Helisalvestus ja taasesitus (0)

Helisalvestus & taasesitus
Heli salvestamine ja taasesitamine...
· ...on elektriline või mehhaaniline
helilainete taasloomine, tavaliselt
kasutatud hääle või muusika jaoks.
· Kaks põhiklassi helisalvestuse
tehnoloogias on analoogne salvestamine
ja digitaalne salvestamine.
Helid
· Heli on õhu või muu meediumi
võnkumine, mis saab põhjustada
kuulmisnärvide kaudu aistingu
· Amplituud
· Heli levimine
· Helitugevus
· Detsibell (decibel),
tähis dB.
Digitaalne helisalvestus
· Helifailid
· Helifailide parameetrid
· Diskreetimissagedus;
Mõõtühikuks Hz
· Diskreetimissuurus;
Analoogne helisalvestus
· Analoogtehnika puhul muundatakse
muusikariistade või inimhääle tekitatud
helivõnked helisageduslikuks vahelduvvooluks.
· Analoogtehnika eeliseks digitaalseadmetega
võrreldes on profitehnika puhul asjaolu, et
inimkõrv tajub analoogseadmetes tekkinud
lineaar ja- ja mittelineaarmoonutusi pigem
meeldivana kui ebameeldivana (pehme, nn.
"analoogkõla")
Ajaloost...
· Esimesed helisalvestusseadmed olid
mehhaanilised: fonograaf ja grammofon
· 1974 - Philips demonstreeris aparatuuri nii
videokujutise kui ka heli salvestamiseks
laserplaadile digitaalsignaalide jadana.
· 1978 - tulid müügile videotehnika digitaalsed
seadmed.
· 1981 - Philips'i 30-sentimeetrine andmeplaat.
· 1982 - esimesed 12- sentimeetrise läbimõõduga
laserheliplaadid ehk kompaktplaadid (CD) ja
plaadimängijad.
· 1984 - alustati arvutiandmete salvestamist CD ­
le.Uus meedium sai arvutimaailmas nime
"kompaktplaat - püsimälu"- CD-ROM.
· 1990 - ndate aastate algus - hakati tööstuslikult
valmistama koduskasutatavaid CD-plaatidele
kirjutajaid ja vastavaid CD plaate.
· 1901 ­ salvestati esimene eestikeelene heliplaat
· 1930. aastatel võeti kasutusele magnetlindid
Grammofon ja vinüülplaat
· Berlineri grammofon. Esimesed kettad
olid 12,7 cm, paari aastaga kasvas plaadi
läbimõõt 25,4 cm ning salvestise jaoks
võeti kasutusele ka plaadi teine pool.
· Grammofon ja vinüülplaadile
jäädvustatud muusika domineeris kogu
20. sajandi vältel.
Helikassett
· 1963 - esitles Philips Euroopas ja aasta
hiljem USA-s kompaktset
helisalvestamiseks sobivat kassetti.
· Helikassett valitses muusikamaailma
pea 40 aastat
· 1971 - nägi ilmavalgust esimene
kassetimängija.
· 1979 - Sony esitles esimest Walkman
seeria toodet, mis tegi kompaktkasseti
kuulamise võimalikuks igal pool
CD ehk Compact Disc
· plaadile mahutatakse kuni 700 MB
informatsiooni, mis on ekvivalentne 80
minuti audioga (muusikaga).
· Salvestust alustatakse mitte välisservalt
(nagu tavalisel LP- heliplaadil), vaid
seestpoolt.
· CD-R
· CD-RW
DVD ehk Digital Video Disc
· DVD on CD edasiarenenud kujul. DVD
plaatidele on kirjutatud `väiksema kirjaga'
ehk tihedamalt ja kahele poole.
· Erinevalt CD-st ei karda DVD näpujälgi ja
vist ka mitte kriimustusi. Kui CD plaat
mahutab ~700 MB andmeid, siis DVD-le
mahub andmeid tervelt 4 GB eest.
Mp3 & iPod
· Kümned miljonid noored maailmas
tilbendavad (edevamas keeles
hängivad ja chillivad) päevad läbi ringi,
tropid kõrvas. Troppidest kostab
muusika. Ja muusika tuleb sinna
mööda traati väga erinevatest
aparaatidest .
· Esimene mp3
· iPod'i sünd
Salvestusstuudio
· Helisalvestusstuudio koosneb tavaliselt kahest
ruumist: stuudiost ja foonikast.
· Foonika ehk kontrollruum
· Stuudio ehk salvestusruum
· Inimkõrva jaoks on täielik vaikus omamüra nivoo
ca 20 dB. Õpperuumide soovituslik normatiiv on
35 dB. Stuudios on kvaliteetseks tööks vajalik
(taust)müra tase mitte kõrgem kui 25-30 dB.
· Kontrollruum ja stuudioruum ei pea kaja
mõttes olema täiesti "surnud" vaid ainult
eelkõige sageduslikult tasakaalustatud.
Miks on laserplaadi läbimõõt just 120 millimeetrit?
Legend räägib järgmist: Sony president
Akio Morita, kes oli klassikalise muusika
suur austaja, nõudis, et plaadile peab
mahtuma õhtumaa muusika tähtteos -
Beethoveni IX sümfoonia, mis kestab
ligikaudu 70 minutit. Selleks aga oli vaja
120- millimeetrist plaati.
Kasutatud materjal
· http://pedja.edu.ee/~neeme/failid/arvuti/muu/referaat1.htm
· http://www.arvutiweb.ee/index.php?
option=com_content&task=view&id=42&Itemid=39
· http://kodu.neti.ee/~rakkekk/AvoLeht/VMaarja/3kursusriistvara/CD
%20lugeja/index.htm
· http://en.wikipedia.org/wiki/Gramophone_record
· http://kultuur.edu.ee/muusika_opmat/Oppematerjalid/K.Kivistik/Arhii
v/Helisalv.tehn.konspekt2002(2).doc
· http://www.dvd.ee/news/DVD/000056.shtml
· http://lepo.it.da.ut.ee/~piretl/Intel/materjal.html
http://www.tehnikamaailm.ee/est/tm/2006/10/?headerID=749
· http://www.kul.ee/print.php?path=38&EelnID=47
Südamlikud tänusõnad
kuulamise eest!