"Meteoriidid" - referaat (1)

Tallinna Arte Gümnaasium
Meteoriidid
Referaat
Koostas: Birgit Koppel
Klass: 12.a
Tallinn 2010
Sissejuhatus
Meteoriit tuleneb kreeka keelsest sõnas meteooros, mis tähendab õhus hõljuv. Meteoriidid on planeetidevahelisest ruumist läbi atmosfääri Maa pinnale langenud meteoorkehad ja ka nende jäägid. Juhul, kui meteoorkeha atmosfääri allosa tihedates kihtides puruneb, võivad meteoriidid langeda ka meteoriidisajuna. Teadusharu , mis tegeleb meteoriitide ja muude maaväliste materjalide uurimisega, nimetatakse meteoriitikaks. Meteoori, mile läbimõõt on üle ühe kilomeetri, nimetatakse asteroidiks. Need on ka põhilised meteoriitide lähtekehad.
Meteoriite eristatakse kolme tüüpi, sõltuvalt siis nende keemilisest ja füüsilisest struktuurist. Need on siis kivi-, kivi-raud- ja rauameteoriidid. Kõige tavalisemad on kivist. Neist paljud sisaldavad ümmarguseid silikaaditükke, mida Maal ei moodustu.
Meteoriitide tekke kohta on kaks teooriat. Esiteks võivad nad olla Jupiteri ja Marsi vahelisest asteroidide vööst, sisaldades suurel hulgal planeetide moodustumisest üle jäänud kive. Teiseks võivad nad suunduda Maa poole kokkupõrkest komeetidega.
Lisakas tekitavad suure massiga meteoriidid maapinda suured kraatrid, mida üldiselt ümbritseb vall. Suurte meteoriitide põrkumisel maapinnaga toimub plahvatus, mille ajal meteoriit pihustub ja jätab järele hiidkraatri.
Meteoriitide üldiseloomustus
Kreeka keeles tähendab sõnas meteooros õhus hõljuv. Sellest tulenebki sõna meteoriit. Meteoriidid on planeetidevahelisest ruumist läbi atmosfääri Maa pinnale langenud meteoorkehad ja ka nende jäägid. Juhul, kui meteoorkeha atmosfääri allosa tihedates kihtides puruneb, võivad meteoriidid langeda ka meteoriidisajuna. Teadusharu, mis tegeleb meteoriitide ja muude maaväliste materjalide uurimisega, nimetatakse meteoriitikaks.
Meteoriitide tekke kohta on kaks teooriat. Esiteks võivad nad olla Jupiteri ja Marsi vahelisest asteroidide vööst, sisaldades suurel hulgal planeetide moodustumisest üle jäänud kive. Teiseks võivad nad suunduda Maa poole kokkupõrkest komeetidega
Suurem osa meteoorkehadest pärineb just asteroidivööst. Asteroidid ongi meteoriitide lähtekehad. Üldjuhul lagunevad ja põlevad meteoorkehad juba kõrgemates atmosfäärikihtides. Tavaliselt aint suure massi ja kosmilise kiirusega langevad kosmosekehad võivad jõuda maapinnale. Langemist paapinnale soosib ka suure meteoorkeha ehk boliidi lagunemine väiksema massiga tükkideks. Purunemise põhjuseks on termiline pingestus, mis tuleneb pealispinna sulamiseni tõusva temperatuuri ja kosmiliselt külma sisemuse vahest. Meteoriidid jõuavad maale soojadena või tulistena, kuid mitte hõõguvatena nagu vahest arvatakse, kuna pidurdumise ajal nende pealispind jahtub.
Peaaegu kõigi meteoriitide aine vanus on 4,5 - 4,8 miljardit aastat. Umbes samasugune on nii asteroidide kui ka Maa geoloogiline vanus. See kinnitab Päikesesüsteemi planeetide, nende kaaslaste ja meteoriitide lähtekehade - asteroidide - materiaalset ja tekkeloolist ühtsust.
Suure massiga meteoriidid tekitavad maapinnaga põrkudes endast palju ja mitmeid kordi suuremaid löögi-, plahvatus- ja löögi-plahvatuskraatreid, mida ümbritseb tavaliselt ringvall. Aastas langeb Maale tuhatkond meteoriiti, millest leitakse 10-15. Kraatreid tekitavaid hiidmeteoriite langeb sajandi kohta vähem kui üks.
Lisaks hiidmeteoriitidele on mikrometeoriidid. Enamik neist koosneb silikaatseist mineraalidest või klaasist. Maa atmosfääri sisenevad kiirusel kuni 70 km/s. Kuumenedes õhu poolt tekitatud surve tõttu meteoriidi pinnale. Kiireimad meteoriidid jõuavad täielikult ülesse sulada ning jahtumisel moodustavad tilgakujulisi kerakesi. Mikrometeoriite võib leida kõikjal. Näiteks Antarktika 10 tonnist jääst eraldati ligi 2000 mikrometeoriiti.
Meteoriitide välimus:
