Kuuletumine S. Milgrami katse Aastatel 1960 1963 korraldas Stanley Milgram Yale'i ülikoolis katset. Katse eesmärgiks oli tungida inimese autoriteeti ja südametunnistusse. Katse nägi välja järgnevalt: üks katseisikutest pidi ära õppima terve hulga sõnapaare ja esitama neid teisele, kes pidi talle valede vastuste korral andma elektrilööke. Elektrilöökide tugevus suurenes iga tehtud veaga. Elektrigeneraatoril oli võimalik anda lööke alates 15 voldist kuni 450 voldini
Sisukord: Sissejuhatus lk.2 Hirm lk.3-4 Stanley Milgrami katse lk.4 Foobia lk.5-6 Kasutatud allikad lk.7 Hirm Hirm on tundmus, mis tekib olendi turvalisust ähvardava olukorra puhul. Hirmu loetakse üheks kuuest kultuuriliselt universaalsest näoväljenduse järgi ära tuntavast emotsiooniks. Klassikalise tingimise teel tekib hirm, kui hirmutav olukord seostub neutraalse stiimuliga. Hirm motiveerib vältimiskäitumist - vältimine
Tallinna Ülikool Terviseteaduste ja Spordi Instituut Tallinn 2010 Stanley Milgram Stanley Milgram sündis 1933 New York´is . Ta õppis James Monroe keskkoolis 1950 aastal koos oma hea klassikaaslase ja tulevase sotsiaalpsühholoogi Phil Zimbardoga. Ta õppis edasi Harvardis , kus ta omandas doktorikraadi. Milgrami õppejõuks oli Gordan Allport, kes julgustas ja toetas oma õpilasi hoolimata sellest , kui nende arvamused erinesid tema vaadetest. Stanley Milgrami huvitasid rohkem sotsiaalsed probleemid. See sillutas teed linnalikule psühholoogiale. Ta uuris Norras ja Prantsusmaal Pariisis ristuvate kultuuride nende omavahelist sobivust . Pärast Pariisist naasemist veetis Milgram 1959-1960 aastal Princentoni Instituudis koos Solomon Aschiga. Asch oli mures kuulekuse pärast ja ta oli teinud hiljuti oma kuulsa testi , kus lasi eksperimentaalsel õpilasel võrrelda erinevate joonte pikkusi
Sotsiaalne mõju= tugemus, arvukus, lähedus (45) Kõrvalseisja sekkumine - kardad teiste ees näiteks arana näida, ükskõikseks jäämine - tead, et jagad vastutust Konformsus - Sherif, autokieneetiline efekt- taju illusioon mille korral liikumaty valguspunkt näib pimedas liikuvat Sotsiaalse mugavdumine aluseks on: Nõustumine, jrgid teiste seisukoht, Internaliseerumine- nõustumine Kuulekus - Milgrami katsed elektrilöökidega - Milgrami katsed autonoomse ja agendiseisundi määramiseks Grupi polariseerumine - Vaadete muutumine äärmuslikumaks, riskantsemaks või ohutumaks- riskile kandumise nähtus - Zavalloni väitel grupidiskussion tähendab vaadete muutumist äärmuslikumaks- riskeantsemaks või ohutumaks. Suhtlemine grupis - Leavitt mitteametlikud grupid ja tõhusad suhtlemismustrid Grupimõtlemine
Pildikatsed. Fritz Heider - atributsioonieooria. (personaalne-situatiivne, püsiv-ajutine) Konrad Lorenz - looma- ja inimpsühholoogia seosed. Sigmund Freud - pioneer ,alateadvus, kaitsemehhanismid. David Buss - evolutsioonipsühholoogia. Dan Olweus - narrimine. Neal Miller - agressiivsus, prosotsiaalsus. Freud. Leonard Berkowitz - agressiivsus ja prosotsiaalsus. Albert Bandura - sotsiaalse õppimise teooria. Bobo nukk, agressioon. Stanley Milgram - allumine, järeleandmine. Milgrami katsed elektrisokiga. Robert Zajonc - hoiak ja tuntus. Mida tuttavamaks saab stiimul (hieroglüüf), seda positiivsem hoiak. Robert Cialdini - mõjustamispsühholoogia. Muzafer Sherif - üks sotsiaalpsühholoogia aluspanijaid. Eksperiment valgustäpiga. Poistelaager Erich Fromm - armastuse käsitlemine. Martin Seligman - õpitud abitus. Eksperimendid koerte ja hiirtega. Julian Rotter - sotsiaalse õppimise teooria, kontrollikese (internaalne/eksternaalne) Irving Janis - grupimõtlemine.
