50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2010-05-13
Kuupäev, millal dokument üles laeti
4 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Liisi Lust
Õppematerjali autor
magamine maani särki; Ilu ei panda patta (ega kaunist katla); Põllumees põline rikas (ametmees ajuti rikas, kaupmees korrati rikas). Tähtis ütluste allikas paljudele rahvastele on olnud ka Piibel. Mõned piibliramatud (nt. Õpetussõnad ja nn. Taaveti Lauluraamat Vanas Testamendis ning apokrüüfide hulka kuuluv Jeesus Siiraki Tarkuseraamat) koosnevadki lausa vanasõnadest. Eestis tuntumad piiblivanasõnad on: Kes teisele auku kaevab, see ise sisse kukub; Parem pool muna heaga kui nuumhärg pahaga; Õndsam on anda kui võtta; Uhkus käib enne langemist. Samuti on Piiblist pärit rohkesti mittevanasõnalisi fraase: A ja O; ei jää kivi kivi peale; elevandiluust torn; hiiobisõnum; hüüdja hääl kõrbes; Jumala sõrm; juudasuudlus; kahe teraga mõõk; kiviviske kaugusel; (vara,) mida koi sööb ja rooste rikub; kuldvasikas; kõigi nelja tuule poole; oma käsi puhtaks pesema; küljeluu (= naine); maa sool; (läigib
Tihti sai ennast teistele selgeks teha ka lihtsalt häälitsedes. Viimasest ongi väga pika aja jooksul välja kujunenud keel, mida me kõik tänapäeval kasutame. Keel on midagi enesestmõistetavat, mida kasutatakse päevast päeva, ilma et selle üle põhjalikumalt juureldaks. Ometi on keelekasutusel suur jõud ja igal välja öeldud sõnal oma kindel mõju. Enda sõnade valikuga saab väga palju korda saata või siis vastupidiselt omale hulgaliselt probleeme tekitada. Kõik see oleneb just sellest, milliseid sõnu kasutatakse ning milliseid välditakse. Positiivse mõjuga ütlemised viivad sihile. Lihtsa healoomulise sõnaga saab väga palju korda saata ning kui seda sõnumit on õigel hetkel kasutatud, omab see suurt mõjuvõimu. Inimestega positiivselt läbi käies saab luua ja hoida rohkesti suhteid. Üks pisike kiidusõna, lohutus või toetus võib inimese meeleolu ja emotsioone, isegi tema
Kes oli Aleksander Suure õpetaja? Millega ta peale õpetamise veel tegeles? 5. Kelle kohta sinu klassis või koolis võiks öelda: ,,Ka tema on Aleksander!"? 3 2. VIINAMARJAD ON ROHELISED (Jean de La Fontaine'i valm ,,Rebane ja viinamarjad") Illustratsioonid Jean de La Fontane'i valmile Väljendit viinamarjad on rohelised (või liialt rohelised) tarvitatakse juhul, kui keegi keskpäraste võimetega inimene halvustab endast andekamat ning peajagu võimekamat kaaslast või kolleegi. Toome näite. Meie kooli abiturient Vambola sai emakeele riigieksamil tulemuseks 100 punkti ja tema klassivend Juhan üksnes 60 punkti. Tulemuste teavitamise päeval lausus Juhan sõprade ringis, et ta ei tahtnudki rohkem punkte koguda, sest ta pole tuupur nagu klassivend Vambola. Nüüd võiks Juhanilt küsida: ,,Kulla Juhan, kas viinamarjad on liiga rohelised
RAAMATU ANALÜÜS K……. 10C 2015 KEVAD 1.raamat "Inimesed parvlevad nimelt vale ümber nagu kärbsed meekoogi kallal ja muinasjutuvestja sõnad lõhnavad nagu viiruk, kui ta tänavanurgal loomasõnniku sees istub, aga tõe eest inimesed põgenevad" lk 8 Läbi aegade see nii on ja ilmselt nii ka jääb. Loodetakse alati paremat ning pigem pigistatakse karmi tõe korral silm lihtsalt kinni. “Kes on kord joonud Niiluse vett, see igatseb Niiluse äärde tagasi.” lk 10 Kui olla eemal oma lähedastest, siis kord tuleb ikkagi koduigatsus näpistama. "Ole ettevaatlik naisega, kes ütleb "kena poiss" ja meelitab sind enda juurde, sest tema süda on võrk ja püünis ja tema rüpp kõrvetab hullemini kui tuli." lk 17 Kui ei suuda lõppude lõpuks “EI” öelda, võib olukord oodatust halvemini lõppeda.
