Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Alumiiniumi lühiiseloomustus (0)

1 Hindamata
Punktid
Alumiiniumi lühiiseloomustus
Alumiiniumi tihedus on 2,7 g/cm3, kõigest umbkaudu kolmandik terase tihedusest.
Alumiiniumisulamite tõmbetugevus jääb vahemikku 70–700 MPa. Pressimiseks kasutatakse enamasti sulameid tõmbetugevusega 150–300 MPa. Erinevalt paljudest terasesulamitest ei muutu alumiinium madalatel temperatuuridel rabedaks, vaid vastupidi – tugevamaks. Kõrgetel temperatuuridel metalli tugevus väheneb. Kui temperatuur on pidevalt üle 100 °C, väheneb alumiiniumi tugevus nii palju, et seda momenti tuleb juba elemendi projekteerimisetapis arvesse võtta.
Võrreldes teiste metallidega on alumiiniumi soojuspaisumise kordaja suhteliselt suur.
Lisaks pressimisele saab alumiiniumi nii külmas kui ka soojas keskkonnas rullida ja painutada.
Alumiinium allub hästi enamikule töötlemisviisidele: freesimisele, puurimisele, lõikamisele , mulgustamisele, väänamisele ja painutamisele. Töötlemise energiakulu on väike.
Liitekohad on tihti profiili juba sisse kavandatud. Lisaks saab alumiiniumelemente liita keevitamise (sula- ja hõõrdkeevitus), teipimise ja liimimise teel.
Alumiinium on väga hea soojus - ja elektrijuht. Alumiiniumist juht on kaks korda kergem kui sama elektrijuhtivuse näitajaga vasest juht.
Alumiinium peegeldab hästi nii nähtavat valgust kui ka soojuskiirgust.
Alumiiniumkorpused neelavad tõhusalt elektromagnetilist kiirgust või kaitsevad selle eest.
Kui alumiinium reageerib õhus sisalduva hapnikuga, tekib metalli pinnale väga õhuke oksiidikiht , mille paksuseks on vaid paar sajandikku µm (1 µm on üks tuhandik millimeetrist ). See kiht on väga vastupidav ja tagab suurepärase korrosioonivastase kaitse. Kihi kahjustamise korral taastub see kiiresti.
Anoodimisega suurendatakse oksiidikihi paksust ja tugevdatakse nii veelgi alumiiniumi loomulikku korrosioonikindlust.
Alumiinium on väga vastupidav materjal neutraalsetes ja mõõdukalt happelistes keskkondades. Aluselistes ja väga happelistes keskkondades korrodeerub see kiiresti.
Alumiinium on mittemagnetiline (tegelikult paramagnetiline) materjal.
Alumiinium on kolmas kõige levinum element (hapniku ja räni järel) ja kõige levinum metalne element maakoores (8,3% massist) ning alumiiniumiühendeid leidub loomulikul kujul meie toidus.
Artur Kaupmees
Alumiiniumi lühiiseloomustus #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-12-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Grante Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Alumiiniumi referaat
34
docx

Alumiiniumi referaat

Juhendaja: lektor Annika Koitmäe Esitamiskuupäev: 29.10.2014 Üliõpilase allkiri:……………. Õppejõu allkiri: …………….. Tallinn 2015 SISUKOR SISSEJUHATUS........................................................................................................................................3 1. ALUMIINIUM.......................................................................................................................................4 1.1.Tootmine..........................................................................................................................................4 1.2.Ajalugu.............................................................................................................................................5 1.3. Aatomi ehitus.........................

tehnomaterjalid
Alumiinium
8
pptx

Alumiinium

Alumiinium Romet l ASEND PERIOODILISUSSÜSTEEMIS Alumiinium asub perioodilisussüsteemis 3. perioodis ja III A rühmas. Seega on alumiiniumi aatomil 3 elektronkihti ning viimasel elektronkihil asub 3 elektroni. Keemilistes reaktsioonides loovutavad alumiiniumi aatomid suhteliselt kergesti oma väliselektroni, mille tagajärjel tekivad nendest positiivsed iooni laengutega 3+. Alumiiniumi elektronskeem: Al: +13 | 2) 8) 3) 3+ Alumiiniumi elektronvõrrand: Al ­ 3e Al 3+ Alumiiniumi iooni elektronskeem: Al: +13 | 2) 8) Sellest tulenevalt on ka alumiiniumi oksüdatsiooniastmeks ühendites +III. Omadused Kaal

Füüsika
Lennundusmaterjalid
13
doc

Lennundusmaterjalid

Liimitud pinnad vulkaniseeritakse. Kummi liimimisel metalliga pind vasestatakse paksusega kuni 0,12 mm selleks, et tekitada rahuldatav adheessus kummi ja metalli vahel. Metalli pind kaetakse õhukese liimi kihiga. Kummi ühendamine metalliga toimub vulkaniseerimise käigus. 30. Anodeerimine. Anodeerimine on tugeva katte moodustamine materjali pinnale elektrolüüsi abil. Elektrolüüsil alumiiniumi anoodil tekib õhuke oksiidikiht mis omab suurt elektrilist takistust . Katte paksus 20-30µm. Teostatakse spetsiaalses vannis: detailid asetatakse vanni anoodidena, katoodina kasutatakse pliid või vanni korpust. Elektroodiks on 20% väävelhappe lahus. Anoodtöötluse läbivad kered, ribid, mõõteriistade korpused, valandid ja propelleri labad. 31. Komposiidi paindeteim. Võrreldes metallist teimikutega annab komposiidi paindeteim raskelt interpreteeritavaid tulemusi

Materjaliteaduse üldalused
Materjalid
86
pdf

Materjalid

............................ 5 1.1.2. Materjalide omadused .................................................................................................................. 6 1.2. Metalsed materjalid ........................................................................................................................... 14 1.2.1. Rauasüsinikusulamid ................................................................................................................. 14 1.2.2. Alumiinium ja alumiiniumisulamid .............................................................................................. 30 1.2.3. Vask ja vasesulamid................................................................................................................... 33 1.2.4. Nikkel ja niklisulamid .................................................................................................................. 35 1.2.5. Titaan ja titaanisulamid......................................

Kategoriseerimata
Materjaliõpetus
52
odt

Materjaliõpetus

1. -2. MALMID, STRUKTUUR, TOOTMINE, LIIGITUS Malm toodetakse kõrgahjudes rauamaagist raua taandamisega. Taandamine toimub kivisöekoksi põlemisel tekkivate gaasidega. Vedelas rauas lahustub 3,5-4% C, samuti Mn, Si ja kahjulike lisandeina ka S ja P. Kõrgahjus toodetakse: 1) toormalmi, mis läheb terase sulatamisel (kuni 90% kogutoodangust); 2) valumalme, mis sulatatakse ümber, et saada valandeid (valatud esemeid) 3) ferrosulameid – suure Mn või Si sisaldusega rauasulameid, mida kasutatakse valumalmide ümbersulatamisel koostise reguleerimiseks ning terase taandamiseks. Koostise järgi eristatakse legeerimata malme, mis on põhiliselt raudsüsiniksulamid ja eriomadustega legeermalme, mille koostisse on lisatud täiendavalt teisi elemente. Malmis sisalduva süsiniku oleku järgi eristatakse: 1. Valgemalmid, kus kogu süsinik on rauaga seotud olekus tsementiidi ( F e 3 C ) kujul. Selline

Materjaliõpetus
Exami piletite vastused
19
rtf

Exami piletite vastused

Tempermalmidel on head mehaanilised omadused, kuid vajadus valandeid pikka aega lõõmutada (30...40 tundi ja isegi rohkem) teeb tehnoloogilise protsessi keerukaks ja malmi kalliks. See on termpermalmide suurim puudus. Tavaliselt valmistatakse tempermalmist valandeid seinapaksusega kuni 30...40 mm. Tänapäeval leiavad tempermalmide asemel kasutamist üha enam sulametalli otsemodifitseerimise teel saadud keragrafiidiga malmid. 23) Malmide margitähised GOST, DIN , EN järgi. 24) Alumiinium ja tema deformeeritavad sulamid. Kasutamine. Alumiinium on enamlevinumaid elemente maakoores, kuid olles väga aktiivne hapniku suhtes, esineb ta looduses ühendeina. Põhiliselt saadakse alumiiniumi mineraalist ­ boksiidist. Tootmisprotsess seisneb sellest alumiiniumoksiidi saamises ja järgnevas sulas krüoliidis lahustatud alumiiniumoksiidi elektrolüüsis. Sel menetlusel saadud alumiiniumi puhtus on 99,5...99,8% ja põhilisteks lisanditeks raud, räni ja mangaan

Kategoriseerimata
Mõisted
32
docx

Mõisted

1.1. Metalsed materjalid 1,0%. Lisandid viiakse terasesse selle desoksüdee- rimise käigus; ühinedes terases oleva hapnikuga lähevad nad räbusse. Lahustudes rauas paran- 1.1.1. Rauasüsinikusulamid davad nad terase omadusi. Räni lahustununa rauas tõstab terase Teras voolavuspiiri, mis aga halvendab terase külmdefor- meeritavust (stantsimisel, tõmbamisel). Seetõttu Lisandid terases kasutatakse deformeerimise teel valmistatavate Raud on metallidest tähtsaim, kuid puhtal kujul detailide puhul väikese ränisisaldusega teraseid. kasutatakse teda vähe

Kategoriseerimata
Keemia ja materjaliõpetuse eksam 2011
33
doc

Keemia ja materjaliõpetuse eksam 2011

toodavad SO4-st H2S-i. Kanalisatsioonikaevud ja ­trassid avatud keskkonnas ning hoonete ja rajatiste all. Kommunikatsiooni-kanalid ja ­kaevud avatud keskkonnas ning hoonete ja rajatiste all. Nafta ja naftasaaduste mahutid. Heitvee mahutid. Väävelvesinikust põhjustatud ohud: on olemas bakterid, mis toodavad H 2S ­ st väävelhapet. Seetõttu võib H2S olemasolu kiirendada kõikide konstruktsioonimaterjalide korrosiooni, mis ei ole vastupidavad H2SO4 toimele (nt süsinikterased, betoonid, alumiinium, tsink, vask jt). 9. Süsinikdioksiidi iseloomulikud omadused, leidumine tehis- ja looduskeskkonnas, moodustumise kemismid. "Tootmine" ja kasutamine. Süsinikdioksiidist põhjustatud ohud inseneriasjanduses. Omadused: CO2 on värvusetu ja lõhnatu gaas. See ei põle ega toeta põlemist ( seepärast kasutatakse seda tulekustutamisel). Maitsetu, õhust 1,5 korda raskem. Leidumine: Õhus leidub mahuliselt 0,03% CO2. See moodustub hingamisel, põlemisel, käärimisel, mädanemis- ja

Keemia ja materjaliõpetus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun