Vähilised (1)

Vähilised
Edgar Leht & Vladislav Redkin
8.B
2008
· Vähid ehk vähilaadsed ehk koorikloomad (Crustacea) on
väga mitmekesine alamhõimkond lülijalgseid. Tänapäeval
tuntakse maailmas umbes 38 000 vähiliiki, Eestis on neid
kirjeldatud 326 liiki ning liikide arvukuselt on nad meie
looduses putukate järel teised.
Välisehitus
· Hingamiselundid - lõpused.
· Pea küljes kaks paari
tundlaid.
· Keha koosneb 16-20 lülist.
· Keha koosneb kolmest
osast ­ peast, rindmikust ja
tagakehast.
· Vähilaadsete pikkus jääb
umbes 0,1 millimeetrist 60
sentimeetrini. Maksimaalne
kaal on 20 kg.
Sigimine ja areng
· Vähid on üldjuhul
lahksugulised
loomad.
Reburikastest
munadest väljunud
vastsed arenevad
moondega. Vähkide
seas esineb nii täis-
kui vaegmoondega
arengut.
Metoodiline liigitus
· Alamvähid on
mõõtmetelt
väiksemad ja ehituselt
veidi lihtsamad, nt:
Tõruvähid, sõudikud,
vesikirbud jne.
Metoodiline liigitus
· Ülemvähkide hulka
kuuluvad mõõtmetelt
suuremad ja
keerulisema
ehitusega vähid, nt:
Jõevähk, krevett,
langust, keldrikakand
jne
Homaar
· Homaaride perekonda kuuluvad kaks liiki on teineteisega
väga sarnased. Tavaliselt eristataksegi neid
geograafilise leviku järgi: Euroopa homaarid on levinud
Atlandi ida- ja Ameerika homaarid Atlandi lääneosas.
· Homaarid on kümnejalalised ja meenutavad väliselt
jõevähki. Sõrad on ebasümmeetrilised.
Jaapani hiidkrabi
· Jaapani hiidkrabi (Macrocheira kaempferi) on suurimate
isenditega lülijalgseliik tänapäeval.
· Tema jalgade siruulatus võib küündida üle 4 meetri, keha
kõrgus on kuni 37 cm ja kaal umbes 20 kg. Hiidkrabi elab
Jaapani lähedal Vaikse ookeani põhjas, umbes 300­400
meetri sügavusel. Hiidkrabi toiduks on surnud loomad ja
vähid. Tema elueaks arvatakse kuni 100 aastat.
Jõevähk
· Jõevähk asustab vaid saastamata mageveekogusid:
ojad, jõed ja järved; ta suudab elada üksnes hapniku- ja
mineraalainerikastes veekogudes.
· Isased isendid kasvavad kuni 16 ja emased 12 cm
pikkuseks.
Vesikirp
· Vesikirp ehk kiivrik (Daphnia) on vesikirbuliste seltsi kuuluv
väike vähiline. Vesikirbud moodustavad paljudes
mageveekogudes suure osa zooblanktonist, olles seega tähtis
lüli veeökosüsteemi toiduahelais.
· Enamik vesikirbu liike elab magevees, näiteks tiikides,
jõgedes, järvedes, kuid ka näiteks happelistel sooaladel.
Nende suurus on 0,2...5 mm. Vesikirpudele on omane hüplev
liikumine, mille tagavad suhteliselt pikad kaheharulised
tagatundlad.