11.klass Juhendaja: Heli Rand Loo 2017 SISUKORD SISUKORD ....................................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS .............................................................................................................. 3 1. STRESS ..................................................................................................................... 4 2. KOOLISTRESS ......................................................................................................... 6 2.1. Koolistressi põhjused ......................................................................................... 7 2.2. Koolistressi avaldumine ....................................................................................
Kui sa teed järgmist: võid teisele paista Naeratad ligitõmbav, elujaatav, meeldiv, armastusväärne Kohaned olukorraga ja sarnaned teistega ohutu, mõnus, vastuvõtlik, tolerantne Oled hoolitsetud, stiilne ja oma välimusega rahul terve, enesekindel Tutvustad teisi inimesi huvitunud, seltskondlik, muretu Kutsud aktiivselt teisi enda juurde ohutu, sõbralik, armastusväärne Esitled end ise teistele huvitunud, sõbralik, seltskondlik Lood positiivse meeleolu ja torkad teiste seast silma elujaatav, rõõmsameelne, mõnus kaaslane Alustad vestlust antud hetkest lähtuvalt - s.t. räägid käesolevast olukorrast (nt. kuidas sa said aru õppejõu poolt seletatud kodutööst ja tähtaegadest) ohutu, seltskondlikult ärgas, suhtlemisaldis 1.2. Eneseavamine ja -väljendamine Eneseavamine teeb inimsuhted põnevaks ning loob läheduse Ennast avamata ollakse suletud omaenda isiklikesse kogemustesse Eneseavamine on tahtmatu, see toimub alati, kui ollakse inimeste seas
(Küberkiusamine) Saladuste levitamine saadetakse teistele edasi saadud privaatseid kirju, pilte ja muid materjale ilma esialgselt saajalt luba küsimata. Harvad ei ole ka need juhtumid, kus saladus nö pressitakse välja. (Küberkiusamine) Ignoreerimine korduvalt ja sihilikult ei võeta teist noort nt mõnda mängu, ei lisata oma sõbraloendisse. (Küberkiusamine) 5. Kuidas märgata kiusamist ja vajadusel sekkuda? 1. Ole tähelepanelik ja jälgi õpilaste käitumist. Sekku viivitamatult, kui sulle tundub, et tegu võib olla kiusamisega. Näiteks, kui kaks õpilast vahetunnis rüselevad ja sa ei ole kindel, kas see on omavaheline nali või kiusamine, astu nende juurde ja tunne selle vastu huvi. Mõnikord piisab lihtsalt sõbralikust küsimusest: "Mis huvitav tegevus teil siin käsil on?". Jälgides osapoolte reaktsioone võid aru saada, kuivõrd tõsise asjaga on tegu. Kui tegu on
Ene Kotkas, Siret Piirsalu, Kalev Salumets ERIALASE EESTI KEELE ÕPPEMATERJAL HOOLDUSTÖÖTAJATELE Õpetajaraamat Tallinn 2012 Õppematerjal on valminud Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli ning Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed koostöös. Erialatoimetaja: Merike Kravets Keeletoimetaja: Kaidi Vahar Retsensent: Olesja Ojamäe Küljendaja: Riina Orumaa Tõlkijad: Marina Sarri, Marina Kopti, Olesja Ojamäe Helilindistus: Argo Ilves, Riina Orumaa, Kateriina Rannula, Siret Piirsalu, Liisa-Marie Ilves Helirezissöör: Argo Ilves Projekti koordineerija: Siret Piirsalu Tellija: Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed SISUKORD 1. SUHTLEMINE Dialoog 1 Ülemõe kabinetis. Vestluses osalevad haigla ülemõde Tiina Parik ja Malle Soo. Malle: Tere hommikust! Olen Malle Soo ja kandideerin teie haiglasse hooldustöötaja ametikohale. Ülemõde: Tere hommikust! Ülemõde Tiina Par
