Tervise analüüs (6)

Tervisega on lugu nõnda, et vaevalt saab paari sõnaga selgeks teha, mida see endast kujutab.
Kui tervis on korras, ei tunne me seda mingil moel ega vist märka sellele mõeldagi. Kipub tervis käest ära minema, on seda kohe tunda ning siis minnakse arsti juurde abi otsima .
Hulga lihtsam on tervist hoida kui seda hiljem parandada. Sest teie, minu, meie kõigi tervis on ka meie laste tulevik, meie ühiskonna rikkus, meie kõigi heaolu.
Et olla terve või saada tervemaks, selleks saab ise palju teha: olla kehaliselt aktiivne, toituda tervislikult, loobuda suitsetamisest, alkoholist ja narkootilistest ainetest ning võtta vajalikul määral puhkust ja lõõgastuda – ühesõnaga elada tervislikult.
Viimased aastad on esitanud tõsise väljakutse meie elumuutustega kohanemise võimele, nõudnud majandusliku kitsikusega võitlemist, ebakindlusest jagusaamisest, uute teadmiste kiiret omandamist. See kõik on lisandunud närvipinget ja toonud paljude perede ellu enneolematult kõrget stressi.
Stressi mõistetakse tavakeeles ärritava närvipingega, mis pikema aja jooksul mõjub muserdavalt ja tekitab kehalisi vaevusi. Tavalisemad stressi põhjustajad on: psüühilised pinged , raksed kehalised pingutused, traumeerivad sündmused, õnnetused, igapäevamured, solvangud.
Stress iseenesest ei ole negatiivne. Näiteks kontsentreerud mõnele projektile ja paned selle lõpuleviimiseks kõik oma jõuvarud mängu. Niisugune stress lõpeb omal ajal ja tavaliselt järgneb puhkeaeg . Pidev stress on väsitav ja kurnav. Näiteks oodatakse sinult – või vähemalt arvad, et oodatakse maksimaalset pingutust ja tasemel olemist kogu aeg, päevast päeva ja aastast aastasse.
Kuidas mina vabanen stressist ?
Kui tunnen , et olen väga väsinud ja mitte midagi enam ei jõua, varun endale paar tundi aega ja veedan need mööda magades . Kogu keha ja vaim puhkavad, minu puhul aitab see alati. Ärgates tunnen end alati paremini.
Ka füüsiline tegevus aitab mõnikord ära hoida stressi, nimelt kevadeti lehtede riisumine, kaevamine , muru niitmine , talvel lume lükkamine jne. Kevadeti ja suvel mõnikord sooviksin, et päevas oleks rohkem kui 24 tundi, siis saaksin ehk oma toimetusega valmis. Ka lemmikloomad on väga head stressipeletajad ning oma koeraga püüan jalutada niipalju kui võimalik, seegi annab energiat juurde. Samuti on imepärane vägi mõnel heal sõnal. Kui keegi kiidab või tunnustab sind, muutub hetkega kogu päev paremaks. Ka mõne hea sõbraga või tuttavaga, keda pole ammu näinud, koosolemine mõjub virgutavalt. Igal inimesel on oma viisid ja moodused, kuidas vältida ja vabaneda stressist ja minul on omad viisid. Läbipõlemine – on ülemäärase stressi tagajärg. Sellest on võimalik toibuda ning saada tugevamaks inimeseks. Öeldakse ju, et kõik, mis ei tapa , teed tugevamaks. Karm kogemus võib anda elujõudu, kuid nii hästi ei pruugi igaühel minna, sellepärast tuleb märgata esimesi tunnuseid, mis võivad viia läbipõlemiseni ja õppida, kuidas end aidata.
Paika peab väide, et inimene saab ennast ise õnnetuks või õnnelikuks, pahuraks või rahulolevaks, vihkavaks või armastavaks, vaeseks või rikkaks, targaks või rumalaks ning isegi haigeks või terveks mõelda.
Meid ümbritsev maailm stimuleerib järjepidevalt emotsioone ja mõtteid. Olenevalt varasematest kogemustest ja oskustest moodustavad need meis harjumuspäraseid mõttemustreid. Need mustrid sõltuvad sellest, kui palju inimene ise oma emotsioone ja mõtteid juhib ning kas tema mõtted on valdavalt negatiivsed või positiivsed.
Mida rohkem häid mõtteid, seda parema vaimse ja kehalise tervisega on inimene. Positiivne mõtlemine pole mitte lihtsalt moeloosung või hea idee, see muudab aju ainevahetust sedavõrd, et inimese elukvaliteet , tema suhtumine ümbritsevasse maailma ja iseendasse muutub konstruktiivsemaks, sedakaudu paraneb ka tema vaimne ja füüsiline tervis.
Inimese organism on keeruline süsteem, mis oma elutegevuseks vajab pidevalt energiat. Elutegevuseks vajaliku energia saab inimene toiduga. Seetõttu saame öelda, et toitumine on üks elu aluseid. Me sööme iga päev mitmeid toiduaineid – piima, leiba, saia, liha, vorsti, juustu, köögivilja, muna. Toidu koostisosadeks on omakorda toitained : valgud , rasvad , süsivesikud, vitamiinid , mineraalid . Ükski toiduaine ei sisalda kõiki vajalikke toiduaineid ja seetõttu peab toituma mitmekülgselt.
Minu üks tervise retsept on selline:

• Suhtuda inimestesse tähelepanelikult!
  
• Õigeaegselt maandada närvipinget!
  
• Toituda tervislikult!
  
• Loobuda kahjulikest harjumustest!
  
• Võimalikult palju liikuda !