karistas "laiska õppurit" 450 V vooluga (65%) · Philip Zimbardo (1971) - deindividualiseerimise efekt Osales 24 meest, kellest pooled mängisid "vangi" , pooled "vangivalvuri" rolli; põhimõtteline tulemus ca 30% "vangivalvuritest" näitas ülimat küünilisust ja psühhopaatsust käitumises III Neli olulist tegurit autoriteedile allumises Milgrami katsed näitasid seda, millised on olulisemad autoriteedile allumise tegurid: · "Kaugus" ohvrist · Autoriteedi "kaugus" · Autoriteetsuse aste · Konformuse aste sotsiaalses keskkonnas IV Tegurid, mis mõjutavad kuuletumist ja konformsust · Ülesande ebamäärasus ja inimese madal enesekindlus · Grupp ja tema omadused: Grupi suurus: maksimaalne mõju on 4-5 inimesel Üksmeelsuse tase
Uurimismeetodid - vaatlus(ankeet, enesevaatlus); test(esimesed 19 saj lõpus, IQ-test) ja katse ehk eksperiment( Milgrami kuulekuse test 1960-1963 Yale'i ülikoolis, Stanfordi vanglaeksperiment 1971 aastal) Teoreetilisedharud - üldpsühholoogia, arengupsühholoogia, sotsiaalpsühholoogia, neuropsühholoogia. Rakenduslikud harud - kliiniline psühholoogia, koolipsühholoogia, nõustamispsühholoogia, spordipsühholoogia, kohtupsühholoogia, organisatsioonipsühholoogia, äripsühholoogia. Ajupiirkondade funktsioonid - Väikeaju asub keskaju ja piklikaju taga
1. Milgrami katse. Sisu. Eetilised probleemid. On kaks katsealust,kelle vahel loositakse õpilase ja õpetaja roll ,esitatakse küsimused ning iga vale vastuse tagajärjel saab õpilane eliktrilöögi ning valede vastuste kordumisel elektrilöögi tugevus tugevneb.Tegelikuses õpilane vaid mängis valu ning elektrilööke ei saanud.Katse näitas, et inimesel on kergem kuuletuda kui vastu hakata. Katsed loomadega, inimeste manipuleerimine, 2. Inimese areng. Geneetika ja keskkond (suhe, mõju). Imiku refleksid (6). Laps on juba sünnist mõjutatud vanemate geenide poolt,kuid last mõjutab ka teda ümbritsev ühiskond ka vanemad ise.Eriti olulised on esimesed eluaastad REFLEKSID Kõndimisrefleks,ehmatusrefleks,otsimisrefleks, haaramisrefleks,ujumisrefleks,pupillirefleks 3. Une faasid. Unehäired Kerge uni-kestab 2min,keha lõdvestub jääb magama, Uinumise faas aeglustub südame töö,silmad võivad liikuda Deltauni-võimali...
et korreleeritakse muutujat kriteeriumiga, mis on juba teada valiidne. Näiteks, kui IQ test korreleerub tuntud valiidse OQ testiga, siis on valiidne. Eksperimendi eesmärk Manipuleerimine ja mõõtmine. Sõltumatu ja sõltuv muutuja. Mõju mõõtmine. Segav muutuja. Eksperimentaal ja kontrollgrupp. Näit., uuritaks une mõju õppimisele. Exp. ei maga, kontrollgrupi liikmed magavad. Gruppidesse satuvad juhuslikult ehk vanus, sugu, võimekus, jne on ühesugused. Aschi ja Milgrami eksperimendi eesmärgid Aschi konformismi eksperiment läbi eksperimendi, kus palus grupil kooliõpilastel vastata mõnele lihtsale küsimusele enamus vastas õigesti. Seejärel esitas ta samad küsimused teisele grupile, kuhu ta oli enne lisanud ka mõned õpilasi mängivad näitlejad. Üllatusüllatus kui näitlejad hakkasid valesti vastama kasvas valede vastuste osakaal õpilaste seas hüppeliselt. Selline käitumine on omane meile
sobiv keskkond) Inimene - sotsiaalne loom -> Valmisolek ja kalduvus nõustuda, olla teiste poolt mõjutatud – psühholoogilised vajadused (teistele meeldida, soov õigesti mõelda); suhted kui ressurss (kuuluvuse olulisus); Sotsialiseerimise käigus kujunenud õpitud seosed nähtuste vahel (kõrge hind, järelikult hea) - automaatsed vastused stiimulitele Käitumine (avalik, nähtav) ei ole alati kooskõlas hoiakutega Asch’i katse Milgrami katse Vajadused ja motivatsioon Mõjustamine kui motivatsiooniseisundi loomine Vajadus motivatsioon kui pingeseisund eesmärgi suunas liikumine Abraham Maslow vajaduste hierarhia: A. Füsioloogilised vajadused (toidu-, joogi-, seksuaal- jms vajadused) B. Turvalisuse vajadused (vältida ohtu) C. Sotsiaalsed vajadused (nt kuuluvusvajadus) D. Tunnustusvajadused (väärikustunde, tunnustamise vajadus) E. Eneseaktualiseerimisvajadus (eneseteostus)
subjektiivse infoga. LEWIN, kurt: ,,eluruum", tähelepanekud kultuurides inimeste põrkumisest-tõmbumisest Latane-sotsiaalse mõju tabel. Sotsiaalne mõju= tugemus, arvukus, lähedus (45) Lickerti skaala- hoiakute mõõtmiseks- tean, ei tea, väga nõus, pole nõus Lorenz- agressiivsus tuleneb sünnipärastets geneetilistest teguritest. Kaasasündinud agressiivsus koguneb järjest, kuni mingi sündmus on sellele päästikuks. MILGRAMI KATSED- allumine, elektrilöögi andmine- mida kaugemal/kaudsemal viisil, seda raskem on ei öelda. MURSTEIN-stiimul, väärtus ja roll GEORG MEAD: peegelmina, tõlgendades teiste suhtumisi, loon pildi endast, samuti tõlgendades kuulusgrupi suhtumist. NEWCOMB- suhete sarnasusteooria TAIFEL: Uuris sotsiaalset identiteeti. Identiteet tuleneb kuuluvusgrupist(sealhulgas võimalus läbi selle defineerida, kes olen, kes pole). Identiteet on püsiv. Identiteet võib aktualiseeruda,
Kui ka grupi suurus on rohkem kui 3 inimest. Grupi meie-tunne on suur, avalikes situatsioonides. Miks toimib? Normatiivne, informatiivne Kes enam? Sõltuvalt kultuurist, naised rohkem. Vähemuse mõju enamusele ümberpööramine. Moodustub uus enamus. Mõju tõhusus toetub sellele, et vähemus peab oma seisukohtadele pidevalt töötama, enamus jääb loore´beritele puhkama. Püüd unikaalseusele- inimesed hindavad seda ja püüavad rõhutada. Kuulekus. Pime allumine autoriteedile. Milgrami kuulekuse eksperimendid (kuuletus 65% inimestest) õpetajatele anti ülesanne õpetada selgeks rasked silbid. Karistuseks võis anda vahelduvvoolu. Autoriteet hakkas sundima elektrilöökideks. Ja vaadati palju kuuletus. Tegemist ei olnud tõelise vooluga. Inimesed teesklesid. Kuuletujad olid hiljem ääretult pahased. Osa inimesi muidugi ei kuuletunud absoluutselt. Teooria: · Autonoomne seisund · Agendi seisund
Sotsioloogia mõjutused · E. Durkheim - sotsiaalsed jõud ja protsessid mõjutavad inimese otsuseid, valikuid ja tegevusi · K. Marx - indiviidi elu on mõjutatud ühiskonna majandusliku struktuuri poolt · C. H. Cooley - "peegelmina" teooria - mina-pilt kujuneb suhetes teistega · C.H.Mead - käsitles inimese arengut kui sotsiaalse interaktsiooni tulemust Sotsiaalpsühholoogia eesmärgid · Mõista ühe inimese mõju teisele (nt Milgrami konformsuse uuringud) · Mõista sotsiaalse organisatsiooni mõju inimesele (nt Aschi konformsuse katsed) · Mõista indiviidi mõju organisatsioonile (nt Lewini juhtimisstiilide uuringud) · Mõista ühe organisatsiooni mõju teisele organisatsioonile (nt gruppidevahelised konfliktid) · Mõista tehis- ja loomuliku keskkonna mõju inimesele Kognitiivne perspektiiv Kognitiivsed protsessid: · Taju · Tähelepanu · Mälu · Infotöötlus
sinna oma olemuse 24. Testi valiidsus ja reliaablus. Valiidsus- kas ikka mõõdetakse seda, mida soovitakse. Määratakse sellega, et korreleeritakse muutujat kriteeriumiga, mis on juba teada valiidne Reliabiilsus- tulemuse korratavus nii et skaala annab iga kord sama tulemuse. Testi omadus teatud populatsioonis e kontekstipõhine 25. Eksperimendi eesmärk. Eksperimendi muutujad. 26. Mida mõõdeti Aschi ja Milgrami eksperimendid. Aschi konformismi ekseriment? Milgrami kuulekuse eksperiment- kästi õpeajal vale vastuse korral elektrilöök edasi anda, 80% olid valmis eluohtliku laengu andma, olid vaid käsutäitjad (minu meelest tavalised maniakid) 27. Postpositivistlik uurimus. 28. Postmodernne psühholoogia. e PP On tekkimisjärgus Puudub üks-ühene määratlus, erinevad tõlgendused PP püüab olla vastavuses uue maailmaga: Baumani liquid society (nt voolav
tooteid seostada positiivsete asjadega, mis meile meeldivad)naised+autod;krediitkaardid+märgised;kultuuris hetkel popid asjad;olümpia). Negatiivsed assotsiatsioonid (halvad lapsed-neg. Isikuomadused kantakse üle kõigile sõpradele;ilmaennustaja,sõnummitooja). Banketitehnika-inimestele meeldivad enam inimesed ja esemed, kelle v millega nad puutuvad kokku söömise ajal, sest toit tekitab ka heaolu ja poolehoiutunde. VI Autoriteetsus Milgrami eksperiment vabatahtlikel osavõtljatel kästi katseisikutele ( näitlejatele) elektrilööke anda iga vale vastuse eest, mis nad küsimiustele vastasid. Tulemuseks oli, et 66% katseisikutest olid nõud andma surmavaid elektrilöögi koguseid ainult sellepärast, et atoriteetlik ülevaataja neid käskis. Autoriteedi nägemisel aktiveerub tihti klõps, vurr reakttsioon, mille käigus nõustutakse kõigega ,,mida tark mees ülteb".