Dekodeerimine kodeerimine kanal teade kas A=A´? tavaliselt AA´ Joonis 2. Suhtlus Suhtlustõkked on kõrge riskiastmega reaktsioonid see tähendab reaktsioonid, mille mõju suhtlemisele on sageli (kuigi mitte vältimatult) negatiivne. Need teesulud on tõenäoliselt kahjulikumad siis, kui üks või enam inimestest kannatab stressi all. Suhtlustõkkel on palju erinevaid mõjusid. Sageli kahandavad nad teise eneseväärikust. Nad kalduvad esile kutsuma kaitsehoiakut, vastupanu ja pahameelt. Nad võivad viia sõltuvusse, tagasitõmbumisse, kaotusetunde või ebapädevuse tunnetamiseni. Nad vähendavad tõenäosust, et teine leiab oma probleemile ise lahenduse. Iga selline teesulg on üksiti ka tunnetebarjäär, väheneb ka tõenäosus, et teine väljendab konstruktiivselt oma tegelikke tundeid
andestatakse, respekteeritakse. Pidevad vägivallakirjeldused massimeedias sugereerivad, et vägivallaaktid on meie argielu lahutamatu osa. Vähem võimu omavatest inimrühmadest saavad sageli vägivalla ja kuritarvitamise objektid. 7 Isolatsioon. Isolatsioon võib olla nii sotsiaalne kui emotsionaalne ja tuleneb sageli suhtehirmudest, armukadedusest, taltsutamatutest vihahoogudest jms. Stress. Töötus, rahulolematus tööga, ülepinge tööl, halvad elamistingimused, aga ka ebareaalsed ootused partneri suhtes võivad teatavates situatsioonides vallandada kompensatoorse tegevusena vägivalla. Eriti kriitilised on lahutus-situatsioonid, kuna just nn lahutusstressi käigus reageerivad tihti vägivaldselt ka sellised mehed, kes seda muudes olukordadest kunagi teinud pole (ega tee ka hiljem). Mitmete uurimuste järgi algab või intensiivistub vägivald naise raseduse ajal (üks
............................................................ 33 SISSEJUHATUS 2 Süües mitmekesiselt, tasakaalustatult ja vastavalt vajadusele, saab keha kõik vajaminevad toitained. Millega põhjendada seda, et üha enam ilmub ajalehtedes ja ajakirjades artikleid toitumisest tingitud probleemide kohta? Käesoleva uurimistöö teema on aktuaalne igas vanuses õpilaste seas, kuid autorile, olles ise gümnaasiumiõpilane, jäävad kõige enam silma eakaaslaste toitumisharjumused. Läbi aastate on sellele teemale pööratud tähelepanu erinevates uurimistöödes, näiteks on Mai Maser 2004. aastal viinud Eestis läbi ligi kümme aastat väldanud uuringu kooliõpilaste terviskäitumisest. See omakorda ajendas autorit uurima gümnasistide toitumisharjumusi aastal 2013. Uuriti kahte kooli, millest üks asus linnas ning teine linna lähedal maapiirkonnas.
Retsenseerinud Anu Pärnpuu, Erle Põiklik Küljendanud Kristi Helekivi Kaane kujundanud Eve Kurm Pildid joonistanud Klaudia Tiitsmaa Joonised Wikimedia Commons Autorid tänavad eksperti Kaja Pladot innustuse ja toetuse eest, retsensente Erle Põiklikku ja Anu Pärnpuud asjalike parandusettepanekute eest ning Klaudia Tiitsmaad toredate joonistuste eest. Õppevara väljaandmist on toetanud Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti riik programmi “Hariduslike erivajadustega õpilaste õppevara arendamine” kaudu. Programmi viib ellu SA Innove. Autoriõigus: SA Innove, 2012 Kõik õigused kaitstud. Igasugune autoriõigusega kaitstud materjali ebaseaduslik paljundamine ja levitamine toob kaasa seaduses ettenähtud vastutuse. ISBN 978-9949-487-91-2 (kogu teos) ISBN 978-9949-487-92-9 (kogu teos, pdf ) ISBN 978-9949-487-93-6 (1. osa) ISBN 978-9949-487-94-3 (1. osa, pdf ) ISBN 978-9949-487-95-0 (2. osa) ISBN 978-9949-487-96-7 (2. osa, pdf ) ISBN 978-9949-487-97-4 (3. osa)
Kõik kommentaarid