Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Atmosfäär ehk õhk (0)

1 Hindamata
Punktid
Atmosfäär ehk õhk #1 Atmosfäär ehk õhk #2 Atmosfäär ehk õhk #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-05-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor patrikunt1 Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
doc

ATMOSFÄÄR EHK ÕHKKOND

ATMOSFÄÄR EHK ÕHKKOND ATMOSFÄÄRI VAJALIKKUS: 2 elusorganismidel hingamiseks 3 kaitseb Maal maailmaruumist lähtuvate ohtude eest 4 säilitab Maal elutegevust võimaldavat temperatuuri 5 neelab endasse UV-kiirguse kahjuliku spektriosa Õhu koostis: õhk on gaaside segu, mis koosneb: 6 lämmastikust 78%, tekib orgaanilise aine lagunemisel, vajalik taimede kasvuks 7 hapnikust 21%, tekib taimede fotosünteesil, kasutatakse hingamisel 8 argoonist 0,9% 9 süsihappegaasist 0,03%, satub õhku fossiilsete kütuste põletamise, vulkaanipursete, hingamise tagajärjel. Neelab pikalainelist soojuskiirgust, põhjustab kliima soojenemist. 10 veeaur, neelab päikesekiirgust, maapinnalt lahkuvat soojuskiirgust, õhk soojeneb

Geograafia
thumbnail
3
doc

Atmosfäär

tõuseb. 2. Selgita ilmaelementide vahelisi seoseid (õhutemp, õhurõhk, õhu tihedus, niiskussisaldus) Kõrguse kasvades hakkab temp tõusma, kõige madalam temp on troposfääris, seal toimub temperatuuri järks langemine. Stratosfääris hakkab aga temp kõrguse kasvades tõusma, peamiselt osoonikihi olemasolu tõttu. Mesosfääris aga osooni enam pole ja temp langeb kõrguse kasavdes, õhk muutub seal juba hõredamaks. Kui õhumolekule jääb aina vähemaks, siis temperatuus tõuseb. Termosfääris võib õhu paksuseks lugeda 1000 km. 3. Päikese kiirgusspektri osad Kõige suurem hulk kiirgust, 56% tuleb silmaga nähtavalt lainealalt. Ultraviolettkiirguse osakaal päikesekiirguses on ligi 8%. Punasest spektriosast üikema lainepikkusega on infrapunane kiirgus (36% kogu kiirgusest), mida inimese silm ei näe, kuid midagi keha tunneb soojuskiirgusena. 4

Geograafia
thumbnail
2
odt

Atmosfäär

Atmosfäär ise toimib kasvuhoonena, sest veeaur, süsihappegaas jt kasvuhoonegaasid neelavad pikalainelist kiirgust, ega lase seda suurel määral atmosfäärist välja. Kasvuhooneefekt põhjustab globaalset soojenemist ja kliimamuutust. Atmosfääri jaotatakse sfäärideks temperatuuri vertikaalsuunalise muutuse järgi. Front on kahe õhumassi kokkupuutepiirkond. Kui t0 tõuseb, siis tihedus hõreneb ja õhurõhk läheb väiksemaks ja kui t0 langeb, tihedus kasvab, õhk tõuseb ülesse ja hakkab liikuma madalama rõhuga alale, tuule abiga. Tsüklon ehk madalrõhuala ehk madalrõhkkond on ümbritsevast atmosfäärist madalama õhurõhuga ala.Tsüklonis liiguvad tuuled põhjapoolkeral spiraalselt vastupäeva ja lõunapoolkeral päripäeva.Antitsüklon ehk kõrgrõhuala ehk kõrgrõhkkond on ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt kõrgema õhurõhuga ala. Antitsükloni keskmes on õhurõhk kõrgem ja langeb äärte suunas. Enamasti

Geograafia
thumbnail
9
doc

Atmosfäär

naerugaas N2O ja ka maalähedane osoon O3. Õhkkonna kihid Troposfäär See on 0 kuni 10-16 kilomeetri kõrgusel ning see on see, mida me hingame. Troposfäär on tihe ja niiskust tulvil atmosfäärikiht.. Kõige soojem on selles kihis maapinna ligidal, kõrguse kasvades temperatuur langeb kuni -70 kraadini. Stratosfäär See paikneb 10-16 kuni 50 kilomeetri kõrgusel. Seal paikneb suur osa osoonist. Osoonikiht neelab peaaegu kogu Päikese kahjuliku ultraviolettkiirguse. Seetõttu soojeneb seal õhk +4 kraadini. Mesosfäär See paikneb 50 kuni 80 kilomeetri kõrgusel ning see on kõige külmem kiht. Mesosfäär ei neela kuigi palju soojust ega ultraviolettkiirgust ja seepärast võivad temperatuurid seal langeda kuni -90-ni. Õhk on seal piisavalt tihe, et aeglustada meteoriitide lendu ja seal nad ära põletada. Termosfäär See paikneb 80 kuni 480 kilomeetri kõrgusel. Seal on õhk väga hõre, kuid piisavalt tihe selleks, et neelata Päikese ultraviolettkiirgust

