Anu poolt antud juhtum (0)

sõltlase analüüs
Kerti juhtum.
Kert on lihtne ja tore Kesk-Eestis elav mees. Kuid ka kõva viinamees. Küsitlesin Kerti, sest tahtsin aru saada, miks saab ühest mehest alkoholilemb. Usun, et põhjuseks, miks mees jooma hakkab, on sageli just suhted naistega.
«Eks see jooma hakkamine käib oma rada pidi,» vestab Kert, hõõrudes sõrmenukkidega silmi, millest kiirgab selgesti välja väsimust, kurnatust. «Alguses tekib mõte, et võtaks mõned õlled. Ja siis, kui mõned õlled hakkavad maitsema, tuleb ikka üks viin , siis teine viin ja... ei saa enne pidama , kui pudelipõhi paistab. Stress hakkab tekkima ja pinged üle pea kasvama. Eks see viin ole nagu narkootikum, ma arvan. Pole küll narkootikumi proovinud, aga ka viin tekitab sõltuvuse. Kui pikemat aega pole võtnud, tekibki sees tunne, et peaks stresse maandama. Näiteks kui aeg-ajalt tarbida õlut või muid kergeid alkohoolseid jooke stabiilselt päevast päeva, siis kange alkoholi tarbimise tahe võib ka mitte tekkida.»
Kerdi kodune olukord pole kiita. Tal on küll noor naine, temast aastaid rohkem kui kümme noorem, kuid naise armastust mees enam ei tunne. Vastupidi – teda tõrjutakse. Lärmi ja vaenuga. Kert tunneb sageli, et on perest justkui välja heidetud. Mis sest, et perekond on mehe enda loodud. Ja kunagi oli just tema see, kes selle kaasakese oma elamisse pesitsema kutsus.
«Alkoholi hakkasin liigselt tarbima siis, kui abikaasa hakkas ula peal käima. Mina tegin tööd, tema istus kodus ja lollitas mind: käis diskodel ja baarides, hakkasid tekkima igasugused imelikud telefonikõned suvaliste meeste poolt. Mul tekkis väga raske tunne, hinges oli raske, esitasin kogu aeg endale küsimust, miks ta seda teeb. Ja ei osanudki muud, kui otsida lohutust alkoholist. Ei mäleta konkreetselt, millal esimest korda hakkasin jooma. Meie suhte keerulisus hakkas mul vaikselt kasvama üle piiri; mitte järsku, aga stabiilselt.»
Alguses trimpas mees vähem, siis üha rohkem ja rohkem. Hiljem tekkisid joomingud, mille tagajärjeks oli karm reaalsus : mälukaotus. Kui oli võtmine, siis ikka nii, et maa oli must. «Järgmine päev on küll pohmell, aga põed ära, läeb nädalake mööda, tekib uuesti tunne.» 
Stresse on Kerdi elus tekkinud ka tööpuudusest, samuti ametipostiga seotud pingetest, aga siiski tunnistab mees, et need pinged oleksid köömes selle kõrval, kui ta kaasast kiirgaks armastust. Sest kõige rohkem stressi tekitab Kerdile just naine oma käitumise ja mehesse suhtumisega. Mees ei tunne naise poolt mingit hingelist mõistmist.
«Mind ajab närvi ka see, et ta ei lase mul meie ühist last kasvatada, aga kui mingi jama on, siis tehakse mind süüdi. Et naisel on alati õigus ja mina olen viimane loll – see on nii tavaline. Veel käib närvidele, et ta ei pööra mulle tähelepanu, tegeleb oma asjadega, ei jaga minuga hellust. Pöörab voodis selja.»
Kerdi ja ta kaasa ühine argipäev on selline, et naine tuleb öövahetuses olnud mehele järele, toob ta koju, mees läheb lapse juurde tuppa pikali. Lapsega koos vaatab Kert telekat , naine läheb kööki süüa tegema, söödab mehel kõhu täis. Arvab , et sellega peakski mehe eest hoolitsemine piirduma.
«Mingi aja pärast tuleb ta elutuppa , aga mitte minu kõrvale, vaid teisele poole last, ja vaatab mõned seriaalid. Õhtul kolib magama minnes teise tuppa, mitte ei jää minu juurde. Mina pean reeglina olema lapse juures, sest laps ei jää magama, on väga pika uinumisega. Kui olen kodus, siis aitan tal magama jääda, see on siis mu väheseid ülesandeid lapse ees.» 
Samas pole Kert kaasa suhtes kiitusega kitsi . Nendib, et vähemasti süüa teeb naine väga hästi ja koristab nende elamist ikka ka. Aga voodisse enda juurde ei luba. See on peamine, mis mehele valu teeb.
«Voodisse lubab ainult siis, kui laps on juba magama jäänud, ja siis pika punnimise peale mõnikord lubab kiire akti. See on ka viimasel ajal ainult pühade ajal! Alguses, kui tutvusime, oli kõik väga hea. Siis ta sõbrannadega väljas ei käinud, diskoteekidel ja joomas ei käinud, oli hoolitsev, hell ... aga mingil ajal asi muutus sada protsenti. Millest? Selles asi ongi, et ma ei tea.»
Kert meenutab nende esimest kohtumist . Pealtnäha oli see lihtne – neid tegi tuttavaks ühine sõber.
«Pärast tutvumist hakkas mu tulevane vaikselt helistama, umbes poole kuu möödudes muudkui rääkisime, tundide kaupa. Ja siis koliski mu juurde elama. Ma ise kutsusin. Sellepärast, et armusin temasse peaaegu esimesest silmapilgust ja ta oli mul põhimõtteliselt esimene tütarlaps, esimene naine.»
Kert pole oma naist petnud peale paari kerge korra. Ta ei ole ringitõmbaja tüüp, need kaks kõrvalehüpet on olnud põhjusel, et naine ei jaga temaga armastust. Ja need hüpped olid ammu , aastaid tagasi. Viimasel ajal on Kert loobunud mõttest leida armastust, pigem harjutab endas kannatlikkust.
«Ma ei tahaks oma naisest mingi hinna eest lahku kolida. Ikka loodan, et äkki ta võtab veel kunagi mõistuse pähe ja muutub. Ma oleksin nõus kohe muutuma , loobuma nii alkoholist ja ka muudest negatiivsustest, kui ainult tema seda tahaks. Ma muidugi sada protsenti ei suuda öelda, kas tegelikult suudaksin loobuda , aga kindlasti annaksin oma parima !»
Kerti hoiavad kaasa juures ka ühised ilusad mälestused. «Kooselu algusaastatel nägi meie elu välja suurepärane. Käisime koos, nii kahekesi kui ühes lapsega, loomaaedades, toitlustuskohtades, välismaal puhkamas. Ühesõnaga, meil oli koos tore ja hea olla. Teisalt olin ka igal õhtul kodus, käisin tööl varahommikust lõunani, ülejäänud aja veetsin perega . Jama algas siis, kui hakkasin öövahetustes käima.»
Öövahetustega töö tõttu muutus elu täielikult. Kuid töökoha valis elukaaslane , et mees tooks koju rohkem raha. «Mõnes mõttes saan temast aru ja tegelikult see töö mulle meeldib; ning saan ka ise aru, et on vaja rohkem raha teenida, et ots-otsaga kokku tuleksime.»
Raha kulub nende peres palju korterilaenu tagasimaksmisele, samuti lapse õppimiskuludele. Kuigi Kert toob perele elatise nii naise kui lapse jaoks, ei lubata tal lapse tegemistesse üldse sekkuda.
«Minu äranägemise järgi laps kasvada ei tohi... See teeb mulle haiget, et ei või sõna sekka öelda. Kui on vaja otsustada lasteaiad või koolid, siis mulle sõnaõigust ei anta , kõik otsustab elukaaslane. Ja lapse kasvatamisel mängib väga suurt rolli ämm, kes tihti üritab toppida oma nina sinna, kuhu vaja pole. Naine ütleb mulle, kui üritan lapsega seoses mingites otsustes osaleda, et sa oled nii harva kodus, sul ei ole siin midagi kaasa rääkida. Aga olen harva kodus töö tõttu! Ja tööd teen, et perele raha sisse tuua... Seetõttu ma ei saa aru, miks ei või ma midagi kodus otsustada!»
Kerdi lugu kuulates tekib kaastunne meeste suhtes, kes kannatavad naiste pealtnäha õigustatud vägivalla all. Sageli püüavad naised süüdistada mehi, mõistmata seda, et mehed on kodust väljaspool aktiivsed just selleks, et luua kodu olemasoluks parimad võimalused. Ja siis keelatakse neil kodus otsustamast! Kus on siin mõistmine?
«Kui ma tööl olles mõtlen kodustele probleemidele, siis hakkangi jooma. Töö juures on palju vaba aega ja hakkadki kõiki asju enda jaoks lahti mõtlema. Siis tekibki seis, kus voolab sisse stress . Ligi tükivad paanika ja igasugused imelikud mõtted, mis täielikult segavad rahulikuks jäämist. Kui teha väike lonks alkoholi, muutuvad probleemid iseenesest justkui lahendatuks. Mis siis, et järgmisel päeval on asi kaks-kolm korda hullem.»
Alguses võttis Kert vähem, aga nüüd on alkoholist saamas ta sinasõber. Head tuttavad soovitavad küll, et mees, jäta maha, viimane aeg! Kuid Kert on juba niikaugel, et võtab viina isegi töö juurde kaasa, sest teab, et öövalvetes on üksi ja seal keegi ei sega. On juhtunud, et ülemus tabab teda purjus olekus, ning nüüd on Kert ettevaatlikum.
«Kui ennast sõprade juures purju võtan, siis reeglina lülitub sisse autopiloot. See tekib siis, kui pilt kaob eest ära. Seda ma ei mäleta, kuidas koju jõuan. Tekib reaktsioon , mis viib tulemini, et jõuan iseenesest koju. Ja mida rohkem alkoholi tarbida, seda varem, seda väiksema kogusega hakkavad mälulüngad tekkima. Alguses mälulünkasid praktiliselt ei olnud, ikka mäletasin kõike, mis toimus; mõnda asja uduselt, aga mäletasin.» 
Järgmisel päeval pohmellis olles on stress kolmekordne : tekivad igasugused imelikud mõtted, et huvitav küll, mida eelmine päev suutsin korda saata. Siis hakkab mees vaikselt pilti kokku viima ja kui lõpuks õhtuks avastab, et ei olegi nagu midagi hullu juhtunud, pinged tasapisi maanduvad.
«Naine ei taha enam minuga koos midagi tarbida. Ei veini ega lahjematki jooki. Tal on omad huvid ja omad sõbrannad. Ta ütleb mulle, et kui jood , saa enne kaineks, kui koju tuled.»
Kerdil on see hea omadus, et juues ei muutu ta agressiivseks. Küll aga muutub tüütuks. «See väljendub selles, et hakkan kordama igasuguseid asju, ei lase teistel magada ja puhata . Kell on palju juba, aga ise ma magama ei jää, üritan teisi üleval hoida igasuguste valemitega . Kuni ükskord auti jään.
Kodus ei tarbi ma alkoholi kunagi tööpäevadel, vaid enamasti nädalavahetustel, siis on laps ära. Aga tegelikult lapsel pole mu joomise vastu midagi. Siis issi muutub hästi lõbusaks ja tahab mängida. Kui tekivad mälulüngad, siis laps reeglina juba magab .»
Kert on tähele pannud , et viimasel ajal joob ta vähem. Enne majanduslanguse algust jõi reeglina üle nädala või igal nädalavahetusel.
«Viimasel ajal joon vähem, kuna praegu on rasked ajad nii rahaliselt kui töökohaga ja ei taha võtta joomisega seotud riske.
Kui joon, siis keha lõdvestub ja muutub kergeks. Kõik probleemid haihtuvad kuskile.»
Kert ei tea, et alkoholiprobleem tema suguvõsast tuleks, sest ta vanemate ega vanavanemate seas joodikuid polnud. Isaga pole ta küll koos kasvanud. Kuid isa tegi ka korralikult tööd. «Olen väga hästi saanud hakkama emaga kasvades, abiks olid nii vanaema kui vanaisa. Olen korra isa näinud vilksamisi tänu sellele, et ema näitas mulle: vaata, see on su isa. Tol korral ei olnud mingit tunnet, käisin siis alles teises klassis. Hiljem oli mõte isa üles otsida ja küsida, et kuidas, issi, elad . Aga siis mõte kadus ära. Igaühel oma elu, kuni on ette nähtud.»
14–15-aastaselt tekkisid Kerdil pahad sõbrad, kehv seltskond , kus hakati tarbima nii alkoholi kui tubakatooteid. «Õnneks on minust narkootiliste ainete tarbimine mööda läinud, pole neid eluski pruukinud. Pakutud on küll, kuid olen jäänud endale kindlaks. Kujutan ette, et narkootikumide küüsi langemine on mitmeid kordi hullem kui alkoholi tarbimine. Alkoholi saad kuidagiviisi piirata, kui sa ei ole padujoodik. Aga narkootikumide puhul pole mingit võimalust, siis oled nii-öelda allakäiguteel.»
Narkootikume pakkusid alguses ta sõbrad, kes olid sattunud läbi käima imelike seltskondadega. Esialgu pakuti lahjemaid, mida sai suitsetada, hiljem pakuti nuusutatavaid. Süstaldeni pole pakkumised jõudnud. 
«Olen õnnelik, et oma sõprade saatusest pääsesin. Leidsin endale elukaaslase, loobusin oma sõpradest ja hakkasin elama pereelu. Nüüd pole ka pereelu kiita, on küllaltki karm, kuid vähemalt süstla otsa ma ei kukkunud.»

Kert, oled elus kogenud kannatusi suhetega seoses. Mida mees vajab naiselt , et olla suhtes õnnelik? Et tal ei tekiks soov ei tahaks alkoholi juua ja suitsetada?
«Esimene on kindlasti, et oleks olemas kodusoojus ja hellus. Et naine pööraks sulle tähelepanu ja hellitaks ja kallistaks sind, nagu oleksid ta ainus kullatükk. Aga mitte ei hakkaks vastu punnima ja igasuguseid põhjendusi leidma, miks ta ei saa minu vastu hell olla ja kui raske tal on jne. Mees ei tohiks tunda, nagu oleks ta tühi koht kuskil nurgas, nagu tolmuv kummut . Hellus peaks olema selline, et naine kas või vahel räägiks, et armastab mind, et kallistaks mind, suruks mind enda vastu ja ütleks, et sa oled mu armas ja kallis. Soojus on minu jaoks see, kui teise inimese hing õhkab armastusest, lähedusest, hoolivusest.» 

Mis on hoolivus mehe jaoks?
«Minu jaoks on hoolivus see, kui elukaaslane teeb kõik selleks, et aidata mind minu probleemidega, see puudutab ka meie ühisperet. Aga mitte ei loobuks ja ütleks, et ah, pole hullu midagi. Üksinda on pereprobleemide koormat raske kanda, siis tekivad igasugused pinged. Aga minu naisel on teised huvid: sõbrannad, diskoteegid, väljaskäimised. Muidugi, viimasel ajal on seda asja vähemaks jäänud. Aga eks ole näha, mis elu toob.»
Mis tunne on mehel siis, kui oma naine läheb teiste meeste ja sõbrannadega diskoteeki, hoolimata mehe arvamusest?
«Väga raske tunne on. Tekivad igasugused hirmud ja hakkan elukaaslase pärast väga muretsema, nii et vahel tekivad isegi pöörased iiveldustunded, füüsilise valu aistingud.
