Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Sotsiaalne probleem - koolikiusamine (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida teha et koolivägivalda vähendada?
Sotsiaalne problem koolikiusamine .
Mina valisin sotsiaalseks probleemiks koolikiusamise. Kuna seda on meie ühiskonnas palju. Misk tekib koolis kiusamine , mina arvan, et koolikiusamine saab alguse sellest, kui vanematel pole aega tegeleda OMA lastega.Koolikiusamine on tihedalt seotud ka ühiskonnas ja pereelus toimuvaga. Seda põhjustab sotsiaalne kihistumine ja tööpuudus. Tööpuuduse tõttu kasvav stress ja suureneb vägivald kogu ühiskonnas.. Koolikiusamise suureks teguriks on ka tööpuudus, alkoholism ja narkomaania. Koolikiusamine on seotud ka võimupositsiooni kuritarvitamisega.
Tihtipeale ei julge kiusatavad sellest kellegile rääkida. On kahte sorti kiusamist füüsiline ja vaimne kiusamine.
Füüsilist kiusamine esineb rohkem poiste hulgas nagu peksmine, raha või asjade väljapressimist. See paistab ka rohkem teistele inimestele silma. Ja tüdrukud seevastu emotsionaalse kiusamisega, mis võib märkamata jääda.
Kahjuks ei ole võimalik lapsi koolikiusamise eest kaitsda. Kiusamised mis on pikkaaega kestnud jõuavad alles siis avalikkuse ette kui on traagilised tagajärjed.Vägivallatsejad ei tohiks ka tähelepanuta jätta nemad vajavad samuti abi. Kahjuks enamus Eesti koolides puudub sotsiaaltöötaja ja/või psühholoog. Ja abi saamine on kätte saamatutesse kaugustes.
Suurtes koolides soodustab rohkem koolikiusamist kuna seal on kaasõpilaste ja õpetajate vahel rohkem ükskõikne suhtumine, mis tekitab kiusajas karistamatuse tunde.
Üksikute õpilaste suhtes tarvitatav emotsionaalne vägivald võib olla tingitud sellest, et õpetajal puuduvad oskused tulla toime käitumishäiretega lastega. Õpetajatepoolsest väärkohtlemisest sagedamini esineb õpilaste omavahelist kiusamist, mis võib kesta pikka aega ning jääda märkamatuks, tekitades ohvrile pikaajalisi traumaatilisi tagajärgi. Need noored, kes on ise kogenud vägivalda on altimad seda kasutama ka ise teiste inimeste peal.
Lapse väärkohtlemise pealtnägijad või sellest teadlikud inimesed sageli ei julge või oska sellest lastekaitsetöötajaid teavitada. Seepärast on igaühel meist laste kiusamise juhtumite märkamisel ja toimunule kiiresti reageerida.
Mida teha, et koolivägivalda vähendada? Oluline on, et lapsed oleksid oma õigustest ja abi saamise võimalustest teadlikud ning julgeksid juhtunust rääkida.
Sotsiaalne probleem - koolikiusamine #1 Sotsiaalne probleem - koolikiusamine #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-03-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor gerlyst Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Õpimapp-Koolikiusamine
16
docx

Õpimapp: Koolikiusamine

Sotsiaaltöö õppetool KOOLIKIUSAMINE Õpimapp Juhendaja: 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Meie valisime oma õpimapi teemaks koolikiusamise kuna see on kooskõlas sotsiaalpedagoogika ainega. Peale selle on ühel meist ka endal olnud kokkupuude koolikiusamisega. Me arvame, et antud teema on meie ühiskonnas väga aktuaalne. Koolikiusamist esineb nii õpilastel omavahel kui õpilaste ja õpetajate vahel.

Sotsiaalpedagoogika
Koolikiusamine Tartu Tamme Gümnaasiumi-9-ja 10-klassides
21
docx

Koolikiusamine Tartu Tamme Gümnaasiumi 9. ja 10. klassides

Tartu Tamme Gümnaasium Kertu Kadastik Koolikiusamine Tartu Tamme Gümnaasiumi 9. ja 10. klassides Uurimistöö Juhendaja Merily Tensing-Kruusla Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus Oma töös uurin Tartu Tamme Gümnaasiumi 9. ja 10. klassi õpilaste kiusamiskogemusi. Selgitan välja kummas klassis esineb rohkem kiusamist. Uurin, kas koolikiusamist esineb enam füüsilises, verbaalses, sotsiaalses, väljapressimise või virtuaalses vormis.

Inimeseõpetus
KOOLIKIUSAMINE
31
docx

KOOLIKIUSAMINE

............ 3 1.Mõisted................................................................................................................ 4 2.Koolikiusamine.................................................................................................... 4 3.Kiusamise avaldumine......................................................................................... 6 4.Mis on küberkiusamine?...................................................................................... 8 4.2 Kuidas kiusamine toimub?............................................................................9 5.Kuidas märgata kiusamist ja vajadusel sekkuda?..............................................10 6.Mida võiks ette võtta kool ja koolitöötajad?.......................................................11 6.1 Mida võiks õpetaja teha klassi positiivse õhkkonna loomiseks?..................14 7.Vanemate roll kiusamisel?................................................................................. 16 7

Ühiskond
Koolikiusamise õpimapp
15
docx

Koolikiusamise õpimapp

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST. 12 Terli Linnas KOOLIKIUSAMINE Õpimapp Juhendaja: Triin Vahula Mõdriku 2013 SISSEJUHATUS Mina valisin oma õpimapi teemaks koolikiusamise kuna see on kooskõlas sotsiaalpedagoogika ainega. Peale selle on mind alati huvitanud õpilased, kes on kiusatavad. Me arvan, et hetkel on antud teema meie ühiskonnas väga aktuaalne. Koolikiusamist esineb nii õpilastel omavahel kui õpilaste ja õpetajate vahel.