Kuju on neil korrapäratu, kuid üldiselt ümarad suhteliselt. Neil puuduvad teravad nurgad ja servad. Põhjus selles, et atmosfääri õhusurve lihvib need siledaks. Meteoriidi pinda katab õhuke, kuni mõne millimeetrine ja tume sulamiskoorik. Selles on madalad lohukesed, mida nimetatakse regmaglüptideks. Need tekivadki sulamisest. Sulamiskooriku tume värvus tuleneb oksüdeerumisest. Koorik on värvuselt must või pruunikas. Harva aga ka sinakas või valkjas , sageli klaasjas. Kauem maapinnal olnud meteoriidi koorik oksüdeerub tumepruuniks
Muidugi oleneb nende välimus tugevalt ka koostisest ja tingimustest, kus nad viibivad.
Meteoriitide jaotus
Meteoriidi on keemilise ja mineraalse koostise alusel jaotatud kivi-, raud-, ja kivi-raudmeteoriitideks ehk segameteoriitideks.
Kivimeteoriidid:
Ehk aeroliidid. Kivimeteoriidid sarnanevad kohati maakoores leiduvate kivimitega. Nad koosnevad peamiselt silikaatsetest mineraalidest oliviinist ja pürokseenist, mis on levinud maakoores. Kuigi kivimeteoriidid on kõige levinumaks meteoriitide tüübiks (ligikaudu 93% langemistest), ei avastata neid tänu sarnasusele Maa kivimitele eriti tihti. Üldiselt on need tumedad, kaetud hallikas- kuni punakasmusta koorikpinnaga. See üks tähtsamaid tunnusjooni. Esineb pinnal ka tihedalt põimunud soonekesi. Peeneteralises põhimassis on rohkelt tumedaid, hõbedaselt lõikivaid, millimeetrist väiksema läbimõõduga kerakesi ehk kondreid. Need on primaarse kosmilise aine tombukesed. Erinevalt Maal esinevatest kivimitest on kivimeteoriidi põhimassis metalliliste teradena veel nikkelraua sulamit.
Jämedateralistel aga mõnikord kondrid puuduvad ja nimetatakse akondriititeks. Neid teatakse 140, millest 13 meenutavad Kuu ja Marsi kivimeid. Neid tuntakse Shergotty, Nakhla ja Chassigny meteoriitide järgi SNC-meteoriitidena.
Foto: Akondriit - Luotolax, Soome, langes 13. detsembril 1813
Raudmeteoriidid :
Ehk sideriidid. Raudmeteoriitide keemilises koostises esineb valdavalt raud (76 – 94%) ja nikkel (5 – 25%). Nikli sisalduse järgi jagatakse heksaedriidid, oktaedriidid ja ataksiidid. Koobaltit leidub kuni 1%, keskmiselt siiski ainult pool protsenti. Vähesel määral sisaldavad raudmeteoriidid veel galliumi, süsiniku modifikatsioone ja vaske. Vägagi raske on eristada raudmeteoriite mitmesugustest tavalistest leitud rauatükkidest. Keskkonnas roostetamisel kaovad raudmeteoriidi pinnalt tema iseloomulikult tunnused. Raudmeteoriidile on iseloomulik omapärane kristalliline struktuur, mis ilmnevad lihvitud pinna söövitamisel lahjendatud happega.
Raudmeteoriite on leitud ka kõige enam, kuna nad on kergelt ära tuntavad ja nad on ka vastupidavamad.
Kivi-raudmeteoriidid ehk segameteoriidid:
Ehk pallasiidid. Segameteoriidid sisaldavad ligikaudu võrdsetes kogustes nikkelrauda ja silikaatseid mineraale . Need suhteliselt haruldased meteoriidid on jaotatud pallasiitideks ja mesosideriitideks. Pallasiidi metalliline raud-nikli osa moodustab omapärase karkassi , mille poorides asetsevad silikaatide kristallid . Mesosideriitides on vastupidi. Silikaatse karkassi poorid on täidetud metalliga. Eestist pole seni segameteoriite leitud.
Fotod: Pallase raud, Venemaa, leitud 1749.
Märkimisväärsed meteoriidid ja kraatrid
Meteoriidid:
Hoba on suurim teadaolev meteoriit. Kaalub umbes 60 tonni ja leiti 1920.aastal Namiibiast, Aafrikast. Langes umbes 80 000 aastat tagasi.
Allan Hills 84001 ehk Marsi meteoriit. See oli üks tugevamaid tõendeid,et Marsil võib eksisteerida elu.
Cape York on samuti üks suurimaid maailmas ja kaalub 58,2 tonni. Leiti Gröönimaalt 1894. Langes aga umbes 10 000 aastat tagasi.
Meteoriidikraatrid:
Suurim teadaolev meteoriidi tagajärjel tekkinud kraatreid on Vredefort’i kraater Lõuna-Aafrikas. Diameeter on sellel 300 kilomeetrit ja arvatavasti tekkinud ligikaudu 10 kilomeetri suurusest meteoriidist .
Suurim Euroopas on Siljani kraater, millest on saanud järv. Asub Rootsis ja tema diameeter on 52 kilomeetrit.
Eestis on suurim Kaali kraater. Läbimõõt on 110 meetrit ja sügavus 16 meetrit. Kraatrit ümbriteb löögist tekkinud 3...7 meetri kõrgune vall.
Kokkuvõte
Meteoriitidest suurem on pärineb asteroidivööst. Need ongi meteoriitide lähtekehad, mis on siis üle 1km laiad . Kuju on meteoriitidel korrapäratu. Neil puuduvad teravad nurgad ja servad. Põhjus selles, et atmosfääri õhusurve lihvib need siledaks. Meteoriidi pinda katab õhuke, kuni mõne millimeetrine ja tume sulamiskoorik.
Tavaliselt aint suure massi ja kosmilise kiirusega langevad kosmosekehad võivad jõuda maapinnale. Peaaegu kõigi meteoriitide aine vanus on 4,5 - 4,8 miljardit aastat. Umbes samasugune on nii asteroidide kui ka Maa geoloogiline vanus. See kinnitab Päikesesüsteemi planeetide, nende kaaslaste ja meteoriitide lähtekehade - asteroidide - materiaalset ja tekkeloolist ühtsust.
Suure massiga meteoriidid tekitavad maapinnaga põrkudes endast palju ja mitmeid kordi suuremaid löögi-, plahvatus- ja löögi-plahvatuskraatreid, mida ümbritseb tavaliselt ringvall. Kraatreid tekitavaid hiidmeteoriite langeb sajandi kohta vähem kui üks. Lisaks hiidmeteoriitidele on mikrometeoriidid.
Meteoriidi on keemilise ja mineraalse koostise alusel jaotatud kivi-, raud-, ja kivi-raudmeteoriitideks ehk segameteoriitideks. Kivimeteoriidid sarnanevad kohati maakoores leiduvate kivimitega. Raudmeteoriitide keemilises koostises esineb valdavalt raud (76 – 94%) ja nikkel (5 – 25%). Segameteoriidid sisaldavad ligikaudu võrdsetes kogustes nikkelrauda ja silikaatseid mineraale.
Suurim teadaolev meteoriit on Hoba, mis kaalub umbes 60 tonni ja leiti Namiibiast, Aafrikast. Lisaks Allan Hills 84001 ehk Marsi meteoriit, mis näitas, et Marsil võib tõesti eksisteerida elu. Veel on märkimisväärne suurim teadaolev meteoriidikraater Vredefort, mis asub Lõuna-Aafrikas. Diameeter on 300 kilomeetrit ja tekkinud ligikaudu 10 kilomeetrisest meteoriidist. Eestis on suurim Kaali kraater, kui selle diameeter on vaid 110 meetrit, võrreldes suurimatega.
Peaaegu kõigi meteoriitide aine vanus on 4,5 - 4,8 miljardit aastat. Umbes samasugune on nii asteroidide kui ka Maa geoloogiline vanus. See kinnitab Päikesesüsteemi osade materiaalset ja tekkeloolist ühtsust.
Kasutatud allikad

http://et.wikipedia.org/wiki/Meteoriit

http://et.wikipedia.org/wiki/Meteoriitika

http://www.miksike.ee/docs/lisa/4klass/1kosmos/meteoriidid.ht m

http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel1299_1279.html

http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/meteorites.html

http://www.ut.ee/BGGM/meteor.html

http://www.ut.ee/BGGM/kivimet.html

http://www.ut.ee/BGGM/segamet.html

http://en.wikipedia.org/wiki/Allende_meteorite

http://et.wikipedia.org/wiki/Kaali_kraater

http://www.annaabi.com/otsing-meteoriidid

http://www.meteoritemarket.com/AMinfo.ht m
Sisukord
Sissejuhatus.................................................................................................................................2
Meteoriitide üldiseloomustus......................................................................................................3
Meteoriitide välimus.......................................................................................................4
Meteoriitide jaotus................. ....................................................................................................5
Kivimeteoriidid...............................................................................................................5
Raudmeteoriidid..............................................................................................................5
Kivi-raudmeteoriidid ehk segameteoriidid......................................................................6
Märkimisväärsemad meteoriidid ja kraatrid...............................................................................7
Kokkuvõte...................................................................................................................................8
Kasutatud allikad.........................................................................................................................9
10