6. Grupi käitumine ( vastastikune tajumine ja suhted) - sotsiaalne mõju ( tõendus) sotsiaalne mugandumine Aschi katsed ja autokineetiline efekt , konformsus, vastastikuse meeldivuse teooria- stereotüübid ja eelarvamused ( omistamine- attributsioon/ vead) 7. Grupikäitumine- suhtlemine grupis, grupimõtlemine, liider ja liidriks olek ( formaalne ja tegelik liider) autoritaarsus ja kuuletumine - Milgrami katse 8. Vastastikkus ja sotsiaalne õppimine ( mudel-õppimine) jäljendamine kogemus muutub isiksuse osaks, õpitud abitus, rollimõtlemine ( vanglamängu katse). Bandura katsed ( väike Albert, nukk Bobo, jne) kuidas õppimine toimub - Bloomi taksonoomia 9. Keskkonnamõjud, isikuruum, territoriaalsus, isikukaitse, keskkonnakäitumine käitumisruumid, tiheliolek massipsühhoos ja kõrvalseisja sekkumine või vastutuse pihustumine 10
üldmulje, mis omakorda lubab väita, et on inimesi, kes juute tõsimeeli eriti erilisteks peavad. Selles valguses väärib tähelepanu veel üks lugu, mis räägib meile tuntud juudi päritolu teadlase enese oletusest eri rahvuste erinevate loomuomaduste kohta 4. Teadlaseks oli sotsiaalpsühholoog Stanley Milgram, kes sai kuulsaks oma eksperimendiga inimese võimule alluvuse uurimise kohta. Milgrami huvitas natsiSaksamaa teema. Nimelt kaldus ta uskuma ajaloolase William L. Shirer´i hüpoteesi saksa rahvuse erilisusest, mille kohaselt II Maailmasõja aegne genotsiid sai võimalikuks tänu saksa rahvuse esindajate spetsiifilisele kalduvusele täita võimude korraldusi ilma järelemõtlemata, tänu nende loomupärasele alluvusele autoriteetidele. Ta alustas 1960. aastal Bridgeport'is katsetega uurimaks ameeriklaste allumist moraalselt kaheldavatele korraldustele teiste
Primaarne grupp- väike sotsiaalne grupp, mille liikmed jagavad isiklikke ja püsivaid suhteid. Siia gruppi kuuluvad perekonnaliikmed, parimad sõbrad/sõbrannad. Grupi liikmed võtavad üksteist kui ainulaadseid ning asendamatuid inimesi. Sekundaarne grupp- suur ja isikupäratu sotsiaalne grupp, mille liikmetel on ühine eesmärk või tegevusala. Siia gruppi kuuluvad näiteks töökaaslased, koolikaaslased, trennikaaslased jne. 26. Mis on konformsus? Kirjelda Aschi, Milgrami ja Janisi konformsusuuringuid ja nende tulemusi ning järeldusi. Konformsus püsiv isiksuse omadus. Aschi uuring näitas milline jõud oli konformsusel väikestes gruppides, kus inimesed pidid hindama joonte pikkust; ülesanne oli tehtud ülilihtsaks. Rohkem kui kolmandikus katsetes mugandusid katsealused enamusega, isegi kui nende hinnang oli ilmselgelt vale. Ei soovitud saada teiste pilealuseks, mistõttu oli lihtsam nõustuda enamike arvamusega.
asjadega mõjutab inimeste suhtumist meisse..assotsiatisooni printsiip ei pea olema loogiline, piisab positiivsusest(einestamine, marsi sokolaad) Meeldivusetunde tegurid: sarnasus, füüsiline ilu. Vasturünnakuks on vaja ära tunda, millal on teine inimene kuidagi liiga sümpaatne antud olukorra suhtes. Ja kui selline tnne tekib tuleb ostetav ese ja müügimees lihtsalt omavaxdghel ära lahutada ja erinevate individuaalidena vaadata. Autoriteetsus Milgrami eksperiment vabatahtlikel osavõtljatel kästi katseisikutele ( näitlejatele) elektrilööke anda iga vale vastuse eest, mis nad küsimstele vastasid. Tulemuseks oli, et 66% katseisikutest olid nõud andma surmavaid elektrilöögi koguseid ainult sellepärast, et atoriteetlik ülevaataja neid käskis. Autoriteedi nägemisel aktiveerub tihti klõps, vurr reakttsioon, mille käigus nõustutakse kõigega ,,mida tark mees ülteb". Seriaalis ,,The Real
inimeste suhtumist meisse..assotsiatisooni printsiip – ei pea olema loogiline, piisab positiivsusest(einestamine, marsi sokolaad) Meeldivusetunde tegurid: sarnasus, füüsiline ilu. Vasturünnakuks on vaja ära tunda, millal on teine inimene kuidagi liiga sümpaatne antud olukorra suhtes. Ja kui selline tnne tekib tuleb ostetav ese ja müügimees lihtsalt omavaxdghel ära lahutada ja erinevate individuaalidena vaadata. Autoriteetsus Milgrami eksperiment – vabatahtlikel osavõtljatel kästi katseisikutele ( näitlejatele) elektrilööke anda iga vale vastuse eest, mis nad küsimstele vastasid. Tulemuseks oli, et 66% katseisikutest olid nõud andma surmavaid elektrilöögi koguseid ainult sellepärast, et atoriteetlik ülevaataja neid käskis. Autoriteedi nägemisel aktiveerub tihti klõps, vurr reakttsioon, mille käigus nõustutakse kõigega „mida tark mees ülteb”. Seriaalis „The Real Hustle”
kirjutatakse, vaid testi omadus teatud populatsioonis ja isegi valimis. Reliaablus on kontekstipõhine. Valiidsus: Valiidsus näitab, kas mõõdetakse ikka seda omadust, mida tahetakse. Valiidsus määratakse sellega, et korreleeritakse muutujat kriteeriumiga, mis on juba teada valiidne. Näiteks, kui IQ- test korreleerub tuntud valiidse OQ testiga, siis on valiidne. 23. Eksperimendi eesmärk. Eksperimendi eesmärgiks on hüpoteesi kontrollimine. 24. Aschi ja Milgrami eksperimendi eesmärgid. Aschi katse eesmärk oli mõista sotsiaalse organisatsiooni mõju inimesele. Milgrami eksperimendi eesmärk oli tõestada, et inimene muutub halvaks, kui temaga käitutakse halvasti. Ta hakkab siis ka teistega nii käituma nagu temaga käitutakse. Eesmärk oli seda selle katse/eksperimendiga tõestada. 1961. aastal viidi läbi paljutsiteeritud Milgrami eksperiment. Inimestele anti aparaat, millega nad
Küsitlus hinnanguliselt vaid 3 % nõus andma tapvaid elektrilööke, tegelikult 63 % lõpuni Legend valu mõju õppimisele Katsetingimused: Ohver ei häälitse 100 % 300 V puhul taob vastu seina 65 % Samas ruumis 40 % Kesklinna kontoris 48 % "Õpetaja" surub ohvri käe elektroodile 30 % Korraldused telefonitsi 20,5 % Korraldused puuduvad 2,5 % Uurija arvatakse olevat pealtvaatajate seas 20 % Tööalane kuulekus Hofling (1966) arsti õe suhe, 95 % alluvaid kuuletus Milgrami agenditeooria (1973 ): Teadvuse autonoo mne seisund toimi mine vastavalt veendu mustele ja ideaalidele Teadvuse agendiseisund kellegi agendina surutakse isiklikud veendumused alla või maldab vältida pidevaid väljakutseid liidrile kuulekusetreening lapsep õlves "arvestatav" kuulekus Mittekuuletumist raskendavad tegurid: ·Emotsionaalne kaugene mine ohvrist, ohvri depersonaliseeri mine ·Autoriteetse isiku lähedus ja legitiimsus
Valiidsus näitab, kas test mõõdab seda omadust, mida me mõõta tahame, st kas test täidab oma otstarvet. Valiidsuse määramiseks võrreldakse testi tulemusi mingil muul viisil (nt kontrolltöö, ainehinded) mõõdetutega. Kõige lihtsam on võrdluseks kasutada järjestuskorrelatsiooni. 23. Eksperimendi eesmärk. Avab järkjärgult huvipakkuva psüühikanähtuse või käitumismalli olemust ja tagamaid. 24. Aschi ja Milgrami eksperimendi eesmärgid. Aschi eksperiment näitab, kuidas grupiliikmed mõjutavad üksteist. Kui suurem enamus vastab ühtemoodi, siis muudavad ka üksikud teistimõtlejad oma esialgse mõtte, isegi, kui see oli õige ja grupiarvamus vale (eksperimendis triipude võrdlemine). Milgrami eksperiment - väita, et kõik täiskasvanud inimesed on valmis autoriteedi käsku täites peaaegu ükskõik kui kaugele minema (elektrisoki andmine). 25. Postpositivistlik uurimus.
öeldi meelega valesid vastuseid. Tulemuseks tuli välja see, et mõned läksidki grupi survega kaasa isegi kui teadsid, et vastus oli vale – ei tahetud grupist erineda. Ebamäärane olukord (jooned olid väga võrdsed) = konformsuse suurenemine. Kuulekus ja järeleandlikkus. Kuulekus – käitumise muutmine vastuseks teiste inimese (autoriteedi staatuses) juhtnöörile või käsule. Järeleandlikkus – tegu ei pea olema autoriteediga. Milgrami kuulekuse eksperiment. Stanley Milgram, 1960, Yale ülikool. „Mälu“ eksperiment. Õpetaja ütles sõnu/küsis küsimusi ja õpilane pidi ütlema selle sõna vastandi. Kui ütles valesti siis sai elektrishoki. Reaalne katseisik oli õpetaja. Õpilane oli näitleja – mängis valu jne. Eksperimentaator survestas õpetajat jätkama jne. Reaalset elektrilööki ei saanud keegi! 40 osalejat. Elektrilöögid al. 15 voldist kuni 450ni (mis on surmav).
Etaloniks võivad olla perekond, töökollektiiv, religioosne rühmitus, sõbrad, kuulsad ja edukad, kellega sarnaneda jne. Tarbija võib selle mõjul loobuda mingi kauba ostmisest, hakata kasutama mõnda uut toodet või pöörduda autoriteedi poole ostuprotsessi ajal. Etalongrupi mõju saab ära kasutada reklaamitöös. Üldiselt oletatakse, et isik, kes end grupiga samastab, hakkab samuti toodet ostma. 3. Milline järgmistest ei sobi Milgrami klassikalise kuuletumiskatse tulemuste seletusteks massohism Milgram'i kuuletumise katsetes öeldi osalejatele, et uuritakse karistuse mõju õppimisele. Katseisik, kes oli õpetaja rollis, pidi kontrollima teise katseisiku vastuseid õppimise ülesandes. Iga kord, kui õppija valesti vastas, andis õpetaja talle elektrilöögi alguses olid löögid väiksed, kuid kasvasid eksperimendi jooksul.
Süütu assotsiatsioon kas heade või halbade asjadega mõjutab inimeste suhtumist meisse. Assotsiatisooni printsiip ei pea olema loogiline, piisab positiivsusest. Meeldivusetunde tegurid: sarnasus, füüsiline ilu. Vasturünnakuks on vaja ära tunda siis, kui teine inimene kuidagi liiga sümpaatne antud olukorra suhtes. Kui selline tunne tekib, tuleb ostetav ese ja müügimees lihtsalt omavahel ära lahutada, et neid erinevate individuaalidena vaadelda. 2.5 Autoriteetsus Milgrami eksperiment vabatahtlikel inimestel kästi näitlejate iga valesti vastatud küsimuse eest elektrilöök anda.. Tulemuseks oli, et 66% katseisikutest olid nõus andma surmavaid elektrilöögi koguseid ainult sellepärast, et autoriteetlik ülevaataja neid käskis. Autoriteedi nägemisel aktiveerub tihti reaktsioon, mille käigus nõustutakse kõigega, mida targem inimene ütleb. Tihti kasutatakse ära