Geograafia
thumbnail
21
ppt

Atmosfäär

6 Pilt: http://www.hot.ee/mati304/atmosf7.gif Pilt: www.hot.ee/iffcool/Planeet%20Maa.htm Troposfäär Pilt: · Maa pinna lähim atmosfääri kiht commons.wikimedia.org/wik i/File:Balti_Energia... · Seal leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused: 1. tekivad pilved, sademed 2. õhk liigub ja seguneb pidevalt 3. kujuneb ilm ja kliima 4. Seal langeb temperatuur tõustes 6°C km kohta. 7 Tropopaus · on õhukiht troposfääri kohal, millest kõrgemal temperatuur enam ei lange. · Troopikas on tropopausi kõrgus 15 ­ 17 km, poolustel vaid 8 km. · Troposfääris eristatakse veel nn. maalähedast kihti, mis ulatub kuni 2 km kõrgusele. 8 Stratosfäär · ulatub kuni 50 km

Geograafia
thumbnail
56
pdf

ATMOSFÄÄR

• • Öösel: maalt merele. MUSSOON – püsivad, valdavalt ühes suunas puhuvad sessoonsed tuuled. • Talvel mandrilt ookeanile • Suvel ookeanilt mandrile (SADEMED) Põhjustab ookeani ja mandri ebaühtlane soojenemine ja jahtumine. Tuntuim mussooniga seotud piirkond on Lõuna-Aasia. TSÜKLONID (madalrõhuala) • ... võimas õhupööris, mille keskel on õhurõhk madalam kui äärtel ja õhk liigub väljaspoolt keskele. • http://www.mesoscale.iastate.edu/agron206/animations/12_CycAntCyc.html • Suvel: pilves, sajune, jahe ilm. • Talvel: soe ja mõõdukate sademetega ilm. Antitsüklon (kõrgrõhuala) ... • Võimas õhupööris, mille keskel on õhurõhk kõrgem kui äärtel. • Suvel: soe, päikesepaisteline ilm. • Talvel: selge ja külm ilm.

Geograafia
thumbnail
3
docx

Atmosfäär

kilomeetri kohta. Tropopaus õhukiht, mis on troposfääri kohal ja millest kõrgemal enam temperatuur ei lange. Polaaraladel kuskil 8-9 kilomeetri kõrgusel, ekvaatori suunas tõuseb see 15-16 kilomeetri kõrgusele. Troposfääri paksuse laiuselist muutumist põhjustab maakera pöörlemisest tingitud kesktõukejõud, mis kuhjab rohkem õhku kokku troopilistele aladel, kus jõud on kõige tugevam. Troposfääris tekivad pilved ja sademed, õhk liigub ja seguneb pidevalt, kujuneb ilm ja kliima 2. Stratosfäär ulatub ligi 50 km kõrguseni ja moodustab u. 20 % atmosfääri massist. Siin temperatuur kõrguse kasvades suureneb. Selle peamiseks põhjustajaks on osoonikiht - osoon neelab UV-kiirguse. 3. Mesosfäär (50- 85 km ) Enam osooni pole ja temperatuur langeb kiiresti kõrguse kasvades. Õhk on üsna hõre. 4. Termosfäär õhumolekule on nii vähe, et nende suure kineetilise energia tõttu temperatuur tõuseb

Geograafia
thumbnail
2
doc

Atmosfäär

kasvab ja kus paikneb suurem osa osoonist. Mesofäär ­ 50-85 km kõrgusel paiknev atmosfäärikiht, kus temperatuur langeb kõrguse kasvades väga kiiresti Iga keha, mis soojeneb, kiirgab omakorda pikalainelist soojuskiirgust. Kui keha kiirgab, siis sellega annab ta soojust ära ning jahtub. Mida kõrgem on aluspinna temperatuur ja madalam õhutemperatuur, seda suurem on Maa soojuskiirgus ja seda kiiremini maapind jahtub. Kui aga ilm on pilves, õhk soe ja sisaldab palju veeauru, siis esineb märkimisväärne atmosfääri vastukiirgus. Efektiivseks kiirguseks nimetatakse Maa soojuskiiruse ja atmosfääri vastukiirguse vahet. Tavaliselt on see positiivne, s.t et maapind annab rohkem soojuskiirgust ära kui atmosfäärilt vastu saab. Mida selgem on ilm ja puhtam õhk, seda tugevam on efektiivne kiirgus. Kiirgusbilanss on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe.

Geograafia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun