Referaat Ussid (0)

Referaat
Ussid
Ussid
Harilik vihmauss on maailma kõige levinum uss
Ussid on selgrootute koondrühm, keda iseloomustab piklik kehakuju , nahklihasmõigu olemasolu ja jäsemete puudumine. Kõik ussid on ehitustüübilt bilateraalsümmeetrilised.Usse saab jaotada alamateks (kasutatakse ka nimetust skoletsiidid) ja kõrgemateks. Alamate usside hulka kuuluvad teiste seas mitmed loomade hõimkonnad: lameussid , kärssussid , ümarussid jt. Kõrgemate usside alla arvatakse aga rõngussid , kelle hulka kuulub näiteks harilik vihmauss. Alamatel ja kõrgematel ussidel on mitmeid ehituslikke erinevusi: kõrgematel ussidel esineb metameeria , vereringe ja teisene kehaõõs ehk tsöloom; alamatel ussidel need puuduvad.
Levik
Maailmas on vähemalt 1 000 000 liiki usse. Neid leidub peaaegu kõikjal maailmas, nii mere-, magevees kui ka maismaal. Mitmed ussid aitavad kobestada maapinda, näiteks vihmaussid , mõned jälle parasiteerivad teistes organismides, kaasa arvatud inimeses. Ökoloogiliselt on ussid tähtis toiduvõrgustikulüli enamikus ides .
Peamised usside rühmad