Väga püsivad stereotüübid. 13.loeng Sotsiaalne käitumine käitumisteadused, väljend 50ndatel 20.sajandi I pool käitumine peamine -> biheiviorism (sotspsüh kui teadus sotsiaalsest käitumisest) põhiidee: käitumine juhtiav tagajärgedega (tasu v karistus), ei tööta alati. Kui erinevad hoiakud satuvad vastuollu tekib kongitiivne dissonants ja inimene püüdleb taskaaalu poole, muutes hoiakut. Praegu peamine tunnetusprotsessid kognitiivpsühholoogia Milgrami eksperiment 1974 elektrisokid Zimbardo vanglaeksperiment 1971 19.saj Saksamaa rahvaste psühholoogia (Völkerpsychologie) inimeste käiutmise määrab rahva hing või omapära 19.saj lõpp Prantsusmaa massi/hulga psühholoogia Matkimine on peamine protsess, inimesed nakatuvad käitumisega 19.saj lõpp Ameerika Teiste inimeste juuresolek mõutab käitumist, sotsiaalne soodustamine, looderdamine 20.saj vahetudes significant others W
ühiskonnas kuulutatakse välja konkurss. Iseloomulik ka bürokraatiale. Tegemist on pigem normide võimuga teiste üle, mitte inimeste. Tegevus on piiratud ja reglementeeritud. NÄIDE: ollakse mures pigem narkootikumide kui alkoholilembuse üle. Narkootikume tarbivad rohkem noored. Ollakse mures rohkem noorte pärast. Mida elulähedasemad on kehtestatud normid, seda vähem on vaja võimu rakendada. ELIIDID /A: 242-246 /, /AU: 244-247/, / HMS: 181-182/ VÕIMU MÕJU SOTSIAALSELE KONTROLLILE. MILGRAMI KATSE. /HMS: 55/ Kollektiivne vastutus. N: Aprillikuu sündmused. Grupina hälbivalt käitumine tundub väham hälbiv. Ta tundub kuidagi õigustatud selle massi suuruse tõttu. Viha langeb kogu vene rahva peale, mitte sellele hälbiva käitumisega grupile või individuaalselt. SOTSIAALSED ORGANISATSIOONID: /A: 193-197 , /AU: 165-168/, / HMS: 65/ - institutsionaliseeritud, bürokraatliku struktuuriga; seotud majanduse erasektori või avalike teenuste osutamisega
argumentide kooskõla. 25) Kuulekus ja selle kujunemist soodustavad tegurid. Kuulekuse ohtlikkus. Kuulekus on see kui suruda alla oma soovid ja arvamused ning alluda teistele. Kujunemist soodustavad tegurid nõrk iseloom, see tähendab täidetakse käske, mis antakse, soov mitte tülli minna (arsti-õe katse). Kuulekuse ohtlikkus katseisikud võivad saada psüühiliselt kannatada teadasaamisest, et on olnud võimelised teistele kahju tekitama. Milgrami eksperiment: http://www.youtube.com/watch?v=y6GxIuljT3w http://www.youtube.com/watch?v=BcvSNg0HZwk&feature=related http://www.youtube.com/watch?v=IzTuz0mNlwU&NR=1 http://www.youtube.com/watch?v=CmFCoo-cU3Y&feature=related 26) Grupiprotsesside tundmise tähtsus õpetaja/ sotsiaalpedagoogi/ lasteaiaõpetaja töös. Grupiprotsesside tundmise tähtsus õpetaja/lasteaiakasvataja töös on vajalik, kuna siis näeb kasvataja/õpetaja millistes rollides on erinevad lapsed
Üks potensiaalselt tõhus strateegia meeldivuse ebasoovitava mõju vähendamiseks meie otsustele nõuab erilist tundlikkust põhjendamatu sümpaatia vastu ettepaneku tegija vastu. Teadvustades endale, et me suhtume ettepaneku tegijasse antud olukorda arvestades ebaharilikult hästi, peaksime taganema sotsiaalsest suhtest ja mõttes lahutama ettepaneku tegija tema pakkumisest ja langetama oma otsuse ainult pakkumise põhjal. 19 6. AUTORITEETSUS Milgrami uurimused kuulekuse kohta tõestavad, kui tugeva surve autoriteetidele alluda meie ühiskonnas valitseb. Vastupidiselt oma eelistustele olid paljud normaalsed, psühholoogiliselt terved indiviidid valmis teisele inimesele ohtlikul ja tõsisel määral piinu tekitama, sest autoriteetne isik käskis neil seda teha. Kalduvus kuuletuda ametlikele autoriteetidele on nii tugev tänu süstemaatilisele
mis võiksid mõjutada seitsmendat ehk tõelist katsealust. Uuringu tulemusena selgus, et 75% kõigist katseisikuist väljendas teiste arvamusega mugandumist vähemalt ühel korral. Samas avaldusid ka individuaalsed erinevused: mõned katseisikud andsid kooskõlas olevaid vastuseid kogu aeg, teised aga ei teinud seda kordagi 50. Millised eksperimendid näitavad, et inimesed kuuletuvad autoriteedile isegi kui see ohustab teise inimese elu? Miks me oleme kuulekad? Stanley Milgrami katse kus ,,katsealuste" külge ühendati elektroodid ja ,,õpetaja" rollis olev isik pidi vale vastuse korral andma ,,katsealustele" elektrilööke. Tegelikuks katsealuseks oli ,,õpetaja" rollis olev vabatahtlik ja uuriti tema kuuletumist autoriteedi või võimu omava isiku poolt esitatud nõudmistele. Me oleme kuulekad sellepärast, et kui me näeme vormirõivastust ja embleeme, kuuleme autoriteetset, kindlat häält või kuuleme, et keegi on osa suurest institutsioonist (nt
sarnaseks, keda and austavad või imetlevad. - Nõustumine (- Moscovici) - protsess, mis toimub, kui enamus mõjutab vähemust, ning on otseselt seotud faktiga, et enamuse poolt on jõud, mida see saab kasutada hüvituste ja sanktsioonide teel. - Ümberpööramine - vähem otsene ja on vähemuse poolt enamuse mõjutamise viisiks. 7 - Autonoomne seisund - teadvuse seisund, mis Milgrami ettepanekul kurjeldab olukorda, kus inimene toimib ja mõtleb autonoomse, sõltumatu indiviidina ning kus individuaalne süüme on täielikult aktiivne. Selles seisundis ei tee inimene midagi oma südametunnistuse vastu, erinevalt agendiseisundist. Grupi omadused: - Inimesed suhtlevad pikema ajavahemiku, mitte ainult väheste minutite joosul. - Asjaosalised tajuvad gruppi grupine ja iseennast selle liikmetena.
· L. Festinger: inimestel on " tung" võrrelda oma võimeid ja mõtteid teiste endasarnaste isikutega. Referentgrupid: positiivne, negatiivne, reaalne Aktiivne võrdlus Passiivne võrdlus Võrdlus grupis · Gruppidesse sarnasuse printsiibil · Gupisisene võrdlus · Grupisisene võitlus · Grupinormid · Konformsus grupis · Inimene kui grupiloom · Sotsiaalne ärevus grupis · Gruppidevaheline võrdlus Kuuletumine autoriteedile · S. Milgrami katse 1974 · Katse näiliselt karistuse mõjust mälule. Tegelikult autoriteedile allumisest. Kaks kolmandikku katseisikutest allusid täielikult. Standford vangla katse P. Zimbardo 1971 · Situatsiooni ja rollide mõjust inimloomusele. Agressiivsus- tahtlik teise inimese vigastamine, haavamine. · Freudi teooria. Thanatos e. Surmainstinkt. · Evolutsiooniteooria. Agressiivsed geenid. · Teatud ajuosade kahjustumise tulemus. · Hormoonide mõju
Järeleandlikkuse saavutamise viisid "Efektid" jalg ukse vahel, ülepingutamine, löök allapoole vööd Järeleandlikkus kui isiksuseomadus Allumine Allumine survele. Käsutäitmine. Sageli: eetilised dilemmad: allumine käsule tulistada, allumine ebaprofessionaalsele või ohtlikule korraldusele Klassika: Stanley Milgram'i (1963) eksperimendid: allumine autoriteedile Tagapõhi: II MS ja massilised + mõistetamatud allumisnäited Milgrami katse ülesehitus Vabatahtlik laboratooriumisse Kattelugu: mälu-uuring, katseisikut palutakse õpetaja rolli Õpetaja ülesanded: kontrollida õpilase vastuste õigsust ja vajadusel õpilast karistada elektrilöögiga Õpetaja silme all pannakase õpilasele külge elektroodid Instruktsioon: vale vastuse eest karistuseks elektrilöögid, mis algavad 15 voldist, iga järgmise vale vastuse puhul suurendatakse pinget 15 voldi võrra
• “Efektid” – jalg ukse vahel, ülepingutamine, löök allapoole vööd • Järeleandlikkus kui isiksuseomadus Allumine • Allumine survele. Käsutäitmine. Sageli: eetilised dilemmad: allumine käsule tulistada, allumine ebaprofessionaalsele või ohtlikule korraldusele • Klassika: Stanley Milgram’i (1963) eksperimendid: allumine autoriteedile • Tagapõhi: II MS ja massilised + mõistetamatud allumisnäited Milgrami katse ülesehitus • Vabatahtlik laboratooriumisse • Kattelugu: mälu-uuring, katseisikut palutakse õpetaja rolli • Õpetaja ülesanded: kontrollida õpilase vastuste õigsust ja vajadusel õpilast karistada elektrilöögiga • Õpetaja silme all pannakase õpilasele külge elektroodid • Instruktsioon: vale vastuse eest karistuseks elektrilöögid, mis algavad 15 voldist, iga järgmise vale vastuse puhul suurendatakse pinget 15 voldi võrra
· Järeleandlikkuse saavutamise viisid. "efektid" jalg ukse vahele, ülepingutamine(nt küsid alguses 100 eurot, aga pärast küsid 10), löök allapoole vööd, vastutasu pakkumine, viitamine autoriteedile, rollisuhetele viitamine, emotsionaalne surve jne · Järeleandlikkus kui isiksuseomadus. On teatud inimtüübid, kes on järeleandlikumad ja mõjutatavamad. Allumine · Allumine survele. Käsutäitmine. · Stanley Milgrami eksperimendid: allumine autoriteedile (1963) · Tagapõhi: II MS ja massilised, mõistetamatud allumisnäited. Katse sisu: · Vabatahtlik laboratooriumisse · Kattelugu: mälu-uuring, katseisikut palutakse õpetaja rolli · Õpetaja ülesanded: kontrollida õpilase vastuste õigsust ja vajadusel õpilast karistada elektrilöögiga · Õpetaja silme all pannakase õpilasele külge elektroodid
- Internaliseerumine omandan teiste arvamuse - Identifitseerumine mind ei huvita ülesanne, tahan gruppi kuuluda Konformsus kellega? Moscovici (1979) inimesed kalduvad kooskõlaliselt esitatud idee poole Asch'i katsed ei võimalda näidata, et kui on olemas vähemus, kes suudab kooskõlaliselt tegutseda, siis võib hoopis see vähemus grupi normi kehtestada (veenda gruppi, et roheline on hoopis sinine). Kuulekus autoriteetsele isikule Stanley Milgrami eksperiment elektrilöökidega. Kõik katseisikud läksid 300 V-ni, 63% lõpuni ehk 450 V-ni - Autoriteet on isik, kelle on seaduslik võim teatud olukorras meie käitumist kontrollida - Allumine autoriteedi käsklusele - On osa igapäevasest sotsiaalsest elust (Hofling'i haiglaeksperiment) - Kerkib eriti päevakorda kui inimese enda seisukohad erinevad käsuandja omadest - Kuulekuse väljaarenemine on olnud vajalik, et liidrid ei peaks pidevalt tegelema väljakutsetega
- Internaliseerumine – omandan teiste arvamuse - Identifitseerumine – mind ei huvita ülesanne, tahan gruppi kuuluda Konformsus kellega? Moscovici (1979) – inimesed kalduvad kooskõlaliselt esitatud idee poole Asch’i katsed ei võimalda näidata, et kui on olemas vähemus, kes suudab kooskõlaliselt tegutseda, siis võib hoopis see vähemus grupi normi kehtestada (veenda gruppi, et roheline on hoopis sinine). Kuulekus autoriteetsele isikule Stanley Milgrami eksperiment elektrilöökidega. Kõik katseisikud läksid 300 V-ni, 63% lõpuni ehk 450 V-ni - Autoriteet on isik, kelle on seaduslik võim teatud olukorras meie käitumist kontrollida - Allumine autoriteedi käsklusele - On osa igapäevasest sotsiaalsest elust (Hofling’i haiglaeksperiment) - Kerkib eriti päevakorda kui inimese enda seisukohad erinevad käsuandja omadest - Kuulekuse väljaarenemine on olnud vajalik, et liidrid ei peaks pidevalt tegelema väljakutsetega
sõjavägi 4. referentvõim isik omab tänu oma isiklikele omadustele võimu, eeskuju, iidol 5. asjatundja võim kaasneb ekspertsusega mingis valdkonnas, nt arstid, IT spetsialist 6. teadmiste võim endast targemale kuuletumine Lisaks eestvedamine (Lewin) ja karisma (Weber) võim. Karisma endale alluvate indiviiidide mõistusevastane allumine. Aitab kaasa kui inimestel on stress ja oodtataks emidagi uut. Milgrami kuulekuse eksperimendid, vt video Kuidas karistus mõjub inimese õppimisele. Katseisik oli õpetaja rollis ja pidi kontrollima teise katseisiku vastuseid õppimisel. Eelnevalt paluti hinnata, kui kaugele on võimaleine katsealune minema. Iga kord kui õppija valesti vastas, andis õpetaja talle elektrilöögi. Alguses olid nõrgad, edasi suurenesid. Osalejad oli eri ruumides, õppija oli eksperimendi kaasosaline, tegelikkuses lööke ei saanud. Kui õpetaja palus
V rühmaliikme (tööl, koolis) kujunemine püsivate rünnete objektiks Agressorid: füüsiliselt tugevad, domineerimiskalduvustega, liidripretensioonidega Viktimiseeritud: füüsiliselt nõrgemad, eripärad välimuses, madal enesehinnang, kaitsepositsioon Mõjurid: rühma hoiak, V positsioonivõtt, loobumine kaitsepositsioonist, ründe suunamine uuele objektile, distantseerumine rühmast ... Agressiivsuse mõjurid · Anonüümsus (Stanley Milgrami katsed!) · Ründed · Keskkonnatingimused (temperatuur, lõhnad, müra, tiheliolek) · Vanus, sugu · Meedia · Alkohol, narkootikumid · Agressiivsus kui ebakindluse väljaelamine, tunnustusvaeguse kompensatsioon? Agressiivsus kui sotsiaalne probleem · Individuaalne vägivald: perevägivald, koolivägivald, ahistamine tööl ... · Posttraumaatiline stress: mälu, unetus, tähelepanuhäired ... · Kollektiivne vägivald: tajutud sotsiaalne ebaõiglus
1. Vajadus teiste inimeste tähelepanu ja heakskiidu järele 2. Kindla staatuse vajadus 3. Vajadus sündmuste ennustatavust ehk korrastatust Nii kurjategijad kui seaduskuulekad indiviidid otsivad võimalusi nende vajaduste rahuldamiseks,kuid nad on selleks omandanud erinevad sotsiaalsed rollid.Sotsiaalne roll kui isiksuse põhikomponent on Hogani teoorias määratletud lähtuvalt kahest perspektiivist-vaatleja,vaataja ja tegutseja. 25.küsimus Agressiivsuse uuringud(frustratsioon,S.Milgrami ja P.Zimbardo eksperimendid) Paljud käitumise uurijad on täheldanud,et juhul kui organism(inimene) ei saa varemkogetud viisil käitudes tavapärast hüvitust,muutub käitumine väga äkkiliseks ja jõuliseks.Loomad hakkavad hammustama ja küünistama.Inimeste puhul tähistatakse niisugust seisundit nimetusega frustratsioon.Frustratsioon on psüühilise pinge seisund,mis tekib tegevuse sunnitud katkestamisel enne soovitud eesmärgi saavutamist
· Valdavalt iseloomustab inimesi võime oma agressiivsust pidurdada ja teistega rahumeelselt koos eksisteerida Agressiivsuse määratlus · Geen (1990): Agressiivsus on teise suhtes toime pandav käitumine kavatsusega talle kahju tekitada või teda vigastada · Selles definitsioonis on selgelt osutatud sotsiaalselt vastuvõtmatule käitumisele ja kahju tekitamise kavatsusele · Agressiivsuse uuringud viitavad alati Milgrami (1963, 1974) uurimustele kuulekusest · Reeglina vastatakse tehtud halvale halvaga, mitte heaga ja mõnikord tehakse seda suuremas mastaabis kui ise kogeti · Pere- ja muudes tülides põhjustab ühe poole äkiline ja tugev agressiivuse suurendamine tüli vähenemise või lõpetamise · Siit võib üldistatuna väita, et kõrge kättemaksuoht alandab agressiivsete käitumiste algatamise tõenäosust, kuid ainult siis, kui inimene pole väga vihane Agressiivsus tegelikkuses
annaabi.ee 
