Atmosfäär ehk õhk (0)

Atmosfäär  ehk õhk 
 
  Õhuvöö paikneb kuni 1200 km pikkuse vööna 
  Peamised gaasid, mis esinevad õhus 
  N2 – 78% 
  O2 – 20,9% 
  Ar – 0,93% 
  CO2 – 0,04% 
  Lisandgaasid – He, Ne, Kr, Xe, H2, N2O 
  Õhu füüsikalised omadused 
  Värvitu 
   Lõhnatu  
   Maitsetu  
   Kokkusurutav  
  Ei juhi elektrit 
  760 mmHg normaalne õhurõhk  
  𝜌 = 1,226 kg/m3 
  Atmosfäär jaguneb erinevateks kihtideks omaduste ja koostise alusel 
1.  Troposfäär ulatub 6/8 – 20 km kõrgusele 
  Maise päritoluga  tahked  osakesed 
  Ainuke kiht, kus on vesi! 
  Õhurõhk langeb 1km/100 mmHg 
  Temperatuur langeb 1km/ 6oC (võib langeda ~ -60oC) 
2.  Stratosfäär ulatud kuni 50 km kõrgusele 
  O3 takistab UV-kiirguse hulga jõudmist maapinnale 
  Temperatuur tõuseb kiiresti  
3.  Mesosfäär ulatub kuni 85 km kõrgusele 
  Temperatuur langeb järsult 
  Lisaks Ionosfäär 
4.   Termosfäär  
5.  Eksosfäär 
Iga sfääri vahele jääb kuni 2km paksuse vööna - paus . 
Osooniaugud 
   Tekitajateks : NH4, metüülbromiid, kloroflorosüsivesinikud, N2O, haloon, CFC 
  Ohud – nahapõletused, vähk , kortsud, hallkae; globaalne soojenemine 
Päikesekiirguse  spekter  
  Nähtav kiirgus (56%) – valgus 
  UV-kiirgus (8%)  
  Infrapunakiirgus (36%) –  soojus  
  Õhk soojeneb päikesekiirguse neeldumisest aluspinnale 
  Oleneb langemisnurgast 
  Oleneb aluspinnast 
  Päike seniidis ekvaatori  2 korda aastas, pöörijoontel (23,5o N/S)1 kord aastas 
  N -21.06; ekvaator  – 23.09 / 21.03 (võrdpäevsus); lõuna – 21.12 
  Polaarpäev ja polaaröö  – alates 66,5o N/S; kestvus 1-172 päeva 
 
 
1)  Otsekiirgus – tekib vari 
2)   Hajuskiirgus  – veeaur. Tolm, pilv 
3)   Kogukiirgus  – otse-ja hajuskiirgus kokku 
   Albeedo  – pinnalt peegelduva ja pinnale langeva  kiirgusenergia suhe (kui mitu % tagasi peegeldub) 
Maa kiirgusbilanss  
  Neeldunud ja tagasipeegeldunud kiirguse vahe 
  Positiivne – soojenemine 
  Negatiivne –  jahtumine  
  Kliimatekketegurid 
  Maa telje kallak 
   Pöörlemine  ümber oma kujuteldava telje 
  Geograafiline laius ekvaatorist 
  Päikesekiirte langemise nurk 
  Reljeef 
  Hoovused 
   Merelise  ja mandrilise kliima vaheldumine 
  Koha kõrgus merepinnast 
Õhuringlus 
   Gradientjõud  – õhurõhu erinevused 
  Goriolisi jõud – maa pöörlemisest tingitud 
  Aluspinna  hõõrdejõud  – aluspinna lähedal õhukihis ~ 1 km kõrgusel 
 
   Front  –  kitsas  eraldusvöönd kahe erineva õhumassi vahel 
  Soe  front  – soojem liigub külmemale peale 
  Külm front – külmem liigub soojemale alla (äike, sademed) 
   Tsüklon  – ulatuslik madalrõhuala 
   Eesosa  (Atlandi poolt tuleval on selleks ida pool → NB vaata  noolte  liikumise suunda) – kagu-
ja lõunatuuled, toovad sooja õhku. Idapoolses osas soe ilm. 
   Tagala  – loode ja põhjatuuled, ilm külm 
   Lõunaosa  – alguses soe front, pärast külm front tungib alla. Sademete teke 
  Põhjaosa – fronte pole, sademed puuduvad (kõik on juba ära sadanud) 
Temperatuur  suhteliselt  madal,  sademeid  esineb  rohkesti;  Talvel  pehme  ilm,  suvel  jahe  ja 
vihmane. 
  Antitsüklon – ulatuslik kõrgrõhuala 
  Talvel käre  pakane ; suvel kuum ja kuiv ilm. Sademeid ei esine. 
  Üldine õhuringlus – püsivate suurte õhuvoolude ümberpaiknemine 
 
   Mussoonid  – püsivad tuuled, kus pool aastat  puhub  tuul maalt merele ja pool aastat  merelt  maale (vaata 
joonis ↑) 
   Passaadid  – püsivad tuuled, mis puhuvad 30o laiuskraadidel ekvaatori suunas; kuivad, soojad  
  Tõusvad õhuvoolud – õhurõhk madal, niiske õhk 
  Laskuvad õhuvoolud – õhurõhk kõrge, kuivad ja suure survega aluspinnale 
  Briis – kohalikud tuuled 
 
 
Idatuuled 
Läänetuuled 
Kirdepassaadid 
Kagupassaadid 
 
 
Ilmastikust põhjustatud  looduskatastroofid  
1.  Troopiline tsüklon 
  Esineb mõlemal pool ekvaatorit 5-25o põhjalaiuse vahel ookeani kohal 
  Õhukeerise läbimõõt keskmiselt 1000 km 
  Paksud rünksajupilved, keskel sajuvaba ala 
  Liikumissuund idast läände 
  Tuule kiirus üle 100 m/s 
  Nimetatakse orkaanideks või Ida-Aasias taifuunideks 
2.   Tornaado , Tromb 
  Esineb Põhja-Ameerikas, Euroopas 
  Õhukeerise läbimõõt keskmiselt 30 – 300 m  
  Liikumissuund suvaline 
  Tuule kiirus üle  3-11 m/s  
  Tornaadoks nimetatakse Ameerikas, Euroopas Trombiks 
  Veekogude kohal vesipüks  – õhukeerise läbimõõt paarist millimeetrist  meetrini 
   Tuulispask maismaa kohal väike  keeris  – läbimõõt mõni meeter 
3.  Äike 
  On võimas pilvede ja maapinna vaheline sädelahendus 
  Jagunevad: 
  Õhumassisisesed – tekivad õhumassi sees konvektsioonivoolude tagajärjel; peamiselt 
mägedes pealelõunasel ajal, kohalikud 
  Frontaalsed – esinevad koos külma frondiga; tugevamad, igal aastaajal