Merepõhja maavarad (0)

Merepõhja maavarad
 Mererannikust kuni maailmamere suurte 
sügavusteni leidub paljudes piirkondades palju 
mitmesuguseid  maavarasid , nagu näiteks 
ehitusmaterjalid liiv, kruus ja savi ning  ravimuda  
ja raua- mangaani  konkretsioonid,  nafta  ja 
maagaas
 Esialgu on kättesaadavad vaid  šelf  ülemise osa 
ning rannavööndi maavarad, katsetootmine 
toimub aga järjest  suuremates  ookeani 
sügavustes.
◦  Mandrilava  ehk šelf on mandrilise maakoore osa, mis 
on maailmamere poolt üleujutatud.
Maavarad Läänemeres
Liivamaardlad Eesti rannikumeres
◦Viimasel ajal on neid uuritud päris mitu:  Prangli ; Naissaare; 
Hiiumadala, Ihasalu. Prangli maardla  on jõutud juba tühjaks 
kaevandada..
◦Praegu on keskkonnaregistri maardlate nimistus arvel üle 9 miljoni 
kuupmeetri meres olevat liiva.
 Meremuda  maardlad
◦Need on: Haapsalu, Käina,  Mullutu -Suurlahe ( kaasajal  on see küll 
järveks muutunud).
◦Praegu on keskkonnaregistri maardlate nimistus arvel ca 0,65 
miljonit tonni meremuda. Aastas kasutatakse ära umbes 0,5 tuhat 
tonni meremuda – nii et varu jätkub veel väga paljudeks aastateks.
 Nafta  ja maagaas
◦Suuremad naftamaardlaid on leitud Kambriumi  kivimites  Läänemere 
lõunaosas (Poola, samuti Leedu ranniku lähedal).  Taolisi  väga väikesi 
naftamaardlaid on kasutuses olnud Gotlandi saarel ja selle 
lähikonnas, Rootsis.
◦Kaudsete andmete alusel võiks nafta leidumise suhtes kõige 
potentsiaalsem olla Irbe väina piirkond
Energeetilised  maavarad
Nafta ja maagaas
 Nafta ja maagaasi merealune varu moodustab 60–
70% kogu maailma varust. 
  Praeguseks teatakse  sadu leiukohti šelfialadel, kuid 
seni ekspluateeritakse enamasti neid, kus vee 
sügavus on alla 200 m. 
 Tuntuim naftarikas piirkond on Pärsia laht, kus 
paikneb ligi 60% maailma naftavarust. Pärsia lahes 
on ka palju maagaasi, s.o 40% maailma 
maagaasivarust. 
 Tähtis naftapiirkond on ka Venezuela laht, samuti 
Mehhiko ja Guinea  laht ning eriti  Põhjameri . 
Põhjamere nafta- ja 
gaasimaardlad
 Nafta ja gaasi ammutamisega alustati 
1970 a.;
http://m.faz.net/aktuell/wirtschaft/bohrinsel-in-der-nordsee-gasleck-setzt-total-konzern-unter-druck-11700489.html
Põhjamere 
majandus-
sektorid
Põhjamere osa 
maailma  nafta- ja 
gaasitoodangus
Nafta
Gaas
Põhjamere naftatoodang
Põhjamere gaasitootjad
Norra
 Norra on maailmas suuruselt teine gaasieksportija ja 
seitsmes  naftaeksportija . 
 Nafta- ja gaasitööstusest pärineb kolmandik riigi tuludest. 
 Naftaga seotud ettevõtetes töötab ligi 140 000 inimest, 
lisaks mõjutab selles valdkonnas toimuv olulisel määral ka 
teisi tööstusharusid. 
 Tänaseks on Norra arvatavatest naftareservidest ära 
kasutatud 40 protsenti. 
 Nafta- ja gaasitootmine toimub Põhjameres, Norra meres 
ja  Barentsi  meres.
 Norra  tehnoloogia  on  kogunud  rahvusvahelist kuulsust 
Norra veealuse tehnoloogia tarnijad on maailmaturul 
juhtivatel positsioonidel. 2007. aastal ulatus Norra 
tarnijate  käive  195 miljardi Norra kroonini, millest pool tuli 
rahvusvahelistelt turgudelt.