Kõige hullem on siis, kui naine valetab kojutulemise kohta: selle asemel, et tulla õigel ajal koju, tuleb 12 tundi hiljem, pärast väidab, et ööbis sõbrannade juures. Viimasel ajal seda pole olnud, aga vahepeal oli. Siis üritasin ennast sundida rahulikuks jääma. Ja kõik muretsemise mõtted peast välja visata . Väga harvadel juhtudel see ka õnnestub, kuid mitte alati. Kui ta palus mul endale pärast 12- tunnist hilinemist järele tulla, helistas, siis mõtlesin, et see oli viimane kord. Aga kui see kordus, jälle siiski andestasin talle.»

Kuidas sellest aru saad, et ta on sind petnud?
«Tekivad igasugused telefonikõned poole öö ajal ja hommikuti ; tema väidab, et helistab sõbranna, aga mitmeid kordi on jäänud vahele: sõbranna asemel helistab meesterahvas. Väidetavalt ta lihtsalt kasutab neid noormehi sõpruse ja seltskonna eesmärgil, mitte millekski muuks.»
Kuidas naine saaks paremini oma meest mõista?
«Mina soovitaksin naistel hoida meest nii palju kui võimalik. Kui ei ole armastust, siis üldse mitte kokku kolida. Parem lõpetada suhe kohe alguses, ja seda poleks vaja pärast kahetseda. 
Aga kui ikkagi armastad , siis ürita anda oma elukaaslasele kõike seda, mida ta tahab. Ja ürita tal aidata areneda hingelise lähedusega. Kui sellest midagi välja ei tule, siis järelikult te pole ka üksteise jaoks loodud.»
Aga mille järgi mees tunneb, et naist armastad?
«Sellest saangi aru, et ma väga muretsen tema pärast ja alati andestan, kui võimalik.» 

Kas su elus on olnud ka õnnelikke hetki ?
«Esimesed kolm aastat abielu olidki ainult õnn, armastus, idüll ja lillepidu. Kõik muutus pärast töökoha vahetust, kui öövahetustega tööle läksin.»
Kas oma naisele oled tunnetest rääkinud? 
«Olen üritanud temaga arutada, aga reeglina ta põikleb jutust kõrvale.»

Milles sa praegu oma elus lahendust näed?
«Näen lahendust, et me mõlemad elukaaslasega muutuksime ja loobuksime pahedest, nagu see on alkohol nii tema kui minu puhul. Tema joob samamoodi. Päris mälukasse ei võta, aga vahel palju puudu ka pole. Kui tema joob, siis reeglina last ei ole kodus. Harvadel juhtudel, kui ta on, siis üritab laps viibida täiskasvanute seltskonnas, kusjuures tegelikult me teda keelame. Siis laps vaatab omaette multikaid ja vedeleb niisama. 
Lapse suhtes tunnen kiindumust, aga vahel, kui abikaasa keerab tema minu vastu üles, tekib ka solvumise reaktsioon , mis muidugi hiljem saab lapsega ära lahendatud . 
Vahest tunnen end praegu õnnelikuna siis, kui on võetud mõni kogus alkoholi – probleemid ununevad. Alkoholi mõju all üritad teha mustast valge. Et kõik, mis on juhtunud – seda nagu poleks olnud. Aga reeglina see ikkagi ei õnnestu, sest reaalsus paneb taas jalad alla ja annab selge pildi olemasolevast. Ja see mulle enamasti rõõmu ei valmista .»
Analüüs:
Toob välja olulisemad isikuomadused ja sõltuvusohustatuse tegurid ning kirjeldab ja analüüsib sõltuvusaine tarvitamise ajalugu, staadiumi, tunnuseid ja mõju isikule
Toob välja ja analüüsib vähemalt 2 võimalikku sekkumise võimalust (lahendusvarianti) konkreetse isiku puhul
On teada, et alkoholism on progresseeruv haigus, mis tekib alkohoolsete jookide süstemaatilisest tarbimisest. Kerti juhtum on ka tõestuseks sellele.
Tema ise on väitnud järgmist: „Alguses tekib mõte, et võtaks mõned õlled. Hetkeks, kui esimesed õlled juba maitsema on hakanud, tuleb ikka üks viin, siis aga teine viin ja.. Ei saa enne pidama, kui pudelipõhi paistab!“
Tuleb välja, et tihti oli tegu alkoholi kuritarvitamisega. Kui Kerti ja tema elukaaslase suhted hakkasid kehvemaks minema, siis ei osanud meeleheitel mees teha muud, kui otsida edaspidist lohutust alkoholist. Mehe küllaltki nõrga vastupanuvõime põhjuseks võis olla fakt, et tema lapsepõlv möödus peaaegu ilma isata . Kahjuks aga Kerti elukaaslane tema probleemides ei toetanud, mistõttu probleemikoorem aina kasvas ning tänu sellele ka alkoholilembus. „Alguses trimpas mees vähem, siis üha rohkem ja rohkem. Siis tekkisid joomingud, mille tagajärjeks oli mälukaotus“,- loen loost välja.
Minu nägemuse järgi on selles olukorras tekkinud suur tung alkohoolsete jookide järele põhjustatud kontrolli kaotusest tarvitatava alkoholi hulga suhtes. Kertil on kadunud igasugune kontroll situatsiooni suhtes: ta ei ole suuteline alkoholi edasisest ülemäärasest tarvitamisest hoiduma isegi tööl olles, vaatamata sõprade keelitamisele ning tuttavate hukkamõistavale suhtumisele.
Leian, et siin esineb alkoholismi esimene staadium, kus üks esimestest tunnusmärkidest on tolerantsuse tõus alkoholi suhtes. Kertil esineb samuti aina tihedamalt mälulünki, ta muutub kurnatuks ja vähejõuliseks. Esineb ka initsiatiivi puudus (ta lepib sellega, et tal ei lubata lapse tegemistesse sekkuda, öeldes: „Minu äranägemise järgi laps kasvada ei tohi.“).
Samuti kasvab Kertil ka psühhiline ebamugavustunne, „Ligi tiksuvad paanika ja igasugused imelikud mõtted,“ ning kasvab rahulolematus enese ja ümbrusega, samuti langeb üleüldine meeleolu.
Kui vaadelda edasi Kerti juhtumit, siis on selge, et peale joobet tekivad tal ka pohmelli tunnusmärgid, milleks on äärmiselt halb enesetunne. „Järgneval päeval on asi kaks-kolm korda hullem,“ väidab ta ise, lisades, „pohmellis olles on stress kolmekordne.“. Kert tundub mingilmääral isegi mõistvat oma probleemi, kuid ei ole suuteline garanteerima täieliku loobumist ka mitte täisväärtusliku peresuhte nimel. See omakorda meenutab juba teist, järgmist staadiumi. Leian, et kuigi ta teises faasis täielikult veel ei ole, siis esineb tal sellegipoolest tundemärke juba praegu.
Fakt on ka see, et Kertu naine ignoreerib oma partnerit ja sellega ka väldib probleemi. Nende suhtes puudub usaldus, avatus , teineteise toetamine ning julgustamine, mis omakorda aitab alkoholiprobleemil püsida ja aina süveneda.
Arvan, et nende pere vajab perenõustamist. Parimal juhul võivad suhted paari vahel paraneda ning selle tõttu võib ka alkoholisõltuvust kergem kontrolli alla saada. Kertil endal on aga kindlasti vaja pöörduda mõne spetsialisti poole, sest üksinda selle probleemiga võidelda on tohutult raske või lausa võimatu.
Mõistlik oleks pöörduda kõigepealt perearsti poole, kes vajadusel suunab patsiendi vajalike spetsialistide poole. Seal otsustatakse juba edasine ravikäik ja taktika. Mida varem probleemiga tegelema hakata, seda väiksemaks jääb ka kahju, mida alkohol jõuab tekitada.
8