Slängi uurijad nõustuvad sellega, et släng on eripärane keele osa. (Hennoste, Eesti keele allkeeled, 2000) 1.2. Slängi olemus ja kasutamine Slängi kasutamine sõltub rääkija vanusest, päritolust ja haridusest. Aga isegi sama inimese keelekasutus võib olukorrast muutuda. Võib juhtuda, et koolis räägid veidi erinevalt kui kodus. Koolitunnis ei muutu ainult teemad, vaid ka see kuidas end väljendad. Sa avad niinimetatud keelesahtleid, et valida omale sobivaid sõnu. Üks keelesahtel kannab nime kirjakeel. See sahtel on lahti näiteks koolitundides või referaati koostades. Kirjakeel on normitud keel, see peab vastama reeglitele. Teisele sahtlile on kirjutatud argikeel, see sahtel on kasutamiseks kodus ja sõpradega suheldes. Argikeelel enamasti puuduvad piirangud ja see on värvikama sõnavaraga, mida kasutatakse näiteks sõpradega suheldes. Släng ongi argikeele üks liike. Släng on argikeele osa, mis iseloomustab mingi rühma kõnepruuki
tänapäevalgi. Eelkõige on oluline ausus ja otsekohesus nii teiste kui ka iseenda vastu. Olles avameelne omavaheliste pingete suhtes, on võimalik hakata püüdlema lahenduste poole. Ent samas ei saa ka end koos oma huvidega tahaplaanile unustada, kuna oma elu tahab ka elamist. Ja kuigi ette tuleb olukordi, kus pigem püütakse tegelda teiste kui enda probleemidega, peab tunnistama, et primaarne, kelle käekäigu eest inimene peab hoolt kandma, on tema ise. Mitte ka päris nii, et jätta sõber, kus see ja teine, vaid lihtsalt iga asi omal ajal. Omamoodi paneb ju proovile sõpruse - tugev sõprus saab üle nii tulest kui jääst. Ent kas tõelist sõpra võib tunda siiski vaid hädas? Igaüks peaks olema valiv oma sõprade suhtes ning kuna nemad võivad osutuda saatuslikuks sinu tuleviku suhtes, tuleks latt võimalikult kõrgele seada. Vastastikune täiendamine mängib suurt rolli, kuna esialgu veel pea
word). Sõna, mida saab mõiste väljendamiseks kasutada üksnes koos mingi teise sõnaga, nimetatakse sünkategoremaatiliseks (syncategorematic word). Kategoremaatilised on nimisõnad (substantive), asesõnad (pronoun), omadussõnad (adjective) ja kesksõnad (participle). Kaks viimast saavad üldjuhul olla väites vaid predikaadi rollis. Kui nad esinevad subjektina, tuleb neile juurde mõelda nimisõna, mis on lausest välja jäänud. Nt inimene (nimisõna), tema (asesõna), valge (omadussõna), kahtlev (kesksõna). Allpool näeme, et kaht viimast subjektina kasutades märkame väljajättu ja peame sageli selguse mõttes juurde lisama nimisõna, võttes selle kontekstist või juurdemõeldavast kontekstist, nt ,,kahtlev" vajab enda kõrvale nimisõna, olgu see siis ,,inimene", ,,kohtunik" või ,,hobune". Määrsõnad (adverb), kaassõnad ehk ees- või tagasõnad
(categorematic word). Sõna, mida saab mõiste väljendamiseks kasutada üksnes koos mingi teise sõnaga, nimetatakse sünkategoremaatiliseks (syncategorematic word). Kategoremaatilised on nimisõnad (substantive), asesõnad (pronoun), omadussõnad (adjective) ja kesksõnad (participle). Kaks viimast saavad üldjuhul olla väites vaid predikaadi rollis. Kui nad esinevad subjektina, tuleb neile juurde mõelda nimisõna, mis on lausest välja jäänud. Nt inimene (nimisõna), tema (asesõna), valge (omadussõna), kahtlev (kesksõna). Allpool näeme, et kaht viimast subjektina kasutades märkame väljajättu ja peame sageli selguse mõttes juurde lisama nimisõna, võttes selle kontekstist või juurdemõeldavast kontekstist, nt ,,kahtlev" vajab enda kõrvale nimisõna, olgu see siis ,,inimene", ,,kohtunik" või ,,hobune". Määrsõnad (adverb), kaassõnad ehk ees- või tagasõnad
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid