Fossiilid (0)

Sisukord
Sissejuhatus 2
1. Korallid 3
2. Sammalloomad 3
3.1 Kihtpoorsed käsnad ehk Stromatoporaadid 4
4. Okasnahksed 4
5. Graptoliidid 4
6. Limused 5
7. Brahhiopoodid 5
8. Trilobiidid 5
9. Eurüpteriidid 6
10. Kalad 6
10.1 Rüükalad 6
10.2 Luukilbilised kalad 6
10.3 Vihtuimsed kalad 6
11. Taimefossiilid 7
Kasutatud kirjandus 8

Sissejuhatus

Sõna fossiil tuleneb kreeka keelsest sõnast „fossus“, mis tähendab „üles kaevama “ või „üles kaevatud“. Eesti keeles on fossiili vastavaks mõisteks „kivistis“. Fossiilid ehk kivistised on geoloogilises minevikus elanud organismide kivistunud ja kivis säilinud jäljed, nad on tähtsad, kuna neid uurides saame informatsiooni iidse elu ja elu arenguloo koht. Fossiilide uurimisega tegelevat teadusharu nimetatakse paleontoloogiaks ja nende uurimisega tegelevaid teadlasi paleontoloogideks. Kõige enamlevinud kivististeks on mereorganismide kõvad osad: karbid , kojad , luud, hambad, soomused, koorikud , taimede puhul õietolm. Pehmed koed (liha, nahk ja organid ) ja pehme kehaga organismid üldjuhul fossiilidena ei säili, sellised leiud on maailmas üliharuldased.

1. Korallid

Eesti aluspõhjas on levinud Siluri lubjakivides, Saaremaal. Harva võib leida neid Eestis ka Ülem-Ordoviitsiumi lubjakivides. Kaks väljasurnud korallide seltsi, mis on Eesti levinud, on tabulaadid ja rugoosid. ( Ivar Puura , 2006.) Rugoosid elasid nii üksikult kui ka koloonialiselt, tabulaadid ainult koloonialiselt.(fossiilid.info) Isendi suurus ulatub millimeetritest meetrini. Tavaliselt on korallidel lubi-või sarvtoes, mis koosneb skleriitidest(osadest) või moodustab kogu kolooniat siduva korallisarra. Korallrahude moodustamises osaletakse sarraga. (Leelo Alasi , 2012)

2.Sammalloomad

Eesti aluspõhjas leidub sammalloome Kesk- ja Ülem-Ordoviitsiumi lubjakivides ja ka Siluri lubjakivides. Üks suurimaid leiukohti on põlevkivikihind. (Ivar Puura, 2006) On koloonialise eluviisiga . Koloonia koosneb pisikestest üksikisenditest, kes on skeleti kaudu kokku kasvanud ja mis võis lõpuks kasvada kuni poole meetri suuruseks. Sellised massiivsed kolooniad võivad meenutada koralle , samas on mõningatel sammalloomadel sarnane välimus taimede ja vetikatega. Sammalloomad on lubitoesega organismid. (fossiilid.info). Sammalloomi elab ka tänapäeval.
3. Käsnad
Käsnad on ürgseim teadaolev hulkraksete hõimkond. Nad on vaasikujulised või ümmargused pehmekehalised loomad, kelle õrn siseskelett koosneb kaltsiidi või räni nõelakestest. Vanimad käsnade kivistised on teada juba 570 miljoni vanusest fosforiidikihindist Hiinas. Eestis leidub käsnade kivistisi üsna harva Kohtla-Järve põlevkivikihindis ja levinumalt Kesk-ja Ülem-Ordoviitsiumi lubjakivides. Levinud on ka käsnade hulka kuuluvad kihtpoorsed ehk stromatoporoidid, kelle kivistisi leidub Saaremaal Siluri lademe lubjakivides. (Ivar Puura, 2006) Käsnade kehakuju on väga mitmekesine , mille välispind on tavaliselt ebatasane , tihti okkaline või harjaseline ja arvukate peente pooridega; sisemus aga koosneb ebaühtlasest poorsest massist, milles on palju erinevates suundades kulgevaid kanaleid ja õõnsusi ning okiste ja kiudude moodi skeletielemente. Veel on neile omane siseskeleti ehk –toese esinemine, mis koosneb põhiliselt okistest ehk spiikulatest ja need koosnevad kas räni-, lubi- või sarvainest. (fossiilid.info) Käsnad ei ole välja surnud ja on koloonialise eluviisiga.

3.1 Kihtpoorsed käsnad ehk Stromatoporaadid

Stromatoporaadid elasid Ordoviitsiumi, Siluri ja Devoni ajastu meredes elanud väljasurnud käsnarühm. Neil oli basaalne lubiskelett, mille peal oli hästi õhuke pehme kude, mis kasvatasid skeletti kiht kihi järel suuremaks. Eestis leidub nende kivistisi palju Siluri lubjakivides. Elasid ainult koloonialiselt. Siseehitus koosneb väga peenest skeletivõrgust, mille elementide vahele jääb avatud käikude süsteem, milles eristuvad laiemad kanalid. (fossiilid.info)

4. Okasnahksed

Okasnahksed on loomad, kes elavad mere põhjas ning kellest osa on varre abil põhjale kinnituvad ja osad liikuvad ning nad eksisteerivad kambriumi ajastust tänaseni. Eestis leiduvad okasnahksete kivististest merikerasi ja meriliiliaid. Merikera golfipalli-suurusi kerakujulisi kivistisi leiab Ülem-Ordoviitsiumi põlevkivikihindis. Meriliiliaid sisaldavad rikkalikult mõned lubjakivikihid. Näiteks “Vasalemma marmoriks” kutsutud Ülem-Ordoviitsiumi lubjakivi Vasalemma paemurrus koosneb vakdavalt mereiliiliatest. (Ivar Puura, 2006) Siluri ajastul võis okasnahksete vars olla mitme cm jäme, selliseid lülisi võib leida Saaremaalt, kus neid sisaldavat Kaugatuma lademete kivimit kutsutakse rahvakeeli sõrmuspae nimega. Oma vormilt on okasnahksed selgrootud , väga mitmekesised keha kuju poolest. Okasnahksete pikkus ulatub mõnest millimeetrist 5 meetrini, väljasurnutel isegi 10 meetrini. Neil on kaltsiidist plaadikestest ja lülidest koosnev lubitoes. (Leelo Alasi, 2012) Okasnahksed ei ole välja surnud, neid elab meredes tänapäevalgi.

5. Graptoliidid

Graptoliidid eksisteerisid Ülem-Kambriumist Karboni ajastuni ja olid koloonialise eluviisiga loomad. Leidus mere põhjale kinnituvaid kihte, kuid osa graptoliite hõljus mere pinnakihis. Kreeka keelest on graptoliidid saanud nime: “kivikiri”, mis tuleneb sellest, et nad meenutavad kirjamärke kivil . Eestis leidub graptoliite Ordoviitsiumi ja Siluri kivimite kihtides, kuid üsna harva. Vanimad leiud Eestis on Dictyonema-argilliidist ja väga harva ka argilliidiläätsedest fosforikihindi ülemises osas. Üldiselt koosnevad kivistised orgaanilisest ainest ja on tumeda värvusega. Nende võrkjad, hargnevad või sirged jäljendid võivad esialgu meenutada taimi. Graptoliidid on välja surnud. (Ivar Puura, 2006)

6. Limused

Limused on pehmekehalised või mineraalse skeletiga loomad. Eestis leidub kolme liiki limuseid: tigusi, karpe ja nautiloiite. Teod on spiraali - või heeliksikujulise kojaga, kes elavad tänapäevalgi nii meredes, mageveekogudes kui ka maisnaal. Eestis leidub tigude kivistisi Alam-Kambriumi sinisavist, Kesk- ja Ülem-Ordoviitsiumi ning Siluri lubjakividest. Karbid on kojaga (kahe poolmega kojad) limused kes ilmusid Ordoviitsiumis ja eksisteerivad tänapäevalgi. Eestis leidub karpide kivistisi Kesk- ja Ülem-Ordoviitsiumis ning Siluri lubjakivides. (Ivar Puura, 2006) Nautiloidid on mitmekambrilise kojaga, primitiivsed peajalgsed. Koda oli kas spiraalselt keerdus või sirge ja kambrid üksteisest vaheseintega eemaldatud ja gaasiga täidetud. Nautiloiidid on välja surnud.

7. Brahhiopoodid

Brahhiopoodid ehk käsijalgsed kuulusid mere põhjaelustiku hulka ja neid leidub tänapäevalgi. Olid üksiku eluviisiga. Eestis leidub alates Kambriumi liivakividest, kõige arvukamalt on esindatud aga Ordoviitsiumi ja Siluri lubjakivides. Käsijalgsete koda koosneb kõhtmisest ja selgmisest kaanest, tänapäeva karpidel eristatakse aga paremat ja vasakut karbipoolt. (Ivar Puura, 2006) Käsijalgsed jaotatakse tänapäeval kolme suurde rühma(alamhõimkonda): Lingulaadid, Kraniaadid ja Rünhonelliformid. Lingulaatide koda on kaltsiumfosfaadist(apatiidist) ja puudub lukustusmehhanism. Eesto fosforiidilasund on moodustunud lingulaatide fosfaatsete kodade kuhjetest. Kraniaatide koda on kaltsiidist(kaltsiumkarbonaadist) ja ka neil puudus lukustusmehhanism. Rünhonelliformide koda oli kaltsiitne ja kojapoolmeid ühendas nii öelda lukk. Väga mitmekesine käsijalgsete rühm ja sisaldab Eesti kõige sagedamini kohatavaid fossiile. (fossiilid.info)

8. Trilobiidid

Trilobiidid on vanim lülijalgseterühm. Kõik olid mereloomad , kes elasid enamasti madalmeredes. Väiksemad trilobiidid olid head ujujad, suuremad trilobiidid elasid enamasti mere põhjas, jättes sinna roomamis- ja kaevamisjälgi.Nende kivistisi on teada Kambriumi ladestu algusest kuni Permi ladestu lõpuni. Trilobiidi keha, nagu ta nimigi ütleb, on kolmeosaline, koosneb peakilbist, kehalülidest ja sabakilbist. Keha selja osa kattis kitiinist ja mineraalainest kilp, kõhupool oli kaetud vaid pehme kilega. Pikkus on neil tavaliselt 2-10 cm, Eestis teadaolevalt suurim leitud trilobiit on 25 cm pikk. Eestis leidub laialt Kesk- ja Üles-Ordoviitsiumi ning Siluri lubjakividest, üks haruldane perekond on leitud ka Alama -Kambriumist. (Ivar Puura, 2006) Trilobiidid on välja surnud.

9. Eurüpteriidid

Eurüpteriididel ehk meriskorpionitel oli lapik keha, mis koosnes kolmest osast: pearindmik, kaheteistkümnest lülist koosnev tagakeha ja liikuv ogaga saba. Ilmusid maakerale Ordoviitsiumi ajastul ja kadusid Vanaaegkonna lõpus. Kuigi nende nimi on meriskorpionid, siis elasid ainult vanimad neist soolastes vetes, hilisemad eelistasid mageveekogusi (magestunud laguunid, järved ). Arvatakse isegi, et mõned liigid võisid viibida lühiajaliselt veest väljas, õhu käes. Üldiselt olid kuni 20 cm pikad, kuid on leitud ka erandeid . Näiteks Saksamaalt on leitud 2,5 meetri pikkune lülijalgne , kes on teadaolevalt kõige suurem lülijalgne, kes maakeral elanud. Eesti aladelt on meriskorpione leitud Siluri kivimitest , enamjaolt Saaremaalt, leitud on ka terveid skelette. (fossiilid.info)

10. Kalad

10.1 Rüükalad

Rüükalad said oma nime nende keha esipoolt katnud paksu luuplaatidest rüü järgi. Neil puudusid hambad ja toitu haarasid lõugade teravate servadega . Toes oli kõhrest. Väikesed rüükalad oli 3-4 cm pikkused, suuremad ja harvemad olid kuni 11 meetri pikkused. Eesti aladelt on leitud palju Devoni ajastu erinevate rüükalade luuplaate. Nüüdseks on välja surnud. (fossiilid.info)

10.2 Luukilbilised kalad

Luukilbiliste pead kattis ühtlane kilp ja nende silmad olid lähestikku selja poole. Keha tagaosa oli kaetud soomustega, tundeelundid asusid silmade taga, pea äärel . (fosiilid.info)

10.3 Vihtuimsed kalad

Vihtuimseid kalu leidub Eestis Devoni kivimitest, mis on ühtlasi ka Devoni ajastu tähtsamateks kivististeks. (fossiilid.info)

11. Taimefossiilid

Taimefossiilide esindatus Eestis ei ole kuigi rikkalik. Külla ga võib erandiks pidada vetikaid, keda on Eestist palju leitud. Mineraalse toesega niinimetatud lubivetikaid leidub Eestis nii Ordoviitsiumi kui Siluri kivimites. Ürgsemaiks vetikate ja bakterite osalusel tekkinud moodustist peetakse stromatoliiti, mida võib kohata veel tänapäevalgi. Eestis leidub neid Saaremaal Siluri ajastu lubjakivides. Üliharuldased leiud Eestis on kõrgeamate taimede seast sõnajalgtaimed , mida leidub väga harva Eesti Devoni settekivimites. (fossiilid.info)

Kasutatud kirjandus

1.„Geoloogilised retked Eestis, Eesti kivistisi“ Ivar Puura, 2006.
2. Siluri ajastu fossiilid, Leelo Alasi, 2012
3. fossiilid.info