• Kidakärssussid
  
• Rõngussid
  
• Paelussid
  
• Harjaslõugsed
  
• Sammalloomad
  
• Lõugsuud
  
• Poolkeelikloomad
  
• Siilussid
  
• Ümarussid
  
• Jõhvussid
  
• Kärssussid
  
• Küüsikloomad
  
• Pärgussid
  
• Lameussid
  
• Keraskärssussid
  
• Konuvaglad
  

Usside rühmade kohta väike kokkuvõtte
Kidakärssussid
Kidakärssussid ehk akantotsefaalid on parasiitsete loomade hõimkond. Kidakärssussidele, nagu nimigi ütleb, on iseloomulik kärsa olemasolu. Kärss aitab neil siseneda peremeesorganismi ja seal kinnituda. Kidakärssusse on kirjeldatud umbes 1150 liiki.Paljudel kidakärssussidel on keeruline elutsükkel, mille vältel elatakse erinevates peremeesorganismides.
Harjaslõugsed
Harjaslõugsed on loomade hõimkond, kuhu kuuluvad röövtoidulised mereussid, nende osakaal on maakera kogu planktonis suurim. Harjaslõugseid teatakse tänapäeval üle 20 perekonna 120 liigiga .Umbes 20 % harjaslõugsete liikidest on bentilised ning substraadina kasutavad nad peamiselt vetikaid ja kive. Neid leidub praktiliselt kõikides soolastes veekogudes.Enamik harjaslõugseid on läbipaistvad ja torpeedo- kujulised . Üksikud süvamere liigid on oranžid. Nende pikkus on 3 millimeetrist 12 sentimeetrini.
Sammalloomad
Sammalloomad on loomade hõimkond, kuhu kuuluvad väikesed kolooniates elavad loomad.Paljudel sammalloomadel on väline lubitoes. Sammalloomadel puuduvad ringe -, hingamis - ja erituselundid.Vaatamata sellele, et nad on levinud kogu maailmas, eelistavad nad elutseda soojades troopilistes meredes. Tuntakse umbes 5000 sammalloomaliiki.
Lõugsuud
Lõugsuud on loomade hõimkond, kuhu kuuluvad mikroskoopilised (0,5...1 mm pikad) meres elavad organismid.Nagu lameussidelgi, on neil kehapind kaetud ripsmetega; erilised on nad seetõttu, et igal rakul on alati üks ripse. Lõugsuudel puudub kehaõõs, hingamis- ja vereringesüsteem.Lõugsuud on hermafrodiitsed. Ehitustüübilt on nad bilateraalse sümmeetriaga.
Ürgkeelikloomad
Ürgkeelikloomad ehk poolkeelikloomad on teissuuste põhikonda kuuluv mereussi-taoliste loomade hõimkond. Üldiselt peetakse ürgkeelikloomi okasnahksete sõsarrühmaks.Ürgkeelikloomade keha katab ripsmeline limanahk . Nende neelus asub jäik jätke, mida nimetatakse suukeelikuks – sellest ka nende nimetus.
Siilussid
Siilussid on loomade hõimkond, kuhu kuuluvad väikesed (1 mm või väiksemad) merelised pseudotsöloomiga mereussid. Siilusse on kaks gruppi, mida käsitletakse pigem seltsidena kui klassidena; siia kuulub ühtekokku umbes 150 liiki.Nad elavad merede põhjas meiobentoses. Nende keha on lülistunud, koosnedes 11 lülist, eristunud on pea ja kael .Siilussidel puuduvad välised ripsmed , kuid neid asendavad kehast väljaturritavad ogad, pea ümber on koondunud 7 ogadest ringi, mida nad kasutavad peamiselt liikumiseks.Siilussid söövad ränivetikaid ja teisi mudas elavaid organisme.
Kärssussid
Kärssussid ehk nemertiinid on selgrootute loomade hõimkond, kuhu kuulub umbes 1400 liiki. Enamik selle hõimkonna esindajaid elab meredes, vähesed ka mageveekogudes ja maismaal.
Küüsikloomad
Küüsikloomad ehk onühhofoorid on loomade hõimkond, kuhu kuuluvad segmenteerunud, üksnes maismaal elavad ussid, kes sarnanevad nii lülijalgsete kui ka rõngussidega. Küüsikloomi on teada 2 sugukonda umbes 200 liigiga.
Pärgussid
Pärgussid on loomade hõimkond, kuhu kuulub kaks perekonda 20 liigiga.Pärgusse on leitud kõikidest ookeanidest ja meredest (välja arvatud polaarmered). Enamikul liikidel on lai levila, osa liike on kosmopoliitsed. Enamasti elavad nad kuni 70 meetri sügavusel merepõhjas, mõned liigid kuni 400 meetri sügavusel.Pärgusside eluiga on umbes 1 aasta. Adultsed isendid eritavad kitiinist torukese, milles ka elavad.Pärgussidel on veresooned ja algeline närvisüsteem.
Keraskärssussid
Keraskärssussid ehk priapuliidid on loomade hõimkond, kuhu kuuluvad maritiimsed ussid, kellele on iseloomulik sissetõmmatav ruljas kärss. Kerakärssusse on teada 16 liiki.Läänemeres elab 2 keraskärslaste hõimkonda kuuluvat liiki: harilik silinder -kärslane ja lõpussaba-keraskärslane.Keraskärssusside fossiile on leitud juba Kesk-Kambriumi ajastikust. Keraskärssusside lähimad sugulased on tõenäoliselt siilussid ja Loricifera 'd – need üheskoos moodustavad rühma Scalidophora.Kerakärssussid võivad olla nii röövloomad kui settesööjad.
Konuvaglad
Konuvaglad on loomade hõimkond, kuhu kuulub umbes 144–320 liiki. Konuvaglad on bilateraalsümmeetrilised ja lülistumata maritiimsed ussid.Neile on iseäralik sissetõmmatav kärss.Konuvaglad on lahksugulised.
Rõngussid
Rõngussid ehk anneliidid moodustavad suure loomade hõimkonna, kuhu kuulub üle 15 000 liigi, kaasa arvatud hästituntud vihmaussid ja kaanid.Enamjaolt elavad nad märjas keskkonnas, kuid on ka palju liike, kes on kohastunud eluks maismaal, mageveekogudes ja meres. Väikseimad rõngussid võivad olla alla millimeetri pikad, suurimate pikkus võib aga ületada kolme meetrit.
Paelussid
Paelussid ehk tsestoodid on lameusside hõimkonda kuuluv parasiitsete loomade klass. Suguküpsed paelussid elavad selgroogsete seedetraktis, noorjärgud aga erinevate loomade, eriti lülijalgsete, kehas.Paeluss põhjustab ka inimesel haigust, mida nimetatakse paelusstõveks ehk tsestodoosiks.
Lameussid
Lameusside ühtlane või lülideks jaotunud keha on selja-kõhu suunas tugevalt lamenenud . Nende nahklihasmõik koosneb keha kattest ja mitmekehalisest lihastikust. Kõik siseelundid paiknevad parenhüümis – kogu nahklihasmõiku täitvas õrnas koes.Seedeelundkond algab algab keha kõhtmisel küljel paikneva suuavaga. Esinevad neel ja sool, pärak puudub. Selle asemel on arenenud kanalitekujuline erituselundkond, mida mööda vedelad jäägid eritatakse tavaliselt keha tagaotsast paikneva spetsiaalse eritusurve kaudu väliskeskkonda.Lameusside närvisüsteemi moodustavad pikinärvitüved. Neil on arenenud meeleelundid , sealhulgas keemilise meele elundid ja fotoretseptorid, samuti erilised tasakaalu elundid.Lameussidel puuduvad ringe- ja hingamiselundid.Lameussid on mõlemasugulised loomad (hermafrodiidid).
Ümarussid
Ümarussid ehk nematoodid on loomade hõimkond, kuhu kuulub üle 80 000 erineva liigi, kellest umbes 15 000 on parasiteerivad. Ümarussid on levinud nii mage -, merevees kui ka maismaal. Ümarusse on leitud isegi Antarktikast ja ookeanisüvikutest.
Sisukord
1.Ussid
2.Usside levik
3.Peamised usside rühmad
4.Usside rühmade kohta väike kokkuvõtte
5.Kasutatud kirjandus
Kasutatud kirjandus
http://et.wikipedia.org/
http://www.google.ee/
http://www.miksike.ee/
http://www.neti.ee/