Meetermõõdustik (0)

Gustav Adolfi Gümnaasium
MEETERMÕÕDUSTIKU TEKKIMINE
referaat
Regina Siniorg
10.D
2012/13
Juba ammustest aegadest on inimestel on vajadus olnud asju mõõta ja kaaulda ning selleks oli loodud mitmeid erinevaid viise (ligikaudu 800). Ja, et elu lihtsustada hakati looma kindalt seaduspärasust, millega oleks võimalik üle maailmselt rehkendad.
Selelks, et luua õks viis kuidas mõõta võeti etalon ja selle järgi hakata määrama kaalu ja mõõte. Ning selleks eeskujuks määrati meridiaan, mis läbis ka suurlinna Pariisi. Kuna Prantsusmaal oli juba selleks ajaks kogunud palju teadmisi astronoomia kohta, siis ei saanud Prantsumaa seda au eemale lasta ja hakkas pihta mõõtmine. Ning tänu vajalikele teadmistele suudeti mõõta Maa raadius ja ka läbi selle meridiaanide pikkus. Kuna valitsus ei suutnud väga oodata selle pika protsessi tulemusi siis juba 1795 võeti kasustusele esimene mõõdusüsteem(mis koosnes millimeetrist, detsimeetrist, meetrist, kilomeetrist, milligrammist, grammist, kilogrammist ja tonnist ), kuid see ei onud väga täpne. Mõõtmis tööd aga jätkusid selleks, et saada täpsemaid tulemusi. Kuid mõõtmistulemused ei tahtnud klappida pärast mitmekordseid mõõtmisi tekkis segadus ning see venitas veelgi seda protsessi. Lõpuks siiski viidi vaatlusandmed valitsusele, kuid vaatlejad otsustasid vastuolulisi andmeid mitte näidata.
Aastal 1798 kutsuti Pariisi kokku konverents, et kuulutada välja meeter ja kilogramm , kui rahvusvahelised mõõtühikud. Lõplik meetri pikkus oli 3 jalga 11,296 liini ja lõplik kilogramm oli 18 827,15 graani. Selline mõõdusüsteem sai aastal 1799 ametlikuks. Rahvas aga ei tahtnud seda hästi vastu võtta ja taheti jääda oma harjumus päraste viiside juurde, seda üritati küll levitada aga inimesteni ei jõudnud piisavalt informatsiooni kuna siis puudus telviisor, raadio ja muud võimalikud informatsiooni levitajad . Samal ajal aga tekkis koolikohustus- noortele, siis sellest põlvkonnast, kes sel ajal kooli läksid sai meetripõlvkond.
Meeter sai võimust 1840. aastal, kus ta ei lubanud enda kõrvale mitte ühtegi teist mõõtmiviisi ja nüüd võis julgelt kaustada just neid suurusi. Ka sõjas tuli see kasuks kuna nüüd sai planeerida läbi vahemaade rünnakuid ja vallutus retki. Levikule aitasid kaasa muidugi vägapalju maailma muuseumid, mis lõid uusi kontakte ja sellega saadi ka mujal maailmas uuest mõõtmis süsteemist teada.
Kui oli juba ligi sada aatat mõõdunud tekkisid uued nõudmised ja oli vaja täpsemaid mõõtevahendeid. Selleks kogunesid 20 riigi esinajad 1875 kokku, et pidada nõu ja selle tulemusena sõlmiti meetrokonvensioon- Kaalude ja Mõõtude Büroo. Hakati kaustama täpsemaid etalone ja tänu sellele ka täpsemaid mõõtmisühikuid. Nüüd oli meeter hoopis 102 cm ning uus prototüüp võimaldas määrata meetri pikkust 0,1-0,2 mkm täpsusega. Edasi oli maailmas kiire ühiskonnaareng ja üha rohkem oli vaja veel suuremat mõõtmistäpsust. Tänu aatomifüüsika arengule hakati nüüd pikkusi mõõtma läbi elektromagnetkiirguse lainetepikkustega ja tänu sellele kehtestati uus meetri definitsioon, milleks oli: meeter võrdub krüptooni isotoobi Kr-86 energiarasemete 2p10 ja 5d5 vahelise üleminekul kiirguva elektromagnetlaine 1 650 763,73 lainepikkusega.
Tänapäeva kõrgtehnoloogia juures hakati nõudma siiski veel veegi täpsemaid suurusi. Seega on nüüd vastuvõetud uus definitsioon, milleks on: meeter on teepikkus, mida läbib valgus vaakumis 1/299 792 458 sekundi jooksul- ehk valgus kiirus. Enamasti on meeter suhtelise täpsusega, milleks on kuni 25 triljondikku. Mis on meetri juba kolmas definitsioon, kas neid tuleb veel ei oska keegi hetkel öelda, kuid minu isklik arvamus on see, et kuna ühiskonna areng ei jää seisma, siis leitakse kindlasti veelgi täpsemaid vahendeid meetri määramiseks.
Kasutatud kirjandus:

• http://www.ajaloomuuseum.ut.ee/772059
  
• http://www.tehnikamaailm.ee/est/tm/2007/10/?headerID=1071
  
• http://fyysika.matefus.eu/seitsmenda.ht m