Sotsiaaltöö
Kiusamine koolis ja selle mõju inimese hilisemale elule
10
docx

Kiusamine koolis ja selle mõju inimese hilisemale elule

EPEDH-1 Tallinn 2012 Kiusamise definitsioon Kiusamine on ühe või mitme inimese negatiivne ja sageli agressiivne või manipuleeriv tegu või teatud aja jooksul korduvad teod teise inimese või inimeste suhtes. See on väärnähtus, mis põhineb jõudude ebavõrdsusel. Kiusamine sisaldab järgmisi komponente: 1. Kiusajal on rohkem võimu kui kiusataval. 2. Kiusamine on sageli organiseeritud, süstemaatiline, varjatud. 3. Kiusamine on mõnikord olukorra ärakasutamine, kuid kord alanud, on tõenäoline, et see ka jätkub. 4. Kiusamine esineb teatud aja jooksul, kuigi ka süstemaatilistel kiusajatel võib esineda ühekordseid juhtumeid. 5. Kiusamise ohvrit haavatakse kas füüsiliselt, emotsionaalselt või psühholoogiliselt. 6. Kõigil kiusamiste juhtumitel on kas emotsionaalne või psühholoogiline aspekt. Kiusatakse neid, kes...

Arengupsühholoogia
Uurimustöö Laps-Vägivallaohver
33
rtf

Uurimustöö Laps-Vägivallaohver

(ingl. k. sexual expolitation) (Rosental ja Tilk 1999,11) Pärast 1996. aasta Stockholmis 122 riigi osavõtul toimunud konverentsi ning Stockholmi Deklaratsiooni ja Abinõude plaani vastuvõtmist võitluseks laste kommertsliku seksuaalse ekspluateerimise vastu on laialdaselt tuntuks saanud trafficingi mõiste: illegaalne kaubitsemine ja inimeste vedu kommertstulu saamiseks. Lastega kaubitsemine nende seksuaalse ärakasutamise eesmärgil on tõsine ja pidevalt kasvav probleem. Lääne- Euroopa riigid on nüüdisajal kujunenud sellel "ärialal" peamiseks transiitteeks või sihtpunktiks. (Taskinen, 1989,15). S. Taskinen on kirjeldanud kõrvuti varem toodud (ning järgnevates peatükkides esinevaid) vägivalla definitsioonidega ka sotsiaalmajandusliku vägivalla esinemist, mille aktiivseks vormiks peab ta raha pommimist ning elukoha sobimatust (elamukvartalis puudub lastel mängukoht) ja passiivseks lapse hooletussejätmist (Ibid,15).

Ühiskond
Sotsiaalpedagoogika
29
docx

Sotsiaalpedagoogika

Lisaks kasutati ka paralleelselt mõistet ühiskondlik pedagoogika (mõeldi sama asja, aga viimane tundus eestikeelsem). - 1918-1940 sotsiaalpedagoogika Eestis liikumas väga õiges suunas, aga puudus teoreetiline baas, sest ennekõike käsitleti autoreid Rousseou, Pestalozzi ja Föbel, kes ise seda terminit ei kasutanud. - Nõukogude ajal sotspedag mõistet ei tuntud ega kasutatud ­ sest 'probleeme polnud', lapsed, puudega jne pandi luku taha ja probleem kaotati. - Termin tuli taaskasutusele 90ndatel. Sotsiaalpedagoogika ­ eraldiseisev distsipliin, mille eesmärgiks on sotsiaalsete probleemide pedagoogiline lahendamine ja leevendamine. (Hämäläinen, 2001) Preventatsioon e ennetamine ­ kas mahub siia definitsiooni sisse? Leevendamine on samuti ennetamine, et ei läheks hullemaks. Kuna on eraldiseisev distsipliin, eeldab ka eraldi nõudeid (teooriat, termineid jne):

Sotsiaalpedagoogika teooria ja praktika
Perevägivallast
52
odt

Perevägivallast

Seega pole olemas objektiivset kriteeriumide kompleksi, mille järgi otsustada juhtumi raskusastme üle. Tihti piisab ainult ühest vägivallaaktist, et panna naist aastateks salahirmu tundma. Tulemus: naine ei julge enam väljendada oma tegelikke soove ja mees ei saa aru, mis naist vaevab. Niisiis võib kokkuvõtvalt öelda: lisaks sellele, mida teie tajute vägivaldsena, tuleb vägivallana mõista kõike seda, mida ohver tunnetab vägivallana. Probleem, mis võib tunduda kõrvalseisjale tähtsusetu, võib olla selle kogejale ülimalt tõsine. Sõltuvus naisest on mehele hirmutav. Sellepärast muundab ta sõltuvuse ja naise kartuse raevuks naise vastu. Ühe vahendina püüab mees panna naist uskuma, et naine sõltub temast ega tuleks ilma temata toime. Üldiselt on kõik vägivalda kannatanud naised teinud kõik nende olukordade vältimiseks. Vägivald ei lõppe enne, kui mees võtab oma tegude eest vastutuse ja lõpetab selle

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun