiku. Õigeid ega valesid vastuseid ei ole.Küsimustele vastamine on anonüümne. Suur tänu ja jõudu tööle! Klass: Vanus: Sugu: (tõmba ring ümber) No Küsimused Mitte Harva Tihti Alati kunagi 1 Kas sa kergesti ärritud iga pisi asja pärast? 1 2 3 4 2 Kas sa närvitsed, kui pead kedagi või midagi ootama? 1 2 3 4 3 Kas sa punastad, kui satud ebamugavasse olukorda? 1 2 3 4 ...
Eksamiküsimused inimeseõpetuses 1.Mina pildi kujunemine. Enesehinnang, selle mõju inimesele. Enesehinnangu muutmise võimalusi. 202 tabel !!!! Inimese minakäsitus sisaldab kõiki selle inimese endasse puutuvaid mõtteid ja tundeid ning muutub kogu elu jooksul. Seda võib mõjutada peaaegu igasugune kogemus ning see muutub kogu elu jooksul, sest sõltub muutuvatest inimsuhetest. Teised inimesed ei määra seda tervenisti. Me tegutseme ka iseseisvalt ja meie arusaamad oma minast arenevad ka selle tegevuse tulemusel. Tavaliselt on inimestel iseenda kohta väga palju erinevaid arvamusi, isegi vasturääkivaid. Meie enda moodustatud enesekäsitusest oleneb suurel määral, millist uut informatsiooni enda kohta me vastu võtame ja kui kiiresti me seda teeme. Minakontseptsiooni sisu sõltub kultuurist ja inimese kogemustest. Enesehinnangu all mõistetakse inimese positiivseid või negatiivseid tundeid enda suhtes, eneseväärikustunne...
Tervisepsühholoogia yldbak Adler284 eksam 27.oktoober Tervisepsühholoogia kujunemislugu Mis on tervis? Tervis vs haigus. Disease tuntud ja objektiivselt määratletud patoloogiline protsess. Ilness olukord, kus objektiivselt määratav patoloogia puudub ja/või mehhanismid pole veel täpselt teada ja/või vastavad uurimismeetodid puuduvad tehnoloogiliste võimaluste või teadmiste piiratuse tõttu. Vaimne füüsiline sotsiaalne TERVIS. Tervis on kõrgeim hüve. Valitudo bonum optimum Olemas on sotsiaalne ja personaalne tervise väärtus. On ka ajastukeskne. Erineval ajal erinev sotsiaalne väärtus. On ka kultuuriti erinev, kultuurikeskne. Tervise tähendus võib erineda ka sotsiaalsete klasside lõikes. Tervis kui täielik füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund ja mitte pelgalt haiguse või puude puudumine (see,et ma pole haige, ei tähenda, et ma ei ole terve). (WHO, 1946) Tervis kui teatud tase, m...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool KI MIKS MINA OLEN PETA LIIKUMISE POOLT VÕI VASTU Essee Õppejõud: Mõdriku 2009 PETA ehk inglisekeeles People for the Ethical Treatment of Animals on organistatsoon, mis tegeleb loomade õiguste kaitsmisega. PETA-s on liikmeid ligi 2 miljonit inimest ning see asustati New Yorgis 1980 aastal. PETA juhib oma tähelepanu neljale valdkonnale, kus loomad kõige rohkem ja intensiivsemalt kannatavad. Nendeks on suured põllumajandusettevõtted, laboratooriumid, rõiva-kaubanduse ja meelelahutusega tegelevad firmad. Maailmas annetatakse ja investeeritakse loomade heaolulue miljardeid kroone, kuid kas annetaja ja investeerija teab kuhu tema raha tegeliku...
Mida olen õppinud septembris ? Krista Tuuling 10A Mida olen mina septembris õppinud ? Esimese asjana meenuvad muidugi uued teadmised keemiast, matemaatikast, eesti keelest jne. Aga hoolega järele mõeldes meenuvad üha uuemad ning isegi tähtsamad asjad ja tegevused. Sellel aastal oli minu elus suur samm kodust väljakolimine ning ühiselamusse elama minek. See toob kaasa palju muudatusi, mõned on positiivsed ning samas leidub ka negatiivseid muudatusi. Hommikuti äratas mind alati ema, kes tegi kõik endast oleneva, et jõuaksin kooli õigeks ajaks. Nüüd pean ise iga hommik ülestõusma. Septembri alguses oli see väga raske ja vaevaline, aga kuu lõpuks olen sellega üsnagi ära harjunud. Vähemalt siia-maani ma ei ole esimesse tundi hilinenud. Ning arvan, et paari kuu pärast tõusen juba enne kellahelinat. Kõik on vaid harjuta...
Loo Keskkool Koolistressi avaldumine, põhjused ja toimetulek Loo Keskkooli gümnaasiumiõpilaste näitel Uurimistöö Autor: Liisbeth Sepp 11.klass Juhendaja: Heli Rand Loo 2017 SISUKORD SISUKORD ....................................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS .............................................................................................................. 3 1. STRESS ..................................................................................................................... 4 2. KOOLISTRESS ......................................................................................................... 6 2.1. Koolistres...
Sotsiaalne taju Taju peamine funktsioon on aidata organismil Sotsiaalne taju ümbritsevat keskkonda tajuda võimalikult tõepäraselt Isiksuse tavateooria Isiklikud konstruktsioonid Taju konstantsus: tajuv organism käsitleb Stereotüübid stiimulite omadusi püsivatena, vaatamata konkreetse konteksti muutumisele (muutuv Kategoriseerimine valgustus, kaugus, orientatsioon jne) ja seega ka Enesetaju stiimuli tunnuste muutumisele 13.02.2010 Tiiu...
sõltlase analüüs Kerti juhtum. Kert on lihtne ja tore Kesk-Eestis elav mees. Kuid ka kõva viinamees. Küsitlesin Kerti, sest tahtsin aru saada, miks saab ühest mehest alkoholilemb. Usun, et põhjuseks, miks mees jooma hakkab, on sageli just suhted naistega. «Eks see jooma hakkamine käib oma rada pidi,» vestab Kert, hõõrudes sõrmenukkidega silmi, millest kiirgab selgesti välja väsimust, kurnatust. «Alguses tekib mõte, et võtaks mõned õlled. Ja siis, kui mõned õlled hakkavad maitsema, tuleb ikka üks viin, siis teine viin ja... ei saa enne pidama, kui pudelipõhi paistab. Stress hakkab tekkima ja pinged üle pea kasvama. Eks see viin ole nagu narkootikum, ma arvan. Pole küll narkootikumi proovinud, aga ka viin tekitab sõltuvuse. Kui pikemat aega pole võtnud, tekibki sees tunne, et peaks stresse maandama. Näiteks kui aeg-ajalt tarbida õlut või muid kergeid alkohoolseid jooke stabiilselt päevast päeva, ...
Humanistlik paradigma Organismiline lähenemine Abraham Harold Maslow (1908 - 1970) Maslow, A. Motivation and personality. 1954 (1970). Maslow, A. Toward a psychology of being. 1968. Humanistlik psühholoogia American Association of Humanistic Psychology (1962) I Psühholoogia eesmärgid: 1.Uurida inimese kogemust (experiencing person) 2. Uurida loovust, valikuid ja eneseteostust. 3. Uurida isiksuse jaoks olulisi sündmusi. 4. Psühholoogia eesmärk on aidata inimestel oma eneseväärikust tõsta. Eneseteostus (self-actualization) organismiline lähenemine What humans can be, they must be. II Motivatsioon: defitsiidi vajadused (D-needs) olemise vajadused (B-needs) III Vajaduste hierarhia: Vajaduste hierarhia D-needs, B-needs 1. Füsioloogilised vajadused (Physiological needs) söök, vesi, uni, sek...
annaabi.ee 
