Vähid (0)

Kes on vähid ja mille järgi neid ära tunda?
Vähid on sellised hulkjalgsed, kes on kohastunud elama vees. Vähkide keha on jaotunud pearindmikuks ja tagakehaks. Vähkide pearindmik on selja poolt hästi kaitstud tugeva seljakilbiga, mis kaitseb ka külgedel asuvaid lõpuseid. Lõpused on vähkidel hingamiselunditeks.
Igale kehalülile kinnitub vähkidel üks paar lülilisi jätkeid. Peaosale kinnitub kaks paari tundlaid . Esimene tundlapaar on lühike, kuid teine tundlapaar küllaltki pikk. Suu ümber paikneb kolm paari jätkeid, mis moodustavad suised . Suised on abiks toidu peenestamisel. Rindmiku eesosale kinnitub kolm paari lõugjalgu, mis aitavad toitu suhu suunata. Rindmikule kinnitub ka üks paar sõrgu, mis on tunduvalt suuremad kui teised jäsemed ning millel on oluline roll toidu haaramisel.
Peale sõrgade ja lõugjalgade kinnitub rindmikupiirkonnale veel neli paari käimajalgu, mille abil vähid liiguvad. Kuna vähid on siiski enamjaolt veeloomad , on neil ujumiseks vajalikud ujujalad, mis kinnituvad tagakehale. Ujujalgu on vähkidel viis paari.
Vähkidel kinnitub igale kehalülile paar jäsemeid
Tagakeha viimane jalapaar on koos tipmise lüliga moodustanud uime , mis on samuti abiks ujumisel . 
Vähkide klassi kuulub umbes 40 000 liiki. Nende suurus on väga erinev. Väiksemate vähkide kehapikkus on alla ühe millimeetri ning suurimad vähid võivad olla kuni 80 sentimeetrit pikad. Peale selle, et vähid erinevad keha pikkuselt , erinevad nad ka keha kujult.
Vähid on enamasti vee- eluviisiga lülijalgsed. Erandiks on maismaal elavad kakandiliigid ( keldrikakand ). Vähkide klass on küllaltki liigirikas - maailmas tuntakse üle 38 000 liigi vähke, Eestis umbes 326. 
Enamik vähke on tillukesed loomad, kes elavad pinnavees ning on oluline kalatoit . Seetõttu on neil veekogudes oluline koht toiduahelates ja aineringes. Vähid toituvad peale muu ka surnud veeorganismidest ning aitavad seega hoida veekogu puhtust.
Enamik vähke elab vabalt ning nad liiguvad ringi kas veekogu põhjal või ujudes, kuid on ka kinnitunud vorme (tõruvähk). Vähkide hulgas on ka parasiitseid vorme, kes nugivad kaladel või teistel veeselgroogsetel. 
Vähkide kehapikkus varieerub poolest millimeetrist kuni 80 sentimeetrini. Väga mitmekesine on ka keha värvus, kehakuju ja jäsemete kuju ning asetus . 
Vähkide keha jaguneb peaks, rindmikuks ja tagakehaks. Igale vähi kehalülile kinnitub reeglina üks paar jalgu. 
Pea eesservas paikneb vähkidel paar liitsilmi. Pea alaosas asub suuava, mille ümber asuvad suised. 
Vähid on enamasti lahksugulised. Mõnel liigil esineb ka neitsisigimist (vesikirbulised). Munad arenevad emastel spetsiaalses haudetaskus, munakottides või kõhu all paiknevas kambris ning on kogu arenemise aja hästi kaitstud. Munadest kooruvad noored vähid erinevad täiskasvanutest. Areng on vähkidel küllaltki keeruline ning kestab pikka aega. Paljude liikide emased hoolitsevad pärast koorumist pikka aega oma järglaste eest. Pika ja keerulise arengu tõttu on suuremate vähkide massiline püüdmine viinud need liigid hävimisohtu.