Arktika  maavarad
  Arktikas  paiknevate maavarade vastu muutus huvi suureks 
2008. aastal, kui USA Geoloogiakeskus (USGS) avaldas 
uuringu, milles väidetakse, et „ulatuslik Arktika mandrilava 
võib moodustada geograafiliselt suurima seni avastamata 
nafta ala kogu maailmas”. 
 USGS andmetel võib Arktikas leiduda 90 miljardit barrelit 
naftat, umbes 1700 triljonit kuupjalga maagaasi ja 44 
miljardit barrelit vedelal kujul maagaasi. See tähendab, et 
Arktikas on rohkem gaasi ja naftat avastamata kui avastatud. 
 see moodustaks peaaegu 10% kogu maailmas avastamata 
naftast ja 30% gaasist. Suurem osa (84%) nafta- ja 
gaasivarudest arvatakse asuvat ranniku läheduses. 
 USGS raport aga välistab majanduslikud kaalutlused. See 
tähendab, et arvestatud on küll kõigi ressurssidega, kuid 
nende kaevandamise otstarbekust ei ole  käsitletud  tänaseid 
nafta ja gaasi hindu silmas pidades.
Energeetilised maavarad
Kivisüsi
 Šelfi ülemises osas leidub ka  kivisütt , jt 
maavarasid, mille leiukohad on jätk mandri 
rannikualade leiukohtadele. 
 Merealuseid kivisöe leiukohti on teada üle 
100, sütt toodetakse umbes 70-s 
 Jaapan toodab umbes 30% ja  Suurbritannia  
umbes 10% söe kogutoodangust 
merealustest leiukohtadest. 
 Praegu kaevandavad sütt merepõhjast 
Jaapan, Suurbritannia,  Kanada , Türgi,  Tšiili , 
Hiina
  Jaapanis  toodetakse veealustes 
söekaevanduses ligi 50% kogu riigi söe- 
toodangust, Tšiilis 84%  .
 Suurbritannias asub maailma suurim 
veealune söekaevandus.
Jaapani söekaevurid  ootavad  
sisenemist veealusesse 
kaevandusse Taiheiyo Coal  Mining  
Company Kushiro Põhja  Hokkaido  
saarel, 28. detsember 2001.
CREDIT : REUTERS / KIMIMASA MAYAMA
Ka rauamaagikaevandusi, mille šahtid 
ulatuvad maismaalt šelfi  alale , on 
enam kui 100. 
Mõni kaevanduskäik ulatub 
rannajoonest kuni 10 km kaugusele ja 
100 m sügavusele.
Mineraalsed  maavarad
 Merepõhja maavarasid sisaldavad rannikupuisted, s.o 
mitmesuguse kuju ja vormiga kuhjekehad rannavööndis (näiteks 
barrid), kus leidub kasulikke  mineraale .
 Pideva  lainetuse  ja hoovuste toime mõjul sorteerub mineraalne 
materjal osakeste erikaalu, suuruse, kuju, mineraalse koostise 
järgi
 rannasetetes kujunevad kohati raskete mineraalide suurenenud 
kontsentratsioonid, mis võivad  ulatuda  80–95%-ni. 
 rannavööndite liivarandadele on iseloomulikud kuni 1 m 
paksused ning kuni 20–30%-ni looduslikult rikastatud raskete 
mineraalide kihid.
 veealusel rannanõlval, s.o 0,5–15 km rannajoonest mere poole 
on kasulike mineraalide kontsentratsioon harilikult väiksem, s.o 
4–10%, mõnes eriti  rikkas  leiukohas võib see ulatuda 20–25%-
ni. 
Rauarikka liiva kaevandamine
 Need veealused leiukohad paiknevad mitmesaja meetri laiuste 
ribadena kümnete kilomeetrite  pikkuselt  rööbiti rannajoonega.
http://kasm.org.nz/seabed-mining/what-is-seabed-mining/
 Olulisimad puistmaardlates leiduvad  mineraalid  on ilmeniit, 
rutiil , tsirkoon ja monatsiit – need on suhteliselt rasked 
mineraalid ja moodustavad kohati rannikul ka tööstuslikke 
maardlaid (näiteks Austraalias). 
 Haruldasemad on kulla,  teemandi , plaatina ja kassiteriidi 
tööstuslikud maardlad. 
 Kuid näiteks USA toodab umbes 90% oma vajaminevast 
plaatinast just rannikupuisteist. 
 Tuntud on ka Edela-Aafrika teemandirikkad ranna- ja 
rannalähedase merepõhja  liivad . Teemantide varu 
hinnatakse rannaterrassides enam kui 30 miljonile karaadile, 
lisaks on šelfisetteis teemante ligikaudu 10 miljonit karaati. 
 Merepõhja maavarasid leidub ka šelfi sügavamais osades 
ning mandrinõlval.  Troopikas  leidub fosforiidikonkretsioone, 
mis sisaldavad kuni 30% fosforhapet.
Kulla 
kaevandamine 
merepõhjast
Kaevandamine Paapua-Uus 
Guinea majandusvetes
http://garamut.wordpress.com/2008/11/12/nautilus-minerals-mining-pngs -
seabed/
Punase mere mineraalid
 Punase mere uued geoloogilised uuringud paljastavad, et merepõhja 
settekihtides on miljardite eurode väärtuses väärismetalle. 
Teadlaste hinnangul on seal näiteks 50 tonni kulda, mille  turuväärtus  
on umbes 12 miljardit eurot, kirjutab ajakiri  Imeline  Teadus.
 Merepõhjast on proove  võtnud  Saudi- Araabia  teadlased ja Saksa 
teadlased.  Proovide  põhjal on nad jõudnud järeldusele, et Punase 
mere põhi erineb maailma kõigi muude  merede  põhjadest. See on 
laamade lahknemise tsoon ja seda lõhestavad praod, läbi mille 
tõuseb maapõuest pidevalt uut materjali ülespoole.
 Osa  nendest  ülestõusnud ainetest moodustavad  väärismetallid   kuld , 
hõbe , vask,  tsink  ja koobalt, mis on aastate jooksul merepõhja 
settekihtidesse ladestunud. 
 Väärismetallide ülestoomine on aga keeruline. Esiteks on merepõhja 
peal väga soolase ja kuuma vee kiht, teiseks esinevad väärismetallid 
mikroosakestena. Seepärast peavad teadlased välja töötama erilised 
tehnikad, millega mikroosakesed sette suurematest osakestest  
eraldada.
Ookeanipõhja konkretsioonid
 raua- ja mangaanikonkretsioonid, peamiselt ookeanide ja 
merede, harva ka  järvede  põhjas olevad, rohkesti (vähemalt 
30%) rauda ja mangaani sisaldavad mineraalsed 
moodustised. 
 Nende läbimõõt ulatub mõnest  millimeetrist  mõnekümne 
sentimeetrini
 suurem osa paikneb ookeanide sügavates osades, leitakse 
neid ka madalamalt (näiteks  Blake ’i platool Atlandi ookeanis 
toimus umbes 750 m sügavuses katsetootmine juba 1970. 
aastal).
 moodustuvad väga aeglase settimisega piirkondades sette 
pinnal keemiliste ja biokeemiliste protsesside tagajärjel. 
 Leidub ka Läänemeres (varu kuni 10 miljonit tonni). sh Eesti 
rannikumeres, leidub samasuguseid moodustisi sügavamal 
kui 20–25 m 
http://ukrmap.su/ru-g11/97.html
  http://forte.delfi.ee/news/teadus/punane -m
eri-kubiseb-vaarismetallidest.d?id=6486907
0
  http://www.ap3.ee/?PublicationId=31503
ED6-39D4-4163- 9D98 -74AA1E3959CE& code =1
3710
  http://ukrmap.su/ru-g11/1342.html

Document Outline

• Slide 1
• Slide 2
• Maavarad Läänemeres
• Slide 4
• Energeetilised maavarad
• Põhjamere nafta- ja gaasimaardlad
• Põhjamere majandus- sektorid
• Põhjamere osa maailma nafta- ja gaasitoodangus
• Põhjamere naftatoodang
• Põhjamere gaasitootjad
• Norra
• Slide 12
• Slide 13
• Arktika maavarad
• Energeetilised maavarad
• Slide 16
• Slide 17
• Mineraalsed maavarad
• Rauarikka liiva kaevandamine
• Slide 20
• Slide 21
• Punase mere mineraalid
• Ookeanipõhja konkretsioonid
• Slide 24
• Slide 25
• Slide 26