Merepõhja maavarad (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

2

docx

Mere maavarade kasutamine

Mandrilava ehk šelf on mandrilise maakoore osa, mis on maailmamere poolt üleujutatud. Maavarad Läänemeres  Liivamaardlad Eesti rannikumeres  Meremuda maardlad  Nafta ja maagaas (Poola, Leedu) Energeetilised maavarad  Nafta ja maagaasi merealune varu moodustab 60–70% kogu maailma varust.  ekspluateeritakse enamasti neid, kus vee sügavus on alla 200 m.  Tähtis naftapiirkond on ka Venezuela laht, samuti Mehhiko ja Guinea laht ning eriti Põhjameri.  Tuntuim naftarikas piirkond on Pärsia laht (60%) Norra:  Gaasiekspordija – 2, nafta – 7  1/3 eelarvest  140 inimest  Olulised tehnoloogiad

Geograafia

13

docx

Norra Kuningriik

Selle all asub naftaala. Tootmisrajatis hõlmab 19 tootmispuurauku ja üht CO2 süvainjektsioonikaevu. Piirkonnas on 160 miljardit kuupmeetrit taastuvaid gaasivarusid. Töötlemata gaasi vool suunatakse 160 km pikkuse torujuhtme kaudu Melkøyas asuvasse rajatisse, kus gaasi töödeldakse ja jahutatakse kuni veeldumiseni (veeldatud maagaas ­ LNG). Gaasist eraldatakse CO2, mis saadetakse tagasi gaasiväljale, kus see jälle merepõhja pumbatakse. Veeldatud gaas transporditakse laevadega turgudele üle maailma. 375 miljardit kuupmeetrit gaasi sisaldav Ormen Lange paikneb 800­1100 meetri sügavusel meres Kesk-Norra ranniku lähedal. Ormen Langesse kavatsetakse rajada 24 neljal merepõhja tugipadjal puurauku. Töötlemata gaasivool juhitakse läbi kahe mitmefaasilise torujuhtme maismaal Nyhavnas asuvasse rajatisse, kus gaas kuivatatakse ja survestatakse ning saadetakse

Geograafia

10

docx

Norra referaat

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS LOGISTIKA KLIENDITEENINDAJA Õnne-Mari Lilletai NORRA Referaat Juhendaja: Ene Külaots Pärnu 2013 SISSEJUHATUS Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks PõhjamaadestNorra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning arvukatel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 782 km².Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asetsevat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ning Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi,

Geograafia

10

odt

Euroopa referaat

Donetski ja Petsoora (Põhja-Uraali läänenõlvul) kivisöebasseinides. Söetootmine on viimase kümne aasta jooksul mitu korda vähenenud, sest kasutusele on võetud uusi energiaallikaid. Too näiteid! Suurem osa naftaleiukohti paikneb tasandikel või kohtades, kus endiste merede kohale kuhjusid mereloomade ja -taimede jäänused, mis hiljem kaeti settekivimite paksude lademetega. Sageli leidub naftat tasandike äärealadel, praeguste merede rannikul, mõnikord ka merepõhja all. Teise naftaleiukohtade ala moodustavad mäestikueelsed sügavad vaondid, mis kunagi varem olid samuti mere all, hiljem aga täitusid settekivimitega. Euroopas on naftat Ida-Euroopa lauskmaal (peamiselt Volga ja Uraali vahel), Karpaadide mäestikueelsetes nõgudes, Karpaadide ja Alpide vahel, samuti Põhjamere rannikul. Maagaas esineb sageli koos naftaga, kuid mõnikord ka omaette leiukohtades. Suured maagaasi varud

Põllumajandus

20

doc

Norra referaat

olnud kalapüük ja metsandus. Pärast Teist maailmasõda on hoogsalt laienenud mäendus ja tööstus. Majandus põhineb suuresti teenindusel, nafta- ja maagaasitootmisel ning kerge- ja rasketööstusel. Norra majandus kujutab endast segamajandust, milles on ühendatud vaba turumajandus ja riigi sekkumine. Norra on suhteliselt rikas loodusvarade poolest: nafta, hüdroenergia, kalavarud, mets ja mitmesugused mineraalsed maavarad. Tänu energia heale kättesaadavusele, suhteliselt soodsale asendile Lääne-Euroopa turgude suhtes, ulatuslikule industrialiseeritusele, poliitilisele stabiilsusele ja kõrgele haridustasemele on Norra kujunenud heaoluriigiks, mis on üks maailma jõukamaid. Riik on suuresti sõltuv nafta- ja kalahindadest rahvusvahelistel turgudel. Aastal 2004 moodustasid nafta ja maagaas 50% ekspordist. Vaid Saudi Araabia ja Venemaa ekspordivad enam naftat kui Norra. Väliskaubandus

Geograafia

5

docx

ENERGEETIKA (energiamajandus)

ENERGEETIKA(energiamajandus) 2 suurt haru: Kütusetööstus - nafta, maagaas, põlevkivi, pruunsüsi, kivisüsi Elektroenergeetika ­ hüdroelektrijaam, soojuselektrijaamad(kasutavad maavarasid), tuuleelektrijaam, tuumaelektrijaam, loodeteelektrijaamad(rannikul tõus ja mõõn), päikeseelektrijaam, geotermaalelektrijaamad(maa soojus) Energiavarade liigitus: Taastuvad ­ tuul, vesi, päike Taastumatud ­ kõik maavarad Teine liigitus: Alternatiivsed ­ kõik taastuvad Traditsioonilised ­ kõik taastumatud Alternatiivsed erinevad traditsioonilisest ­ ühed on taastuvad, teised taastumatud. Alternatiivsed on kallimad ja toodavad korraga vähem energiat. Õpik lk 59 ! Kütusetööstus Kivisüsi Eeliseks ­ kõrge kütteväärtus, kohaliku kütusena odav, leidub paljudes riikides, saab kasutada mitmel otstarbel(ahju panna, elektriks, tehakse

Geograafia

16

doc

Järve- ja meremuda

meremuda sisaldab suhteliselt palju liivateri ja seetõttu ravimudaks ei kõlba. Värska lahes on järvemuda paksuseks mõõdetud kuni 12 meetrit ja maardla pindala on umbes 76 ha. Mõju keskkonnale Sageli saadakse sedamoodi aru, et meri - see on vesi ja vees olev taimestik ning loomastik. Kuivõrd merepõhi ei ole meile enamasti nähtav, siis unustame selle. Aga merepõhjast oleneb palju: sellele kinnitub (või selles elutseb) bentos, olenevalt merepõhja iseärasustest kasutavad/ei kasuta kalad seda kudemiseks. Piltlikult öeldes: merepõhi on see vundament, millele toetuvad kõik ülejäänud mere koostisosad. Merepõhja kivimites ja setendites akumuleerunud reoained mõjutavad ka merevee kvaliteeti ja meres elavaid organisme Seepärast võivad tegevused, millega kaasnevad muutused merepõhjas, olla väga keskkonnaohtlikud ja neid on vaja teha ülimalt ettevaatlikult. Sellisteks tegevusteks võivad

Veekogude elustik

10

doc

Riikide uurimustöö: Norra

liitumise lepingu, 1994 hääletati Euroopa Liiduga ühinemise vastu. Norra on NATO liige. 5. Riigi arengutase SKT 1 el. kohta USD 59500 USD elaniku kohta Rahvastiku hõivatus- põllumajandus, tööstus, teenindus ( % ) põllumajandus: 2.9% tööstus: 21.1% teenindus: 76% Keskmine eluiga M/N 77/82 Imikusuremus ( infant mortality) 3.58 Sündimus, suremus 0.341% Norra on suhteliselt rikas loodusvarade poolest: nafta, hüdroenergia, kalavarud, mets ja mitmesugused mineraalsed maavarad. 2004 moodustasid nafta ja maagaas 50% ekspordist. Vaid Saudi Araabia ja Venemaa ekspordivad enam naftat kui Norra. Norra otsustas mitte liituda Euroopa Liiduga referendumitel aastal 1972 ning novembris 1994. Peamiselt tänu nafta ja maagaasi ekspordile on Norra väliskaubandusbilanss alates 1990. aastast olnud positiivne. Aastal 2008 oli väliskaubanduse ülejääk 466 miljardit krooni. Aastal 2008 oli Norra kaupade ja teenuste ekspordi kogumaht 1196 miljardit norra krooni,

Geograafia

Meedia

Kommentaarid (0)